2-24-1568/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Tsiviilasi nr 2-24-1568

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2024, Kärdla

Tsiviilasja number

2-24-1568

Tsiviilasi

R.Q ja V.Y hagi L.L-i ja L.J-i vastu

müügilepingust taganemise tunnustamise, eelmärke

kustutamise ning kinnistu valduse tagastamise

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad:

1) R.Q , isikukood XXX, elukoht XXX-i, XXX, e-post

XXX;

2) V.Y, isikukood XXX, elukoht XXX-i, XXX, e-post

XXX;

lepinguline esindaja jurist N.Y , e-post XXX;

Kostjad:

1) L.L , isikukood XXX, elukoht XXX, XXX, e-post

XXX;

2) L.J , isikukood XXX, elukoht XXX, XXX, e-post

XXX;

lepinguline esindaja advokaat T.A, e-post XXX.

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hagejate poolt 25.10.2024 ja kostjate poolt 26.10.2024 allkirjastatud ning

28.10.2024 kohtule esitatud kompromiss järgnevas:

1.1. Kostjad annavad järgneva avaldusega tagasivõtmatu nõusoleku XXX asuvat XXX kinnistut

(registriosa numbriga XXX) puudutava kinnisomandi üleandmist tagava märke või eelmärke

kustutamiseks:

L.L (isikukood XXX) ja L.J (isikukood XXX) lubavad, annavad tagasivõtmatu nõusoleku ja

avaldavad soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa

number XXX kantud kinnistu kolmandasse jakku esimesele järjekohale kantud kinnisomandi

üleandmist tagav märge V L’i (isikukood XXX) kasuks.

1.2. Kostjad tasuvad hagejatele 455 (nelisada viiskümmend viis) eurot, tasudes selle 14 päeva jooksul

alates käesolevat kompromissilepingut kinnitava kohtumääruse jõustumisest hageja 2 V.Y

arvelduskontole nr EEXX (Swedbank AS).

1 (3)

Tsiviilasi nr 2-24-1568

1.3. Alates kompromissilepingu jõustumisest loevad pooled, et 16.10.2000 notariaalselt tõestatud

O.Q’i (isikukood XXX) ja V.L-i vahel sõlmitud kinnistu ostu – müügi leping (notariaalregistri

numbriga XXX) on lõppenud ja et nad on loobunud mistahes nõuetest, mis võivad neile sellest

lepingust tuleneda. Samuti loevad pooled, et alates kompromissilepingu jõustumisest on nad

loobunud mistahes nõuetest, mis võivad neile tuleneda seoses eelmises lauses nimetatud ostu –

müügi lepingust taganemisega, mida tehti 13.07.2023 notariaalselt tõestatud avaldusega (notari

ametitegevuse raamatu registri numbriga XX).

1.4. Juhul, kui kohus ei kinnita kompromissi või kompromissi kinnitav kohtumäärus ei jõustu,

jätkub tsiviilasja menetlus ja pooltel ei ole õigust oma positsiooni või faktilisi asjaolusid

kompromissile tuginedes põhistada. Pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.

1.5. Juhul, kui kohus ei kinnita kompromissi või kompromissi kinnitav kohtumäärus ei jõustu,

jätkub tsiviilasja menetlus ja pooltel ei ole õigust oma positsiooni või faktilisi asjaolusid

kompromissile tuginedes põhistada. Pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.

2. Kompromissi kinnitamisega lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-24-1568.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Tagastada hagejatele ½ tasutud riigilõivust, s.o 455 eurot V.Y arvelduskontole nr EEXX

(Swedbank AS).

5. Edastada määrus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

1 kalendripäeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

1. Asjaolud

Hagejad R.Q ja V.Y esitasid Harju Maakohtule 29.01.2024 hagiavalduse L.L-i ja L.J-i vastu

müügilepingust taganemise tunnustamise, eelmärke kustutamise ning kinnistu valduse tagastamise

nõudes. Harju Maakohus edastas tsiviilasja 14.02.2024 alluvusel Pärnu Maakohtule Kärdlas.

Kohus võttis hagi 26.09.2024 määrusega menetlusse. 28.10.2024 esitasid pooled kohtule

allkirjastatud kompromissi.

2. Kohtu seisukoht

2.1 Kohus olles tutvunud esitatud kompromissiga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib

kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

2.2 TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule

protokolli kandmiseks. Pooled esitasid 28.10.2024 kompromissi allkirjastatult kohtule.

2.3 Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus ei ole kompromissiga seotud. Kompromissis sisalduvad hagiesemest väljuvad muud

kinnitused ja menetluslikud taotlused ei ole kompromissi tingimused, mistõttu neid punkte kohus

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-24-1568

resolutsiooniga ei kinnita. Kohtumääruse resolutsioonis võib olla muutunud kompromissis esitatud

punktide numeratsioon.

2.4 Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine.

Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

2.5 TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud

kompromissilepingus soovivad pooled TsMS § 661 lg 4 alusel edasikaebeõiguse tähtaja lühendada

ühele päevale.

2.6 Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab

tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele

tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui

kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke

tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

2.7 TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

3. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui

nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissis kokku, et poolte menetluskulud

jäävad poolte endi kanda.

Hagejate taotlusel tagastab kohus hagejatele TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel ½ hagejate tasutud

riigilõivust hagejate taotletud arvelduskontole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik

3 (3)