3-24-2779/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-2779

Haldusasi

OSAÜHING S.M. & SONS (pankrotis) kaebus Eesti

Advokatuuri aukohtu 08.08.2024 otsusele asjas nr 2-

15/245

Menetlusosalised

Kaebaja OSAÜHING S.M. & SONS, esindaja

vandeadvokaat Julia Gramma

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada OSAÜHING S.M. & SONS kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja

§ 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X esitas OSAÜHING S.M. & SONS (pankrotis) (edaspidi ka kaebaja) juhatuse

liikmena kaebaja nimel 03.04.2024 Eesti Advokatuurile kaebuse vandeadvokaat Jüri Sireli

(edaspidi ka advokaat) ja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid suhtes. Kaebaja täiendas

korduvalt oma kaebust, sh viimati 05.07.2024.

2. Kaebuse kohaselt oli advokaat pikema aja vältel kaebaja lepinguline esindaja ja

nõustas kaebajat mh laenulepingute sõlmimisel ja kaebaja kinnistule aadressiga Raekoja plats

13, Tallinn laenude tagamiseks hüpoteekide seadmisel. Advokaat esindas ja nõustas kaebajat

11.03.2021 müügilepingu sõlmimisel, millega müüdi kaebaja kinnistu aadressiga Raekoja

plats 13, Tallinn AS-ile Tiigi Keskus. Kinnistu müüdi oluliselt alla turuhinna. Kinnistu

müügist saadud raha kanti Legal Property OÜ kontole. Legal Property OÜ ainuosanik ja

juhatuse liige on advokaat. Harju Maakohus kuulutas 14.01.2022 välja kaebaja pankroti.

Kaebajal puudub mistahes vara, kõik rahalised vahendid on omastatud. Kaebaja endine

juhatuse liige Y.Y keeldub osaühingu varaga tehtud tehingute kohta pankrotihaldurile ja

kaebajale mistahes dokumentide ja informatsiooni väljastamisest. Maakohus tegi

pankrotimenetluses määruse dokumentide ja informatsiooni väljastamise kohta

pankrotihaldurile, kuid Y.Y ei täida seda määrust. Y.Y esindaja on J. Sirel.

Kaebaja esitas 13.02.2024 advokaadile päringu, samuti korduvad päringud 21.02.2024

ja 26.02.2024 järgmise informatsiooni saamiseks:

1) kõik kliendilepingud, mis olid sõlmitud OSAÜHING S.M. & SONS ja

Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ vahel kümne aasta jooksul alates nõude

esitamisest;

2) kõik arved ja spetsifikatsioonid, mis olid tehtud OSAÜHING S.M. & SONS’le

Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ poolt kümne aasta jooksul alates nõude

esitamisest;

3) kogu teave, e-mailid ja dokumendid seoses kaebaja kinnisasja Raekoja plats 13,

Tallinn 11.03.2021 müügi- ja hüpoteegilepinguga, suhtlus kinnisasja ostja ja teiste

asjaosalistega sõlmitud lepingute tingimuste kohta;

4) kogu informatsioon kinnistu 11.03.2021 müügi- ja hüpoteegilepingu sõlmimise

asjaolude ja tegelike eesmärkide kohta.

Advokaat teatas 23.02.2024 kaebajale, et ta keeldub nõutud informatsiooni ja

dokumentide väljastamisest. Sellega rikkus advokaat Eesti Advokatuuri

eetikakoodeksi (eetikakoodeks) §-st 16 tulenevaid kohustusi, kuna kaebaja on

advokaadi klient ja keeldumine dokumentide ja informatsiooni väljastamisest oli

alusetu. Samuti on advokaat rikkunud advokatuuriseaduse (AdvS) § 44 lg-t 4 ja

eetikakoodeksi § 8 ja § 13, kuna kaebaja kinnistu müümisel osutas advokaat

õigusteenuseid oma kliendile OSAÜHING S.M. & SONS ning samaaegselt oli

advokaadil isiklik huvi kaebaja kinnistu müümiseks alla turuhinna ja müügist saadud

raha enda kontrolli all olevale osaühingule kandmiseks, mis oli vastuolus kaebaja

huvidega.

3. Advokatuuri aukohus otsustas 08.08.2024 otsusega asjas nr 2-15/245 (otsus) mitte

algatada aukohtumenetlust advokaadi tegevuse suhtes. Aukohtu põhjendused olid järgmised:

Kaebaja on aukohtu poole alates 2019. a pöördunud samas küsimuses korduvalt ka

varem ning talle on selgitatud võimalusi oma õiguste kaitsmiseks, kuid ta jätkab

katseid saavutada oma eesmärgid läbi aukohtumenetluse.

Advokaadi, kelle suhtes aukohtu menetluse algatamist taotletakse, kliendiks olid India

Vabariigi kodanik C.C ja talle kuuluvad äriühingud. Pärast C.C surma 2015. a on tema

perekonnaliikmete, sh OSAÜHING S.M. & SONS juhatuse liikme X.X vahel

toimunud vaidlus C.C pärandi jagamise üle. Pikaajalist konflikti perekonnas kinnitab

käesoleva kaebusega paralleelselt menetletava kaebuse laekumine aukohtule teiselt

perekonnaliikmelt G.G. Olukorras, kus perekonna liikmete vahel toimub

pärimisvaidlus, ei saa advokaat olla vahekohtunikuks tülitsevate poolte vahel ega

eelistada üht poolt teistele. AdvS § 45 lg 1 kohaselt on advokaat kohustatud hoidma

saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid, tema poole

õigusteenuse saamiseks pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust, see

kohustus ei ole ajaliselt piiratud. Otsuse, kellel on õigus advokaadi valduses olevatele

dokumentidele, saab vastu võtta kohus. Kaebajal oleks tulnud juba 2019. aastal, kui ta

esmakordselt pöördus aukohtu poole kaebustega ja sai teada advokaadile

etteheidetavatest asjaoludest, pöörduda kas tsiviilkohtusse või õiguskaitseorganite

poole. Tuleb arvestada, et AdvS § 19 lg 6 kohaselt ei või advokaadile

distsiplinaarkaristust määrata, kui süütegu on aegunud. Distsiplinaarsüütegu aegub

kolme aasta möödumisel selle toimepanemisest.

2(6)

Aukohus ei saa võtta seisukohta kaebuses märgitud tehingute õiguspärasuse ja

pärimismenetluse läbiviimise osas. Tehingute õiguspärasust hinnata ja neid tühistada

saab üksnes kohus. Aukohtumenetluse eesmärk on advokatuuri liikmetele esitatavatest

kutsealastest nõuetest kinnipidamise kontrollimine, mitte kaebaja õiguste kaitsmine.

Aukohtu ülesanne ei ole ka tõendite kogumine kaebaja huvides võimaliku kohtu- või

kriminaalmenetluse jaoks või selleks, et luua olukord, kus üks tülitsevatest pooltest

saaks kasutada advokaadilt pärinevat informatsiooni teise poole survestamaks

mingitele toimingutele. Samuti ei saa aukohtumenetluses tuvastada, kes on advokaadi

klientide õigusjärglased. Kui kohtu või uurimisorganite menetluses tuvastatakse

advokaadi taunitav käitumine, saab aukohus anda advokaadi tegevusele kutse-eetilise

hinnangu pärast selle lahendiga tutvumist.

Kaebaja rahaliste vahendite liikumise ja osanike muutumise kohta on kaebajal

võimalik saada teavet pangalt ja äriregistrist.

Arusaamatu ja ebamäärane on kaebaja väide, et advokaat on kasutanud advokaadi-

kliendi privileegi, et varjata oma ebaeetilist ja ebaseaduslikku käitumist. Samuti ei ole

advokaat seoses Tallinnas Raekoja plats 13 asuva kinnistu müügiga ja Legal Property

OÜ poolt antud laenudega tegutsenud huvide konfliktis. Kaebajat on nimetatud

tehingus esindanud kaebaja tolleaegne juhatuse liige, mitte advokaat. Kokkuvõttes ei

esine advokaadi tegevuses eetikakoodeksi rikkumise tunnuseid.

4. Kaebaja esitas 07.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb otsuse

tühistamist ja aukohtu kohustamist algatama advokaadi suhtes aukohtumenetlus. Kaebaja

väitel sai ta aukohtu otsuse kätte 09.09.2024. Kaebaja põhjendused on järgmised:

Puudub vaidlus, et advokaat keeldus oma kliendi OSAÜHING S.M. & SONS

seaduslikule esindajale X.X dokumentide ja informatsiooni väljastamisest.

Aukohus ei ole kaebaja etteheiteid sisuliselt analüüsinud, kuid jõudis sellele vaatamata

järeldusele, et aukohtumenetluse alustamiseks puudub alus. Aukohus peab kaebuse

sisuliselt läbi vaatama, et välja selgitada, kas advokaadi tegevuses võivad esineda

eetikakoodeksi § 14 lg-s 4 ja §-s 16 sätestatud kohustuste rikkumised.

Kaebajal on põhjendatud huvi aukohtule kaebuse esitamiseks. Kui tuvastatakse, et

advokaat on kaebaja esindajana rikkunud oma kohustusi, tekib kaebajal õigus kahju

hüvitamiseks.

Kaebaja esitas advokaadile nõuded dokumentide ja informatsiooni väljastamiseks 13.02.2024,

21.02.2024 ja 26.02.2024 ning advokaat keeldus nõude täitmisest 23.02.2024. Kaebaja esitas

kaebuse Advokatuurile 03.04.2024. Seega ei ole distsiplinaarsüütegu aegunud, sest selle

toimepanemisest ei olnud kaebuse esitamise ajaks möödunud kolme aastat (AdvS § 19 lg 6).

Aukohus leidis ebaõigesti, et konflikti tõttu C.C perekonnas ei olnud advokaadil

kohustust dokumente konflikti pooltele üle anda. Aukohtu poolt tuvastatud asjaolud ei

vasta tõele ning ei anna alust aukohtumenetluse alustamata jätmiseks. Advokaadi

kliendiks oli käesoleval juhul kaebaja, mitte C.C. Aukohus ei ole andnud hinnangut

kaebaja etteheidetele, vaid keskendunud asjaoludele ja nõuetele, mida kaebaja

esitanud ei ole. Aukohus ei ole selgitanud, miks advokaadil oli õigus mitte väljastada

kaebajale kaebajat puudutavaid ja õigusteenuse osutamise teenustega seotud

3(6)

dokumente ja informatsiooni. Kaebaja ei palunud advokaadilt väljastada dokumente,

mida on võimalik kätte saada äriregistrist, samuti ei ole kaebaja palunud advokaadil

väljastada kaebaja raamatupidamisdokumente.

Ei vasta tõele, et X.X oli välja jäetud oma isa C.C pärijate ringist. Tõele ei vasta ka

väide, et C.C pärijatel on omavaheline tüli. Aukohtu järeldus, et kui perekonna

liikmete vahel toimub pärimisvaidlus, ei saa advokaat olla vahekohtunikuks tülitsevate

poolte vahel ja otsuse, kellel on õigus advokaadi valduses olevatele dokumentidele,

saab vastu võtta kohus, ei põhine asjas tuvastatud asjaoludel ning on vastuolus

eetikakoodeksi § 14 lg 4 sätestatud kohustustega. Advokaat osutas kaebajale

õigusabiteenust ning kaebajal on õigus saada informatsiooni ja dokumente osutatud

teenuse kohta. Kaebaja ei ole palunud aukohtult seisukohta kaebaja varadega

toimunud tehingute õiguspärasuse ja pärimismenetluse läbiviimise osas.

Kaebajal ei ole kohustust kasutada oma õiguste kaitsmiseks muid vahendeid ning

muude õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine ei piira kaebaja õigust pöörduda

aukohtusse. Lisaks on kaebaja jaoks oma õiguste kaitsmine muul viisil raskendatud,

kuna advokaat keeldus talle selleks vajalikku informatsiooni väljastamast.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb kaebajale tagastada. HKMS § 121 lg 2 p 21

kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava

õiguse riive on vähe intensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

6. Kohtupraktikas on leitud, et ehkki huvitatud isikul on õigus pöörduda aukohtu poole

taotlusega algatada aukohtumenetlus (AdvS § 16 lg 1), on aukohtu tegevuse eesmärk ka

sellisel juhul üksnes advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks

vajaliku teabe saamine, mitte kaebaja subjektiivsete õiguste kaitse (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 13.09.2023 määrus nr 3-23-873, p 9). Seega on halduskohtul võimalik

aukohtu poolt aukohtumenetluse algatamata jätmise otsuse vaidlustamise korral kontrollida,

kas kaebaja on saanud realiseerida oma õiguse esitada aukohtule taotlus ja kas aukohus on

selle vastavalt pädevus-, menetlus- ja vormireeglitele läbivaadanud. Samas ei ole

halduskohtul võimalik kontrollida aukohtu otsuse sisulist õiguspärasust, st seda, kas

advokaadi tegevuses esinevad distsiplinaarsüüteo tunnused ning kas aukohtu hinnang neile

asjaoludele on õige. Üksnes aukohtu pädevuses on tuvastada, kas advokaat on rikkumise

toime pannud, ning aukohus otsustab, kas ja kuidas rikkumisele reageerida, sh kas advokaati

distsiplinaarkorras karistada. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada advokaat,

kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud. Oma kohustusi rikkunud

advokaadi klient saab oma subjektiivseid õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses (vt Riigikohtu

01.07.2022 otsus asjas nr 3-20-1214, p-d 10 ja 11; Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2019

määrus nr 3-19-362, p 10 ja seal viidatud praktika; Tallinna Ringkonnakohtu 13.09.2023

määrus nr 3-23-873, p 9).

7. Kaebaja esitas käesolevas asjas aukohtule kaebuse advokaadi kohta, kes osutas talle

õigusabi. Seega on kaebaja huvitatud isikuks AdvS § 16 lg 1 tähenduses, kellel on õigus

pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks. AdvS § 18 lg 1 annab

huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebus halduskohtule. Kaebajal on

kaebeõigus aukohtu otsuse halduskohtus vaidlustamiseks.

4(6)

8. Kohtule ei nähtu samas, et aukohus oleks rikkunud kaebaja taotluse läbivaatamisel

pädevus-, menetlus- või vorminõudeid viisil, mis tooks kaasa kaebusega kaitstavate õiguste

intensiivse riive. Kaebaja vaidlustab eelkõige aukohtu hinnangut kaebaja materiaalsete

subjektiivsete õiguste piiramisele ning ei ole kaebuses esile toonud selliseid menetluslikke

rikkumisi aukohtu tegevuses, mis annaksid aluse arvata, et aukohus on jõudnud oma

hinnangus sisuliselt ebaõigele seisukohale.

9. Aukohus on kaebaja taotluse läbi vaadanud ja koostanud selle kohta põhjendatud

otsuse (AdvS § 17 lg 5). Aukohus on andnud mõlemale poolele võimaluse oma seisukohti

avaldada, on hinnanud menetlusosaliste seisukohti ja faktilisi asjaolusid ning tuvastanud, et

advokaadi tegevuses ei ilmne distsiplinaarsüüteo tunnuseid.

10. Kohus ei nõustu kaebajaga, et aukohus pole kaebuses esitatud väiteid sisuliselt

hinnanud ja põhjendanud, miks tema arvates ei ole advokaadi tegevuses kaebaja väidetud

eetikakoodeksi rikkumisi. Aukohus hindas kaebaja väiteid sisuliselt ja põhjalikult, selgitas

kaebajale õiguslikku olukorda, aukohtumenetluse eesmärki ja kaebaja võimalusi oma õiguste

kaitsmiseks. Seejuures ei ole aukohus jätnud kohtu hinnangul ühtki kaebaja esitatud väidet

sisuliselt hindamata. Asjaolust, et kaebaja nende hinnangutega ei nõustu, ei tulene tema

menetluslike õiguste rikkumist.

11. Samuti on halduskohtule esitatud kaebuse väited üldsõnalised. Nt väidab kaebaja, et

aukohus on ebaõigesti tuvastanud, et C.C perekonnas on tüli ja X.X on C.C pärijate ringist

välja jäetud. Samas ei ole kaebuses mitte millegagi põhjendatud, miks aukohtu hinnang selles

osas tõele ei vasta.

12. Kohus nõustub kaebajaga, et muude õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole taotlusega

aukohtu poole pöördumise eelduseks, kuid see ei muuda asjaolu, et kaebaja subjektiivsete

õiguste kaitsmine ei ole aukohtumenetluse eesmärgiks. Seda on kaebajale oma otsuses

selgitanud ka aukohus.

13. Tähendust ei ole sellel, et aukohus kahtles, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, sest

kahtlusele vaatamata ei jätnud aukohus kaebaja taotlust läbi vaatamata, vaid hindas tema

väiteid sisuliselt.

14. Vaidlustatud otsusest ei nähtu kokkuvõttes menetlusnormide rikkumist, mis võinuks

mõjutada asjas tehtud otsust või rikkuda kaebaja menetluslikke õigusi aukohtumenetluses.

Seega pole tõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks ja aukohtu otsuse tühistaks.

15. Nagu juba eespool selgitatud, saab advokaadi klient oma materiaalseid subjektiivseid

õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses. Kaebajal on tsiviilkohtumenetluses võimalik nõuda

advokaadilt ka endale väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist. Aukohtumenetluse läbimine ei

ole kohtule kahju hüvitamise nõude esitamise eeltingimuseks. Samuti ei raskenda aukohtu

menetluse läbimata jätmine kaebaja jaoks muude õiguskaitsevahendite kasutamist. Kui see on

asja lahendamiseks vajalik, saab kohus nõuda kaebaja soovitud teabe ja dokumendid

kohtumenetluses välja.

16. Kuna kaebaja õiguste riive pole intensiivne ja kaebuse rahuldamine pole tõenäoline,

tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt

õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

5(6)

17. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 20 eurot. Kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel tagastamise korral tasutud riigilõivu kaebajale ei tagastata (HKMS § 104 lg 5 p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

6(6)