Legislator Case Law & Legislation
2-24-13018/6 AI generated

2-24-13018/6 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Case Number 2-24-13018/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada võlgniku Mittetulundusühing Saare Maakoda (registrikood: 80315605) V.L. (isikukood XXX; e-post: XXX), kelle aadress on Metsa XXX-i, 68206 XXX.

Legislator headnote

AI generated

2-24-13018/6 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: (isikukood XXX; e-post: XXX), kelle aadress on Metsa XXX-i, 68206 XXX.

Keywords

AI generated
savings deposit attachment of bank accounts seizure of funds precautionary measure in debt enforcement actuarial reserve deposit systems
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-24-13018

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtuistungisekretär

Kohtunik Ülle Raag

Viivi Kalme

Määruse tegemise aeg ja

koht

25.10.2024, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-24-13018

Tsiviilasi

Mittetulundusühing Saare Maakoda avaldus tema enda

pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): Mittetulundusühing Saare Maakoda

(registrikood: 80315605; aadress: Metsa XXX-i, 68206

XXX);

Võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige V.L. (XXX );

Ajutine pankrotihaldur: Urmas Tross (e-post: XXX)

Menetlustoiming

Menetlusliik

Pankrotimenetluse

lõpetamine

pankrotti

välja

kuulutamata raugemise tõttu, lõpplahend

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada võlgniku Mittetulundusühing Saare Maakoda (registrikood: 80315605)

pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul

ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, ei ole võimalik vara tagasi võita

ega tagasi nõuda.

2. Võlgniku Mittetulundusühing Saare Maakoda (registrikood: 80315605)

maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.

3. Ajutisel pankrotihalduril Urmas Trossil tuleb Mittetulundusühing Saare

Maakoda likvideerida 2 (kahe) kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest

arvates.

4. Määrata võlgniku Mittetulundusühing Saare Maakoda dokumentide hoidjaks

V.L. (isikukood XXX; e-post: XXX), kelle aadress on Metsa XXX-i, 68206 XXX.

5. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade Mittetulundusühing Saare

Maakoda pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu. Avaldamise tähtaeg on 1 (üks) aasta.

6. Saata määrus teadmiseks võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Määrata ajutise halduri tasu summas 660 eurot (käibemaksu ei lisandu).

2. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 660 eurot.

3. Ajutisele haldurile hüvitatav tasu kanda OÜ Konkurss arveldusarvele nr

EE462200001120023445 AS-is Swedbank.

4. Saata määrus p-s 3 märgitud makse tegemiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu maakohtu

Valga kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse

kättetoimetamisest alates. Määruse peale ajutise halduri tasu hüvitamise osas võib ka ajutine

haldur esitada määruskaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mittetulundusühing Saare Maakoda esitas 28.08.2024. a kohtule avalduse tema enda

pankroti väljakuulutamiseks. Mittetulundusühing Saare Maakoda asutati 2010. a eesmärgiga

uurida, säilitada ja propageerida traditsioonilist maarahva kultuuri, käsitööd, arhitektuuri ja

eluolu. Kuna mittetulundusühingu liikmed elasid toona Saaremaal, oli huvi konkreetsemalt

fokusseeritud Saaremaa traditsioonilisele arhitektuurile. 2019. a Mittetulundusühingu Saare

Maakoda juhatuse liige V.L. haigestus ning mõlemad juhatuse liikmed elasid suure osa ajast

Eestist eemal. Sel ajal mittetulundusühingul tegevus puudus. Alates 2023. a on

mittetulundusühingu liikmed taas püsivalt Eestis, kuid seoses elukorralduse ja huvide

muutumisega ei soovi mittetulundusühingu liikmed mittetulundusühingu tegevust enam

jätkata. Kuna MTÜ-l Saare Maakoda on kolm võlgnevust kokku summas 961,38 eurot, mille

tasumiseks puuduvad mittetulundusühingul vahendid, siis ei piisa tavapärasest

likvideerimismenetlusest ning algatada tuleb pankrotimenetlus.

2. 05.09.2024. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja määras ettevõtte

ajutiseks pankrotihalduriks Urmas Trossi.

3. Ajutine haldur esitas 28.09.2024. a kohtule aruande.

3.1 Võlgniku vara

Ajutine haldur ei tuvastanud võlgnikul rahaliste vahendite, sõidukite ega põhivara olemasolu.

Ajutise halduri kogutud materjalide põhjal puudub võlgnikul igasugune vara.

3.2 Võlgniku kohustused

Ajutisele halduri teadaolevalt on võlgniku suhtes kaks kohtumenetlust ja üks täitemenetlus.

Võlgnikul on kohustused Aktiva Finants OÜ ees summas 709,86 eurot (Telia Eesti AS poolt

loovutatud nõue), Maksu- ja Tolliameti ees summas 200 eurot (trahv majandusaasta aruande

esitamata jätmise eest) ja kohtutäitur Rocki Alberti ees summas 228 eurot, kokku 1137,86

eurot.

Muudest kohustustest ajutisele haldurile teatatud ei ole.

Ajutise halduri poolt kogutud andmete kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi

seisuga 28.09.2024 vähemalt summas 1137,86 eurot.

3.3 Võlgniku kohustuste analüüs ning tasumise väljavaated

Võlgnikul puudub käesoleval ajal majandustegevus, töötajad puuduvad.

