2-24-124858/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2024.a, Tallinn,

Tsiviilasja number

2-24-124858

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi P.B vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3155,34 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OK Incure OÜ, registrikood 11542046,

asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn 10617;

Kostja: P.B , isikukood XXX, faktiline asukoht

teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud

Ametlike Teadaannete kaudu

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt P.B hageja OK Incure OÜ kasuks lepingust xxx tulenev

põhivõlgnevus 2 218,19 eurot, intress 281,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

349,40 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivis põhinõudelt, so 2218,19 eurolt alates 13.09.2024 kuni põhinõude

rahuldamiseni.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt P.B hageja OK Incure OÜ kasuks menetluskuludena riigilõiv

420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb P.B-l tasuda OK Incure OÜ-le

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

7. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

P.B (kostja) sõlmis 07.04.2022 IPF Digital AS-ga (krediidiandja) krediidikontolepingu

nr xxx, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1 640,00 eurot. Krediidikonto

taotlemiseks esitab Klient elektroonilise taotluse Krediidiandja veebilehel

www.credit24.ee või suulise taotluse telefoni teel, kasutades Krediidiandja

kontakttelefoni 1324. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui Krediidiandja on teinud

otsuse Krediidikonto avada. Krediidiandja teavitab Klienti otsusest SMS-i teel. Pooled

sõlmisid 19.02.2023 krediidikontolepingu nr xxx, mille järgi on kostja kasutanud limiiti

kuni 2 250,00 eurot. Tegemist ei ole uue lepingu sõlmimisega, vaid lepingu muutmisega,

mille käigus muudetake lepingu number, tõstetakse krediidikonto limiit ning arvestatakse

intressimäära, mis on sätestatud lepingute personaalsetes ja üldtingimustes (lepingu p

17.2.). Krediidikontolepingu nr xxx krediidi kulukuse määr on 45,67% aastas.

Hageja palub välja mõista kostjalt P.B hageja OK Incure OÜ kasuks lepingust xxx

tulenev põhivõlgnevus 2 218,19 eurot, intress 281,02 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 349,40 eurot ja sissenõudmiskulu 35,00 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 2 218,19 eurolt alates 13.09.2024 kuni põhinõude

rahuldamiseni; menetluskulud summas 440,00 eurot (riigilõiv 420,00 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20,00 eurot) ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri (hagiavalduses

esitatud) on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

11.10.24.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide

kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt

ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määrad (50,55% ja 45,67%) ei ole

vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine,

kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti

Panga poolt alates 30.11.2021.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr oli 16,95% ja 30.11.2022 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude

krediidi kulukuse määr oli 15,31%.

Kostja sõlmis

07.02.2022 tähtajatu

krediidikontolepingu nr xxx, mille krediidi kulukuse määraks on 50,55% ja 19.02.2023

krediidikontolepingu nr xxx, mille krediidi kulukuse määraks on 45,67%. Seega vastas

lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,95*3=50,85%;

15,31*3=45,93%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud,

vastavad VÕS § 406² lg 1 ega ole tühised.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 420 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 420 eurot, siis peab kohus

põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 420 eurot. Ühtlasi tulenevalt TsMS §

484.2 kohaselt on põhjendatud kulu 20 eurot.

Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest

ei nähtu. Kokku on hageja menetluskuludeks seega 440 eurot (420+20), mis tuleb kostjalt

välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (440

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik