3-24-2894/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Määruse tegemise aeg ja koht

29.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2894

Haldusasi

X.X-i kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse

tegevusetusele oktoober 2024

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X.X

Esindaja – Tiiu-Ann Kaldma

Vastustaja (eeldatav) – Tallinna Linn

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Kohtumääruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 21.10.2024 registreeriti Tallinna Halduskohtus X.X-i kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse

tegevusetusele oktoobrikuus 2024. aastal. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse

taotluse, millega palub kohustada vastustajat esialgse õiguskaitse korras maksma kaebajale

toimetulekutoetust oktoobri 2024 eest 397,58 eurot.

2. 28.10.2024 esitas Tallinna linn vastuseks 21.10.2024 kohtunõudele vastused kohtu

küsimustele.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse tagastamine

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

4. Kaebaja taotlused (dtl 2) on: tuvastada Tallinna Kesklinna valitsuse poolt avalduste

lahendamise viivitamise õigusvastasus oktoober 2024 (1); kohustada vastustajat X.X-i

taotlust läbi vaatama, tegema ja edastama otsused 24 tunni jooksul määruse tegemisest (2).

3-24-2894

5. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja soovib esitada vastustaja tegevuse viivituse

tuvastamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 6) ja kohustamisnõude kohustamaks Tallinna linna

kaebaja taotlust menetlema (HKMS § 37 lg 2 p 2) ja seda 24 tunni jooksul. Kohustamisnõue

hõlmab endas tuvastamisnõude, kuna selle rahuldamise eelduseks on vastustaja viivitus ja

selle tuvastamine.

6. Kaebuse lubatavuse kontrollimiseks palus kohus Tallinna linnal esitada kohtule

informatsioon kaebaja taotluse lahendamise kohta. Tallinna linn selgitas järgmist:

6.1.

Menetluse kronoloogiaga seonduvalt:

-

13.10.2024 esitas X.X Tallinna Kesklinna Valitsusele (TKV) taotluse 2024. aasta

oktoobrikuu eest riikliku toimetulekutoetuse ja linna eelarvest makstava sissetulekust sõltuva

universaaltoetuse saamiseks (lisa 1). Ühtlasi teavitas kaebaja, et soovib tulla 15.10.2024 TKV

sotsiaalhoolekande osakonda vastuvõtule (lisa 1).

-

14.10.2024 teatati kaebajale e-kirja teel, et tema poolt pakutud aeg ei sobi, kuid pakuti selle

asemel kolm uut aega (17.10.2024 kell 15.00; 21.10.2024 kell 10.00 ja 16.00) ning paluti

sobiv aeg esimesel võimalusel teatada (lisa 2).

-

15.10.2024 e-kirjas kaebaja sobivat aega ei teatanud, vaid palus saata küsimused e-kirja

teel (lisa 2).

-

17.10.2024 e-kirjaga edastas kaebaja arstitõendi, et kontaktkohtumised temaga on

välistatud ja palus esitada taotlusega seotud küsimused kirjalikult (lisa 2).

-

21.10.2024 kirjaga nr 5-8/1695-4, mis edastati X.X-ile tähitult (jälgitav Omnivas numbriga

RR676376773EE), teavitas vastustaja X.X-i vajadusest vastata esimesel võimalusel, kuid

hiljemalt 10 tööpäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest kirjas toodud küsimustele, mille

osas sotsiaalhoolekande osakonnal teave puudub. Ühtlasi juhiti tähelepanu, et kui kirjas

nimetatud tähtaja jooksul isik asjakohaseid dokumente ja teavet ei esitata, võib TKV SHO

jätta taotluse HMS § 38 lg 3 alusel läbi vaatamata (lisa 3). Kaebaja ei võtnud 21.10.2024 kirja

Omniva kaudu vastu, 22.10.2024 nimetatud kirja väljastamine kaebajale isiklikult

ebaõnnestus ning kiri ootab saajat Kaubamaja postkontoris.

6.2. Taotluse lahendamise ja väljaselgitatavate asjaoludega seonduvalt:

-

Vaidlusaluse taotluse esitamisel (aga ka korduvalt varem) on kaebaja avaldanud enda ja

perekonna kohta teavet valikuliselt, mistõttu taotluse menetlemiseks piisav hindamine on

tänaseks läbi viimata. Et see nii on, näitab selgelt kaebajale 21.10.2024 adresseeritud kiri

täiendavate küsimustega, millele kaebaja vastanud ei ole, sest ta ei ole 21.10.2024 kirja vastu

võtnud. Seega ei ole täna alust 13.10.2024 taotluse osas menetluse lõpule viimiseks.

-

Ei ole võimalik kohustada vastustajat taotlust läbi vaatama, tegema ja edastama otsused 24

tunni jooksul määruse tegemisest, kui vaidlusaluse taotluse menetlemiseks kogu vajalik teave

puudub. Käesoleva dokumendi punktis 21 viidatud õigusaktidest tulenevad tähtajad ei ole

veel möödunud ja vastustajal ei ole kohustust sotsiaaltoetuste määramise üle enne otsustada,

kui kaebaja on esitanud nõutud dokumendid ja teabe. Samuti nähtub eelnevast, et vastustaja ei

ole kaebaja 13.10.2024 taotluse menetlemisega viivitanud, vaid järginud kõiki seadusest

tulenevaid tähtaegu. Kaebajal ei ole ka seetõttu õigusaktidest tulenevat õigust nõuda taotluse

läbivaatamist 24 tunni jooksul määruse tegemisest, sest taotlus tuleb läbi vaadata vastavalt

toimetulekutoetuse puhul viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist ja

sissetulekust sõltuva universaaltoetuse puhul kümne tööpäeva jooksul taotluse või nõutud

lisadokumentide esitamise päevast või nende esitamiseks antud tähtpäevast või toetuse teise

osa väljamaksmise tähtpäevast.

3-24-2894

-

Samas on üldse küsitav, kas kaebaja aadressil aaaaaaaa, ka tegelikult elab.

-

TKV sotsiaalhoolekande osakond ei ole kaebajale kõnealust kirja e-posti teel saatnud, sest

arvestades asjaolu, et kaebaja ei ole talle varasemalt e-kirja teel saadetud otsuseid/taotlusi

teabe esitamiseks (kui e-tähtkirjade saatmise võimalus Omniva poolt 5 lõpetati), vaatamata

palvele kirjade kättesaamist kinnitada, seda teinud ja seetõttu ei ole võimalik ka tuvastada,

millal kaebaja talle saadetud kirjad kätte on saanud. Teatavasti väidab kaebaja

kohtumenetlustes läbivalt, et vastustaja ei pea tähtaegadest kinni, mis välistab ka seetõttu

kirjade, millest sõltub tähtaegade kulgemine, muul viisil kätte toimetamise. Kuivõrd kaebaja

on korduvalt soovinud, et tema abivajadust tuleks hinnata läbi volitatud esindajate (kes tema

asemel osakonnas on ka käinud), siis on arusaamatu, miks ei sobi volitatud esindajatel tema

kirju tema asemel postiasutuses vastu võtta. Samuti on vastustaja hinnangul kaebajale

kõnealuse 21.10.2024 kirja kättetoimetamine e-kirja teel talle ebavõrdse eelise andmine

võrreldes teiste toetuste taotlejatega, kellele kõik sarnased kirjad saadetakse tähitud kirjaga.

Sellisel juhul, kui kiri saadetakse postiasutuse poolt TKV sotsiaalhoolekande osakonnale

tagasi, on taotlejatel võimalik kiri saada kätte ka osakonnast kohapeal. Vastustaja hinnangul

hoiab kaebaja tahtlikult kõrvale kirjade kättetoimetamisest, sest kättetoimetamist võivad

oodata samaaegselt ka tema muud kirjad. Nimelt ka varasemalt on kaebaja heitnud

vastustajale ette e-tähtkirjaga kirja saatmist (mis nõuab samuti vastuvõtmist), kuna tookord

pidi ta enda sõnul seetõttu vastu võtma ka teise rahalist nõuet sisaldava kirja.

-

Vastustajal on võimalik teha 13.10.2024 taotluse osas otsus peale seda, kui kaebaja

21.10.2024 kirja on kätte saanud (millest hakkab kulgema kaebaja vastamistähtaega) ja sellele

vastanud või kui kaebajale antud tähtaeg vastamiseks on möödunud.