Võlgniku kohustused ületavad vara, mistõttu on välja kujunenud alaline maksejõuetus.

3.4 Maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused

Maksejõuetuse aluseks on halvenenud finantsseis. Ajutine haldur tuvastas, et võlgnik polnud

majandustegevust õieti alustanudki. Juhatuse liige pidanuks pankrotiavalduse esitama juba

varasemalt.

Ajutine haldur ei kinnitanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli juhatuse poolt kuriteo

tunnustega tegu.

3.5 Vara tagasivõitmise võimalused

Ajutise halduri hinnangul puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või -nõudmiseks.

3.6 Ajutise halduri ettepanek

Võlgnikul puudub piisav vara, mille arvelt oleks võimalik pankrotimenetlust läbi viia ja

menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Pankrotimenetluse

läbiviimisest huvitatud isikul tuleks tasuda deposiidimakse summas 1000 eurot.

Ajutine pankrotihaldur esitas oma tasu arvestuse.

4. Kohus määras 10.10.2024 võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu

deposiidikontole makse tegemise võimaluse tähtajaga 22.10.2024. Kohtule ei ole esitatud

andmeid deposiidimakse tegemise kohta.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud avalduse ja selle lisadega, uurinud ajutise halduri aruannet ning

aruande lisasid, on seisukohal, et võlgnik Mittetulundusühing Saare Maakoda on

maksejõuetu.

PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku

vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu.

PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on

maksejõuetu.

Käesolevalt on ajutine pankrotihaldur kindlaks teinud, et võlgnikul puudub igasugune vara,

mille arvelt kohustusi täita. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 1137,86 euro ulatuses. Võlgnik

ei tegutse ja tal puuduvad töötajad. Võlgniku majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik.

Puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või juhatuse liikme vastutuse kohaldamiseks.

Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selline olukord ei ole ajutine. Esineb

PankrS § 1 lg 3 nimetatud maksejõuetuse alus.

Võlgnikul puudub reaalne ja likviidne vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad

ei ole nõustunud pankrotimenetlust rahastama (deposiidimakset ei tehtud).

PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest

ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate

isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline (lg 2). Sama sätte lõike 3

kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud

alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab

maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse

läbiviimiseks avaliku uurimisena.

Kuna pankrotimenetluse pidamiseks puuduvad vahendid, ei kuuluta kohus välja võlgniku

pankrotti, millele järgneb pankrotimenetlus, vaid lõpetab menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.

Ajutisel halduril tuleb PankrS § 29 lg 8 alusel võlgnik likvideerida ning äriseadustiku (ÄS) §

219 lg-te 1, 2 3 alusel määrata dokumentide hoidja.

Menetluskulude jaotus

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja pankrotiseaduse §

171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende

hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise

halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 § 1 alusel on 2024.a kuutasu alammääraks

820 eurot.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 164 eurot.

Kohus määrab ajutisele haldurile tasu ajutise halduri taotlusel. Ajutine haldur Urmas Tross

esitas 28.09.2024 tasutaotluse koos tasu arvestusega PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Ajutine

haldur taotleb tasu 10 tunni eest määraga 130 eurot tund, kokku 1300 eurot. Ajutine haldur

märkis, et tegelikult kulus tal aega rohkem, s.o 21 tundi, mis teeks tasu suuruseks 2730 eurot,

kuid nimetatud osas ta oma tasu suuruse kindlaksmääramist ei taotlenud. Ajutine haldur

taotleb tasu maksmist OÜ Konkurss (registrikood 10023775) arvelduskontole nr

EE462200001120023445 Swedbank AS-is. Tasu summas 820 eurot maksta välja riigi

vahenditest.

Kohus kontrollis, et OÜ Konkurss, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, ei ole

käibemaksukohustuslane. Ajutine haldur on taotlenud temale tasu määramist 130 eurot tund.

Kohus ei pea seda põhjendatuks.

Võttes aluseks PankrS § 23 lg 4, 51, tuleb määrata riigi vahenditest hüvitatav ajutise halduri

tasu justiitsministri 01.02.2021. a määruse nr 2 sätete järgi (PankrS § 23 lg 51), s.o määraga 33

eurot pooltund. PankrS § 23 lg 51 seletuskirja kohaselt puudub mõistlik põhjus, miks riigi

õigusabi andmine halduri tasu ja kulude hüvitamiseks peab toimuma erinevalt muust riigi

õigusabi andmisest tsiviilkohtumenetluses. Senine olukord on toonud kaasa ka riigi õigusabi

tasumäärade erinevuse, mis ei ole põhjendatud. Seetõttu luuakse volitusnorm määruse

kehtestamiseks, millega reguleeritakse halduri tasumäär ja hüvitatavate kulutuste suurus

sarnaselt nagu advokaadi tasu ja kulude hüvitamise kord RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatava

määrusega.

Seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasu tema poolt esitatud töömahu eest (10 tundi ehk 20

pooltundi) 20x33=660 eurot selle väljamõistmisega riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4, lg 51

alusel.

Tasu tuleb välja maksta büroole (PankrS § 23 lg 6), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, OÜ-

le Konkurss. Tasu väljamaksmiseks saata määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik