2-22-16294/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-16294

Kohtuasi

Rent-an-Employee OÜ hagi AKTSIASELTSI DGM

SHIPPING vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.12.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AKTSIASELTSI DGM SHIPPING apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

11 081,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Rent-an-Employee OÜ (registrikood 16277732),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Jevgeni

Tverdohlebov

Kostja AKTSIASELTS DGM SHIPPING (registrikood

10061617), lepinguline esindaja Igor Sumarok

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 09.10.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Rent-an-Employee OÜ vastuapellatsioonkaebusest loobumine ja jätta

Rent-an-Employee OÜ 10.02.2024 vastuapellatsioonkaebus menetlusse võtmata.

2. Jätta vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud Rent-an-Employee

OÜ

kanda.

AKTSIASELTSIL DGM SHIPPING

ei ole hüvitatavaid

vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulusid tekkinud.

3. Jätta Harju Maakohtu 14.12.2023 otsus, mida on parandatud 08.02.2024

määrusega, vaidlustatud ulatuses muutmata.

4. Jätta AKTSIASELTSI DGM SHIPPING apellatsioonkaebus rahuldamata.

5. Jätta apellatsioonimenetluse kulud AKTSIASELTSI DGM SHIPPING kanda.

6. Mõista AKTSIASELTSILT DGM SHIPPING Rent-an-Employee OÜ kasuks välja

apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 1875 eurot. Nimetatud summalt tuleb

alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

2-22-16294

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Rent-an-Employee OÜ (hageja) esitas 30.10.2022 Harju Maakohtule AKTSIASELTSI

DGM SHIPPING (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista

põhivõla 57 237,46 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 3016,91 eurot ja viivise

põhinõudelt 57 237,46 eurolt määraga 0,2% päevas alates 31.10.2022 kuni põhinõude

tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 57 237,46 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23.11.2022 tööjõu rendilepingu (tööjõu rendileping),

mille alusel andis hageja kostjale rendile töötajaid. Kostja oli kohustatud töötajate eest

hagejale tasuma. Kostja jättis hageja asjaomased arved tasumata.

2. Kostja tasus hagejale 14.11.2022 24 778,96 eurot, 12.12.2022 1500 eurot, 27.12.2022 2244

eurot, 27.12.2022 19 295,10 eurot, 28.12.2022 9419,40 eurot ja 13.01.2023 1478,10 eurot, st

kokku 58 715,56 eurot. Hageja selgitas, et kokkuleppel kostjaga nõustus hageja sellega, et kui

kostja tasub hageja ees oleva võlgnevuse hiljemalt 14.11.2022, siis selle tähtaja jooksul

tasutud summa arvestatakse põhivõla katteks. Kostja tasus hageja arve nr 64 summas 24

778,96 eurot küll poolte vahel kokkulepitud tähtajaks, kuid hagejal jäi tasumata viivis 3072,59

eurot. Edaspidi arvestab hageja täitmist erinevate kohustuste katteks vastavalt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg-le 8. Pärast 12.12.2022 tegi kostja hagejale veel makseid.

Nende maksete tulemusel vähenesid põhivõlg ja viivis ning kostja põhivõlg hageja ees on

6296,48 eurot ja viivise võlgnevus 176,30 eurot. Pärast 12.12.2022 tehtud makseid arvestas

hageja mh varasema viivise võlgnevuse (s.o 3072,59 eurot) katteks.

3. Hageja loobus põhinõudest kostja vastu 50 940,98 euro ulatuses ja viivisenõudest 2840,61

euro ulatuses.

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4.1. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja nõude aluseks olevad dokumendid vastuolulised

ja nõude arvestus ebaselge. Pooltel ei ole vaidlust 23.11.2022 tööjõu rendilepingu täitmise

üle. Hageja pakkus kostjale suuliselt ka teiste erialade töötajate rendile võtmist varasemast

lepingust oluliselt erinevatel tingimustel. Kostja võttis hageja pakkumise vastu. Hageja neli

arvet on esitatud erinevate lepingute alusel. Pooltel on vaidlus nende nelja suuliselt sõlmitud

rendilepingu üle. Pooled leppisid kokku renditavate töötajate ametinimetused (meistrid ja

2-22-16294

laadurid), tasu suuruse, töötajate arvu ja töötunnid. Samuti leppisid pooled kokku, et kostja

tasub hagejale arvete alusel, kuid pooltel ei olnud kokkulepet tasumise tingimuste ja viivise

suuruse kohta.

4.2. Hageja tasus kostjale menetluse kestel põhiosa võlgnevuse. Kostja võis VÕS § 88 lg 1

alusel ise määrata, millise kohustuse täitmiseks ta hagejale makseid teeb. VÕS § 88 lg 8 ei

reguleeri viivise maksmist. Kostja leiab, et ta on hageja ees olevad kohustused täitnud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus võttis 14.12.2023 otsusega vastu hageja loobumise põhinõudest 50 940,98

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest 3840,61 eurot ning lõpetas nende nõuete

osas menetluse. Maakohus rahuldas hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 6472,78 eurot

(sh põhivõla 6296,48 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 176,30 eurot). Menetluskulud

jäid kostja kanda ning maakohus määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

5.1. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 23.11.2021 tööjõu

rendilepingu. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja esitas kostjale 2022. aastal neli arvet

tööjõu rentimise eest, milliseid kostja enne hagiavalduse kohtusse esitamist ei tasunud.

5.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja tõendanud, et pooled oleksid

lõpetanud tööjõu rendilepingu ning sõlminud iga hageja nõude aluseks oleva arve puhul eraldi

suulise kokkuleppe. Kuna tegu oli kostja väitega, oleks kostjal tulnud seda väidet tõendada.

5.3. Tööjõu rendilepingu kohaselt pidi hageja kostjale rentima abitöölisi (p 2.1).

Renditöötajad pidid töötama kostja ettevõttes tähtajatult. Renditöötaja töötamise lõpetamisest

pidi kostja ette teatama seitse päeva (p 3.1). Kostja pidi tasuma töötaja eest 10 eurot iga

töötunni eest, millele pidi lisanduma käibemaks (p 6.2). Renditööjõu eest tasumine pidi

toimuma vastavalt hageja esitatud arvetele (p 6.3) ning maksetähtaeg oli 14 päeva (p 6.4).

Lepingust tulenevate maksete tasumisega viivitamise korral tuli kostjal tasuda viivist 0,2%

päevas viivitatult summalt iga viivitatud päeva eest (p 6.5). Pooltel oli õigus leping üles öelda

seitsme päevase etteteatamisega (p 10.3). Lepingu muudatustes tuli kokku leppida kirjalikult

(p 12.9).

5.4. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema või hageja oleks teisele poolele teatanud

tööjõu rendilepingu ülesütlemisest. Kostja väited selle kohta, et pooled sõlmisid hoopis uusi

suulisi kokkuleppeid teiste renditöötajate kohta, ei ole tõendatud.

5.5. Hageja esitas kostjale arveid meistrimehe teenuste eest hinnaga 10 eurot tund ja laaduri

teenuste eest 10,50 eurot tund. Arvete maksetähtaeg oli kooskõlas tööjõu rendilepinguga.

Kuigi erinevalt tööjõu rendilepingust oli arvetel märgitud renditöötajateks „meistrimees“ ja

„laadur“, ning viimase tunnitasu oli tööjõu rendilepingus märgitust suurem, ei saa sellest

järeldada tööjõu rendilepingu lõppemist. Kostja ei ole tõendanud, et tööjõu rendileping lõppes

ning arvetel märgitud renditöötajate kasutamise eest lepiti täiendavalt kokku. Maakohtu

hinnangul oli hagejal õigus lähtuda tööjõu rendilepingus toodud maksetähtaegadest ja viivise

määrast.

