3-24-648/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2024. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-648

Haldusasi

Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.12.2023 otsuse nr 4.2-

1/14772-1 ja 02.02.2024 vaideotsuse nr 4.2-1/14772-3

tühistamiseks ning taotluse uuesti läbivaatamiseks

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja Valdis

Härmsalu

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Kristin Annsoo

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja taotlus täiendavate tõendite kogumiseks

rahuldamata.

2. Rahuldada kaebus.

3. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 27.12.2023 otsus

nr 4.2-1/14772-1 ja 02.02.2024 vaideotsus nr 4.2-

1/14772-3.

4. Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit vaatama kaebaja

27.10.2023 soetamisloa taotlus DL50047836 uuesti läbi.

5. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud

1580 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.11.2024 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas 05.08.2020 Xile (kaebaja) relvaloa nr DL50010608

kehtivusega kuni 30.06.2025, millele oli kantud sportimise ning turvalisuse tagamise (enese ja vara

kaitse) otstarbel:

-

vintraudne püstol Makarov, number HK977M;

-

vintraudne püss OP-SKS, number ЗВ4309;

-

vintraudne püstol Sig-Sauer-P-226-Legion, number 47A219583;

-

vintraudne püss Feg-NGM-81-N000482, number N000482 (A-klassi relvaga sportimise ja

turvalisuse tagamiseks;

1(5)

-

vintraudne püstol Sig-Sauer-P-229-AL-SO, number 71-229-001566 (A-klassi relvaga sportimise

ja turvalisuse tagamiseks);

-

vintraudne püstol Glock-17, number RLV857 (A-klassi relvaga sportimise ja turvalisuse

tagamiseks).

2. Kaebaja esitas 27.10.2023 PPA-le relva soetamisloa taotluse DL50047836 vintraudse püstoli

soetamiseks enda ja vara kaitse otstarbel. Kaebaja selgitas, et soovib osta püstoli SigSauer P239. Ostu

eesmärk: enesekaitse ja varjatud kandmine. Kaebajal on paralleelrelvaluba sarnasele püstolile (P239),

mille omanikuks on tema abikaasa ja ta vajab seda isiklikuks kasutamiseks.

3. Vastuseks PPA pöördumisele selgitas kaebaja, et kasutab relvi sportimiseks ja enesekaitseks, eriti

matkadel. Eesti metsades leidub loomi, kes võivad ohustada inimese elu või tervist. Kuna metsas

enesekaitseks mõeldud karabiini kaasas kandmine võib äratada asjatut tähelepanu, on parim lahendus

suur ja mitmelasuline püstol, mida taotleja soovib soetada. Nelja või viie relva omamine pole

seadusega vastuolus. Taotleja müüs 2022. a aprillis ühe relva, mida soetatav relv nüüd asendab. Iga

soetatud relv arendab teda kui sportlast (dtl 39).

4. PPA keeldus 27.12.2023 otsusega nr 4.2-1/14772-1 soetamisloa väljastamisest (dtl 12):

-

Kuna taotleja omab turvalisuse tagamise eesmärgil kuute relva, on oluline välja selgitada uue relva

soetamise vajadus ja eesmärk.

-

Taotleja pole selgitanud, miks ei piisa olemasolevatest relvadest enese ja vara kaitseks. Laskmist

saab harjutada ka ilma tulirelva omamata.

-

Luba ei taotletud relva soetamiseks sportimise eesmärgil. Seega pole taotleja sellekohased

põhjendused asjakohased.

-

Taotlejale oli antud mõistlik aeg vastuväidete esitamiseks.

-

Isiku eneseteostuse õigust pole riivatud, kuna ta on tulirelvade omanik.

-

Korraga varjatult mitme tulirelva kandmine ja kasutamine pole eluliselt usutav.

5. PPA 02.02.2024 vaideotsusega nr 4.2-1/14772-3 jäeti kaebaja vaie rahuldamata (dtl 9):

-

Relvaseaduse (RelvS) § 28 ei määra ainult relvade otstarbeid, vaid kohustab taotlejat vastama

nendele tingimustele, et tekiks üldse õigus relvaloal vastavat otstarvet omada.

-

Kuigi RelvS ei sätesta konkreetset alust loa väljastamisest keeldumiseks, kui taotleja ei vasta

RelvS §-s 28 sätestatud nõuetele, peab hindama ka taotluses esitatud põhjenduste vajalikkust.

-

Arvestama peab ka direktiivi nr 2021/555 (relvadirektiiv) art 6 lg-ga 1.

-

Taotleja on haldusmenetluses ära kuulatud ning otsuses õiguslikule alusele viidatud.

6. Kaebaja esitas 03.04.2024 kaebuse (täiendatud 15.04.2024 ja 14.10.2024) PPA 27.12.2023 otsuse

ja 02.02.2024 vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja soetamisloa

taotlus uuesti läbi.

-

Vaidlustatud otsused rikuvad kaebaja õigust omada ja soetada relvi (põhiseaduse (PS) § 19) enda

turvalisuse tagamiseks.

-

PPA viidatud RelvS § 28 lg 1 p 3 alusel ei saanud keelduda kaebajale relva soetamisloa

väljastamisest. Kaebaja taotluses märgitud relva soetamise otstarve (enesekaitse) vastab seaduses

sätestatule.

-

RelvS-s pole sätestatud, kui palju relvi võib isiku valduses ja kasutuses olla. Rangemad nõuded on

ette nähtud alates üheksanda relva soetamisest ja üksnes enesekaitse eesmärgil. Kaebaja kasutab

relvi ka sportimise eesmärgil.

-

RelvS §-s 36 sätestatud alustele pole PPA tuginenud ning ükski nendest alustest pole täidetud.

Kaebaja on staažikas laskesportlane ja vintraudsete relvade omanik. Kaebajal puuduvad väärteo-

ja kriminaalkaristused.

-

Kaebaja ei saanud keelduva otsuse peamiste põhjuste kohta selgitusi anda. Üksnes seletuste

küsimine polnud piisav.

2(5)

-

PPA halduspraktika samas küsimuses on erinev.

-

Relvadirektiiv ei sea täiendavaid piiranguid tulirelvade soetamiseks. Kaebaja vastab art-s 6

sätestatud nõuetele.

-

Vintraudset püssi ega Makarovi püstolit ei ole mugav igapäevaselt kaasas kanda. Seetõttu on

vajalik just taotluses märgitud uue relva soetamine.

7. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

-

RelvS ei sea otseselt piiranguid relvade arvule, kuid see ei tähenda piiramatut õigust soetada relvi.

Relvi saab soetada üksnes RelvS § 28 lg-s 1 sätestatud eesmärkidel. Seda peab PPA sisuliselt

hindama.

-

Kaebaja selgitused ei veennud vastustajat, et esineb mõjuv põhjus uue relva soetamiseks enese ja

vara kaitseks ning et see oleks eesmärgipärane. Tulirelva omamine on lubatud üksnes siis, kui

selleks on reaalne vajadus. Vastupidine kujutaks ohtu avalikule korral ja riigi julgeolekule.

-

Kaebaja vajadus kasutada enese ja vara kaitseks seitset relva pole eluliselt usutav.

-

Soetamisloa väljastamisest keeldumise alused ei ole ammendavalt reguleeritud RelvS §-s 36, vaid

vaadata tuleb RelvS-st tervikuna.

-

Kui taotletava relva liik, otstarve ja tegelik vajadus ei lange kokku, ei ole PPA-l õigust luba

väljastada.

-

Kaebaja ärakuulamisõigust pole rikutud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja esitas taotluse nõuda vastustajalt välja teise isiku esitatud soetamisloa taotluse menetluse

dokumendid (dtl 42). Nende dokumentidega soovib kaebaja tõendada, et vastustaja halduspraktika

samas küsimuses on erinev.

Taotlus jääb rahuldamata. Kaebaja nimetatud tõendite kogumine pole asja õigemaks lahendamiseks

vajalik. Praeguses asjas on vaidluse all konkreetse relva soetamisloa taotlus ning selle väljastamisest

keeldumise õiguspärasus. Viidatud tõendid ei tõenda ühtegi vaidluse all olevat asjaolu

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 56 lg 1). Haldusakti tühistamist ei saa nõuda üksnes

põhjusel, et teises haldusmenetluses on vastustaja otsustanud teisiti. Isegi kui kohus leiaks praeguses

asjas, et vaidlusalune haldusakt on õiguspärane, ei saaks kaebaja nõuda endale soodsamat lahendust

võimaliku varasema ebaõige halduspraktika jätkamise või laiendamise kaudu (vrd ka Riigikohtu

27.11.2006 otsus nr 3-3-1-59-06, p 12).

9. Vaidlust pole selles, et kaebajal on kehtiv relvaluba ning ta omab kuut tulirelva sportimise ning

turvalisuse (enese ja vara kaitse) eesmärgil. Menetlusosalised on erimeelt küsimus, kas PPA sai

keelduda kaebajale relva soetamisloa väljastamisest. Õigus soetada ja omada relva on hõlmatud PS

§-s 19 nimetatud õigusega vabale eneseteostusele. Seda õigust võib piirata seadusega või seaduse

alusel igal põhjusel, mis ei ole põhiseadusega vastuolus (Riigikohtu 18.06.2019 otsus nr 5-19-26, p

41).

10. PPA 27.12.2023 otsusega keelduti kaebajale relva soetamisloa väljastamisest kokkuvõtvalt

põhjendustel, et kaebaja pole piisavalt põhjendanud uue, juba seitsmenda relva soetamise vajadust ja

eesmärki. PPA hinnangul omab kaebaja piisavalt relvi enda ja vara kaitseks. Otsuse õigusliku alusena

on PPA märkinud haldusmenetluse seaduse § 38 lg 3 ja RelvS § 28 lg 1 p 3.

11. Kaebaja hinnangul ei anna RelvS § 28 lg 1 p 3 PPA-le alust keelduda taotluse rahuldamisest.

Selleks ei anna alust ka RelvS § 36. RelvS-s pole sätestatud, kui palju relvi võib isiku valduses ja

kasutuses olla. Karmimad nõuded on ette nähtud alates üheksanda relva soetamisest ja üksnes

enesekaitse eesmärgil, kuid kaebaja kasutab relvi ka sportimise eesmärgil.

3(5)

12. Kaebus tuleb rahuldada. Vastuseks menetlusosaliste väidetele selgitab kohus järgmist.

13. RelvS § 32 lg 1 kohaselt tuli kaebajal piiratud tsiviilkäibega relva soetamiseks taotleda

soetamisluba. RelvS § 28 lg 1 p 3 sätestab, et füüsiline isik võib relva soetada, omada ja vallata

järgmisel otstarbel: turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks). RelvS § 36 sätestab asjaolud, mis

välistavad füüsilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmise.

14. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 18.10.2024 otsuse nr 3-23-76 p-des 11–15 kokkuvõtvalt, et

soetamisluba annab selle omajale õiguse soetada loal märgitud liiki relva koos selle laskemoonaga

(RelvS § 32 lg 2). Soetamisluba antakse ainult seda liiki relva soetamiseks, mis vastab otstarbele,

milleks relva taotletakse (RelvS § 32 lg 4). Füüsilisele isikule soetamisloa andmist välistavad

asjaolud on sätestatud RelvS §-s 36. RelvS § 28 lg-s 1 on sätestatud üksnes otstarbed, milleks

füüsiline isik võib relva soetada, omada ja vallata. RelvS § 28 lg 1 alusel tuleb vastustajal kontrollida,

kas taotletud relv sobib kasutamiseks otstarbel, milleks seda on taotletud. Aluse keelduda taotluses

märgitud otstarbeks sobimatu relva soetamisest annab RelvS § 32 lg 4. Kui isik taotleb relva

otstarbel, mis on RelvS § 28 lg-s 1 nimetatud, kuid PPA teeb kindlaks, et ta soovib relva tegelikult

kasutada mõnel muul, seaduses nimetamata või varjatud eesmärgil, võib see anda aluse keelduda

soetamisloa andmisest RelvS § 36 lg 1 p 9 alusel (s.o kui on tuvastatud, et soetamisloa taotlemisel on

tahtlikult esitatud valeandmeid).

RelvS-s ei ole reguleeritud, kui palju relvi võib inimesel mingil otstarbel kasutamiseks olla (vt ka

RelvS § 29 lg 11 ja § 25 lg 7, mille kohaselt juhul, kui üksnes turvalisuse tagamise eesmärgil

soovitakse soetada enam kui kaheksa relva, lisandub relvaomanikule kohustus hoida relvi

relvahoidlas). Seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt peab avaliku võimu tegevus rajanema seadusel

(PS § 3 lg 1 esimene lause). Riik ei tohi võimu teostada meelevaldselt. Seega ei saa PPA keelduda

soetamisloa taotluse rahuldamisest pelgalt põhjusel, et isikul on RelvS § 28 lg-s 1 nimetatud

otstarvetel juba piisavalt palju relvi. Relvadirektiivi art 6 lg 1 järgi lubab liikmesriik relva omada

üksnes mõjuval põhjusel. RelvS § 28 lg-s 1 on sätestatud põhjused, mida Eesti seadusandja on

pidanud piisavalt mõjuvateks. Kui inimene taotleb relva mõjuvaks loetud põhjusel, relv sobib sellel

otstarbel kasutamiseks ja pole alust arvata, et ta sooviks relva tegelikult omandada mõnel muul,

lubamatul põhjusel, ei lähe talle soetamisloa andmine direktiivi nõuetega vastuollu.

15. Need seisukohad on asjakohased ka praeguse asja lahendamisel. Seega ei saanud PPA keelduda

relva soetamisloa väljastamisest kaebajale põhjusel, et kaebajal on juba mitu tulirelva enese ja vara

kaitseks. Relva soetamisloa väljastamisest sai PPA keelduda üksnes RelvS §-s 36 või § 32 lg-s 4

sätestatud alustel. Neid aluseid pole vaidlustatud otsuses välja toodud. PPA pole ka haldus- ega

kohtumenetluses väitnud, et esineks mõni RelvS §-s 36 sätestatud alus või et soetatav relv ei vastaks

otstarbele, milleks relva soetamist taotletakse (RelvS § 32 lg 4).

16. Kohtu hinnangul on kaebaja piisavalt selgitanud uue tulirelva soetamise eesmärki ja vajadust (vrd

ka viidatud ringkonnakohtu otsuse p 19). Kaebaja selgitas, millisel eesmärgil ja miks ta soovib relva

soetada (dtl-d 37 ja 39). Kaebaja märkis 03.11.2023 kirjas muu hulgas, et vajab uut relva

enesekaitseks. Selleks sobib just P239 püstolimudel ning kaebajale kuulus ka eelnevalt samade

omadustega püstol. Kuivõrd PPA ei seadnud kahtluse alla viidatud püstolimudeli sobivust

enesekaitseks, ning üksnes kaebaja omanduses olevate relvade arvu tõttu ei saanud PPA soetamisloa

väljastamisest keelduda, ei pidanud kaebaja täiendavalt põhjendama, miks ta soovib konkreetset relva

soetada.

17. Eelneva tõttu on PPA 27.12.2023 otsus ning 02.02.2024 vaideotsus õigusvastased. Kohus märgib

siiski, et PPA ei pidanud praegusel juhul hindama lisaks seda, kas kaebajal võis olla põhjendatud

soetada uus tulirelv sportimise eesmärgil (RelvS § 28 lg 1 p 2 ja § 29 lg 2). Pooled ei vaidle selle üle,

4(5)

et kaebaja märkis soetamisloa taotluses, et soovib soetada relva üksnes enese ja vara kaitse eesmärgil

(RelvS § 35 lg 4). PPA lähtus põhjendatult taotluses märgitud eesmärgist.

Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et ta jäeti nõuetekohaselt ära kuulamata. Isiku ärakuulamise

nõude täitmiseks haldusmenetluses pole tingimata vajalik väljastada isikule haldusakti projekt, vaid

isikule peavad olema selged haldusorgani põhiseisukohad, mille kohta tal tuleb arvamust avaldada.

Kaebajaga peetud kirjavahetuse käigus selgitas PPA piisavalt enda seisukohti ning viitas

konkreetselt, et plaanib keelduda kaebajale relva soetamisloa väljastamisest (dtl-d 37-40).

Kirjavahetusest on mõistlikult järeldatavad PPA sellekohased kaalutlused.

18. Kokkuvõttes tühistab kohus PPA 27.12.2023 otsuse ning 02.02.2024 vaideotsuse. PPA-l tuleb

lahendada kaebaja esitatud taotlus uuesti, arvestades käesoleva kohtuotsuse põhjendusi.

19. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamise tõttu tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja menetluskulud põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja kandis menetluskulusid kokku summas 1580 eurot

(ilma käibemaksuta) – riigilõiv 20 eurot kaebuse esitamisel ning õigusabikulud 1560 eurot (dtl 59).

Kaebaja on esitanud taotluse lisana kuludokumendid küll hilinenult (dtl 61 jj), kuid tegemist on

hilinemisega, mis ei põhjusta kohtu hinnangul menetluse viibimist (HKMS § 51 lg 4) ning kohtul on

seega võimalik arvetega arvestada ilma kohtulahendi resolutsioonis menetlustähtaja pikendamise üle

otsustamata.

Kaebuse tervikuna rahuldamise tõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista tasutud riigilõiv

20 eurot täies ulatuses. Kohtu hinnangul on kaebaja õigusabikulud 1560 eurot samuti tervikuna

põhjendatud. Need vastavad asja keerukusele ega ole selgelt ebamõistlikud. Samuti on

menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingutele kulunud aeg vastavuses konkreetse

dokumendi mahuga. Seega tuleb õigusabikulud vastustajalt tervikuna välja mõista.

Kokku mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja 1580 eurot (ilma käibemaksuta)

menetluskulude katteks. Poolte muud võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

5(5)