1-24-4395/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-24-4395

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2024, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-4395 (24231552285)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Tõlk

Zemfira Lampmann

Kriminaalasi

Andres Prits süüdistus KarS § 424 lg 1 ja § 4231 järgi

Lühimenetluses

Prokurör

Liis Juhalo

Süüdistatav

Andres Prits

Ik: 37809140242, xxx kodanik, xxx haridus, töökoht: X OÜ,

on operatsioonijärgsel taastusravil, ajutiselt töövõimetu,

elukoht: XXX.

Tõkend: ei ole kohaldatud. KrMS § 217 alusel

kahtlustatavana kinni peetud 07.06.2024 ja 22.06.2024 kuni

23.06.2024.

Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole.

1 kehtiv väärteokaristus.

Kaitsja

Loobus kaitsjast kohtueelsel menetlusel

RESOLUTSIOON

1. Andres Prits süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 ja § 4231 ettenähtud kuritegude

toimepanemises ja mõista temale KarS § 63 lg 1 alusel ja KarS § 424 lg 1 järgi karistuseks

tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Andres Prits´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 07.06.2024 ja 22.06.2024 kuni

23.06.2024, s.o kokku 3 päeva, karistusaja hulka ning lugeda mõistetud karistusest ära

kandmata karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse)

päeva.

4. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta Andres Prits´ile mõistetud ja ärakandmata vangistus, s.o

tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva Andres Prits´i suhtes

kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et

Andres Prits temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane

toime uut tahtlikku kuritegu.

5. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada Andres Pritsile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 29.10.2024.

6. Andres Pritsilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; §

180 lg-te 1 ja 3 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha

1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12

kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides selgitusena: „Andres

Prits, 1-24-4395, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga

edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Andres Pritsile tema elukoha aadressile

tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg

saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja

kannatanu 30 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud või muul

alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva

süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest

kinnipidamiskohas viibivale isikule. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse

kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi,

s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. KRIMINAALASJA KOHTULIKU UURIMISEGA KOHUS TUVASTAS:

Andres Pritsi süüdistatakse kohtuistungil protokolliliselt muudetud süüdistusakti kohaselt

selles, et tema isikuna, keda on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 15.02.2024

väärteomenetluse otsusega nr 2315,24,000546/4 karistatud väärteokorras LS § 201 lg 1 (teo

toimepanemise aeg 26.01.2024) järgi, juhtis uuesti tahtlikult 26.04.2024 kella 17.42 ajal

Tallinnas K. Kärberi 43 juures mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga xxx omamata

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning juhtis uuesti tahtlikult ja

süstemaatiliselt:

07.06.2024 kella 05.17 ajal Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinn-Narva tee 21 km, suunaga

Tallinn-Narva tee 20 km poole mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga xxx omamata

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust;

22.06.2024 kella 15.23 ajal Jõgevamaal Jõgeva vallas Tartu-Jõgeva-Aravete 54 km

mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga xxx omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust;

Sellise tegevusega rikkus Andres Prits süstemaatiliselt liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 ja §

94 lg 1 nõudeid. LS § 90 lg 1 p 1 - mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava

kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 94 - mootorsõidukit võib

juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle

juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel

kõrvaldatud.

Seega pani Andres Prits toime süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise ilma vastava

kategooria juhtimisõiguseta, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Andres Pritsi selles, et tema juhtis 22.06.2024 kella 15.23 paiku

Jõgevamaal Jõgeva vallas Tartu-Jõgeva-Aravete 54 km mootorsõidukit Mazda 6

registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (lõplik tulem 0,84 mg/l, laiendmääramatusega

± 0,09 mg/l mõõtetulemus 0,93 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning

korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lõikes 3 nimetatud

piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

LS § 69 lg 2 р 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või

tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Seega pani Andres Prits toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav Andres Prits selgitas, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end

süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kontrollinud

kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle

inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele

seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

Süüdistus KarS § 423

1 järgi

KarS § 4231 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest

vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime

pandud süstemaatiliselt. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik,

kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole

peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

Eelnevast johtuvalt tuleb KarS § 4231 inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava

poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval

mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ning süülise käitumise süstemaatilisus.