-

Kuivõrd mõlema toetuse puhul tuleb kaebaja abivajadus hinnata ja esitatud on ka

füüsiliselt üks taotlus, on menetlusökonoomikat silmas pidades otstarbekas koguda tõendeid

perekonna sotsiaalmajandusliku olukorra ehk abivajaduse kohta korraga, antud juhul esitati

kaebajale küsimused 21.10.2024 kirjaga. Küll aga toimub toetuste sisuline menetlus eraldi

riiklik toimetulekutoetus Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR) ja sissetulekust

sõltuv universaaltoetus Tallinna universaaltoetuste andmekogus (UNTO), arvestades vastavalt

konkreetseid toetusi reguleerivaid õigusakte. Taotluse läbi vaatamata jätmise korral ei ole

vastustaja pidanud samuti põhjendatuks otsuse tegemist toetuste puhul eraldi, kuivõrd alused

on samad

6.3. Esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvalt:

-

Vastustaja poolt riiklikesse andmebaasidesse tehtud päringutest nähtub, et kaebajale on

Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud riiklik lapsetoetus 80 eurot ja kaebaja tütrele on

määratud puudetoetus summas 36,31 eurot. Eesti Töötukassa on määranud kaebaja tütrele ja

kaebajale töövõimetoetuse septembris 2024 vastavalt summas 363,47 eurot ja 363,47 eurot.

Kaebaja on saanud Eesti Töötukassalt tasemeõppes osalemise toetust summas 362,70 eurot

(lisad 8-12). Toimetulekutoetuse mõttes kuuluvad nendest sissetulekute hulka lapsetoetus,

töövõimetoetused ja tasemeõppes osalemise toetus ehk kokku summas 1169,64 eurot.

Vastustaja märgib, et kaebaja tütrele makstav puudetoetus ei lähe küll sissetulekuna

toimetulekutoetuse mõttes arvesse, kuid on ettenähtud tütre puudest tingitud lisakuludeks.

Arvestades seda, et toimetulekutoetuse mõistes toimetulekupiiri määr esmavajaduste

rahuldamiseks (SHS § 131 lõike 3 kohaselt minimaalsed tarbimiskulud toidule, riietusele ja

jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele) kaebaja perekonnale on vastavalt

pereliikmete arvule 360 eurot (ema ja tütar), mis on riiklike toetustega kaetud, olid

vaidlusalusel perioodil (ehk oktoobri 2024 toimetulekutoetuse taotluse puhul septembris

2024) vahendid esmavajaduste rahuldamiseks kaebaja perekonnal ka olemas.

3-24-2894

-

Vastustaja märgib, et riiklikult kehtestatud toimetulekupiir on ette nähtud inimese

minimaalseteks tarbimiskuludeks toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja

teenustele esmavajaduste rahuldamiseks, samuti ravimitele.

-

Samuti märgib vastustaja, et kaebaja tegutseb aktiivselt sotsiaalmeedias Golden Stevia

kaudu, reklaamides seal erinevaid tooteid, teenuseid, retsepte ning enda poolt välja antud

raamatuid. Eluliselt usutav ei ole, et kaebaja tegutseb üksnes heategevuslikel eesmärkidel ning

toodete, teenuste ja raamatute müügist mingit tasu ei saa (vt ka Tallinna linna

menetlusdokument haldusasjas nr 3-24-2894, 3-24-468 lisad 22-31, 3-23-2201 lisad 37-60, 3-

23-2405 lisad 11-34, 3-23-2633 lisad 46-55 ja 3-24-214 lisad 32-35).

-

Vastustaja möönab, et kaebajal võivad tekkida seoses toimetulekutoetuse

mittemääramisega võlgnevused, kuid kas ja millises suuruses võlgnevused tegelikult on, ei

ole võimalik tuvastada.

-

Kaebaja esitatud dokumentidest ei nähtu, et kaebajat ja tema perekonda ähvardaks otsene

oht üüripinnalt väljatõstmiseks.

-

Samuti juhib vastustaja siinkohal ka tähelepanu sellele, et Vabariigi Valitsuse 26.01.1999

määruse nr 38 "Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused" punkti

2 kohaselt on eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide üldpinda

perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta ehk kaheliikmelise perekonna puhul on

see 51 m2 . Kaebaja perekond kasutab eluruumi üldpinnaga 121,7 m2 , mis on kaheliikmelise

perekonna kohta üle poole suurem kehtestatud normist ning mille kulud on suuremad, kui

toimetulekutoetuse vahenditest oleks võimalik kompenseerida. Väiksema korteri puhul

oleksid väiksemad nii kulud kui ka sellest tulenevalt toetuse vajadus, kuid kaebajatel puudub

soov oma elustandardis muudatusi teha (vt haldusasjad 3-24-826, 3-24-1842 ja 3-24-1912).

7. Kaebaja on taotlenud nii sissetulekust sõltuvat toetust kui ka toimetulekutoetust (dtl 64).

8. Tallinna linna eelarvest makstava sissetulekust sõltuva universaaltoetuse osas sätestab

Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 26 "Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja

kord" § 3 lg 2, et otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul taotluse või nõutud lisadokumentide

esitamise päevast või nende esitamiseks antud tähtpäevast või toetuse teise osa väljamaksmise

tähtpäevast. Määruse nr 26 § 2 kohaselt selles ette nähtud toetuste määramisel ja maksmisel

lähtutakse haldusmenetluse seadusest, sotsiaalseadustiku üldosa seadusest, sotsiaalhoolekande

seadusest ja asjakohastest Tallinna linna õigusaktidest, arvestades määruses toodud erisusi.

Määruse 26 § 14 lõike 1 kohaselt sissetulekust sõltuvat toetust toimetuleku tagamiseks

(edaspidi toetus) määratakse ja makstakse sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras

sätestatud alustel. Määruse 26 § 14 lõiked 1¹-4 reguleerivad toetuse andmise aluseid ja korda.

9. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 134 lõike 2 alusel määratakse toimetulekutoetus 5

tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist. See tähendab ühtlasi, et kui Tallinna

linnal on puudu vajalikud dokumendid, ei saa linn taotluse üle otsustada. SHS § 134 lõikes 2

määratud tähtaega ei saa möödunuks lugeda enne, kui kaebaja on esitanud kogu vajaliku (sh

täiendavalt põhjendatult nõutud) teabe ja dokumendid. Toimetulekutoetuse taotlemise korra

sätestab SHS § 132 ning arvestamise korra SHS § 133.

10. Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrus nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise

kord“ (määrus nr 24) § 9 lõike 1 kohaselt linnaosa valitsus hindab abi vajava inimese ja/või

perekonna abivajadust, sealhulgas sotsiaal-majanduslikku olukorda, selgitab välja sobivaima

abi ja selle ulatuse, kaalub võimalike sekkumisviiside tulemuslikkust lühi- ja pikaajalises

perspektiivis ning korraldab abi andmise. Kui abivajadus on tuvastatud, tuleb abi osutada.

Abivajadust ei hinnata sissetulekust sõltumatute universaaltoetuste taotlemise. Määruse nr 24

§ 9 lõike 2 kohaselt abivajaduse hindaja: 1) lähtub taotleja esitatud dokumentidest ja

3-24-2894

klienditöö käigus kogutud teabest; 11) kohustab abivajajat esitama tema ja pereliikmete

sissetuleku ja vara kohta tõendid ja dokumendid, mis ei ole kättesaadavad riiklikest

andmeregistritest; 2) palub vajaduse korral taotlejalt lisateavet, sealhulgas toimetulekut ja

arengut käsitlevaid eksperdihinnanguid ja nõustamiskokkuvõtteid, mis ei ole kättesaadavad

riiklikest andmeregistritest; 3) külastab vajaduse korral abi vajavat inimest tema tavapärases

keskkonnas, et selgitada välja tema toimetulekuvõime, abi- või hooldusvajadus ning sobivaim

abi.

11. Hüvitise taotlemisel peab isik aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele

menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele (sotisaalseadustiku

üldosa seadus (SÜS) § 5 lg 2). Hüvitise taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud: 1)

esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud

tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu

väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta; 2)

teavitama hüvitise andjat viivitamata hüvitise saamise õigust ja hüvitise andmist mõjutavatest

asjaoludest ja asjaolude muutumisest; 3) osalema aktiivselt talle hüvitise andmises, sealhulgas

täitma hüvitise andmisega seotud kõrvaltingimusi, seaduses sätestatud juhul ja tingimustel

läbima hüvitise andja nõudel uuringu, arstliku läbivaatuse või ekspertiisi; 4) kasutama talle

hüvitisena antud vahendeid sihtotstarbeliselt (SÜS § 21 lg 1 p 1).

