1-24-707/67 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-24-707

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2024, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-707

Kohtukoosseis

Inna Ombler, Pavel Gontšarov ja Orvi Koik

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 3. septembri 2024 otsus, millega

kohus mh mõistis süüdistatavalt Igor Kozlovilt ja

tsiviilkostjalt V.K.A solidaarselt välja kannatanute

P.A ja V.S kasuks menetluskulude katteks 9166,78

eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

tsiviilkostja V.K.A seaduslik esindaja K.K,

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 3. septembri 2024 otsus osaliselt, s.o Igor Kozlovilt ja

V.K.A solidaarselt P.A ja V.S kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitise suuruse

ja sellest tulenevalt viivise suuruse osas.

2. Teha eelnimetatud osas uus otsustus, millega:

2.1.

mõista Igor Kozlovilt ja V.K.A solidaarselt välja 1018,53 eurot (sh käibemaks)

V.S kasuks tema menetluskulu katteks ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras menetluskulu nõude tasumata osalt kohtulahendi jõustumisest kuni

nõude täieliku tasumiseni. V.S kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitis ja viivis

kanda P.A arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

2.2.

mõista Eesti Vabariigilt välja 6365,82 eurot (sh käibemaks) V.S ja P.A kasuks

nende menetluskulu katteks.

2.3.

jätta kannatanute esindaja menetluskulust 1018,53 eurot (sh käibemaks) V.S

kanda.

2.4.

jätta kannatanute esindaja menetluskulust 763,90 eurot (sh käibemaks) P.A

kanda.

3. Muus osas jätta otsus muutmata.

1-24-707

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Lugeda V.S ja P.A valitud esindaja Indrek Sirgu mõistliku tasu suuruseks

määruskaebemenetluses 320,25 euro (sh käibemaks) ja mõista see summa V.S ja P.A

kasuks välja Eesti Vabariigilt. V.S ja P.A kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitised

kanda P.A arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

6. Lugeda Igor Kozlovi valitud kaitsja Aivar Pilve mõistliku tasu suuruseks

määruskaebemenetluses 329,40 eurot (sh käibemaks) ja mõista see summa Igor Kozlovi

kasuks välja Eesti Vabariigilt.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse

Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb

määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui

ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse

Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne Ringkonnaprokuratuur esitas 5. veebruaril 2024 Pärnu Maakohtule

süüdistusakti Igor Kozlovi süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi üldmenetluses.

Koos süüdistusaktiga edastas prokuratuur kohtusse kannatanute V.S ja P.A esindaja Indrek

Sirgu esitatud tsiviilhagid süüdistatava I. Kozlovi ja tsiviilkostja AS-i V.K.A vastu.

Tsiviilhagides taotleti P.A-le :

-

varalise kahju hüvitist 1749,07 eurot seoses liiklusõnnetuses hävinenud esemete ja

ravikuludega ning

-

mittevaralise kahju hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel liiklusõnnetuses saadud

tervisekahjustusest tuleneva valu ja kannatuste eest.

V.S-ile taotleti:

-

varalise kahju hüvitist 7598,84 eurot seoses liiklusõnnetuses kahjustunud esemetega,

ravikuludega ja liiklusõnnetuses hukkunud ema matusekuludega ja

-

mittevaralise kahju hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel:

-

V.S enda tervisekahjustustega seotud üleelamiste eest ja

-

V.S ema surma ja elukaaslase kannatuste nägemisega seotud üleelamiste eest.

Lisaks taotleti nende nõuetega seotud viiviste väljamõistmist.

2. Kannatanute esindaja esitas 2. mail 2024 maakohtule taotluse, milles võttis

tsiviilkostjaga saavutatud kokkuleppe tõttu tagasi kannatanute tsiviilhagide järgmised nõuded:

-

P.A varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded,

-

V.S varalise kahju hüvitamise nõude ja

-

V.S-ile tekkinud tervisekahjustustest tuleneva mittevaralise kahju nõude ning

-

eelnevate nõuetega seotud viiviste nõuded.

1-24-707

3. Pärnu Maakohus andis 6. mai 2024 määrusega I. Kozlovi süüdistuses KarS § 423 lg 1

järgi üldmenetluses kohtu alla. Sama määrusega võttis maakohus menetlusse kannatanu V.S

esindaja tsiviilhagi süüdistatava ja tsiviilkostja vastu seoses V.S ema surma ja elukaaslase

kannatuste nägemisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitise ja selle hüvitisega seotud

viivise nõuetes. Kannatanute tagasivõetud kahjunõuded jättis kohus KrMS § 381 lg 6 ja TsMS

§ 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

Kohtuotsus

4. Pärnu Maakohus tunnistas 3. septembri 2024 otsusega Igor Kozlovi süüdi KarS § 423

lg 1 järgi. Sama otsusega rahuldas kohus kannatanu V.S tsiviilhagi ja mõistis I. Kozlovilt ja

V.K.A solidaarselt välja V.S kasuks 20 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamise nõude

katteks ja nõudega seotud viivise. Lisaks mõistis kohus KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 1 alusel

I. Kozlovilt ja tsiviilkostjalt V.K.A solidaarselt välja 9166,78 eurot kannatanute P.A ja V.S

kasuks menetluskulude katteks, samuti nõudega seotud viivise.

Tsiviilhagiga seoses märkis kohus, et mõlemad kannatanud võtsid tagasi nõuded

liiklusõnnetusega tekkinud varalise kahju hüvitamiseks ning kannatanutele nende

tervisekahjustustest tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ainsaks põhinõudeks jäi V.S

mittevaralise kahju hüvitamise nõue süüdistatava ja tsiviilkostja vastu V.S ema surma ja

abikaasa kannatuste nägemisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitise nõudes ja sellega

seotud viivise nõudes. Maakohus tuvastas, et I. Kozlovi süülise käitumise tulemusena on V.S-

ile tekitatud kahju, kannatanul on tekkinud hingelised üleelamised, vaimse ja füüsilise tervise

probleemid, regulaarne vajadus psühholoogilisele ja psühhiaatrilisele abile, ravile ja toetusele.

Seoses kannatanute esindaja taotlusega hüvitada kannatanutele lepingulise esindaja tasu

9166,78 eurot leidis maakohus, et see summa on KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlik.

Kohus märkis, et kohtuistungi protokollist ja kohtule esitatud menetluskulu

spetsifikatsioonidest järelduvalt on esindaja tasu tervikuna seotud tsiviilhagi menetlemisega,

kulud on olnud vajalikud ja mõistlikud. Tsiviilhagi rahuldamine tingib nende kulude

väljamõistmise solidaarselt I. Kozlovilt ja V.K.A . Ka tuleb I. Kozlovilt ja V.K.A- mõista

kannatanute P.A ja C. R. P. kasuks menetluskulude nõudelt seadusest tulenev viivis VÕS §

113 sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni.

Kannatanute kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitised tuleb kanda P.A arveldusarvele.

Määruskaebus

5. Tsiviilkostja V.K.A esindaja vaidlustab maakohtu otsust osas, millega kohustati

tsiviilkostjat tasuma kannatanu menetluskulusid täies mahus ja solidaarselt süüdistatavaga.

Tsiviilkostja palub kannatanute menetluskulud jätta V.K.A välja mõistmata.

5.1.

Kannatanud palusid 2. mai 2024 taotlusega jätta menetluskulud I. Kozlovi või Eesti

Vabariigi kanda ega taotlenud menetluskulude väljamõistmist V.K.A . Kuivõrd kannatanu(d)

ei taotlenud esitatud hagis menetluskulude väljamõistmist V.K.A, ei ole alust ka nende

kulude väljamõistmiseks tsiviilkostjalt. Menetluskulude väljamõistmise taotlus on hagi ese

ning TsMS § 376 lg 1 kohaselt võib hagi eset muuta üksnes kostja või kohtu nõusolekul.

Kostjale ei ole enne kohtuotsuse tegemist esitatud dokumenti hagi eseme muutmise kohta.

1-24-707

5.2.

P.A-l puudusid nõuded tsiviilkostja vastu. Seega ei ole alust P.A esindamisega seotud

kulude väljamõistmiseks tsiviilkostjalt.

5.3.

Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et kogu menetluskulu on tervikuna seotud

tsiviilhagi menetlemisega. Tegelikult on enamus menetluskuludest seotud

kriminaalmenetlusega. Juhul kui kohus siiski leiab, et V.S tsiviilnõudega seotud kulud peaks

hüvitama tsiviilkostja, kuuluks hüvitamisele üksnes kannatanu VÕS § 134 lg 3 alusel esitatud

nõude menetlemisega seotud kulud ning muude asjaolude või nõuetega seotud kulud, sh

liiklusõnnetuse tehiolude väljaselgitamise ning kriminaalkaristusega seotud menetluskulud,

mis ei ole vahetult seotud tsiviilhagiga, hüvitamisele ei kuulu.

5.4.

Kannatanutel ja AS-il V.K.A puudus vaidlus juhtumi tehiolude osas. Tsiviilkostja

nõustus täielikult süüdistatava vastutusega ning kannatanud ja tsiviilkostja jõudsid

kokkuleppele varalise kahju ja tervise kahjustumisest tekkinud mittevaralise kahju

hüvitamises. Tsiviilkostja ei saa vastutada süüdistatava tegevuse eest kohtumenetluses, sh

süüdistatava esindaja menetluslike toimingute ning seisukohtade eest. Kui süüdistatava

esindaja tegevus venitas mingil moel tsiviilnõude läbivaatamist, siis sellise tegevusega

kaasnenud kannatanute menetluskulude tsiviilkostja kanda jätmine on põhjendamatu ja

ebaõiglane. Arvestades, et kannatanute ja tsiviilkostja vahel puudus tehiolude osas vaidlus

ning enamus nõuete osas jõuti kokkuleppele, siis VÕS § 134 lg 3 alusel esitatud nõude

menetlemisega seoses oleks tavapärase tsiviilmenetluse korral olnud vajalik teha sisuliselt

kaks toimingut: koostada ja esitada hagi ning anda kostja seisukohtadele oma hinnang. Kohus

oleks saanud otsuse teha pärast hagiavalduse kättesaamist ning hageja ja kostja kirjalike

seisukohtadega tutvumist. Nimetatud kahe toimingu mõistlikuks menetluslikuks ajakuluks

saab pidada ca 4-6 tundi.

Menetlus ringkonnakohtus

6. Kannatanute esindaja esitas määruskaebusele kirjaliku seisukoha, milles palub jätta

määruskaebus rahuldamata ja määruskaebemenetluse menetluskulud tsiviilkostja või riigi

kanda, hüvitades need P.A arveldusarvele.

6.1.

Menetluskulude nõue kriminaalmenetluses ei ole tsiviilhagi ese ning menetluskulude

hüvitamise taotluse esitamisel ei ole tegemist hagi eseme muutmisega. Kriminaalmenetluses

lahendatakse menetluskulud kriminaalmenetluse seadustiku alusel. Kannatanu

menetlusõiguslik taotlus menetluskulude hüvitamiseks on esitatud kohtuvaidluse teesides.

6.2.

Kannatanud on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole võimalik eristada tsiviilhagiga

seotud menetluskulusid muudest menetluskuludest, kuna tsiviilhagi läbivaatamine ja selle

rahuldamine oli otseselt seotud süüküsimuse lahendamisega. Maakohtul ei olnud võimalik

tsiviilhagi sisuliselt läbi vaadata ilma süüküsimuse lahendamiseta.

6.3.

Alternatiivselt on kannatanud analüüsinud kitsalt süüküsimuse ja tsiviilhagi

menetlemisega seotud toimingute jaotust ning esitanud selle kriminaalasja väliselt ka

tsiviilkostja esindajale ja süüdistatava kaitsjale. Seisukoha juurde on lisatud kannatanu

menetluskulude ülevaade, millel on toodud hinnanguliselt protsendid, millises ulatuses on

konkreetne toiming olnud seotud tsiviilhagiga.

1-24-707

6.4.

Kannatanud ei nõustu, et kannatanutel ja tsiviilkostjal puudus vaidlus juhtumi

tehiolude osas. Tsiviilkostja hüvitas varalise kahju ja asus läbirääkimistesse mittevaralise

kahju suuruse osas alles pärast seda, kui oli tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega. Hagi

tuli kannatanul KrMS § 381 lg 3 ja 225 lg-te 1 ja 2 kohaselt esitada kindlaks tähtajaks. Selleks

ajaks ei olnud tsiviilkostja kahju hüvitanud. Tsiviilkostja oli teadlik kahjujuhtumist, kuid ei

täitnud VÕS § 489 lg-s 1 sätestatud kohustust teha kindlaks kahju suurus. Üks esitatud

nõuetest tuli maakohtus sisuliselt läbi vaadata.

6.5.

VÕS § 128 lg 3 mõttes on ka otseselt tsiviilhagiga mitteseotud kannatanu

kriminaalmenetluse kulud käsitletavad kui kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus

kantavad mõistlikud kulud. Kuigi selles sättes on koma järel toodud võimalikud kulu liigid,

on tegemist lahtise loeteluga ning kahjustatud isiku osalemine kriminaalmenetluses esindaja

kaudu on kannatanute esindaja hinnangul mõistlik kulu. Kannatanu ei saa jätta

kriminaalmenetluses osalemata.

Ühtlasi teatas kannatanute esindaja, et I. Kozlov on osaliselt täitnud solidaarkohustuse ning

tasunud 3. oktoobril 2024 kannatanu P.A arveldusarvele 4583,39 eurot.

7. Tsiviilkostja esitas määruskaebusele täiendava seisukoha, milles märgib, et

kannatanud ja V.K.A on sõlminud 1. mail 2024 kompromissi, millega lahendati kõik

pooltevahelised vaidlused seoses kannatanute varalise ja tervise kahjustumisest tekkinud

mittevaralise kahju nõuetega. Kooskõlas kompromissiga on kannatanud esitanud 2. mail 2024

kohtule taotluse jätta kannatanute menetluskulud I. Kozlovi või Eesti Vabariigi kanda.

Kuivõrd kannatanud ei taotlenud menetluskulude väljamõistmist V.K.A, puudus varem

vajadus kompromissi olemasolu ja sisu tõendada. Sel põhjusel ei ole kompromisslepingut ka

varem kohtule edastatud. P.A-l puudusid kompromissi kohaselt nõuded ja pretensioonid

V.K.A vastu, mistõttu puudus ka igasugune alus mõista P.A kriminaalasja menetluskulud

välja V.K.A . VÕS § 578 lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromisslepingu tagajärjel loobuvad

lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromisslepingu alusel uued õigused.

Nimetatud asjaolust johtuvalt jäävad kompromisslepingu läbirääkimiste ja sõlmimisega

seotud kannatanute esindajakulud kannatanute kanda (nende osas on tekkinud uus õiguslik

olukord) ning neid ei saa hiljem tsiviilkostjalt välja mõista. Sellest johtuvalt lahendati

kompromissiga muuhulgas kõik kannatanute õigusabikulud seoses kannatanute varalise kahju

nõuetega; kannatanute tervise kahjustumisest tingitud mittevaralise kahju nõuetega (sh nt

kannatanute esindaja õigusabikulude kuluarvestuse punktides 5 ja 6 märgitud

ravidokumentide analüüsi ajakulu); kompromissi läbirääkimiste ja sõlmimisega (nt

kannatanute esindaja kuluarvestuse punktid 28-35). Kuivõrd P.A-l puudusid nõuded

tsiviilkostja vastu, siis ei saa tema esindamisest tingitud menetluskulude väljamõistmist

tsiviilkostjalt pidada põhjendatuks. Põhjendamatud on nt järgmised õigusabikulud, millel

puudub igasugune seos tsiviilnõudega: kuluarvestuse real nr 6 ravidokumentide analüüs ja

kuluarvestuse kirjes 9 märgitud kannatanu P.A ülekuulamine Rapla politseis (tsiviilnõuded

olid kompromissiga lahendatud).

Kannatanute esindajal ja tsiviilkostjal puudus vaidlus süüküsimuses. Erimeelsused esinesid

üksnes lähedase kaotusest tingitud mittevaralise kahju suuruse osas. Kriminaalasja

istungimenetluses süü ulatuse tuvastamine ei omanud tsiviilkostja poolt makstava hüvitise

1-24-707

suuruse osas mingisugust tähtsust. Süüküsimusega seotud vaidlus oli oluline üksnes

süüdistatavale, kes ei võtnud süüd omaks.

Kannatanute esindaja on kuluarvestuse täpsustuses püüdnud küll eristada tsiviilasja puutuvaid

toiminguid kriminaalasja puutuvatest toimingutest, kuid tsiviilasjaga seotud toimingud

sisaldavad P.A esindamist. Arvestades, et P.A-l puudusid nõuded V.K.A vastu, peaksid

need tsiviilnõuet puudutavad toimingud olema P.A osa ehk ca poole võrra väiksemad, st

50% asemel peaks olema maksimaalselt 25%. Lisaks on tsiviilkostja esindaja toonud välja,

milliseid kuluarvestuse spetsifikatsioonis toodud kulusid ja kui suures mahus saab pidada V.S

tsiviilhagi lahendamisega seotud õigusabikuluks. Selle arvestuse järgi on V.S tsiviilnõude

läbivaatamisega seotud ajakulu 4,42 tundi. Ülejäänud kulud on seotud ka kriminaalasja

süüküsimusega, need on kaetud varem sõlmitud kompromisslepinguga või on seotud üksnes

süüdistatava otsese liiklusõnnetuse järgse tegevusega, mille eest V.K.A ei saa vastutada.

Seisukohale on lisatud V.K.A, P.A ja V.S vahel sõlmitud kompromissleping.

8. Määruskaebusele esitas kirjaliku vastuse ka süüdistatava I. Kozlovi kaitsja Aivar Pilv,

kes leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kaitsja taotleb, et

kohus määraks kindlaks menetluskulude jaotuse sõltuvalt asjas tehtavast lahendist ja jätaks I.

Kozlovi menetluskulud V.K.A kanda.

8.1.

Kaitsja ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt hõlmasid kannatanute

kahjunõuetega seotud küsimused ja tõendid kannatute esindaja töömahust vaid 4-6 töötundi.

Tsiviilkostja on ebaõigesti ja vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega püüdnud

eraldada ja lahus vaadelda süüdistuse ja tsiviilhagi aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid ning

nendega seotud kohtuliku uurimise ajalist ja sisulist mahtu. Tsiviilhagi eesmärk on hüvitada

kahju, mis on kannatanule tekitatud kuriteoga, ning see on lahutamatult seotud süüdistuse

sisuga. Kannatanu poolt kahju hüvitamiseks esitatud tsiviilhagi aluseks olevad asjaolud on

vähemalt valdavas ja olulises osas kokkulangevad süüdistatavale esitatud süüdistuse aluseks

olevate faktiliste asjaolude ja tõenditega. Kohus peab kohtuliku uurimise käigus kontrollima

samaaegselt nii esitatud süüdistuse kui ka sellega seotud tsiviilhagi õiguslikku ja tõenduslikku

põhjendatust. Seetõttu toimub nende eesmärkide ja ülesannete täitmine kriminaalasja

kohtumenetluses väga suures ja valdavas osas kattuvalt. Seetõttu on ilmne, et kriminaalasja

kohtumenetluses toimiv tõendite uurimine hõlmab samaaegselt ka tsiviilhagi aluseks olevate

asjaolude tuvastamist, kontrollimist ning nende seose hindamist esitatud süüdistusega.

8.2.

Kannatanute 11. detsembril 2023 esitatud tsiviilhagides on mõlemad kannatanud

taotlenud menetluskulude väljanõudmist solidaarselt kostjatelt või Eesti Vabariigilt. Seega on

kannatanud määratlenud selge nõude TsMS § 363 lg 1 p 1 mõttes. Kannatanud ei ole oma

nõuet muutnud. Ka kohtuvaidluse teesides on kannatanu esindaja esitanud mõlema kannatanu

nimel nõude menetluskulude hüvitamiseks solidaarselt süüdistatava ja tsiviilkostja poolt.

8.3.

Eksitav on ka kaebaja väide, mille kohaselt puudusid P.A-l nõuded tsiviilkostja V.K.A

vastu. Ehkki 2. mail 2024 esitasid kannatud kohtule seoses tsiviilkostjaga kokkuleppe

sõlmimisega avalduse, milles teatasid oma nõuetest osaliselt loobumisest, olid P.A-l algselt

siiski nõuded kaebaja vastu. Ka osales kannatanu P.A maakohtus toimunud menetluses.

Kannatanu esindaja on kohtuvaidluse teesides selgitanud, et vaatamata kannatanu P.A

1-24-707

nõuetest loobumisele, on lepinguline esindaja kohtumenetluses esindanud mõlemat

kannatanut ning hagi esitamine ja sellega seoses menetluskulude tekkimine oli põhjendatud.

8.4.

Kaitsja tegevus ei ole venitanud tsiviilnõude läbivaatamist. Kaebaja sellekohane väide

on oletuslik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ehkki ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse kõigi väidetega, väärivad osad neist

tähelepanu. Maakohtu otsus tuleb tühistada süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt solidaarselt

kannatanute kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitise suuruse ja sellest tuleneva viivise

suuruse osas.

10. Tsiviilkostja vaidlustab määruskaebuses maakohtu otsustust, millega kohus mõistis

kannatanute menetluskulud täies ulatuses välja solidaarselt süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt.

Selle üle, et maakohus luges KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes mõistlikuks ja seega menetluskulu

hulka kuuluvaks kannatanute esindaja tasu 9166,78 eurot, vaidlust pole.

10.1.

Ekslikud on määruskaebuse argumendid, et menetluskulude väljamõistmise taotlus on

hagi ese ja kuna kannatanud ei taotlenud tsiviilhagis menetluskulude väljamõistmist

tsiviilkostjalt, pole alust mõista neid kulusid välja tsiviilkostjalt. Kriminaalmenetluses

lahendatakse menetluskulud kriminaalmenetluse seadustiku sätete alusel ning kulude

hüvitamist ei mõjuta see, kellelt on taotletud menetluskulude hüvitamist hagiavalduses.

10.2.

Tähelepanu väärib aga määruskaebuse etteheide, mille kohaselt on kohus ekslikult

leidnud, et kogu kannatanute menetluskulu on tervikuna seotud tsiviilhagi menetlemisega.

Kaebaja leiab, et tegelikult on enamus menetluskuludest seotud kriminaalmenetlusega.

Menetluskulusid, mis on seotud muude asjaolude või nõuetega kui tsiviilhagi menetlemine, sh

liiklusõnnetuse tehiolude väljaselgitamise ja kriminaalkaristuse mõistmisega, ei peaks

hüvitama V.K.A.

Kriminaalmenetluse seadustik reguleerib eraldi süüdistatava süüküsimuse ja tsiviilhagi

lahendamisel tekkinud menetluskulu hüvitamist. Süüdimõistva otsuse korral tuleb

süüküsimuse lahendamisel tekkinud menetluskulu hüvitamisel juhinduda KrMS § 180 lg 1

esimesest lausest ja tsiviilhagi rahuldamise korral tsiviilhagiga seotud menetluskulu

hüvitamisel KrMS § 182 lg-st 2. Seega tuleb menetluskulude hüvitamise küsimuse

lahendamisel hinnata, millised kulud on seotud tsiviilhagi ja millised kulud süüküsimuse

lahendamisega.

Maakohtule esitatud menetluskulude spetsifikatsioonis ei ole kannatanute esindaja eraldi välja

toonud, kui suur osa osutatud õigusabist on olnud seotud süüküsimuse lahendamisega ja kui

suur osa tsiviilhagi menetlemisega. Kuluarvestuse spetsifikatsioonis on välja toodud tööde

kirjeldused/kulu nimetused, millest üksnes osade puhul on võimalik järeldada, kas need on

olnud seotud tsiviilhagi menetlemise (nt V.S´i ravidok analüüs“, „P.A ravidok analüüs“,

„tsiviilkostja kaasamise taotlus“, „hagi tõendite süstematiseerimine ja taotluse koostamine“)

või süüküsimuse lahendamisega („süüdistusaktiga tutvumine“). Menetluskulude

spetsifikatsioon sisaldab aga suures osas ka selliseid tööde kirjeldusi nagu

„telefonikonsultatsioon P.A ja V.S“, „e-kiri V.S“, „istungieelne konsultatsioon V.S“. Selliste

1-24-707

kirjelduste järgi on kohtul endal väga raske hinnata, millised kulud on olnud seotud tsiviilhagi

menetlemise ja millised kulud süüküsimuse lahendamisega. Maakohus on seda põhjenduste

kohaselt justkui teinud. Otsuses on märgitud: „Kohtuistungi protokollist ja kohtule esitatud

menetluskulu spetsifikatsioonidest järelduvalt on esindaja tasu tervikuna seotud tsiviilhagi

menetlemisega /--/“. Ringkonnakohus maakohtu järeldusega siiski nõustuda ei saa. Esmalt on

maakohus viidanud vaid ühele istungi protokollile, kannatanute esindaja on aga taotlenud

menetluskulu hüvitamist kuue maakohtu istungiga seoses. Ka juhul kui maakohus on

tegelikult silmas pidanud kõiki kuluarvestuses märgitud istungeid, ei saa kohtu järeldusega

nõustuda. Nimelt nähtub istungiprotokollidest, et tsiviilhagi küsimust on arutatud üksnes 2.

mai 2024, 17. juuni 2024 ja 9. augusti 2024 istungil. Teistel istungitel on kannatanu esindaja

osavõtt olnud seotud süüküsimuse arutamisega. Lisaks, nagu juba märgitud, ei võimalda

kulude spetsifikatsioonis toodud tööde kirjeldused selgelt eristada, millised tööd on olnud

seotud tsiviilhagi menetlemisega, millised süüküsimuse lahendamisega.

Määruskaebusele esitatud kirjalikus vastuses on kannatanute esindaja leidnud, et selles asjas

ei ole võimalik eristada tsiviilhagiga seotud menetluskulusid muudest kuludest, kuna

tsiviilhagi läbivaatamine ja selle rahuldamine oli otseselt seotud süüküsimuse lahendamisega.

Ilma süüküsimuse lahendamiseta ei olnud maakohtul võimalik tsiviilhagi küsimust lahendada.

Ringkonnakohtu hinnangul ei näita need argumendid, et tsiviilhagiga seotud menetluskulusid

pole võimalik muudest menetluskuludest eristada. Ehkki tsiviilhagi rahuldamine või

mitterahuldamine sõltub sellest, millise otsuse teeb kohus süüdistatava süüküsimuses, ei

muuda see asjaolu neid toiminguid, mis on tehtud seoses süüküsimuse lahendamisega, veel

tsiviilhagi menetlemisega seotud toiminguteks. Sellest tulenevalt ei ole alust lugeda ka

süüküsimuse lahendamiseks tehtud toimingute tõttu tekkinud kulu tsiviilhagi menetlemisega

seotud kuluks.

Ringkonnakohus möönab, et selle täpne välja arvestamine, kui suures osas on esindaja

tegevused olnud seotud konkreetselt tsiviilhagi menetlemisega ja millises osas süüküsimuse

lahendamisega, võibki olla keeruline. Kuivõrd sellest eristusest sõltub aga see, kelle kanda

jääb menetluskulude hüvitamine, tuleb seda teha. Hoolimata seisukohast, et tsiviilhagi

menetlemisest tingitud kulude eristamine muudest kuludest pole võimalik, on kannatanute

esindaja seda määruskaebusele esitatud vastuses siiski teinud. Esindaja on menetluskulude

arvestuses toonud välja protsendid, millises ulatuses on maakohtu menetluses tehtud

konkreetne toiming olnud seotud tsiviilhagi menetlemisega. Tsiviilhagi menetlemisega seotud

kulude arvestamise puhul on aga probleeme veelgi.

10.3.

Määruskaebuses on välja toodud, et ehkki kannatanul P.A-l puudusid tsiviilkostja

V.K.A vastu nõuded, on kohus ka P.A menetluskulud välja mõistnud V.K.A . Tsiviilkostja

nõustus täielikult süüdistatava vastutusega ning kannatanud ja tsiviilkostja jõudsid

kokkuleppele nii varalise kahju kui ka tervise kahjustumisest tekkinud mittevaralise kahju

hüvitamises. Sellest tulenevalt leitakse määruskaebuses, et tsiviilhagi menetlemisega seotud

mõistlikuks ajakuluks saab pidada ca 4-6 tundi. Sisuliselt olnuks vajalik teha kaks toimingut:

koostada ja esitada hagi ning anda kostja seisukohtadele oma hinnang.

Materjalidest nähtuv kinnitab, et suurest osast oma nõuetest kannatanud loobusid. Koos

süüdistusaktiga esitas prokuratuur maakohtule kannatanute esindaja 11. detsembril 2023

1-24-707

koostatud kaks tsiviilhagi liiklusõnnetusega tekkinud kahju hüvitamiseks: ühe P.A-l tekkinud

varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ja teise V.S-il tekkinud varalise ja mittevaralise

kahju hüvitamiseks. Enne eelistungit, 2. mail 2024, esitas kannatanute esindaja maakohtule

taotluse võtta kannatanute hagiavaldustes esitatud nõuded osaliselt tagasi. Nimelt olid

kannatanud ja V.K.A pidanud läbirääkimisi ja jõudnud kokkuleppele mõlema kannatanu kogu

varalise kahju ja osaliselt mittevaralise kahju hüvitamises. Selle tulemusena võttis

kannatanute esindaja tagasi kõik P.A kahju hüvitamise nõuded ja nende nõuetega seotud

viivise nõuded. Kannatanute esindaja palus kohtul võtta menetlusse üksnes V.S-ile tema ema

surma ja abikaasa kannatuste nägemisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue ja

selle nõudega seotud viivise nõue. 6. mai 2024 määrusega võttiski Pärnu Maakohus need

nõuded menetlusse ning jättis tagasivõetud kahjunõuded läbi vaatamata. Otsuses rahuldas

maakohus V.S tsiviilhagi ning mõistis I. Kozlovilt ja V.K.A solidaarselt kannatanute P.A

ja V.S kasuks välja menetluskulude katteks 9166,78 eurot, lisaks sellelt nõudelt seadusest

tuleneva viivise.

Arvestades, et maakohtu hinnangul oli kannatanute esindaja tasu tervikuna seotud tsiviilhagi

menetlemisega ja et P.A kahju hüvitamise nõuded võttis tema esindaja enne eelmenetluse

lõppu tagasi, jääb ka ringkonnakohtule arusaamatuks, kuidas sai kohus jätta P.A

esindamisest tingitud kulud solidaarselt tsiviilkostja ja süüdistatava kanda. KrMS § 182

kohaselt oleneb tsiviilhagi menetlemisest tingitud menetluskulu hüvitamine tsiviilhagi

lahendamise tulemusest ning süüdimõistetu ja tsiviilkostja kanda saab tsiviilhagi

menetlemisest tingitud kulud jätta tsiviilhagi rahuldamise korral. Praegusel juhul jättis

maakohus P.A tsiviilhagi läbi vaatamata. KrMS § 182 lg 5 teine lause näeb ette, et kui

tsiviilhagi jääb läbi vaatamata muul põhjusel kui õigeksmõistev kohtuotsus või

kriminaalmenetluse lõpetamine, jaotab kohus tsiviilhagi menetlemisega tekkinud kulud kõiki

asjaolusid arvestades kannatanu ja riigi vahel.

Kuivõrd ka V.S haginõuded jäid suuremas osas läbi vaatamata, pidanuks sedagi

menetluskulude hüvitamise küsimuse lahendamisel arvestama. Maakohus seda teinud pole.

Kannatanute esindaja on määruskaebuse vastuses toonud välja, et tsiviilkostja hüvitas varalise

kahju ja asus läbirääkimistesse mittevaralise kahju suuruse osas alles pärast seda, kui oli

tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega. Hagi tuli kannatanul esitada menetlusseadustikus

sätestatud tähtaegasid järgides varem. Üks esitatud nõuetest tuli maakohtus läbi vaadata.

Eeltoodu ei muuda ringkonnakohtu hinnangul järeldust, et suures osas jäid kannatanute

nõuded läbi vaatamata, mistõttu ei saa nende menetlemisest tingitud kulusid jätta süüdistatava

ja tsiviilkostja kanda.

11. Seega tuleb ringkonnakohtul menetluskulude hüvitamise küsimuse lahendamiseks

hinnata, kui suur osa kannatanute esindaja esitatud kuluarvestuses toodud toimingutest on

olnud seotud 1) P.A tsiviilhagi nõuete menetlemisega, 2) V.S tsiviilhagi nõuete selle osa

menetlemisega, mille kohus rahuldas, 3) V.S tsiviilhagi nõuete selle osa menetlemisega, mille

kohus jättis läbi vaatamata ja 4) süüdistatava süüküsimuse lahendamisega.

Kannatanu esindaja hinnangut menetluskulude jaotuse kohta – millised kulud ja millises

ulatuses (protsentuaalselt) on olnud seotud tsiviilhagi menetlemisega ja millised süüküsimuse

lahendamisega – arvestab ringkonnakohus osaliselt. Ringkonnakohtul pole põhjust kahelda

1-24-707

esindaja välja toodud hinnangus nende toimingute kohta, mis puudutavad kuluarvestuses

toodud toiminguid enne 2. maid 2024. Samas seda, kui suur osa tsiviilhagi menetlemisest

tingitud kogukulust moodustab V.S ja kui suur osa P.A esindamisest tingitud kulu, pole

kannatanute esindaja välja toonud. Ka pole kannatanute esindaja eristanud neid toimingud ega

kulusid, mis on olnud seotud selle V.S tsiviilhagi nõudega, mille maakohus rahuldas. Mis aga

puudutab kannatanute esindaja hinnangut istungitel osalemisega seotud toimingute kohta, siis

selle jaotusega ringkonnakohus ei nõustu. Esindaja hinnangu kohaselt on kõigi kuluarvestuses

välja toodud kuuel istungil osalemisega seotud toimingud olnud 50% ulatuses tsiviilhagi

menetlemisega. Nagu eelpool märgitud, nähtub istungiprotokollidest, et tsiviilhagi küsimust

arutati kolmel – 2. mai 2024, 17. juuni 2024 ja 9. augusti 2024 – istungil.

Tsiviilkostja esindaja on määruskaebusele esitatud seisukohas toonud välja omapoolse

arvestuse, milliste V.S tsiviilhagi menetlemisega seotud kulude hüvitamist saab põhjendatuks

pidada. Selle kohaselt on V.S tsiviilnõude läbivaatamise ajaline kulu olnud vaid 4,42 tundi.

Ringkonnakohus ei nõustu tsiviilkostja esindaja märgitud ajalise kuluga. Näiteks peab

tsiviilkostja esindaja põhjendamatuks kulude hüvitamist P.A ravidokumentide analüüsi eest.

Samas hõlmas V.S kahjunõue hüvitist tema abikaasa P.A kannatuste nägemise eest nii

sündmuskohal kui ka haiglas. Seetõttu ei saa väita, et P.A ravidokumentide analüüs polnud

kindlasti selle nõude menetlemiseks kindlasti vajalik.

Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus hinnanguliselt, et kannatanute esindaja tasust

9166,78 eurot on pool, s.o 4583,39 eurot olnud seotud tsiviilhagi menetlemisega ja teine pool

süüdistatava süüküsimuse lahendamisega. Arvestades maakohtule algselt esitatud

tsiviilnõudeid, oli tsiviilhagi menetlemise kogukulust V.S tsiviilnõuete menetlemisest tingitud

kulu hinnanguliselt 2/3, s.o 3055,6 eurot ja P.A tsiviilnõuete menetlemisega seotud kulu 1/3,

s.o 1527,80 eurot. Arvestades, et kannatanute esindaja kuluarvestus sisaldab ka toiminguid,

mis on tehtud nende tsiviilnõuete esitamiseks, mis jäid maakohtus läbi vaatamata ja et

suuremas osas jäidki V.S nõuded läbi vaatamata, määrab ringkonnakohus hinnanguliselt, et

V.S tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulust 1/3, s.o 1018,53 eurot on hinnanguliselt olnud

seotud selle tsiviilhagi nõudega, mille maakohus rahuldas ning 2/3, s.o 2037,06 eurot nende

nõuetega, mis jäid läbi vaatamata.

Ehkki süü küsimuse lahendamisega seotud menetluskulu tuleb süüdimõistva otsuse korral

KrMS § 180 lg 1 järgi välja mõista süüdistatavalt, ringkonnakohus seda praegusel juhul

võimalikuks ei pea. KrMS § 340 lg 4 p-st 5 tulenevalt peab ringkonnakohus võimalikuks

raskendada süüdistatava olukorda menetluskulude väljamõistmise osas apellatsioonikohtus

üksnes juhul, kui määruskaebuse oleks esitanud kannatanu või prokurör. Tsiviilkostja

määruskaebuse alusel ei pea ringkonnakohus võimalikuks süüdistatava olukorda raskendada.

Seega tuleb maakohtu menetluses süüdistatava süü küsimuse lahendamisega seoses tekkinud

kannatanute valitud esindaja kulu 4583,39 eurot (sh käibemaks) välja mõista riigilt.

Kannatanu V.S valitud esindaja rahuldatud tsiviilhagi nõude menetlemisest tingitud

menetluskulu 1018,53 euro (sh käibemaks) suurune hüvitis tuleb KrMS § 182 lg 2 alusel välja

mõista süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt solidaarselt. Sellelt summalt arvestatakse ka viivist,

mille maakohus välja mõistis ja mille üle vaidlust pole. Lähtudes kannatanute esindaja

1-24-707

maakohtu menetluses esitatud taotlusest, tuleb menetluskulu hüvitised kanda P.A

arvelduskontole.

Arvestades maakohtu eksimust kannatanute esindaja menetluskulude arvestamisel, jätab

ringkonnakohus KrMS § 182 lg 5 teise lause alusel kannatanute esindaja menetluskulud, mis

on seotud läbi vaatamata jäetud haginõuetega, 1/2 osas kannatanute endi ja 1/2 osas riigi

kanda. See tähendab, et V.S vastavast kulust jääb 1018,53 eurot (sh käibemaks) V.S ja sama

suur osa riigi kanda ning P.A vastavast kulust jääb 763,90 eurot (sh käibemaks) P.A ja sama

suur osa riigi kanda. Seega jääb läbi vaatamata jäetud tsiviilnõuetega seotud kannatanu

esindaja menetluskuludest 1782,43 eurot (sh käibemaks) riigi kanda. Kokku jääb kannatanute

esindaja menetluskuludest riigi kanda 6365,82 eurot (4583,39+1782,43).

12. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 337 lg 1 p-st 4, § 339 lg-st 2, tühistab

ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 3. septembri 2024 otsuse kannatanute esindajale

väljamõistetud menetluskulude osas, teeb selles osas uue otsustuse ja jätab muus osas otsuse

muutmata. Määruskaebuse rahuldab ringkonnakohus osaliselt.

13. Kannatanute esindaja ja süüdistatava kaitsja esitasid ringkonnakohtule taotlused seoses

määruskaebemenetlusega tekkinud õigusabikulude hüvitamiseks.

13.1.

Kannatanu esindaja taotleb kannatanutele 320,25 euro (sh käibemaks) suuruse

õigusabi kulu hüvitamist. Kuludokumendi kohaselt kulus esindajal määruskaebuse analüüsile

ja kliendiga konsultatsioonile kummalegi pool tundi ning seisukoha koostamisele ja

esitamisele 0,75 tundi. Advokaadi tunnitasu on 150 eurot, millele lisandub käibemaks.

Ringkonnakohtu hinnangul on tehtud toimingud vajalikud ja esindaja tasu mõistliku

suurusega. Kuna ringkonnakohus tühistab määruskaebuse alusel osaliselt maakohtu otsuse,

jäävad määruskaebusmenetluse kulud KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda. Lähtudes

kannatanute esindaja taotlusest, tuleb menetluskulu hüvitis kanda P.A arveldukontole.

13.2.

Kaitsja taotleb I. Kozlovile 1013,82 euro (sh käibemaks) suuruse õigusabi kulu

hüvitamist. Kuludokumendi kohaselt hõlmab see tasu kaitsja tööd 4 tunni 37 minuti ulatuses:

maakohtu otsuse põhjenduste esmane analüüs 29 minutit; otsuse põhjenduste analüüs

apellatsioonkaebuse perspektiivi selgitamiseks 48 minutit; määruskaebusega tutvumine,

kohtuotsuse analüüs kaebuse alusel ja kannatanu esindaja selgitustega tutvumine 30 minutit;

määruskaebusele vastuse koostamine ja menetlusdokumentide täiendav analüüs 2 tundi 50

minutit. Kaitsja tunnitasu on 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohtu

hinnangul on taotlus põhjendatud osaliselt.

KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel kaitsjale makstava tasu mõistlikkust hinnates tuleb mh arvestada,

millises ulatuses on kaitsja argumendid põhjendatud, missugune on kaitsja ühe tööühiku hind

ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2017

määrus nr 1-17-7077, p 80). Kaitsja tunnihinda peab ringkonnakohus põhjendatuks.

Põhjendatuks ei pea ringkonnakohus tasu hüvitamist toimingute eest, mis ei ole tingitud

praegusest määruskaebemenetlusest: maakohtu otsuse põhjenduste esmane analüüs ja otsuse

põhjenduste analüüs apellatsioonkaebuse perspektiivi selgitamiseks. Lisaks arvestab

kohtukolleegium sedagi, et ehkki kohus rahuldab tsiviilkostja määruskaebuse osaliselt, ei ole

see tingitud kaitsja kirjalikus seisukohas esitatud argumentidest. Seda arvestades loeb

ringkonnakohus kirjaliku vastuse koostamisele kulunud põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi.

1-24-707

Seega loeb ringkonnakohus kaitsja mõistlikuks õigusabikuluks 270 eurot, millele lisandub

käibemaks 59,40 eurot, s.o kokku 329,40 eurot. KrMS § 187 lg 1 alusel tuleb see summa tuleb

Eesti Vabariigilt I. Kozlovi kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)