1-24-4703/30 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

29. oktoober 2024

Kohtuasja number

1-24-4703

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik

Kohtuasi

Marek Miti (Mitt; isikukood: 38708044226) süüdistus

karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 ja § 4231 järgi

kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

süüdistatav Marek Mitt, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Marek Miti apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada see esitajale.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle

seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu

Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil

isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada

advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur).

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. 30. septembril 2024 sõlmisid prokurör, süüdistatav Marek Mitt ja tema kaitsja

kriminaalasjas nr 24278051383 kokkuleppe. Selle järgi taotleb prokuratuur M. Miti süüdi

tunnistamist KarS § 424 lg 2 ning § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja

tema karistamist KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1

alusel tuleb karistuse kandmise aega arvata alates M. Miti kahtlustatavana kinnipidamisest 29.

juunil 2024. Pooled leppisid kokku veel selles, et süüdistatavalt tuleb välja mõista 1230

eurone sundraha ja 95,16 eurot õigusabi kulude katteks. Kokkuleppes on märgitud, et M. Mitt

taotleb kriminaalmenetluse seadustiku KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumist ositi

12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. Tartu Maakohtus 30. septembril 2024 toimunud kohtuistungil andis prokurör sõlmitud

kokkuleppest ülevaate. M. Mitt kinnitas kohtule, et see kokkulepe on talle arusaadav ja ta jääb

kokkuleppe juurde.

3. Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2024 otsusega tunnistati M. Mitt KarS § 424 lg 2 ja § 4231

järgi süüdi ning teda karistati kokkuleppe kohase karistusega. Ühtlasi mõisteti M. Mitilt riigi

kasuks välja 1230 eurone sundraha ja 95,16 eurot kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 3 alusel määras

maakohus, et menetluskulud kogusummas 1325,16 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. 20. oktoobril 2024 esitas M. Mitt maakohtu otsuse peale apellatsiooni, paludes muuta

kohtuotsusega määratud sundraha tasumise tähtaega. Süüdistatav märgib, et ta vabaneb

vanglast alles 2025. aasta oktoobris. Kuna tal puudub vanglas sissetulek ning võimalus raha

teenida, ei saa ta enne vabanemist sundraha tasuda.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et M. Miti apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja

tagastada esitajale.

6. Kuna maakohus lahendas M. Miti kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb

apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4. Nende normide

kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1

rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

7. Apellatsioonis ei viita M. Mitt sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel

KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et see tegu oleks

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud

karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka ringkonnakohus. Seega

võiks M. Mitil olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust

reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus M. Mitt poleks

sõlmitud kokkuleppest aru saanud, poleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud

kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Ka midagi sellist ringkonnakohtu meelest ei olnud:

kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest ülevaate, M. Mitt kinnitas kohtule, et

kokkulepe on tema jaoks arusaadav, sh nõustus ta kohustusega tasuda menetluskulud ositi ühe

aasta jooksul. Muu hulgas kinnitas ta seda, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe ja et

ta jääb kokkuleppe juurde. Seejuures ei esitanud M. Mitt kohtuistungil ainsatki vastuväidet

menetluskulude tasumise tähtaja osas. Pelgalt tagantjärele tekkinud rahulolematus

väljamõistetud menetluskulude (sundraha) tasumise tähtaja osas pole aluseks

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu pole M. Mitil

apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab

ringkonnakohus juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 M. Miti apellatsiooni läbi vaatamata ja

tagastab selle M. Mitile.

(allkirjastatud digitaalselt)