Episood 26.04.2024

Kohus leiab, et Andres Pritsi poolt 26.04.2024.a kella 00.16 ajal Harjumaal, Tallinnas K.

Kärberi 43 juures mootorsõidukit Mazda reg. märgiga xxx juhtimine, omamata vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega,

tunnistajate ütlustega ja muude kirjalike tõenditega.

Süüdistav on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli (dtl 22-23) kohaselt teo

toimepanemist ja oma süüd tunnistanud. Selgitas, et tal puudub juhtimisõigus ning tekkis

paanika, mistõttu üritas tütrega kohad vahetada. Viibis autos tütrega kahekesti, tütar istus

kõrvalistuja kohal, aga kui hakkas tütrega kohti vahetama nii, et liikus kõrvalistmele ja tütar

juhikohale, toimus avarii. Süüdistava kahtlustavana 07.06.2024 antud ütluste (dtl 88-89)

kohaselt ta tunnistas kuriteo toimepanemist ja selgitas, et teab, et tal ei ole juhtimisõigust ja

sõidukit juhtida ei või. Üritab trahvid ära maksta ja minna autokooli juhtimisõigust

omandama.

Tunnistaja L S ütluste (dtl 4-7) kohaselt teostades 26.04.2024 liiklusjärelevalvet K. Kärberi

tn-l, andes kell 16.33 peatumismärguande sõidukile Mazda 6 reg. märgiga xxx

peatumismärguande, jätkas sõiduk liikumist. Tunnistaja nägi, kuidas tagaistmel istuv

naisterahvas istus ees oleva kõrvalistuja kohale ja seejärel vahetas sõidu ajal sõidukijuhiga

kohad. Samal ajal sõitis sõiduk vastu pargitud sõidukit Volkswagen Golfi reg. märgiga xxx.

Sõidukijuhiks, kes oli enne kohtade vahetamist osutus Andres Prits, kellel puudus vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Tunnistaja S T ütluste (dtl 8-11) kohaselt oli ta 26.04.2024 kodus, kui talle helistati

häirekeskusest ja öeldi, et tema pargitud sõidukile on sisse sõidetud. Minnes õue nägi, et tema

sõiduki Volkswagen Golf reg. märgiga xxx vasakpoolsesse esiossa sõitis sisse sõiduk Mazda

6 reg. märgiga xxx.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (dtl 12-15) nähtuvad avarii asjaolusid ja

sõidukid sündmuskohal K. Kärberi 43, Tallinnas.

Väärteoprotokolli nr AB 1633589 (dtl 16-18) kohaselt juhtis Andres Prits 26.04.2024

mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juht oli varem

sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Andres Prits kõrvaldati ka 26.04.2024 kell 16.38 sõiduki

juhtimiselt (dtl 24-25).

Kairi andmebaasi väljatrüki õiendist (dtl 92-93) nähtub, et Andres Prits ei oma kehtivaid

juhilubasid.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on

tõendamist leidnud nii Andres Pritsi poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal

ja kohas, kui ka see, et Andres Pritsil juhtis sõidukit omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 4231 järgi

kvalifitseeritava süüteo osateo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

Andres Pritsi käitumises KarS § 4231 järgi inkrimineeritava süüteo osateo subjektiivse

koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu

tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et

ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Andres Prits

tunnistab oma süüd. Süüdistatav on 15.02.2024 Politsei- ja Piirivalveameti otsusega nr

2315,24,000546 samalaadse teo eest karistatud, seega oli Andres Prits teadlik, et tal puudub

juhtimisõigus. Sellest järeldab kohus, et Andres Pritsi korduv õigusvastane käitumine oli

eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena.

Episood 07.06.2024

Kohus leiab, et Andres Pritsi poolt 07.06.2024 kella 05.17 ajal Harjumaal, Jõelähtme vallas

Tallinn-Narva tee 21 km, suunaga Tallinn-Narva tee 20 km poole mootorsõidukit Mazda 6

reg. märgiga xxx juhtimine, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on

tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja muude kirjalike

tõenditega.

Süüdistava kahtlustavana 07.06.2024 antud ütluste (dtl 88-89) kohaselt ta tunnistas kuriteo

toimepanemist ja selgitas, et teab, et tal ei ole juhtimisõigust ja sõidukit juhtida ei või. Üritab

trahvid ära maksta ja minna autokooli juhtimisõigust omandama.

Tunnistaja D S ütluste (dtl 74-76) kohaselt 07.06.2024 teenistuses olles märkas

mootorsõidukit Mazda 6 reg. märgiga xxx, mis liikus Tallinna-Narva mnt 21. kilomeetril

Tallinn-Narva mnt 20. kilomeetri suunas. Kell 05.17 anti mootorsõidukile

peatumismärguanne, millele autojuht allus. Sõidukijuhiks osutus Andres Prits, kes viibis

sõidukis üksinda. Andmete kontrollimisel selgus, et autojuhil puudub vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus.

Kairi andmebaasi väljatrüki õiendist (dtl 92-93) nähtub, et Andres Prits ei oma kehtivaid

juhilubasid. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (dtl 24-25) kohaselt Andres Prits

kõrvaldati ka 26.04.2024 kell 16.38 sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudub vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimise õigus. Süüdistatav kõrvaldati ka 07.06.2024 kell 05.22 sõiduki

juhtimiselt (dtl 76-77).

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on

tõendamist leidnud nii Andres Pritsi poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal

ja kohas, kui ka see, et Andres Prits juhtis sõidukit omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 4231 järgi

kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

Andres Pritsi käitumises KarS § 4231 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu

hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes.

See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Süüdistatav on 15.02.2024

Politsei- ja Piirivalveameti otsusega nr 2315,24,000546 samalaadse teo eest karistatud ning

oli alles 26.04.2024 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, seega pani süüdistatav selle osateoga

toime juba KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, mis on toime pandud süstemaatiliselt.

Seejuures oli Andres Prits teadlik, et tal endiselt puudub juhtimisõigus. Sellest järeldab kohus,

et Andres Pritsi käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega

süüteo toimepanemisena.

22.06.2024 episood

Kohus leiab, et Andres Pritsi poolt 22.06.2024 kella 15.23 ajal Jõgevamaal Jõgeva vallas

Tartu-Jõgeva-Aravete tee 54. kilomeetril mootorsõiduki Mazda 6 reg. märgiga xxx juhtimine,

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on tõendatud süüdistatava süüd

tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja muude kirjalike tõenditega.

Süüdistava kahtlustavana 23.06.2024 antud ütluste (dtl 111-113) kohaselt ta tunnistas kuriteo

toimepanemist ja selgitas, et teab, et tal ei ole juhtimisõigust pole kunagi olnud juhilube, kord

ei olnud aega, siis ei olnud raha, et juhilube teha.

Tunnistaja J J ütluste (dtl 98-100) kohaselt olles teenistustes teostas Jõgeva vallas Tartu-

Jõgeva-Aravete teel liiklusjärelvalvet, peatas auto Mazda 6 reg. märgiga xxx. Sõidukijuht tuli

autost välja ja liikus politseiauto poole. Juhi kõnnakus olid kerged koordinatsioonihäired ja

suust oli tunda tugevat alkoholilõhna. Juhiks osutus Andres Prits, kes esitas enda isikut

tõendava dokumendi. Isikul kontrolliti tõendusliku alkomeetriga alkoholijoovet, milleks

osutus 0,84 mg/l kohta. Andmete kontrollimisel tuvastati, et isikul puudub juhtimisõigus.

Kairi andmebaasi väljatrüki õiendist (dtl 92-93) nähtub, et Andres Prits ei oma kehtivaid

juhilubasid. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuste (dtl 24-25, 76-77) kohaselt Andres Prits

kõrvaldati ka 26.04.2024 ja 07.06.2024 sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudub vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on

tõendamist leidnud nii Andres Pritsi poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal

ja kohas, kui ka see, et Andres Prits juhtis sõidukit omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 4231 järgi

kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

Andres Pritsi käitumises KarS § 4231 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu

hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes.

See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Süüdistatav on 15.02.2024

Politsei- ja Piirivalveameti otsusega nr 2315,24,000546 samalaadse teo eest karistatud ning

oli seejärel 26.04.2024 ja 07.06.2024 sõiduki juhtimiselt kinni peetud ja juhtimiselt

kõrvaldatud, seega oli Andres Prits teadlik, et tal puudub juhtimisõigus. Sellest järeldab

kohus, et Andres Pritsi käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav

kavatsetusega süüteo toimepanemisena.

KarS § 4231 järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava

kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud

süstemaatiliselt. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on tegu siis, kui see on

toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus

ning ei ole oluline, kas isik on selle eest varem süüdi mõistetud või on need süüteod

tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui

väärteod, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Andres Prits oli 15.02.2024

Politsei- ja Piirivalveameti otsusega nr 2315,24,000546 karistatud mh LS § 201 lg 1

ettenähtud väärteo toimepanemise eest, mis oli toime pandud 26.01.2024. Antud

kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Andres Prits pani sellele järgnevalt toime

mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise veel kolmel korral ning seda väga lühikese

ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 26.04.2024 kuni 22.06.2024. Seega juhtis ta

ajavahemikul 26.01.2024 kuni 22.06.2024 mootorsõidukit, omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust kokku neljal korral. Seetõttu leiab kohus, et süstemaatilisuse

kriteerium on täidetud, kuivõrd süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse

koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 4231

järgi.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on kohtuliku uurimisega tõendamist leidnud, et Andres Prits pani toime

mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuna, kui

see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi

KarS § 424 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest

joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb KarS § 424 inkrimineerimiseks esmajoones

tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning

seejärel süüdistataval alkoholijoobe olemasolu.

Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Andres Prits juhtis

22.06.2024 kella 15.23 ajal Jõgevamaal Jõgeva vallas Tartu-Jõgeva-Aravete tee 54.

kilomeetril mootorsõidukit Mazda 6 reg. märgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove,

tõendusliku alkomeetri lugem - alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,93 mg/l,

laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,84 mg/l).

Süüdistava kohtueelsel menetlusel 23.06.2024 antud ütluste (dtl 111-113) kohaselt tunnistas

ta kuriteo toimepanemist ja selgitas, et sündmusele eelneval õhtul jõi 0,5 l viina. Järgmisel

päeval tundis ennast normaalses seisundis, kuigi oli kahtlus, et võivad olla jääknähud. Otsis

endale laupäeval kainet juhti, kuid ei leidnud. Kui oleks teadnud, et on joobes, siis ei oleks

rooli läinud.

Tunnistaja J J ütluste (dtl 98-100) kohaselt olles tööl ja teostades liiklusjärelevalvet, peatas

auto Mazda 6 reg. märgiga xxx. Sõidukijuht tuli autost välja ja liikus politseiauto poole. Juhi

kõnnakus olid kerged koordinatsioonihäired ja suust oli tunda tugevat alkoholilõhna. Juhiks

osutus Andres Prits, kes esitas enda isikut tõendava dokumendi. Isikul kontrolliti tõendusliku

alkomeetriga alkoholijoovet, milleks osutus 0,84 mg/l kohta.

Eeltoodud tõendikogum kinnitab, et sõiduk, mille juhikohal Andres Prits istus, oli liikumises,

s.t sõitis ja seega juhtis Andres Prits mootorsõidukit.

Edasi juhib kohus tähelepanu kriminaalasja materjalides nähtuvale, mille kohaselt tõendusliku

alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt (dtl 103) kasutati 22.06.2024 kella 15.33 kuni 15.38

ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger

Alcotest 7110 EST nr ARAF-0023 (taatlustunnistus TTRC-24-00061). Tõendusliku

alkomeetri näidud olid esimesel juhul 0,97 mg ja teisel juhul 0,95 mg alkoholi väljahingatava

õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus +/-0,09 mg/l, seega lõpptulemus 0,84 mg/l.

Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes

jälgitav, kuivõrd mõõtmisel on kasutatud taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmisel on järgitud

mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid

üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele, järgides seejuures

mõõtemetoodikat.

Andres Prits rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla

joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise

või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis

avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja

reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht

kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt 0,75 milligrammi ühe liitri kohta. Antud

juhul oli isiku ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 0,84 mg/l, seega oli

süüdistatav alkoholijoobes.

Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud alkoholi, mis põhjustas

süüdistataval joobeseisundi, millest tulenevalt Andres Prits rikkus liiklusseaduse §s 69 lg 1

sätestatud keeldu, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on

tõendamist leidnud nii Andres Pritsi poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal

ja kohas, kui ka see, et Andres Prits oli sõidukit juhtides alkoholijoobes. Selline tegevus on

vaadeldav KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

Andres Pritsile KarS § 424 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel

tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See

tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit

joobeseisundis. Ka süüdistatav ise tunnistas, et tal oli kahtlus, et tal võivad olla jääknähud,

kuid siiski otsustas asuda sõidukit juhtima. Antud juhul aga tuvastati isikul alkoholijoove, s.t

tema väljahingatavas õhus oli alkoholi mitte vähem kui 0,84 mg/l, mis on aga enam kui kolm

korda rohkem kui seda on alkoholi lubatud piirmäära ületamine LS § 224 lg 1 piirmäära

tähenduses (0,10-0,24 mg/l) ning patrullpolitseiniku ütluste kohaselt olid süüdistataval

kinnipidamisel kõndimises kerged koordinatsiooni häired ning tugev alkoholilõhn suust.

Seega ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et isik ei saanud oma varasema elukogemuse ja

enesetunde põhjal aru, et ta on alkoholijoobes. Seega pidi süüdistatav pidama võimalikuks, et

tal võib mootorsõidukit juhtima asudes esineda joobe tunnuseid, mitte nn. jääknähud. Kohus

leiab, et kuritegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et Andres Prits pani toime mootorsõiduki juhtimise

joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. KARISTUSE MÕISTMINE

Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 4231 ettenähtud süüteo toimepanemise eest näeb seadus karistusena ette rahalise

karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

KarS § 424 lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemise eest näeb seadus karistusena ette rahalise

karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Kuivõrd mõlema süüteokoosseisu sanktsioonide puhul on tegemist alternatiivselt sätestatud

karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle

kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise

karistuse näol. Süüdistatava karistusregistri andmetest (dtl 114-116) nähtub, et süüdistataval

on 1 kehtiv väärteokaristus, millisel juhul on teda karistatud rahalise karistusega, mis on

tasutud. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt on süüdistataval töökoht. Teatisest

kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta ja elatustaseme kohta (dtl 123) nähtub, et

süüdistatava keskmine päevasissetulek pärast maharvamisi 2023. aastal oli 23,10 eurot. Samas

on süüdistatav 23.06.2024 kahtlustatavama ülekuulamisel andnud ütlusi, et soovib sõidukit,

millega antud teod toime pani, maha müüa, et saaks määratavad rahatrahvid tasuda. Seejuures

ei saanud kohus kriminaalasja koheselt kriminaalasja kohtusse saabudes arutama asuda,

kuivõrd süüdistatav viibis haiglas ning kohtule edastatud kirja kohaselt taastub süüdistatava

töövõime 1-2 kuu pärast. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on töövõimetuslehel ning

novembris läheb Haigekassasse ja otsustatakse tema töövõime suurus. Seega on võimalik, et

süüdistataval tuvastatakse osaline töövõime ja tal ei ole võimalik täiskoormusega töötada.

Seega ei ole üldse kindel, kas süüdistataval saab tulevikus olema üldse piisavalt sissetulekut,

et lisaks menetluskulude hüvitamise kohustusele, tasuda ka rahalist karistust. Seega ei ole

süüdistataval tema terviseseisundi tõttu olnud juba pikemat aega sissetulekut ning ei ole ka

teada, millal tal sissetulek tekib. Süüdistatav pole osutanud ka ühelegi muule aspektile, millest

võiks kohus järeldada mõne muu legaalse ja maksustatava sissetuleku olemasolu või selle

saamist. Seega olukorras, kus süüdistataval on minimaalsemad legaalsed isiklikud rahalised

vahendid enda ülalpidamiseks, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada.

Seega tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja

üldpreventiivseid eesmärke. Mootorsõiduki juhtima asumine alkoholijoobes ning omamata

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimine juba näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda

ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada

temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale.

Kuriteo asjaoludest lähtuvalt hindab kohus süüdistatava süüd keskmiseks.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Kriminaaltoimikus leiduvatest süüdistatava kahtlustatavana ülekuulamise protokollidest võib

järeldada süüdistatava kahetsust toimepandus ning arusaamist toime pandud teo iseloomust.

Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest

ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu

allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohus

juhib tähelepanu, et lisaks alkoholijoobes juhtimisele puudus süüdistataval ka juhtimisõigus

ning süüdistatav oli sellest asjaolust üheselt teadlik. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus,

et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest pikemaks ajaks, võib suurendada ka

teiste liiklejate turvatunnet. Seega, arvestades süü suurust ja preventiivseid eesmärke ning

kergendava asjaolu esinemist leiab kohus, et süüdistatavale saaks karistuse mõista ettenähtud

sanktsioonimäära keskmises määras.

Kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest saab järeldada, et süüdistatav on 22.06.2024

üheaegselt toime pannud kaks erinevat kuritegu, s.o mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta

isiku poolt süstemaatiliselt ja mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Seega täitis süüdiststav

ühe teoga nii KarS § 4231 kui ka KarS § 424 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisud. Seega on

mõlemad kuriteod toime pandud mootorsõidukit juhtides, millest saab järeldada, et kaks

erinevat kuritegu on toime pandud ühe teoga. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime

pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse

talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Võrreldes KarS § 4231

sanktsiooni, mis näeb ette nii rahalise karistuse kui ka kuni üheaastase vangistuse ning KarS §

424 lg 1 sanktsiooni, mis näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, saab

järeldada, et raskeimat karistust näeb ette KarS § 424 lg 1 sanktsioon.

Seega tuleb süüdistatavale mõista karistus mõlema temale inkrimineeritud kuriteo

toimepanemise eest, kuid karistust kohaldada KarS § 63 lg 1 alusel ja KarS § 424 lg 1

sanktsiooni kui raskeimat karistust ette nägeva seadusesätte alusel. Kui eelnevalt leidis kohus

et süüdistatava süü kummagi süüteo osas on hinnatav keskmisena, siis kuritegude kogumis on

süü keskmisest suurem. Süüdistatava suhtumist õiguskorda iseloomustab ka asjaolu, et

süüdistatav ei viibinud alati sõidukis üksinda, seades ohtu mitte ainult ennast ja teisi

kaasliiklejaid, vaid ka kaasreisijana kaasa võetud oma tütart ning samal korral põhjustas ka

liiklusõnnetuse, millega tekitas varalist kahju. Selline käitumine annaks kohtule piisava aluse

mõista karistust määras, mis ületab sanktsiooni keskmist määra. Samas peab kohus arvestama

süüdistatava kahetsusega, samuti süüdistatava halvenenud terviseseisundiga ja kehtiva

kriminaalkaristuse puudumisega, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla KarS

§ 424 lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline

peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav

karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema

tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise

selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud

asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on

seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase

isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist

asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest

individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise

alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo

toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad

põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04).

Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad kehtivad

kriminaalkaristused. Arvestades seda, et süüdistatava ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi, leiab

kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd süüdimõistmisel

vangistuse täies ulatuses või ka osaline ärakandmine võib vähendada süüdistatava

resotsialiseerumise väljavaateid. Sellest väljavaatest ilmajäämine vangistuse ajaks võib pärast

karistuse ärakandmist oluliselt raskendada isiku toimetulekut ning tema taasühiskonnastumist.

Arvestades aga seda, et süüdistataval hetkel sissetulek sootuks puudub ning

kriminaalmenetlusega kaasnevad ka menetluskulud, siis vangistust kandes jääks süüdistatav

üldse ilma võimalusest mingi aja jooksul sissetulekut saada ning temal lasuvate rahaliste

kohustuste täitmine muutuks võimatuks ja muudaks süüdistatava majandusliku olukorra

veelgi raskemaks.

Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetava vangistuse võib jätta

süüdistatava suhtes kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata ning kohus loodab, et

määratav katseaeg juhatab süüdistatavat õiguskuulekusele ja süüdistatavale inkrimineeritud

kuritegu jääb süüdistataval ainukeseks õigusvastaseks käitumiseks. Arvestades süüdistatavale

inkrimineeritud süütegude iseloomu ja liikluskäitumist, võiks asuda seisukohale, et

süüdistatav vajab endaga toimetulekuks kõrvalise isiku järelevalvet. Samas aga, arvestades

seda, et süüdistatava tervisesisund on halvenenud ja sellest tulenevalt võib tema töövõime

väheneda ja süüdistatav on ka taastusravil, peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava

suhtes KarS § 73 sätteid ja jätta süüdistatava kriminaalhooldusele allutamata. Kohus loodab,

et määratav katseaeg sunnib süüdistatavat õiguskuulekusele ka ilma pideva kriminaalhooldaja

kontrollita ja süüdistatav saab aru sellest, et ainsaks vangistuse täitmisele pööramata jätmise

tingimuseks on see, et ta hoidub uue tahtliku süüteo toimepanemisest.

4. MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas

on süüdistatava menetluskuluks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega

kaasnev sundraha.

Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on

see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses

oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on

kompensatoorne eesmärk.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetava summa

tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude

väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu

resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude

vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset

eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning

kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku

seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Süüdistatavale inkrimineeritud

süütegude toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seejuures ei ole

tegemist üksiku kuriteoga, vaid kuriteoga, mille koosseisutunnuseks on süütegude

süstemaatilisus, mis välistab võimaluse hinnata süüdistatava õigusvastast käitumist juhusliku

episoodina süüdistatava elus. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja

läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel ka selliseid asjaolusid või takistusi,

mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda välja mõistetavate menetluskulude vähendamist.

Seega leiab kohus, et põhjendatud ja välja mõistetava menetluskulu riigi kanda jätmisel ei

oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulu tuleb välja mõistetavas osas täies

ulatuses jätta süüdistatava kanda.

Samuti leiab kohus, et arvestades väljamõistetava menetluskulu summa suurust ja

süüdistataval sisuliselt püsiva ja legaalse sissetuleku puudumist, esinevad küllaldased alused

võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetav menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest 1

aasta jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu

määratud 1-aastase tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue

suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Märt Toming

kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)