2-18-11855/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-11855

Kohtuasi

Profixer OÜ hagi Enima Trade OÜ vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.02.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Profixer OÜ apellatsioonkaebus ja Enima Trade OÜ

vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Profixer OÜ apellatsioonkaebus 2079,90 eurot

Enima Trade OÜ vastuapellatsioonkaebus 2020,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Profixer OÜ (registrikood 11112618), lepinguline

esindaja Anton Filjajev

Kostja Enima Trade OÜ (registrikood 12333557),

seaduslik esindaja C.E ja prokurist Aivar Verro

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 09.10.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 07.02.2024 otsus põhivõlalt väljamõistetud

viivisemäära osas (resolutsiooni p 4 osaliselt). Tühistatud osas teha uus otsus,

millega mõista Enima Trade OÜ-lt Profixer OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt

4924,50 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgses määras alates 31.01.2018 kuni

kohase täitmiseni.

2. Muus osas jätta Harju Maakohtu 07.02.2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid

muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

3. Rahuldada OÜ Profixer apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta Enima Trade OÜ vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

5. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt

:

5.1. Rahuldada hagi osaliselt.

5.2. Välja mõista Enima Trade OÜ-lt Profixer OÜ kasuks 4924,5 eurot ning viivis

põhivõlalt 4924,50 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgses määras alates

31.01.2018 kuni kohase täitmiseni.

2-18-11855

5.3. Jätta hageja maakohtu menetluskulud 62,85% ulatuses kostja kanda ning

jätta kostja maakohtu menetluskulud 37,15% ulatuses hageja kanda.

5.4. Määrata hageja maakohtu menetluskulu suuruseks 2391,85 eurot.

5.5. Määrata kostja maakohtu menetluskulu suuruseks 1275 eurot.

5.6. Tasaarvestada poolte vastastikused maakohtu menetluskulude nõuded. Välja

mõista Enima Trade OÜ-lt Profixer OÜ kasuks maakohtu menetluskulude

hüvitis 1029,62 eurot.

5.7. Määrata kindlaks, et Enima Trade OÜ on kohustatud kindlaksmääratud

maakohtu menetluskulude hüvitiselt tasuma Profixer OÜ-le viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses nimetatud määras alates menetluskulude suurust

kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

6. Jätta OÜ Profixer apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud OÜ Profixer

kanda.

7. Jätta Enima Trade OÜ vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulud Enima

Trade OÜ kanda.

8. Määrata Enima Trade OÜ ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks 151,20

eurot ja mõista OÜ-lt Profixer Enima Trade OÜ kasuks ringkonnakohtu

menetluskulude hüvitamiseks välja 151,20 eurot, samuti viivis menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

9. Määrata OÜ Profixer ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks 831,16 eurot ja

mõista Enima Trade OÜ-lt OÜ Profixer kasuks ringkonnakohtu menetluskulude

hüvitamiseks välja 831,16 eurot, samuti viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

10. Tasaarvestada pooltelt vastastikku väljamõistetud ringkonnakohtu menetluskulud

(resolutsiooni p-d 8 ja 9) ning tasaarvestuse tulemusena mõista Enima Trade OÜ-

lt OÜ Profixer kasuks ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks välja 679,96

eurot, samuti viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2-18-11855

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Profixer OÜ (hageja) esitas 08.08.2018 Harju Maakohtule Enima Trade OÜ (kostja) vastu

hagi ja 19.07.2021 selle täpsustuse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla

7835,80 eurot, viivise 01.09.2021 seisuga 2246,41 eurot ja viivise põhivõlalt (7835,80 eurot)

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 toodud määras kuni põhinõude rahuldamiseni.

1.1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt tellis kostja hagejalt 2017. a novembris ja

detsembris mööbli paigaldamise ja tehnika ühendamise üheksal objektil, sealhulgas Sauel (s.o

elamu köök Laagris – Laagri objekt), restoranis Ore Resto (Ore objekt) ja Tallinna City

Apartments üürikorterites (TCA objekt). Pooled ei sõlminud lepingut kirjalikult, kuid kostja

peatöövõtjana saatis hagejale kui alltöövõtjale tööjoonised mööbli paigaldamiseks iga projekti

kohta. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale tööde eest 15 eurot tund, millele

lisandub käibemaks vastavalt töötatud ajale, ning parkimistasu ja paigaldamiseks vajalike

materjalide kulu.

1.1.1. Kostja 20.11.2017 esitatud Ore objekti tellimuse võttis hageja kostjalt vastu ning

paigaldas mööbli ajavahemikus 22.11.2017–07.12.2017. Kostja valmistas ja tarnis

mööblidetailid viivitusega. Samuti puudusid mööbli kokkupanemiseks vajalikud joonised.

Lisaks muutis kostja projekti ning palus hagejal teha muudatus- ja lisatöid. Kostja tarnetõrked

põhjustasid hagejal tööseisakuid ja lisatöid vähemalt 25% ulatuses (st suurendasid tööajakulu

vähemalt 73,25 tunni võrra). Hageja lõpetas tööd ja andis need kostjale üle 07.12.2017. Kostja

vaatas tööd üle ja võttis need vastu märkusi esitamata. Tööde vastuvõtmise akti pooled ei

koostanud.

24.01.2018 esitas hageja kostjale Ore objekti eest arve nr 16-01.2018 5658 eurot objektil

töötatud 293 töötunni ja lisatarvikute (kulude) eest. Arve tasumise tähtaeg oli 31.01.2018.

Kostja jättis arve tasumata.

1.1.2. 08.12.2017 esitas kostja hagejale tellimuse TCA objektil 13 köögimööbli

paigaldamiseks hiljemalt 31.12.2017. Kostja pidi ette valmistama kõik köögimööbli

komplektide detailid ja toimetama detailid objektile. Hageja pidi monteerima korteritesse

toimetatud köögimööbli detailid, ühendama torud ja paigaldama köögitehnika ja

mööblivalgustid. 12.12.2017 leppisid pooled kokku, et hageja teeb paigaldustöid TCA

projektil 2017. a detsembri lõpuni ja selle projekti täitmiseks broneerib hageja 2017. a

detsembris kõik tööpäevad. Kostja valmistas mööbli detailid viivitusega. Samuti muutis kostja

köökide jaotusplaani, mistõttu suurenes hageja tööde maht ja hagejale tekkis täiendav ajakulu.

Hageja pidi juba paigaldatud köögid demonteerima, ümber tõstma teistesse korteritesse ja

paigaldama samad köögid uuesti teistes korterites. Kostja tarnetõrked TCA objektil

põhjustasid hagejal tööseisakuid ja lisatöid vähemalt 25% ulatuses (st suurendasid tööajakulu

vähemalt 74 tunni võrra).

27.12.2017 seisuga oli hageja paigaldanud kaheksa köögimööbli komplekti. Hageja keeldus

täiendava viie köögimööbli paigaldamisest, sest hagejal oli 2019. a jaanuar planeeritud muude

tööde tegemiseks. Hageja lõpetas tööd ja andis need kostjale üle 29.12.2017. Kostja vaatas

tööd üle ja võttis need vastu märkusi esitamata. Tööde vastuvõtmise akti pooled ei koostanud.

2-18-11855

24.01.2018 esitas hageja kostjale TCA objekti eest arve nr 1701.2018 5604 eurot objektil

töötatud 296 töötunni ja lisatarvikute (kulude) eest. Arve tasumise tähtaeg oli 31.01.2018.

Kostja jättis arvest tasumata 1925,80 eurot.

1.1.3. 15.12.2017 palus kostja hagejal Laagri objektil vahetada köögivalamu kapp sahtlitega

kapi vastu. Hageja võttis tellimuse vastu ja lõpetas töö 16.12.2017, andes selle samal päeval

kostjale üle. Kostja vaatas tööd üle ja võttis need vastu märkusi esitamata. Tööde

vastuvõtmise akti pooled ei koostanud.

24.01.2018 esitas hageja kostjale Laagri objekti eest arve nr 13-01.2018 252 eurot objektil

töötatud 14 töötunni eest. Arve tasumise tähtaeg oli 31.01.2018. Kostja jättis arve tasumata.

1.2. Hageja arvete saamise päeval (25.01.2018) palus kostja hagejal vähendada arvete

summasid, millest hageja keeldus. Kokkuvõttes jättis kostja mööblimontaaži eest hagejale

tasumata kokku 7835,8 eurot, sh Laagri objekti eest 252 eurot, TCA objekti eest 1925,80

eurot Ore objekti eest 5658 eurot.

2. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et ta tegi tööd keskmise kvaliteediga.

Pooltel ei olnud kokkulepet, millise kvaliteediga tuli hagejal töid teha. Kuna hageja tööde

tunnihind oli madal, ei saanud kostja ka eeldada, et hageja teeb töid kõrge kvaliteediga. Kuna

kostja ei teatatud hagejale puudustest töödest ega kirjeldanud neid piisavalt täpselt, siis on

kostja minetanud õiguse tugineda puudustele. Hageja töödes ei esinenud puudusi. Hageja

arvetel märgitud töötunnid ei ole ülepaisutatud. Kostja põhjustas ise hageja tööajakulu

suurenemise, kuna viivitas pidevalt mööbli detailide tarnimisega.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.1. Kostja vastuväidete kohaselt oli hageja tööde kvaliteet kõikuv. Hagejal oli probleeme

objektidele töötajate leidmise ja tööde tähtaegse lõpuleviimisega. Objektidel oli algajad

paigaldajad. Kostjal tuli hageja töid ümber teha.

3.2. Hageja arvetel märgitud töötunnid on ülepaisutatud. TCA objektil paigaldas hageja

üksnes 6,25 köögimööblit ning teine paigaldaja (Asur Team OÜ) 8,25 köögimööblit. Hageja

tööd TCA objektil lõpetasid Asur Team OÜ ja kostja töötajad. Asur Team OÜ-l kulus 8,25

köögimööbli paigaldamisele 231,25 tundi, s.o keskmiselt 28 tundi ühe köögimööbli kohta.

Hagejal kulus 6,25 köögimööbli paigaldamisele väidetavalt 296 tundi, s.o keskmiselt 47,36

tundi ühe köögimööbli kohta. Hageja töö TCA objektil oli ebamõistlikult aeglane.

3.3. Hageja saatis Ore objektile algajad töötajad, kes ei osanud isegi mööbli jooniseid lugeda.

Kuna hageja ei saanud töödega hakkama, siis lõpetasid Ore objektil tööd kostja enda töötajad.

3.4. Poolte praktika on olnud selline, et iga enne suuremat arveldust saavad poolte juhatuse

liikmed kokku ja vaidlevad selgeks, milline oli hageja tegelikult tööde tegemisele kulunud

aeg.

3.5. Poolte kokkulepitud tasu 15 eurot tund, millele lisandub käibemaks, oli tasu mööbli

keskmise kvaliteediga paigaldamise eest. Tasule lisandus parkimistasu ja paigaldamiseks

vajalike materjalide kulu.

2-18-11855

3.6. Kostjale on arusaamatu, mille eest hageja esitas arve nr 13-01.2018 selgitusega

„mööblipaigaldus (Saue)“.

4. Vastuseks hageja seisukohtadele märkis kostja, et hageja 16.06.2020 ja 19.07.2021

menetlusdokumendid (s.o täiendav seisukoht koos tõenditega ja hagi täpsustus koos

tõenditega) on esitatud olulise hilinemisega, vastavalt 1,5 ja 2,5 aastat pärast maakohtu

määratud tähtaega kõigi seni esitamata tõendite ja taotluste esitamiseks, ning need tuleks

hagejale tagastada. Ebaõige ja tõendamata on hageja väide, et mööbel ei jõudnud TCA

objektile õigeaegselt ja et kostja ei valmistanud tööfronti ette. Hageja ei teavitanud kostjat, et

selliseid probleeme oleks esinenud. Kuna TCA oli suur objekt ja mööblikomplekte ei toodud

kohale ükshaaval, oli hagejal võimalik oma töö korraldada selliselt, et probleemi tekkimisel

alustab või jätkab hageja teises korteris mööbli paigaldamisega. Kuna Ore ja TCE objektid

asusid Tallinna vanalinnas, pidi hageja arvestama, et asjaomaste hoonete kõik seinad ja

nurgad ei ole sirged. On tavapärane, et objektidele tuuakse tarvikuid või pisidetaile jooksvalt

juurde. Hageja ei ole Ore ja TCA objektidel tehtud töid kostjale üle andnud. Hageja töötunnid

selgusid alles hageja arvetelt. Hageja jättis Ore ja TCA objektid pooleli. Kostja ei ole TCA

objektil köökide jaotusplaani muutnud. Samuti on ebaõige hageja väide, et Ore objektil

puudusid joonised.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 07.02.2024 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 4924,50 eurot ja viivise põhivõlalt (4924,50 eurot) 8% aastas alates 31.01.2018

kuni kohase täitmiseni. Hageja menetluskulud jäid 62,85% ulatuses kostja kanda ja kostja

menetluskulud 37,15% ulatuses hageja kanda. Maakohus määras poolte menetluskulud

rahaliselt kindlaks ning tasaarvestas need kattuvas ulatuses. Maakohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulude hüvitise 1029,62 eurot ja viivise sellelt. Kostja 30.09.2023

vastuväide kohtu tegevusele jäi rahuldamata.

5.1. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli suulises vormis sõlmitud töövõtulepingud,

mille kohaselt oli hageja ülesandeks osutada kostjale mööbli paigaldusteenust Ore ja TCA

objektidel hinnaga 15 eurot tund, millele lisandus käibemaks, parkimiskulu ning vajadusel ka

tarvikute kulu. Pooled ei vormistanud tööde üleandmise kohta akte. Hageja teatas kostjale

objektil kulunud töötundide arvu, poolte esindajad leppisid seejärel kokku mõlemale poolele

sobiva töötundide koguse, mis vormistati seejärel hageja poolt esitatavaks arveks. Pooled ei

vaidle ka selle üle, et kostja ei ole tasunud täies ulatuses hageja arvet nr 13-01.2018 252 eurot

ja arvet nr 16-01.2018 5658 eurot. Arvest nr 17-01.2018 tasus hageja 3678,20 eurot. Arve nr

17-01.2018 tasumata osa on 1925,80 eurot.

5.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tellija VÕS § 638 järgi kohustatud valmis töö

vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt

tavaline. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks keeldunud hageja poolt osutatud töö

vastuvõtmisest. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö

valmimisest. Sama paragrahvi 4. lõike järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö

on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kuna pooltevahelises praktikas valminud töö

üleandmise kohta akte ei vormistatud, saab lugeda töö kostja poolt vastu võetuks alates

hetkest, kui hageja esitas oma töötundide arvestuse või arve kostjale.

5.3. Maakohus jättis hageja tasunõude Laagri objekti eest rahuldamata.

2-18-11855

5.3.1. Hageja sõnul esitas ta kostjale SMS-i teel tellimuse valamukapi ümberehitamiseks ja

sahtlite lisamiseks valamukapile. Asjaolu, et poolte vahel sõlmiti leping valamukapiga seotud

töö teostamiseks, soovis hageja tõendada 15.12.2017 sõnumiga. Hageja esitatud sõnumist ei

selgu, mida hageja ja kostja väidetavalt kokku leppisid, sest sõnumist ei selgu kes, mida,

millal, kus, miks ja millise tasu eest tegema peab. Kokkuleppe sisu vaidlusaluse arvega seotud

töö kohta ei selgu ka ühestki teisest hageja või kostja menetluses esitatud tõendist. Hageja ei

ole seega tõendanud poolte kokkuleppe olemasolu ja selle sisu.

5.3.2. Hageja esitatud tööajaarvestuse tabelist ei nähtu seegi, et ajavahemikul 15.12.2017–

29.12.2017 oleksid hageja töötajad Laagris mõnel objektil töötanud. Muid andmeid ja

tõendeid, millal väidetav töö tegemine Laagris toimus, hageja kohtule esitanud ei ole.

5.4. Maakohus rahuldas hageja tasunõude Ore objekti eest osaliselt 4924,50 euro ulatuses.

5.4.1. Kostja on võtnud õigeks, et hageja tegi talle arvel nr 16-01.2018 märgitud töid.

Töövõtulepingu sõlmimisena saab käsitada kostja 20.11.2017 sõnumit hagejale. 23.11.2017

sõnumivahetusest ja 21.11.2017 e-kirjast saab järeldada, et pooled tegutsesid Ore objektil.

Kostja 01.12.2017 e-kirjadest ning kostja 04.12.2017 e-kirjast ning tööde nimekirjast nähtub,

et tööd pidid valmima hiljemalt 08.12.2017. Hageja tööajaarvestuse koondtabel kajastab

samuti hageja töötamist Ore objektil ajavahemikul 22.11.2017–07.12.2017, mis on kooskõlas

muude tõenditega.

5.4.2. Kostja ei ole esile toonud ega esitanud tõendeid selle kohta, millised puudused hageja

töös esinesid, millal hageja need kõrvaldas ning milline osa hageja töötundidest läheb

puuduste kõrvaldamise alla. Töös avastatud puuduste kohta on üksnes kostja sõnum hagejale

16.12.2017 seoses naiste WC ukse paigaldamisega ning arve saamisele järgnev 25.01.2018 e-

kiri.

5.4.3. Kuna pooled ei vormistanud tööde üleandmise kohta akte, siis saab nende vahel

väljakujunenud praktika kohaselt lugeda töö tellijale üle antuks hiljemalt arve esitamisega.

Maakohus luges seega töö kostjale üle antuks hiljemalt 24.01.2018 arve esitamisega. Kostja

sai arvetega tutvuda hiljemalt 25.01.2018, sest on esitanud sellele vastuse.

5.4.4. Kohtule ei ole esitatud tõendeid väidetava puuduse kõrvaldamise maksumuse kohta,

mida saaks hageja arvest maha arvata. Samuti ei ole kostja esile toonud, mitu töötundi

kulutasid hageja töötajad puuduste kõrvaldamiseks, mille eest neile kokku lepitud tasu

maksma ei peaks.

5.4.5. Maakohus vähendas aga hageja töötundide arvu arvel nr 16-01.2018 osas, milles hageja

ei ole tõendanud, et töid tehti.

5.4.5.1. Tunnistaja X ütluste kohasel toimus tööaja arvestus Ore objektil selliselt, et iga

töötaja saatis igal nädalal juhatajale tööajaarvestuse. Arvestuses märkis töötaja, mis päeval,

mis ajavahemikul ja kellega töötaja mingil objektil tööd tegi ning võrdles kellaaegu juhataja

omadega. Kui võrrelda hageja esitatud tööajaarvestuse koondtabelis X töötunde töötaja poolt

peetud tööajaarvestuses tooduga ilmneb, et 23.11.2017 ei olnud tunnistaja Ore restorani

objektil üheksa tundi; 28.11.2017 oli töötaja hageja poolt märgitust vähem kaks tundi;

29.11.2017 oli töötaja hageja märgitust üks tund vähem; ja 01.12.2017 oli töötaja hageja

märgitust poolteist tundi vähem. 27.11.2017 tööaega on hageja enda tööajaarvestuses

suurendanud 15 minuti võrra ja 01.12.2017 tööaega 30 minuti võrra võrreldes töötaja

tööajatabelis märgituga. Seega suurendas hageja enda tööajaarvestuses, mis oli arve nr

2-18-11855

16-01.2018 aluseks, X töötunde 14,25 tunni võrra ehk rahalises arvestuses koos

käibemaksuga 256,50 euro võrra.

5.4.5.2. Ka tunnistaja Y kinnitas, et tööajaarvestus käis selliselt, et töötajad saatsid nädala

lõpus ülemusele enda tööajaarvestuse, näidates ära töötatud objektid, seal töötatud aja ning

kellega koos objektil oldi. Võrreldes hageja poolt esitatud tööajaarvestust tunnistaja Y

omadega, ilmneb erinevus Ore restorani objektil järgmiselt: 22.11.2017 on hageja

deklareerinud kolm tundi enam tööaega võrreldes töötaja tööarvestustabeliga; 28.11.2017 2,5

tundi enam; ja 29.11.2017 3,5 tundi enam. Hageja on kokku seega deklareeritud üheksa

töötundi enam ehk koos käibemaksuga 162 eurot.

5.4.5.3. 27.11.2017 töötasid neli hageja töötajat väidetavalt Ore objektil kell 9–16.45. Samas

on hageja esitanud tõendina makstud parkimistasu väljavõtte, mille kohaselt parkis hageja

sõiduki tsooni EP133 27.11.2017 alates kella 10.23-st. Seega tuleb vähemalt ühe töötaja osas

vähendada tema tööaega pooleteise tunni võrra ehk koos käibemaksuga 27 euro võrra.

29.11.2017 töötas neli hageja töötajat väidetavalt Ore objektil kell 13.30–17. Tunnistaja X

tööajaarvestuse järgi oli ta objektil kell 13.30–17 koos N.G, C ja Gga. Tunnistaja Y

tööajaarvestuse järgi oli ta 29.11.2017 teistel objektidel koos N.G, G ja Wga. Seega on hageja

nõue Ore objektil nelja töötaja 3,5 töötunni eest põhjendamatu, sest nad ei töötanud sellel

päeval nimetatud objektil. Seega tuleb hageja tasunõuet vähendada 252 euro võrra (= 4 × 3,5

× 15 + 20% käibemaks).

05.12.2017 töötas Ore objektil hageja tööajaarvestuse kohaselt N.G ja C kell 9–16. Esitatud

parkimistasu tõendi kohaselt alustati parkimist tsoonis EP133 05.12.2017 kell 10.53. Seega

on hageja suurendanud vähemalt ühe töötaja osas tööaega kahe tunni ehk 36 euro võrra.

Sõnumi väljavõtete ja kaardirakenduse väljavõtetega on tõendatud, et parkimine oli seotud

restoran Ore objekti ja seal tehtava tööga.

5.5. Maakohus jättis rahuldamata ka hageja tasunõude TCA objekti eest.

5.5.1. Hageja tööajaarvestustabeli kohaselt osutas hageja TCA objektil kostjale teenust

01.11.2017–29.12.2017. Maakohus luges hageja 02.01.2018 sõnumiga kostjale tõendatuks, et

sellest ajast edasi hageja kostjale TCA objektil teenust ei osutanud ning see lõppes hiljemalt

29.12.2017.

5.5.2. Hageja seadusliku esindaja e-kirjade ja poolte sõnumivahetustega on tõendatud, et

paigaldataval mööblil esines puudusi või puudusid elemendid, mida kostja pidi lõplikuks

paigaldamiseks juurde tarnima. Esitatud tõenditest nähtuvalt pidi kostja tarnima aga üksikuid

elemente, mis ei takistanud konkreetse köögi muude elementide paigaldamist või mõne teise

korteri köögi paigaldamist.

5.5.3. Pooled ei ole tõendanud, et nende vahel oleks olnud kokkulepe selle kohta kui kiiresti

peab ühe köögi monteerima ja paigaldama. Seega tuleb lähtuda tavapärasest keskmisest

kiirusest. Kuna pooled ei ole tõendanud ega esitanud väidet, et Asur Team OÜ oleks köögid

paigaldanud tavapärasest kiiremini või et köökide paigaldamine nii kiiresti ei oleks võimalik,

tuleb eeldada, et tegemist oli tavapärase kiirusega ning seda olukorras kus tegemist oli

standardsete köökidega.

2-18-11855

5.5.4. Maakohtu hinnangul on hageja ajakulu ülepaisutatud. Eluliselt ei ole usutav, et

tööseisakud tekkisid nii pika aja jooksul, et see suurendas ühe köögi paigaldamise aega

kahekordseks võrreldes tavapärase paigalduskiirusega. 6,25 köögi põhjendatud paigaldamise

ajakulu on 182,87 tundi (6,25 × 29,26 tundi).

Maakohus luges Asur Team OÜ teostatud tööde aktide ning arvega tõendatuks, et Asur Team

OÜ paigaldas alates 03.01.2018 TCA objektil köögimööblit. 29.12.2017 e-kiri tõendab, et

selleks kuupäevaks oli hageja paigaldanud tervikuna kuus kööki ja kaks kööki olid

puudustega (ilma ühenduste, elektriühenduste ja ülemiste kappideta), ning et valminud töö

kogust võib hinnata kostja väljendatud mahuna 6,25 kööki.

Asur Team OÜ 26.01.2018 arve kohaselt osutas ta kostjale montaažitööd 256 tunni ulatuses.

Eeldusel, et Asur Team OÜ paigaldas 8,75 kööki, siis kulus ühe köögi paigaldamisele 29,26

tundi. Hageja arve nr 17-01.2018 kohaselt kulus hagejal 6,25 köögi paigaldamisele 296 tundi

ehk 47,36 tundi ühe köögi kohta.

5.5.5. Kokkuvõttes oli hageja õigustatud saama TCA objekti eest tasu 2743,05 eurot, millele

lisandub käibemaks, s.o kokku 3291,66 eurot. Kostja on hagejale nimetatud summa tasunud ja

selle üle pooltel vaidlus puudub. Poolte kokkuleppel pidi tellija tasuma ka parkimiskulu ning

lisakulude eest, mis on arvel nr 17-01.2018 kajastatud ning mida tõendavad kviitungid ja

kaardirakenduse väljavõtted. Kostja on ka selle summa hagejale tasunud.

5.6. Hagejal on õigus nõuda rahalise kohustusega täitmise eest viivist VÕS § 113 lg 1 alusel.

Apellatsioonkaebus

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus jättis rahuldamata hagi 1925,80 euro ulatuses (TCA objekti eest), viivise määra,

hageja menetluskulude kindlaksmääramise ja poolte menetluskulude hüvitamise nõuete

tasaarvestuse osas. Hageja palub teha selles osas uue otsuse, millega hagi asjaomases ulatuses

rahuldada, mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 toodud määras ning jätta hageja

menetluskulud 87,42% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 12,58% ulatuses kostja

kanda.

6.1. Apellatsioonkaebuse peamiste väidete kohaselt ei võinud maakohus hageja tööajakulu ja

sellel põhinevat töövõtutasu suurust revideerida ega tasu vähendada, sest kostja ei

vaidlustanud hageja tööajakulu õigeaegselt. Kuna kostja ei vaidlustanud tööajakulu mõistliku

aja jooksul, minetas kostja tööajakulu vaidlustada (VÕS § 641 lg 1).

6.2. Maakohus tuvastas ebaõigesti, mitu kööki hageja ja Asur Team OÜ TCA objektil

paigaldasid. Maakohtu seisukoht, et hageja paigaldas vaid 6,25 kööki, on põhjendamata.

Samuti leidis maakohus ebaõigesti, nagu saaks Asur Team OÜ töö kiirusest lähtuvalt anda

hinnanguid hageja tööle. Asur Team OÜ tööde tegelikult kulunud aeg ei ole teada. Asur Team

OÜ töö oli ebakvaliteetne ning Asur Team OÜ töömaht oli hageja omast väiksem. Samuti ei

hõlmanud Asur Team OÜ tööd koristamist ega elektri- ja santehnika ühendamist. Asur Team

OÜ tööd ei seganud ka sagedased ja rohked kostjast tingitud tarnetõrked.

6.3. Hageja paigaldas kaheksa või kümme kööki kiirusega 37 või 29,6 tundi ühe köögi kohta

sõltuvalt kumba kahest erineva sisuga, kuid sarnase usaldusväärsuse ja tõenduskaaluga

tõendist eelistada (s.o kostja juhataja 27.12.2017 lühisõnum või TCA esindaja D 29.12.2017

e-kiri).

2-18-11855

6.4. Maakohus leidis ebaõigesti, et Asur Team OÜ paigaldas 8,75 kööki. Tegelikult paigaldas

Asur Team OÜ 5–7 kööki kiirusega 36,57 või 51,2 tundi ühe köögi kohta. Asur Team OÜ ei

olnud hagejast kiirem. Asur Team OÜ tööajakulu ei anna seega ka alust hageja tasu

vähendada. Hageja vähendas TCA projekti ajakulu ja hinda enne arve kostjale väljastamist

juba 15% võrra.

6.5. Maakohus jättis ebaõigesti arvestamata sellega, et kostja viivitas õigete detailide

tarnimisega. 25% hageja ajakulust põhjustasid kostja viivitused.

6.6. Maakohus märkis kohtuotsuse resolutsioonis ebaõigesti viivise määraks 8%. Hageja

nõudis viivist VÕS § 113 lg 1 alusel, mille suurus on hetkel 12,5%.

6.7. Lisaks on maakohus rikkunud kohtutoimiku pidamise reegleid, mis raskendas hagejal

tõendite kasutamist ja suurendas esindajakulusid. Maakohus vähendas meelevaldselt hageja

menetluskulusid.

Kostja seisukoht

7. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja jääb

maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palub kostja jätta hageja

kanda.

Vastuapellatsioonkaebus

8. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega

maakohus jättis rahuldamata kostja vastuväite kohtu tegevusele ja rahuldas hagi 2020,50 eurot

ületavas osas. Samuti vaidlustab kostja maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja palub

jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

8.1. Apellatsioonkaebuse peamiste väidete kohaselt tuvastas maakohus ebaõigesti, et poolte

praktika kohaselt teatas hageja kostjale objektil kulunud töötundide arvu, poolte esindajad

leppisid seejärel kokku mõlemale poolele sobiva töötundide koguse, mis vormistati seejärel

hageja poolt esitatavaks arveks. Hageja töötunnid selgusid kostjale alles objekti kohta esitatud

arvelt. Arvele eelnevalt ei ole hageja kostjale töötunde esitanud ega neid kostjaga

kooskõlastanud.

8.2. Samuti leidis maakohus ebaõigesti, et tööd saab lugeda kostja poolt vastu võetuks alates

hetkest, kui hageja esitas oma töötundide arvestuse või arve kostjale. VÕS § 637 lg 4 järgi

saaks tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks asjaomase arve tasumisest. Hageja jättis Ore ja

TCA objektid pooleli (tööd ei olnud valmis). Tööd lõpetasid kostja töötajad või kolmandad

isikud. Kostja ei ole Ore ja TCA töid tänaseni vastu võtnud. Samuti puudub alus lugeda tööd

kostja poolt vastuvõetuks.

8.3. Hagejal puudub alus nõuda kostjalt tasu X väidetava töö eest objektidel. Kostja ei tellinud

hagejalt objektidele abitöölisi, sest neil puudus seal funktsioon. Kostja tellis mööbli

paigaldamisega hinnaga 15 eurot tunnis. Kostja ei ole nõustunud maksma tasu hageja

töötajate väljaõppe eest.

8.4. Hageja nõue, mis seondub tööajaarvestuses „J”-ga tähistatud töötaja töötundide eest on

põhjendamatu. J”-ga tähistatud töötaja kohta puudub igasugune info – ei ole teada, kas ja mis

2-18-11855

tööd ta tegi, kas ta oli paigaldaja, abitööline või õpilane, kas ja kuidas tema töötundide üle

arvet peeti või kas ta üleüldse objektidel viibis.

8.5. Kokkuvõtvalt vaidlustab kostja maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja töötasu, mis seondub X ja „J”-ga tähistatud töötaja töötundide eest

2020,50 euro ulatuses.

8.6. Kostja kordab, et hageja esitas maakohtu menetluses 16.06.2020 ja 19.07.2021

menetlusdokumendid enam kui 1,5 ja 2,5 aastat pärast asjaomase tähtaja möödumist. Kostja

palub ringkonnakohtul rahuldada maakohtu tegevusele esitatud vastuväide.

Hageja seisukoht

9. Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada põhivõlalt väljamõistetud

viivisemäära osas (resolutsiooni p 4 osaliselt). Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha asjas

ise uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1

järgses määras. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt.

