2-24-3960/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja

koht

28. oktoober 2024. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-3960

Tsiviilasi

K.S. hagi J.S.-i vastu abielu lahutamiseks.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K.S. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, xxxxx XXX, e-

post: XXX).

Kostja: J.S. (isikukood: XXX, elukoht:xxxxxx, xxxxx küla,

xxxxxxxxxx vald, xxxxx XXX, e-post:).

Kohtuistungi toimumise

aeg

15. oktoober 2024. a.

Protokollija

istungisekretär Krisli Koženkova

RESOLUTSIOON

1. Lahutada K.S. ja J.S.-i abielu, mis on sõlmitud x a Tartu Maavalitsuses.

2. Taastada K.S. abielueelne perekonnanimi „P.“

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtuotsus toimetada kätte pooltele ja edastada pärast kohtuotsuse jõustumist kohtute

infosüsteemi kaudu kande tegemiseks rahvastikuregistrisse.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA KOHTU SEISUKOHT

1. Poolte abielu sõlmiti . a Tartu Maavalitsuses. Poolte abielust on sündinud kaks last. Hageja

soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted ja kooselu kostjaga on lõppenud 2023. aasta

septembris.

2. Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on

põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu,

kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist

kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

3. Hageja on kohtus kinnitanud, et ta soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted abikaasaga on

lõplikult lõppenud, varalisi nõudmisi tal abikaasa vastu ei ole. Kostja avaldas kohtule, et ta on

abielu lahutamisega nõus, varalisi nõudmisi tal abikaasa vastu ei ole. Kohus, arvestades hageja

tahet ning asjaolu, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning pooltele antud

leppimisaeg pooli ei lepitanud, siis on antud juhul põhjendatud poolte abielu lahutada.

4. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem

kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. K.S. soovib abielu

lahutamisel tagasi võtta oma abielueelse nime, seega tuleb taastada K.S. varem kantud

perekonnanimi ja lugeda K.S. perekonnanimeks peale abielulahutust „P“.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud

keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud

poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik