3-24-2968/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

28.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2968

Haldusasi

X kaebus Politsei-ja Piirivalveameti 18.10.2024 otsusele nr

1060977936/TE

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättesaamisest.

ASJAOLUD

1. Venemaa Föderatsiooni ja Kirgiisi Vabariigi kodanik X esitas 28.10.2024 Tallinna

Halduskohtule keelamiskaebuse. Kaebusest ja lisatud materjalidest nähtuvad järgmised

asjaolud:

1) X oli antud tähtajaline elamisluba Eestis elava abikaasa juurde elama asumiseks

kehtivusajaga 17.01.2023-17.01.2025.

2) X esitas 15.03.2024 esitas tähtajalise elamisloa taotluse töötamiseks juhtorgani

liikmena OÜ-s Wheels2Go. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus 12.09.2024

otsusega nr 15.3-3.2/576-1 kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest. Kaebaja on selle

vaidlustanud 23.09.2024 vaidega. Kaebaja selgitab kaebuses, et vaie on läbivaatamise

staadiumis.

3) PPA tuvastas, et kaebaja abielu on lahutatud (27.02.2024 kohtulahend nr 2-23-

13231/16), otsus on jõustunud 10.08.2024 ning seoses abielulahutusega on ära langenud

X elamisloa omamise alus. PPA algatas 01.10.2024 kirjaga elamisloa kehtetuks

tunnistamise menetluse. PPA tunnistas 18.10.2024 kaebaja elamisloa kehtetuks,

põhjendades, et abielulahutuse tõttu on kohustus elamisluba kehtetuks tunnistada.

2. X palub kaebusega halduskohtul keelata PPA-l teha tema suhtes ettekirjutust Eestist

lahkumiseks ja kohaldada sissesõidukeeldu. Kaebaja viitab, et elamisloa kehtetuks tunnistamise

korral on PPA-l volitus sellise haldusakti andmiseks ja selline haldusakt võidakse tema suhtes

väljastada. Kaebaja selgitab, et PPA vaatab praegu läbi kaebaja elamisloa taotlust töötamiseks

juhtorgani liikmena ja selle taotluse alusel toimub praegu ka haldusmenetlus – asjas on

läbivaatamisel kaebaja vaie talle elamisloa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamisel.

Kaebaja arvates rikuks haldusakti väljastamine – väljasõidu ettekirjutus ja sissesõidukeeld –

tema subjektiivset õigust Eestis seaduslikust viibimisest tema taotluse läbivaatamise ajal

saamaks ajutist elamisluba töötamiseks juriidilise isiku juhtorgani liikmena.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

HKMS § 121 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada kui kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

4. Kaebaja on esitanud keelamiskaebuse, soovides, et kohus keelaks PPA-l teha kaebaja suhtes

lahkumisettekirjutust ja kohaldada sissesõidukeeldu. Kaebaja selgitustest nähtuvalt on hetkel

käimas vaidemenetlus seoses talle 12.09.2024 otsusega elamisloa andmisest keeldumise

vaidlustamisega.

5. Kohus selgitab, et halduskohtu ülesanne on teostada haldusmenetluse üle järelkontrolli, mitte

sekkuda ennetavalt ilma kaaluka vajaduseta haldusmenetlusse ja hakata haldusorganile

ettekirjutusi tegema. Seetõttu on keelamiskaebuse esitamine lubatud vaid piiratud juhtudel.

HKMS § 45 lg 1 järgi võib keelamiskaebuse esitada üksnes siis, kui on põhjust arvata, et

vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa

tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Seega on keelamiskaebuse

lubatavuse eelduseks kõigepealt see, et kaebaja õiguste rikkumist poleks kohase kaebusega

võimalik ära hoida või kõrvaldada ega heastada või tema hilisem õiguste kaitse oleks

ebamõistlikult keeruline või koormav. Teiseks võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui

on põhjust arvata, et vastustaja annab kaebaja õigusi rikkuva haldusakti või teeb sellise

toimingu.

6. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole keelamiskaebus lubatav. Täidetud ei ole eeldus, et

kaebaja väidetavat õiguste rikkumist poleks hiljem võimalik kohase kaebusega ära hoida või

kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või et hilisem

õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline. Kui PPA jätab kaebaja vaide rahuldamata, on

kaebajal võimalik vaidlustada talle elamisloa andmisest keeldumine. Kui PPA teeb kaebaja

suhtes lahkumisettekirjutuse ja kohaldab sissesõidukeeldu, saab kaebaja oma õigused

halduskohtus maksma panna selle konkreetse otsuse vaidlustamisel. Vajadusel saab kaebaja

kohtult taotleda esialgset õiguskaitset ning paluda vaidlustatava haldusakti kehtivuse või

täitmise peatamist. Kaebaja ei ole põhjendanud ja ka kohtule ei nähtu, kaebaja õiguste kaitse

oleks selliselt ebamõistlikult keeruline.

7. Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

8. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, ei kuulu vastavalt HKMS § 104

lg 5 p-le 2 tasutud riigilõiv tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)