12. Kohtu hinnangul võimaldavad Tallinna linna esitatud seisukohad ja tõendid järeldada, et

Tallinna linnal on menetlus kaebaja taotluse osas pooleli ning linn ei ole kaebaja taotluse

lahendamisega põhjendamatult viivitanud.

13. SHS, SÜS ning määrused nr 24 ja 26 kohustavad taotlejat esitama Tallinna linnale

toetuse saamiseks nõutavad asjakohased tõendid ning aitama asjaolude selgitamisele kaasa.

Nii sissetulekust sõltuva universaaltoetuse arvestamiseks ja maksmiseks (määruse nr 26 § 14)

kui ka toimetulekutoetuse arvestamiseks ja maksmiseks (SHS § 132 lõiked 3 ja 4, § 133 § 1-

5, 6¹-10) tuleb välja selgitada nii pere sissetulek kui ka dokumentaalselt tõendatud kulud.

14. Vastustaja on kaebajale koostanud küsimused 21.10.2024 (dtl 89 -91). Esimene küsimus

on suunatud kaebaja tegelike sisstulekute tuvastamisele, mis on mõlema toetuse liigi

seisukohast asjakohane. Teine küsimus on suunatud tuvastamaks, kas kaebaja saab

sissetulekute puhul arvestada ka elatisega, mis on mõlema toetuse liigi seisukohast

asjakohane. Kolmas, kuues ja kaheksas küsimus on suunatud täiendavate sissetulekute

tuvastamiseks, mis on mõlema toetuse liigi seisukohast asjakohane. Neljas küsimus on

suunatud kulude tegelikkuse tuvastamisele, mis on mõlema toetuse liigi seisukohast

asjakohane. Viies küsimus on suunatud kulude tegelikkuse tuvastamisele, mis on mõlema

toetuse liigi seisukohast asjakohane.

15. Seega kuigi toetuse väljamaksmise tähtajad on erinevad (toimetulekutoetus määratakse

viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist (SHS § 134 lg 2); sissetulekust

sõltuva universaaltoetuse otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul taotluse või nõutud

lisadokumentide esitamise päevast või nende esitamiseks antud tähtpäevast (määrus nr 26 § 3

lg 2 ls 2)) on väljaselgitamist vajavad asjaolud praegusel juhul sedavõrd kattuvad, et saab

pidada eesmärgipäraseks (haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2) nende taotluste osas ühe

küsimustiku esitamist. Kohtu hinnangul on küsimused taotluste menetlemiseks asjakohased.

16. Üldjuhul võib haldusakti teha teatavaks vabas vormis (HMS § 62 lg 1). Haldusakt

tehakse kättetoimetamisega teatavaks HMS 1. ptk 7. jaos sätestatud korras isikule, kelle õigusi

haldusaktiga piiratakse või kellele pannakse haldusaktiga täiendavaid kohustusi (HMS § 62 lg

2 p 1). Seoses kaebajale dokumentide kättetoimetamisega on vastustaja välja toonud, milliseid

seaduses lubatud kättetoimetamise viise on vastustaja kasutanud (HMS § 26) (dtl 54-55, p 5).

Asjaoludest ei nähtu, et vastustaja hoiduks mingilgi viisil kaebajaga suhtlemast. Vastupidi,

3-24-2894

asjaoludest nähtuvalt on vastustaja pakkunud kaebajale 3 erinevat aega kohtumiseks, millest

kaebaja tervise tõttu keeldus. Viimast asjaolu arvesse võttes on vastustaja püüdnud küsimused

kaebajani toimetada seaduse nõudeid järgides. Sellest, et vastustajal on võimalik kasutada

veel ka muid kätte toimetamise viise (nt HMS § 27), ei järeldu, et vastustaja oleks viivituses.

Vastustaja saab asjaolusid kaaludes otsustada, millist kättetoimetamise viisi kasutada.

Mõistlikuks saab pidada sedagi, et vastustaja võtab arvesse, kuidas kaebajale varasemalt on

õnnestunud dokumente kätte toimetada. Eesmärgiks peab olema see, et isik ka tegelikult

dokumendiga tutvuda saab, kuid vastustajal peab olema võimalik tuvastada dokumendi

kättesaamise aeg, sest sellest sõltuvad menetluses määratud tähtajad. Kohtu hinnangul

vastustaja seda eesmärki ka järginud on.

17. Vastustaja märgib seejuures kohaselt, et kaebajale võimalik teha 13.10.2024 taotluse osas

otsus peale seda, kui kaebaja 21.10.2024 kirja on kätte saanud (millest hakkab kulgema

kaebaja vastamistähtaega) ja sellele vastanud või kui kaebajale antud tähtaeg vastamiseks on

möödunud.

18. Eelnevat arvestades ei ole äratuntav, et vastustaja oleks menetlusega põhjendamatult

viivitanud. Seda silmas pidades saab kohustamisnõude rahuldamist pidada vähetõenäoliseks.

19. Praegusel juhul saab kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks. Ühest küljest ei

saa üldjuhul Põhiseaduse (PS) § 28 lõike 2 kaitsealaga seotud kaebuste puhul

väheintensiivsele riivele toetuda. Teisalt on kaebaja nõue praegu suunatud menetluse

kiirendamisele ning kaebaja saab tema taotluse suhtes tehtava lõppotsuse osas kaebuse

esitada, mis tagab ka kaebaja õiguste kaitse. Seetõttu peab kohus muuhulgas menetluse

kiirendamisele suunatud kaebusega kaitstava õiguse (PS § 14, § 28 lg 2) riivet

väheintensiivseks. Sealjuures arvestab kohus, et isikul on läbi kaasaaitamiskohustuse täitmise

võimalik menetlust kiirendada, mis vähendab kohtu hinnangul riive intensiivsust veelgi.

20. Kokkuvõttes tuleb kaebus kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel tagastada, kuna kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

21. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

Esialgse õiguskaitse taotlus

22. Kaebaja palub rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ja kohustada vastustajat

esialgse õiguskaitse korras maksma kaebajale toimetulekutoetust oktoobri 2024 eest 397,58

eurot.

23. Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse

kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse

ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg,

mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult

raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida üksnes ära kaebaja oluliste õiguste

pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi.

Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks

hädavajalik.

24. Praegusel juhul taotleb kaebaja esialgset õiguskaitset viisil, millega kaebaja saavutaks

sisuliselt kaebuse eesmärgi. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole

siiski välistatud ka olukorras, kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi (sh

osaliselt) juba enne asja sisulist lahendamist, kuid sel juhul peaks esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või

3-24-2894

faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist

kahju (nt RKHKm 22.09.2014 nr 3-3-1-59-14, p 19).

25. Kohus nõustub Tallinna linna vastuses kohtunõudele punktis 27 (dtl 58-59) toodud

seisukohtadega kaebaja õiguskaitse vajaduse osas ega korda neid. Kaebaja väljatoodud

põhjendused esialgse õiguskaitse vajaduse osas keskenduvad sellele, et sissetulekud kuluvad

kulutustele ära ning kaebaja ja tema lähedase tervislik seisund ei ole hea. Praegusel juhul on

arvestades vastustaja seisukohas väljatoodud asjaolusid kahtlused nii kaebaja sissetulekutes

kui ka reaalsetes kulutustes. Tervisliku seisundi põhjalikku seost vastustaja tegevusega ei ole

kaebaja ei põhistanud ega tõendanud.

26. Arvestades kaebuse perspektiivitust ja tagastamise asjaolusid (ei nähtu Tallinna linna

poolset ilmselget viivitust, kaebajal on võimalik astuda samme vastustaja edastatud küsimuste

kättesaamiseks, täita kaasaaitamiskohustust, kaebaja abivajaduse ei ole selge) ning vastustaja

poolt kohtule esitatud andmeid, ei nähtu kohtule kaebaja ülekaalukas õiguskaitse vajadus

menetluse kiirendamiseks, mis tingiks õiguskaitse taotluse rahuldamise viisil, millega kaebaja

saavutaks kaebuse eesmärgi.

27. Kuna riigi vahendid on toetuste maksmisel piiratud, on kaalukas avalik huvi see, et

toetust makstakse üksnes isikutele, kellel on selle saamiseks vajadus ja õiguslik alus.

28. Eeltoodud kaalutlustel jääb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Muud menetluslikud küsimused

29. Kohtumääruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (HKMS §

175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)