Ülejäänud osas ei anna poolte apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebused alust maakohtu

otsuse resolutsiooni muuta, kuid TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel tuleb osaliselt muuta

kohtuotsuse põhjendusi. Kostja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus

nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid, välja

arvatud kui ringkonnakohus ei ole märkinud teisiti.

11. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

11.1. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata arvega nr

17-01.2018 seotud nõude ning põhivõlalt väljamõistetud viivise määra, menetluskulude

jaotuse ja kindlaksmääramise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4 ja 5 osaliselt ning p-d

6 ja 8). Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas 2020,50 euro

ulatuses hageja nõude seoses arvega 16-01.2018 ning menetluskulude jaotuse osas

(resolutsiooni p-d 4 ja 5 osaliselt). Seega on apellatsioonimenetluses vaidluse all hageja arve

nr 16-01.2018 Ore objekti eest osaliselt 2020,50 euro ulatuses ning hageja arve nr 17-01.2018

TCA objekti eest tervikuna osas, milles see kostjal on tasumata (s.o 1925,80 euro ulatuses).

Samuti on vaidluse all menetluskulude jaotus ja nende rahaline suurus.

11.2. Eelnevast tulenevalt on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud

osas, milles jäi täies ulatuses rahuldamata hageja arvega nr 13-01.2018 seonduv nõue ja

arvega nr 16-01.2018 seonduv nõue 733,50 euro ulatuses. Samuti on maakohtu otsus

jõustunud osas, milles maakohus rahuldas hageja arvega nr 16-01.2018 seonduva nõude 2904

euro ulatuses.

11.3. Ringkonnakohus selgitas kostjale 09.10.2024 istungil, et kostja ei saa vaidlustada

maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata kostja 30.09.2023 vastuväite

kohtu tegevusele (II kd, tl 160 pöördel, ajamärk 00:16:13). Ringkonnakohus käsitab kostja

2-18-11855

väiteid hageja poolt seisukohtade ja tõendite hilinenult esitamise kohta kostja vastuväidetena

hageja apellatsioonkaebusele (samas, ajamärgid 00:16:13 ja 00:16:47).

12. Hageja nõuab esitatud hagis kostjalt tasu maksmist suuliste töövõtulepingute alusel tehtud

tööde eest ja viivist tasumisega viivitamise eest. Pooled ei vaidle menetluses selle üle, et

hageja on kostja tellimusel paigaldanud Ore ja TCA objektidel köögimööblit. Pooled on

menetluses vaielnud ja vaidlevad ka apellatsioonimenetluses selle üle, kas kostja on

kohustatud tasuma tööde eest hageja nõutud summa, sh kas kostja on tööd vastu võtnud, kas

tööd vastasid keskmisele kvaliteedile (VÕS § 77 lg 1) ning kas kostja teatas tööde

mittevastavusest mõistliku aja jooksul.

13. Ringkonnakohus lahendab esmalt hageja apellatsioonkaebuse (I) ja seejärel kostja

vastuapellatsioonkaebuse (II). Lõpetuseks käsitleb kolleegium menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise küsimusi.

I

14. Maakohus järeldas poolte esile toodud asjaolude ja esitatud tõendite põhjal, et tööd saab

lugeda kostja poolt vastu võetuks alates hetkest, kui hageja esitas kostjale oma töötundide

arvestuse või arve. Maakohus ei ole selle järelduseni jõudmisel menetlusõiguse norme

rikkunud ning on nõuetekohaselt tõendeid hinnanud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse

põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda. Pooled ei vormistanud nendevahelises

praktikas tööde vastuvõtmise kohta akte. Seega oli Ore ja TCA objektide puhul arve esimene

dokument, mille põhjal kostja sai tutvuda hageja töötundidega, mis oli poolte kokkuleppe

kohaselt aluseks tasu maksmisele. Sellel, kas muude objektide puhul võis lugeda kostja tööd

vastu võtnuks juba varem – s.o ajast, mil hageja teatas kostjale oma töötundide arvestuse, ei

ole praegusel juhul tähtust.

15. Ebaõige on kostja väide, et ta ei ole töid siiani vastu võtnud. Tellija on kohustatud valmis

töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest

tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd

vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 638). Kuigi pooled

vaidlevad hageja töötundide põhjendatuse üle, ei tähenda see, et kostjat ei saaks lugeda hageja

töid vastuvõetuks ilma, et kostja oleks selleks tahet väljendanud. Arve tasumata jätmine ei

välista tööde vastuvõetuks lugemist VÕS § 638 järgi. Kostja väited, et hageja jättis mõlemad

objektid pooleli ning tööd lõpetasid kostja töötajad või kolmandad isikud, ei tähenda samuti,

et tehtud tööd (ka pooleliolev töö) oleks jäänud vastu võtmata.

16. Hageja väidab apellatsioonimenetluses jätkuvalt, et kostja ei teavitanud oma

vastuväidetest hageja töötundidele õigeaegselt (VÕS § 644 lg 1). Hageja vastuväide ei ole

põhjendatud. Kostja saatis hagejale 24.01.2018 arve nr 16-01.2018 esitamisele järgneval

päeval, s.o 25.01.2018 kell 10.26 e-kirja, milles märkis, et „[v]aatasin arved üle. […] TCA ja

ORE summade osas peaksime läbi rääkima – kas tuled läbi? Siin peaks tegema arved oluliselt

soodsamaks. […]“ (I kd, tl 135 pöördel). Arve esitamisele järgneval päeval vastuväite

esitamine täidab VÕS § 644 lg 1 nõude teavitada töö lepingutingimustele mittevastavusest

töövõtjale mõistliku aja jooksul. Hageja viidatud Ehituse töövõtulepingute üldtingimused

(ETÜ 2013) ei ole asjassepuutuvad. Kostja ei ole hagejale teinud ehitustöid, mistõttu ei ole ka

poolte sõlmitud lepingud käsitatavad ehituse töövõtulepingutena. Seda, et Ehituse

töövõtulepingute üldtingimused (ETÜ 2013) on ka mööblitootmise valdkonnas käsitatavad

valdkonna hea tavana (VÕS § 25 lg 1), mille järgmises on hageja ja kostja kokku leppinud, ei

2-18-11855

ole hageja tõendanud. Igal juhul on kostja esitanud oma vastuväited ka hageja põhjendatuks

peetud aja, s.o 10 + 2 tööpäeva, jooksul.

17. Põhjendatud ei ole hageja apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et maakohus tuvastas

ebaõigesti, mitu kööki hageja ja Asur Team OÜ TCA objektil paigaldasid.

Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled selle üle, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja

TCA objektil paigaldama 15 kööki. Kostja esitatud lõpptellija esindaja D 29.12.2017 kell

10.03 saadetud e-kirjaga on tõendatud, et 29.12.2017 seisuga oli hagejal ülespandud köögid

kuues korteris ning poolikud (s.o ilma ühenduste, elektri ja ülemiste kappideta) olid kahes

korteris olevad köögid. Kõik ülejäänud köögid olid puudu ja 27.12.2017 töid enam ei tehtud

(vt I kd, tl 27). Viidatud e-kirja alusel tuvastas maakohus õigesti, et hageja töö kogust võib

hinnata kostja väljendatud mahuna 6,25 kööki. Ka D on märkinud, et korterite 45 ja 46 köögid

ei ole kasutatavad (I kd, tl 27). Kostja 27.12.2017 sõnum ei võimalda teha järeldusi selle

kohta, mitu kööki hageja on paigaldanud (I kd, tl 88). Sõnum viitab pigem sellele, et hageja

on jätnud tööd pooleli („N.G, viimati kui rääkisime, lubasid 25.12 jätkata paigaldust. Tänaseni

pole seal midagi toimunud. Kas ma saan sinuga arvestada“ – vt I kd, tl 88, esimene sõnum) –

nii nagu ka D 29.12.2017 kell 10.03 saadetud e-kirjast nähtub („Puudu on ülejäänud köögid.

Hetkeseisuga töö siis ei toimu“ – I kd, tl 27).

18. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kostja on hagejale TCA objektil

köögimööbli paigaldamise eest juba tasunud ning et arvel nr 13-01.2018 märgitud töötunnid

on ülepaisutatud, võrreldes hageja töötunde Asur Team OÜ töötundidega, kes jätkas TCA

objektil köögimööbli paigaldamisega pärast hagejat.

18.1. Esmalt osundab kolleegium, et kostja on esitanud Asur Team OÜ tööle kulunud aja

kohta tõendid, millest nähtub, et Asur Team OÜ osutas kostjale montaažitöid kokku 256 tunni

ulatuses (I kd, tl 19). Seega on kostja esile toonud ja tõendanud, milline oli Asur Team OÜ

ajakulu köökide paigaldamiseks. Kuna pooled ei ole maakohtu menetluses väitnud ega

tõendanud, et Asur Team OÜ pidi paigaldama rohkem köögimööblit, kui see, mis hagejal jäi

tegemata, saab lähtuda sellest, et Asur Team OÜ paigaldas TCA objektil 8,75 kööki (hageja

pidi paigaldama TCA objektil 15 kööki, millest hageja paigaldas 6,25). See tähendab, et Asur

Team OÜ-l kulus ühe köögi paigaldamisele 29,26 tundi. Arve nr 17-01.2018 kohaselt kulus

hagejal aga ühe köögi paigaldamisele 47,36 tundi. Maakohus on otsuses viidanud asjaomasele

tõendile (I kd, tl 27 D 29.12.2017 kell 10.03 saadetud e-kiri, millest nähtub, mitu kööki hageja

paigaldas ja millises seisus olid köögid, mille paigaldamine jäi hagejal pooleli), mille põhjal

maakohus tuvastas, et hageja paigaldas TCA objektil 6,25 kööki (vt II kd, tl 76, p 8).

Apellatsioonkaebuses hageja küll möönab, et kahel tema paigaldatud köögil olid vaegtööd,

kuid hageja ei ole maakohtu menetluses esile toonud, millises ulatuses tuli tema arvates

lugeda köögid valminuks arvestades vaegtöid ja miks. Hageja väitis maakohtu menetluses

üksnes seda, et tema paigaldas TCA objektil kaheksa kööki ning et väiksemad puudused ei ole

olulised (I kd, tl 79 pöördel, p 5.10 ja tl 78, p 6.3). Ringkonnakohus jätab hageja uue väite, et

hageja töödes esinenud puudused moodustavad 4,35–5,51% ühe köögi paigaldustöö mahust,

TsMS § 652 lg 2 p 2 ja 3 alusel tähelepanuta. Hageja ei ole põhistanud uue asjaolu esitamise

lubatavust.

18.2. Kuigi kostja väitis algselt, et hageja paigaldas 6,75 kööki (I kd, tl 15 pöördel, kolmas

lõik), täpsustas kostja oma hilisemas menetlusdokumendis, et hageja paigaldas 6,25 kööki (II

kd, tl 1 pöördel, p 1.5). Hagejal oli võimalik selle kohta avaldada oma seisukoht 16.11.2023

kohtuistungil (vt II kd, tl 21). Hageja ei esitanud maakohtu istungil kostja väitele vastuväiteid

(vt II kd, tl 38–49 pöördel). Seega ei ole põhjendatud hageja etteheide, et maakohus

manipuleeris asjaoludega kostja kasuks.

2-18-11855

18.3. Väited, et Asur Team OÜ töö oli ebakvaliteetne (hageja apellatsioonkaebuse p 4.4);

Asur Team OÜ töömaht oli väiksem kui hagejal, sest Asur Team OÜ ei koristanud ega

ühendanud elektri- ja sanitaartehnikat (hageja apellatsioonkaebuse p 4.5); ning et Asur Team

OÜ-l ei olnud tarnete tõrkeid (hageja apellatsioonkaebuse p 4.6), ei ole hageja maakohtu

menetluses (sh hageja ringkonnakohtu istungil viidatud 19.07.2021 menetlusdokumendis – I

kd, tl 75–80 pöördel) esitanud. Kuna hageja ei ole põhistanud uute asjaolude esitamise

lubatavust, jätab kohus hageja osundatud uued asjaolud TsMs § 652 lg 2 p 2 ja 3 alusel

tähelepanuta. 19.07.2021 menetlusdokumendis tugines kostja küll sellele, et tema arvates on

ebaõige hageja väide, nagu oleks Asur Team OÜ paigaldanud TCA objektil 8,25 sarnast

kööki 231,25 tunniga, s.o ca 28 tundi köögi kohta ning et hageja töötempo oli kiirem kui Asur

Team OÜ-l (I kd, tl 78, p 6.3), kuid eelnevalt viidatud väited kostja ei esitanud. Seejuures

lähtusid hageja maakohtus esitatud Asur Team OÜ tööd puuduvad väited üksnes sellest, et

hageja väitel paigaldas ta TCA objektil kaheksa kööki (I kd, tl 78, p 6.3).

18.4. Tsiviilasjas nr 2-18-9966 tehtud kohtuotsuseid ei võtnud ringkonnakohus tõenditena

vastu (II kd, tl 160 ja pöördel, ajamärgid 00:01:39–00:01:57). Seega on kostja Asur Team

OÜ-d puudutavad väited lisaks ka tõendamata.

19. Sarnaselt maakohtuga ei nõustu kolleegium asjas esitatud tõendite põhjal hageja väitega,

et kostja oli viivituses detailide tarnimisega määral, mis põhjustas tööseisakud ja ajakadu.

Kuigi maakohus tuvastas, et paigaldataval mööblil esines mõningaid puudusi või puudusid

mõned elemendid (vt I kd, tl 61–63 ja 65–66), pidi kostja juurde tarnima üksikuid elemente,

mis ei takistanud konkreetse köögi muude elementide või mõne teise korteri köögi

paigaldamist. Maakohtu seisukohad ei ole vastuolulised, nagu hageja on apellatsioonkaebuses

leidnud. Hageja ei ole väitnud, et ta ei saanud samal ajal alustada TCA objektilt järgmiste

köökide paigaldamisega, kui mõnel köögil tuli oodata puuduolevaid elemente. Hageja pidi

TCA objektil paigaldama 15 kööki, millest valmis 6,25 kööki. Ka seda, et puuduolevad

elemendid põhjustasid hagejale 74 tunni võrra lisatöid, ei ole hageja täpsemalt selgitanud ega

tõendanud.

20. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus õigesti, et hagejal oli TCA objekti eest õigus saada

kostjalt tasu 6,25 köögimööbli paigaldamise eest ajakujuga 182,87 tundi (6,25 × 29,26 tundi).

Hageja põhjendatud tasu suuruseks on 3291,66 eurot (koos käibemaksuga), mille kostja on

hagejale tasunud. See, kas hageja on enda arvestuse kohaselt vähendanud TCA objekti

ajakulu ja tööde maksumust, ei oma asja lahendamisel olulist tähtsust.

21. Maakohtu otsus tuleb tühistada aga põhivõlalt väljamõistetud viivisemäära osas. Hageja

palus mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 toodud määras, märkides, et hageja

arvestab viivist alates 01.02.2018 VÕS § 113 järgi 8% aastas (I kd, tl 75 pöördel, p 2.7).

Maakohus mõistis kostjalt otsuse resolutsiooni p-s 4 välja viivise määraga 8% aastas, mis ei

arvesta VÕS § 113 lg 1 järgse viivise suuruse perioodilise muutumisega. Eri perioodil tuleb

võlgnevusele kohaldada sel ajavahemikul kehtivat viivisemäära. VÕS § 113 lg 1 teise lause

kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kuna baasintressimäär muutub kaks korda aastas, muutub vastavalt

ka arvestatav viivis. Eelnevast tulenevalt mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise

põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 järgses määras.

22. Maakohtule ei saa ette heita ka toimiku pidamise nõuete rikkumist. Kohus saab

dokumendid toimikusse võtta sellises järjekorras, nagu pool need esitab. Hageja 19.07.2021

menetlusdokumendi lisad on nummerdamata. Poole menetlusdokumendi lisad ei pruugi jõuda

kohtuni sellises järjekorras, nagu ta võis need e-toimikusse üles laadida. Samuti ei kattu

2-18-11855

enamasti paber- ja digitoimiku lehed, sest pabertoimikus on dokumendid üldjuhul prinditud

kahepoolselt. Siinsel juhul ei olnud tegemist digitaalse menetlusega, mistõttu on kohus

pidanud asja pabertoimikut ja lähtuda tuleb selle numeratsioonist. Kuna 19.07.2021

menetlusdokument ja selle lisad on hageja enda seisukohad ja tõendid, siis ei saanud see,

millises järjekorras kohus tõendid toimikusse köitis, mõjutada hageja menetluskulude suurust.

Eeldada tuleb, et menetlusosaline tunneb enda tõendeid ja asjaolusid, mille tõendamiseks need

on esitatud.

23. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohus vähendas meelevaldselt tema

menetluskulusid. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga hageja menetluskulude

põhjendatusele.

23.1. Hüvitatavate menetluskulude, sh lepingulise esindaja kulude suuruse määramise

peamiseks kriteeriumiks on TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 järgi nende vajalikkus ja

põhjendatus. Seejuures on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda

üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p

13). Praegusel juhul ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul hageja esindaja toimingute

põhjendatust ja vajalikkust ning toimingutele kulunud aega hinnates diskretsioonipiire

ületanud. Seda ei anna alust arvata ka hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited. Seetõttu ei

ole alust ka hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata.

23.2. Maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud

hageja esindaja toiminguid ja töö mahtu. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohu hinnanguga

toimingute vajalikkuse ja neile kulunud aja kohta, ei anna alust maakohtu määrust tühistada.

Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa

olla üksnes poole enda arvamus, et nendeks toiminguteks kulub rohkem aega (vt ka RKTKm

26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12).

23.3. Ringkonnakohus ei nõustu ka hageja hinnanguga, nagu oleks siinses juhul tegemist

keerulise ja mahuka kohtuasjaga. Hageja esitas kostja vastu rahalise nõude, mille raames

vaidlesid pooled peamiselt hageja töötundide põhjendatuse üle. See, mitu aastat maakohus

asja menetles, mitu dokumenti ja lehte toimikus on, kui pikad olid hageja

menetlusdokumendid ja mitu tabelit neis sisaldub ning mis keeles olid hageja algdokumendid,

ei väljenda kuidagi kohtuasja keerukust. Osundatud kriteeriumite järgi menetlustoimingutele

kulunud aja põhjendatusele hinnangu andmine ei kujutaks endaks menetluskulu põhjendatuse

ja vajalikkuse sisulist kontrolli TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 järgi.

23.4. Maakohus ei pidanud põhjendatuks hageja esindaja Anton Filjajevi Loeb UÜ

28.10.2020 arvel #25 kajastatud 14.05.2020 toimingut „Kiri juristile kohtuasja menetlusseisu

kohta“ (II kd, tl 24). Maakohus leidis õigesti, et tegemist on toiminguga, mille hageja esindaja

tegi enne, kui hageja andis esindajale volikirja esindamiseks siinses kohtuasjas (I kd, tl 33).

Kuigi hageja võis sõlmida lepingu tema esindamiseks kohtuasjas ka varem, kui ta väljastas

esindajale volikirja, ei ole eelnevalt osundatud toimingu tegemisega seotud menetluskulu

siiski põhjendatud. Arvel märgitud kande kohaselt oli tegemist kirjaga juristile menetlusseisu

kohta, mis ei ole käsitatav menetlustoiminguna. Toimingu täpsemat sisu ei ole hageja esile

toonud. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

2-18-11855

23.5. Riigikohus on leidnud, et kohus ei riku põhjendamiskohustust, kui jätab lahendis

üksikasjalikult välja toomata konkreetsed tegevused ja kulud menetluskulude nimekirjast ning

ei hinda igat kuluartiklit eraldi. Välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude

suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule

keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale (vt RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12).

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asja lahendades nende seisukohtadega arvestanud.

23.6. Hageja apellatsioonkaebusele lisatud ülevaade advokaatide töökiiruse kohta ei võimalda

hinnata hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust siinses asjas. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

kaalutlusotsus, mille kohus teeb konkreetsele kohtuasjale kulunud aega ja asja keerukust

arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh

kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja

mahuga (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12).

24. Põhjendatud ei ole ka kostja vastuväide, et maakohus poleks tohtinud asja lahendamisel

arvestada hageja 16.06.2020 ja 19.07.2021 menetlusdokumentide ja neile lisatud tõenditega.

24.1. Kuigi kostja märgib õigesti, et hageja esitas viidatud dokumendid pärast maakohtu

määratud tähtaega ja kohtu määratud tähtaegu tuleb järgida, ei põhjustanud hageja 16.06.2020

ja 19.07.2021 esitatud menetlusdokumentide menetlemine asja lahendamise viibimist.

Maakohus tegi asjas otsuse alles 07.02.2024. TsMS § 331 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline

pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut

rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul,

kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või

menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

24.2. Maakohtul oleks eelmenetluse ülesannete täitmiseks tulnud igal juhul hagejaga

täpsustada hagi aluseks olevaid asjaolusid (TsMS § 392 lg 1). Hagiavaldus oli sedavõrd

lakooniline (vrd I kd, tl 1–2 pöördel ning tl 75–80 pöördel), et ei võimaldanud asja

lahendamist. Ka kostja vastuväiteid hagile oleks tulnud täpsustada, sest need olid samuti

üldised (I kd, tl 25–26). Seega ei olnud asi kostja 17.12.2018 menetlusdokumendi esitamise

järel lõpliku lahendi tegemiseks veel valmis (TsMS § 435 lg 1). Ainuüksi see, et pool ei järgi

kohtu määratud tähtaegu ja esitab menetlusdokumendid hiljem, ei loo poolele menetluses

eeliseid. Maakohus tagas kostjale võimaluse esitada hageja menetlusdokumentide kohta oma

seisukohad. Selline võimalus oli kostjal ka kaebemenetluses. Kui kostja leidis, et talle hageja

seisukohtadele ja tõenditele vastamiseks määratud tähtaeg oli liiga lühike, oli kostjal võimalik

maakohtult taotleda tähtaja pikendamist (TsMS § 64 lg 1).

24.3. Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja pöördus 14.05.2020 kohtu poole küsimusega,

et „hageja viimane seisukoht“ ei ole e-toimikust nähtav (I kd, tl 31) ning esitas oma seisukoha

16.06.2020, viidates, et esitab menetlusdokumendi korduvalt, sest ei näe seda e-toimikust (I

kd, tl 35, p 1.2). Kuigi kohtutoimikust ei nähtu, et hageja oleks kohtule 03.12.2018 eelistungil

määratud tähtajaks (s.o 18.12.2018 - I kd, tl 23 pöördel) midagi esitanud, viitab eelnev siiski

sellele, et hagejal võis menetlusdokumendi hilinenult esitamiseks esineda ka mõjuv põhjus.

Selle väljaselgitamisel ei ole asja lahendamisel aga tähtsust, sest hageja hilinenult esitatud

menetlusdokumendid ei põhjustanud asja lahendamise viibimist.

25. Eelneva kokkuvõtteks tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse

põhivõlalt

väljamõistetud viivisemäära osas ja rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt.

2-18-11855

26. Järgnevalt lahendab ringkonnakohus kostja vastuapellatsioonkaebuse.

II

27. Kostja heidab maakohtule ette seda, et maakohus mõistis kostjalt ebaõigesti välja tasu

2020,50 eurot Ore objektiga seotud hageja töötaja X töötundide eest. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole alust maakohtu otsust selles osas tühistada. Tööde vastuvõtmisega seonduvat

käsitles ringkonnakohus eespool ja see puudutab ka Ore objektil tööde tegemist.

27.1. Hageja kohustus kostja ees oli tagada, et lepingu täitmisega saavutatakse kokkulepitud

tulemus – paigaldatud saab kostja soovitud mööbel. Kostjal tellijana ei saa olla etteheiteid

sellele, milliseid töötajaid hageja teenuse osutamiseks kasutab. Pooled ei ole esile toonud, et

neil oleks olnud kokkulepe, et töid peab tegema konkreetse kvalifikatsiooniga töötaja või

mõni konkreetne hageja töötaja. Seega töötajaid, kes kostjale töövõtulepingu alusel teenust

osutasid, võis hageja ise valida. Seejuures oli hageja kujundada ka see, millise kvalifikatsiooni

või ametikohal töötavaid töötajaid hageja lepingu täitmisel kasutas. Kostja huvi piirdub

teenuse osutamisega saavutatava kokkulepitud tulemusega – selle eest maksab tellija

töövõtulepingu alusel tasu (VÕS § 635 lg 1). Kostja lähtekoht, et hageja nõuab tasu X töö eest

objektidel, on seega ekslik.

27.2. Vastuapellatsioonkaebuses märgib kostja ka ise, et poolte vahel oli kokku lepitud tasu

mööbli paigaldamise eest (II kd, tl 120, p 2.3 teine lõik). Kostja vastuväited hageja

tasunõudele saaksid puudutada eelkõige seda, et hageja töö oli puudustega. Maakohus on

otsuses õigesti märkinud, et kostja (otsuses ekslikult märgitud hageja – ringkonnakohtu

märkus) ei ole esile toonud ega tõendanud, millised puudused hageja Ore objektil tehtud

töödes esinesid, millal hageja need kõrvaldas ning milline osa hageja töötundidest läheb

puuduste kõrvaldamise alla. Kostja üldine väide, et hageja jättis tööd pooleli, ei võimalda teha

kindlaks, millised puudused hageja töödes Ore objektil väidetavalt esinesid.

27.3. Maakohus tuvastas, et hageja arvel Ore objektil mööbli kokkupanemiseks kulunud aeg

ei vastanud tegelikkusele ning arvestas seda, jättes hagi osaliselt Ore objektiga seonduvalt

rahuldamata. Kostja viited tööajatabelile ja sellele, et kostjale ei ole teada, millise töötaja

töötunnid tööajatabelis on kirjas, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks vaidlustatud

osas.

28. Kuna maakohtu otsust ei ole alust kostja vaidlustatud osas tühistada, ei ole alust muuta ka

menetluskulude jaotust maakohtus.

29. Ringkonnakohus selgitas kostjale 09.10.2024 toimunud istungil, et maakohtu otsust ei saa

vaidlustada osas, millega maakohus jättis rahuldamata kostja 30.09.2023 vastuväite kohtu

tegevusele (II kd, tl 160 pöördel, ajamärk 00:16:13). Menetlusosaline saab kaebemenetluses

vaidlustada üksnes kohtuotsuse resolutsioonis olevaid kohtu sisulisi otsustusi. Menetluslik

otsustus jätta rahuldamata kohtu tegevusele esitatud vastuväite, ei mõjuta iseseisvalt poolte

õigusi ja kohustusi, mistõttu ei saa seda eraldiseisvalt vaidlustada.

30. Eelnevast tulenevalt jääb kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

III

31. Kuna hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt seetõttu, et täpsustada tuleb

põhivõlalt väljamõistetud viivisemäära, ei saavutanud hageja apellatsioonimenetluses seda

tulemust, mida ta taotles apellatsioonkaebust esitades. Maakohus oli viivise hagejalt juba välja

2-18-11855

mõistnud, kuid viite asemel VÕS § 113 lg-le 1, ekslikult fikseerinud kohtuotsuse

resolutsioonis viivise määra. Seetõttu ei ole alust lähtuda ringkonnakohtu menetluskulude

jaotamisel TsMS § 163 lg-st 1 hagi osalise rahuldamise kohta. Ringkonnakohus jätab TsMS §

162 lg 1 ja § 171 lg 1 mõtte kohaselt hageja apellatsioonkaebuse menetlusega seotud kulud

hageja kanda.

Sellises olukorras on põhjendatud ja ka õiglane jätta hageja

apellatsioonkaebusega seotud ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.

32. Kuna

kostja

vastuapellatsioonkaebus

jääb

rahuldamata,

jäävad

vastuapellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

33. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

34. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja ja ringkonnakohtu istungil esitatud täpsustuse

järgi on tema hageja apellatsioonkaebusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja

kulud. Kuna kostja esitas maakohtu otsusele vastuapellatsioonkaebuse, siis sisaldavad kostja

menetluskulud ka toiminguid, mis puudutavad mõlemat kaebust. Ringkonnakohus peab

põhjendatuks määrata menetluskulud selliste toimingute puhul kindlaks nii, et need

puudutavad mõlemat kaebust 50% ulatuses (s.o maakohtu otsusega tutvumine ja selle analüüs,

kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine kohtuistungil). Öeldut arvestades kulus kostja

esindajal hageja apellatsioonkaebusega seotud toimingutele kokku 6,04 tundi, sh maakohtu

otsusega tutvumine ja analüüs 2 t, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 3 t,

kohtuistungiks valmistumine 0,75 t ja osalemine kohtuistungil 0,29 t. Arvestades maakohtu

otsuse, hageja apellatsioonkaebuse ja kostja vastuse sisu on kolleegiumi hinnangul esindaja

tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik 5,04 tunni ulatuses

(= 6,04 – 1). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsusega tutvumise ja selle

analüüsimisele kulunud põhjendatud ajakulu 1 t kaebuse kohta. Maakohtu otsus ei ole

sedavõrd mahukas, et sellele saanuks kuluda kaks tundi kaebuse kohta. Menetluskulude

nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 30 eurot (ilma käibemaks), mis ei ületa keskmist

tasumäära. Seega on kostja hageja apellatsioonkaebusega seotud vajalikud ja põhjendatud

kulud esindajale kokku 151,20 eurot (= 5,04 tundi × 30 eurot/tund), mis tuleb hagejalt kostja

kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

35. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjade järgi on tema kostja

vastuapellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud. Kuna

hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, sisaldavad ka hageja menetluskulud

toiminguid, mis puudutavad mõlemat kaebust. Ringkonnakohus peab põhjendatuks määrata

menetluskulud selliste toimingute puhul kindlaks nii, et need puudutavad mõlemat kaebust

50% ulatuses (s.o maakohtu otsuse analüüsimine, kohtuistungiks ettevalmistamine ja

osalemine kohtuistungil). Öeldut arvestades kulus hageja lepingulisel esindajal kostja

vastuapellatsioonimenetluse toimingutele kokku 12 tundi, sh kohtuotsuse analüüsimine 1,1 t,

vastuse ettevalmistamine vastuapellatsioonkaebusele 9,44 t, kohtuistungiks valmistumine 1,17

t ja osalemine kohtuistungil 0,29 t. Arvestades maakohtu otsuse, vastuapellatsioonkaebuse ja

kostja vastuse sisu on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele

kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik 7,56 tunni ulatuses (= 12 – 5). Arvestades kostja

vastuapellatsioonkaebuse sisu ja seda, et vastuapellatsioonkaebusest moodustavad sisulised

vastuväited ühe lehe (p-d 2.1–2.5), on kostja vastuapellatsioonkaebusele vastuse

ettevalmistamisega seotud kulu põhjendatud 5 t ulatuses. Menetluskulude nimekirja järgi on

2-18-11855

hageja esindaja tunnitasu 110 eurot (ilma käibemaksuta), mis ei ületa juristi keskmist

tasumäära. Seega on hageja kostja vastuapellatsioonkaebusega seotud vajalikud ja

põhjendatud kulud esindajale kokku 831,16 eurot (7,56 tundi × 110 eurot), mis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi

tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

viivist.

36. Kuna hagejal ja kostjal on vastastikused kohustused ringkonnakohtu menetluskulude

tasumisel, teeb ringkonnakohus määruse resolutsioonis nende menetluskulude nõuete kohta

vastavalt TsMS § 445 lg 1 teisele lausele tasaarvestuse. Tasaarvestuse tulemusena tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 679,96 eurot (= 831,16 –151,20).

(allkirjastatud digitaalselt)