5.6. Kostja ei ole eitanud, et tal on hagejaga lepinguline suhe, mille alusel ta rentis hagejalt

töötajaid. Kostja on hageja arved ka osaliselt tasunud. Seega võib kostja enda käitumisest

järeldada, et ta nõustus hagejaga sõlmitud suulises lepingu muudatuses, mis puudutas seda,

2-22-16294

milliseid töötajaid renditi ja osaliselt seda, kui palju renditööjõu eest tasuti. Ainuüksi

tulenevalt asjaolust, et arvetel olid märgitud teised töötajad kui tööjõu rendilepingus, ning

laaduri osas oli tunnitasu veidi suurem tööjõu rendilepingus märgitust, ei saa järeldada, et

poolte vahel sõlmitud tööjõu rendileping oli lõppenud.

5.7. Kostja on sisuliselt aktsepteerinud hageja arvetel toodud maksetähtaegu. Kostja esitas

kohtule maksekorraldused, milliste selgitustes ta märkis, millise arve ta soovis tasuda. Kostja

esitas kohtule ka enda koostatud arvestused arvete kohta, milles olid märgitud samad arvete

tasumise tähtajad, mis olid kajastatud hageja arvetel ja millistele viitas hageja.

5.8. Hageja ei ole nõustunud sellega, et kostja tasub esmalt põhivõlgnevuse. VÕS § 88 lg 8 ja

9 alusel sai hageja määrata, millist kohustust kostja täitis. VÕS § 88 lg-s 8 märgitud intress

hõlmab endas ka viivist.

5.9. Kuna kostja ei esitanud muid vastuväiteid hageja nõudele ning esitatud vastuväited on kas

alusetud või tõendamata, kuulub hageja nõue rahuldamisele. Hageja nõude arvestus on selge.

Apellatsioonkaebus

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus hagi rahuldas ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kostja palub teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6.1. Apellatsioonkaebuse peamiste väidete kohaselt ei ole maakohus kõiki tõendeid

analüüsinud. Samuti on maakohus rikkunud tõendite hindamise nõudeid. Maakohus lähtus

otsuse tegemisel ainult hageja väidetest ja põhjendustest, jättes kostja põhjendused

analüüsimata.

6.2. Hageja esitas 17.09.2023 menetlusdokumendi tähtaega rikkudes. Hagejal tuli asjaomane

menetlusdokument esitada hiljemalt 15.09.2023. Menetlusdokumendi hilinenult esitamiseks

puudus mõjuv põhjus ja maakohus oleks pidanud menetlusdokumendi jätta menetlemata.

6.3. Hageja nõude arvestus on ebaselge. Maakohus jättis hageja nõude arvestuse

kontrollimata. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta ei nõustunud kostja maksetel kajastatud

tasumise selgitustega ning saatis igal korral kostjale selle kohta teatise.

6.4. Kostjale on ebaselge, miks maakohus jättis tähelepanuta kostja väite, et 23.11.2021

tööjõu rendileping ei reguleeri poolte suhet vaidlusalustel arvetel märgitud töötajate

rentimisel. 23.11.2021 tööjõu rendileping on asjakohatu tõend. 23.11.2021 tööjõu rendileping

ei ole raamleping ja selle kohaselt rentis hageja kostjale abitöölisi. Hageja arvetel märgitud

andmed erinevad tööjõu rendilepingus märgitust.

6.5. Hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt viivist 0,2% põhivõlalt päevas.

6.6. Hageja arvete tasumisel kuulub kohaldamisele VÕS § 88 lg 1.

6.7. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka menetluskulude hüvitise, kuid hageja

esitas ka menetluskulude nimekirja hilinenult. Maakohus jättis selle tähelepanuta. Lisaks on

hageja menetluskulud ülepaisutatud. Hageja menetlusdokumentide koostamisele ei saanud

kuluda rohkem kui kolm tundi.

2-22-16294

Vastustaja seisukoht

7. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja jääb

maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja

põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid.

9. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Ringkonnakohtu 09.10.2024 istungil täpsustas kostja, et ta ei vaidlusta maakohtu otsuse

resolutsiooni p 1 (dtl 187, ajamärgid 00:14:11–00:14:31), millega maakohus võttis vastu

hageja nõudest osalise loobumise ja lõpetas selles osas menetluse. Seega kontrollib

ringkonnakohus maakohtu otsust osas, millega maakohus rahuldas hageja hagi ning

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

10. Esmalt lahendab ringkonnakohus kostja vastuapellatsioonkaebusest loobumise taotluse.

10.1. Hageja esitas 10.02.2024 menetlusdokumendis vastuapellatsioonkaebuse (tl 95),

täpsustades hiljem, et hagejal on huvi vastuapellatsioonkaebuse esitamise vastu üksnes juhul,

kui jõustuma ei peaks maakohtu 08.02.2024 määrus, millega maakohus parandas kohtuotsuse

resolutsiooni p-s 4 sisalduva ebatäpsuse (dtl 110). Hageja esindaja kinnitas 21.05.2024 üle, et

loobub vastuapellatsioonkaebusest, kui vea parandamise määrus on jõustunud (dtl 116).

Kohtute infosüsteemi kohaselt on maakohtu 08.02.2024 määrus jõustunud 29.02.2024.

10.2. Apellant võib apellatsioonkaebusest TsMS § 644 lg 1 järgi loobuda kuni asja arutamise

lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja

möödumiseni, esitades selle kohase avalduse TsMS § 644 lg 2 esimese lause järgi

ringkonnakohtule. TsMS § 644 lg 4 järgi teeb ringkonnakohus apellatsioonkaebusest

loobumise kohta määruse, millega lõpetab apellatsioonimenetluse. Viidatud õigusnormid

kohalduvad ka vastuapellatsioonkaebuse kohta. Arvestades seda, et praegusel juhul esitas

hageja vastuapellatsioonkaebusest loobumise avalduse enne vastuapellatsioonkaebuse

menetlusse võtmist, jätab ringkonnakohus loobumise tõttu vastuapellatsioonkaebuse

menetlusse võtmata.

10.3. Apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse TsMS § 644 lg 3 järgi, et apellant ei

ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud, apellant ei saa esitada enam uut

apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud

menetluskulud. Kostjal ei ole hageja vastuapellatsioonkaebusega seoses hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud, sest ringkonnakohus ei vastuapellatsioonkaebust menetlusse

võtnud ega sellele kostja vastust küsinud. Hageja teavitas juba vastuapellatsioonkaebuses, et

esitab selle üksnes juhuks, kui maakohus kohtuotsuses sisalduvat ebatäpsust ei paranda.

Eelnevast tulenevalt ei tule hagejal kostjale vastuapellatsioonkaebusega seotud kulusid

hüvitada.

2-22-16294

11. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus oleks pidanud jätma hageja 17.09.2023

menetlusdokumendi ja 24.11.2023 menetluskulude nimekirja menetlemata.

Kuigi kostja märgib õigesti, et hageja esitas 17.09.2023 menetlusdokumendi ja 24.11.2023

menetluskulude nimekirja hilinenult (maakohus määras hagejale menetlusdokumentide

esitamise tähtajaks vastavalt 15.09.2023 ja 27.10.2023 – tl 58 pöördel, esimene ja viies lõik),

ei põhjustanud see menetluse viibimist. TsMS § 331 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline pärast

selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes

esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui

menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või

menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuna maakohus tegi otsuse alles

14.12.2023, ei põhjustanud hageja viivitus 17.09.2023 ja 24.11.2023 menetlusdokumentide

esitamisel asja lahendamise viibimist. Kostjal oli võimalik hageja asjaomastele

menetlusdokumentidele vastata, mida kostja ka tegi (vt tl 66–68 ja 71–72).

13. Põhjendatud ei ole kostja etteheide, et maakohus jättis kontrollimata hageja nõude

arvestuse. Pooled ei vaidle selle üle, millise summa kostja on hageja nõudest ära tasunud ja

milline osa nõudest on tasumata. Kostja ei ole täpsemaid vastuväiteid hageja nõude

arvestusele apellatsioonkaebuses esitanud. Ringkonnakohus ei kontrolli omaalgatuslikult, kas

hageja esitas kõik dokumendid selleks, et vastata maakohtu nõude arvestust puudutavatele

küsimustele ilma, et kostja tooks esile, milles maakohus kostja hinnangul eksis. TsMS § 631

lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus

põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate

asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese

astme kohtu otsusest erinev otsus. Apellatsioonkaebuse põhjenduses tuleb mh märkida, millist

õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse

asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud, ning millest tuleneb

õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine (TsMS § 633 lg 3 p-d 1

ja 2).

14. Maakohus ei jätnud tähelepanuta kostja vastuväidet, et 23.11.2021 tööjõu rendileping ei

reguleeri poolte suhet vaidlusalustel arvetel märgitud töötajate rentimisel. Maakohus leidis, et

kostja asjaomane vastuväide on tõendamata ja on seda otsuses ka märkinud (tl 75 pöördel, p

30 „[…] kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid lõpetanud 23.11.2021 kirjaliku lepingu

ning sõlminud iga hageja nõude aluseks oleva arve puhul eraldi suulise lepingu“). Samuti ei

ole maakohus käsitanud 23.11.2021 tööjõu rendilepingut raamlepinguna. Maakohus leidis, et

pooled muutsid suulise kokkuleppega tööjõu rendilepingut osas, mis puudutas seda, milliseid

töötajaid renditi ja osaliselt seda, kui palju renditööjõu eest tasuti (tl 76, p 35).

15. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt viivist

0,2% põhivõlalt päevas. Hageja õigus nõuda kostjalt viivise tasumist määraga 0,2% päevas

viivitatud summalt, tuleneb tööjõu rendilepingu p-st 6.5 (tl 5).

16. Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et ta võis VÕS § 88 lg 1 alusel määrata,

missuguse kohustuse täitmiseks ta raha hagejale üle kandis. Hageja on vaidlusalused arved

väljastanud ühe lepingu (tööjõu rendileping) alusel. Seega ei ole hageja arvete puhul tegemist

erinevate (st mitmest lepingust tulenevate) kohustuste täitmisega VÕS § 88 lg 1 mõttes. VÕS

§ 88 lg-te 8 ja 9 järgi ei saa võlgnik määrata, et makstud raha arvestatakse kõigepealt põhivõla

katteks, vähendades küll põhivõlga, kuid vältides selliselt viivise maksmist. Seetõttu loetakse

2-22-16294

vastavalt VÕS § 88 lg-le 8 täitmine toimunuks esmalt viivise ja seejärel põhikohustuse

katteks. VÕS § 88 lg-s 8 märgitud intress hõlmab ka viivist. See tuleneb ühtlasi VÕS § 113

lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt viivis on lühend sõnast viivisintress (VÕS I komm (2016), §

88, p 4.5).

17. Eeltoodut arvestades ei anna kostja apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust

tühistada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. Hagi rahuldamise tõttu jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja

kanda. Kuna maakohtu otsus jääb asja sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole TsMS §

173 lg 3 järgi vajadust muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus. Kostja ei ole

apellatsioonkaebuses väitnud, et maakohtu menetluskulude jaotus oleks põhjendamatu

sõltumata sellest, et hagi rahuldati.

19. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3939 eurot, mis koosnevad

hagi esitamisel tasutud riigilõivust 1470 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 2459 eurot,

samuti viivise hüvitatavatelt menetluskuludelt. Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et hageja

menetluskulud olid ülepaisutatud.

TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust

arvestades. Kostja väide hageja lepingulise esindaja kulude ülepaisutatuse kohta on liiga

üldine, et anda ringkonnakohtule alust maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda. Ringkonnakohtu

ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust

ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud

kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid

vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne

kaalumispiiridest väljumine. Praegusel juhul nähtub vaidlustatud otsusest, et maakohus on

hageja menetluskulude kindlaksmääramisel asja keerukusega arvestanud. Kolleegiumi

hinnangul oli asi õiguslikult ja materjalide mahtu arvestades keskmise keerukusega. Sellest

lähtuvalt ei ole maakohtu põhjendatuks peetud hageja lepingulise esindaja tunnitasu ja

õigusabi osutamiseks kulunud aeg selgelt ülemäärased.

20. Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

21. Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 3 määrab ringkonnakohus kindlaks ka apellatsiooniastmes

kantud menetluskulude rahalise suuruse.

21.1. Hageja esitas 13.05.2024 menetluskulude nimekirja ja 09.10.2024 selle täpsustuse, mille

kohaselt on ta kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid lepingulise esindaja kulude

näol. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 250 eurot ja apellatsioonimenetluses kulunud

aeg 24,5 t, mis on kulunud 09.10.2024 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingutele.

21.2. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja õigusabikulude põhjendatust ja

2-22-16294

vajalikkust tuleb TsMS § 175 lg 1 kohaselt hinnata vaatamata sellele, et hageja tasub oma

lepingulisele esindajale kliendilepingu kohaselt ühes kohtuastmes esindamise eest vähemalt

3000 eurot (tl 110 pöördel, p 5). Kolleegium leiab, et hageja 09.10.2024 menetluskulude

nimekirjas märgitud lepingulise esindaja toimingutest ja ajakulust on põhjendatud järgmised

toimingud järgnevalt märgitud ulatuses: maakohtu otsuse analüüsimine 0,5 t;

apellatsioonkaebuse analüüsimine 1 t; kompromissiläbirääkimised, kompromissi erinevate

versioonide võrdlemine ja ringkonnakohtu 28.02.2024 määruse ja kompromissi puudutava

kirjaga tutvumine 3 t; vea parandamise taotluse ettevalmistamine ja asjaomase määrusega

tutvumine 0,5 t; kostja menetluskulude nimekirja analüüsimine ja sellele vastuse

ettevalmistamine 0,5 t; ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine 1,5 t;

menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 t. Ülejäänud ulatuses on hageja 09.10.2024

menetluskulude nimekirjas toodud menetlustoimingud ja ajakulu kohtuasja sisu ja mahtu

arvestades ülemäärased. Kokkuvõttes on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 7,5 t

ulatuses.

Hageja 13.05.2024 menetluskulude nimekirjas toodud menetluskulu põhjendatust, mis

seondub 13.05.2024 menetlusdokumendi ettevalmistamisega, ei ole ringkonnakohtul võimalik

hinnata, sest hageja ei ole esile toonud menetlusdokumendi ettevalmistamiseks kulunud aega

(tl 110 pöördel, p 5 ja 121). Ringkonnakohus selgitas hageja lepingulisele esindajale

09.10.2024 istungil, et hagejal tuleb täpsustada oma menetluskulude nimekirja selliselt, et

selles on ära näidatud ka menetlustoimingutele kulunud aeg (tl 123 pöördel, ajamärk

00:23:02, teine lõik).

21.3. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 250 eurot (käibemaksu ei lisandu) on siinse asja

puhul põhjendatud, nagu leidis ka maakohus. Seega on hageja apellatsioonimenetluse kulud

kokku 1875 eurot (= 7,5 × 250), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt

hageja taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-le 4 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude

hüvitamiseni.

22. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega vastavalt kas

menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)