4-24-904/44 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-24-904

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2024, Narva kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-904 (940023001034)

Kohtunik

Innokenti Menšikov

Kohtuistungi sekretär

Ilona Pudova

Tõlk

Olga Abakumova

Väärteoasi

Keskkonnaameti 22.02.2024 otsus väärteoasjas nr

940023001034, millega Viktor Belsnerit karistati

kalapüügiseaduse § 81 lg 1 järgi rahatrahviga 100

trahviühikut, s.o 400 eurot, tasumise tähtajaga 07.04.2024

Kaebuse esitanud isik

Viktor Belsner, isikukood 39904213719; XXX; elukoht

XXX; töökoht puudub; kriminaalkorras karistatud 3

korral ja väärteokorras karistatud 4 korral

Kohtuväline menetleja

Keskkonnaamet, registrikood 70003106;

asukoht

Roheline 64, Pärnu;

Ida-Virumaa büroo

järelevalveosakond: Pargi 15, Jõhvi

Kohtuistungil osalenud isikud

kohtuvälise menetleja esindaja

Annika Koha

menetlusalune isik

Viktor Belsner

tunnistajad

D A

L B

J T

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 1, 133, 134, § 155–156

maakohus otsustas:

Jätta menetlusaluse isiku Viktor Belsneri kaebus rahuldamata ning Keskkonnaameti

22.02.2024. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940023001034 muutmata.

VTMS § 204 lg 3 alusel tuleb rahatrahv 400 eurot tasuda Rahandusministeeriumile 45

päeva jooksul kohtuvälise menetleja 22.02.2024. a otsuses nr 940023001034 märgitud

arvelduskontole ja viitenumbriga.

Kohus selgitab, et kui rahatrahvi ei ole tasutud täies ulatuses kohtuotsuses määratud tähtaja

jooksul, see tähendab 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit

4-24-904

täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud

märge jõustumise kohta.

Edasikaebekord

Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist

esindajal.

MAAKOHUS TUVASTAS

1. Väärteootsuses oleva väärteo kirjelduse kohaselt 03.11.2023.a. Ida-Virumaal, Narva linnas, Narva

jõel teostas Viktor Belsner kalapüüki nakkevõrguga, mille tulemusena püüdis 1 haugi. Selle teoga

pani Viktor Belsner toime kalapüügieeskirja § 51 lg 1 p 29 rikkumise, mille järgi on keelatud

aastaringselt püüda nakkevõrguga lõheliste kudejõgedes või nende lõikudes, mis on määratud

looduskaitseseaduse § 51 lg 2 alusel. Vastavalt kalapüügiseaduse §-le 71 lg 2 p 1 loetakse

harrastuskalapüügil kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks kalapüüki keeluajal või keelatud kohas.

Haug oli eluvõimeline ja vabastati tagasi Narva jõkke.

Karistuseks oli määratud rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses ehk 400 eurot.

2.Viktor Belsner esitas Viru Maakohtule kaebuse selle otsuse peale. Kaebus on motiveeritud

järgmiselt.

Kaebuse esitaja ei ole rikkumisega nõus. Ta oli tõepoolest peetud Narva jõe kalda lähedal kinni

kotiga, kus asus nakkevõrk ja haug, aga see kott talle ei kuulu. Kott nakkevõrgu ja haugiga oli leitud

tema poolt Narva jõe kaldal. Kellele need esemed ja haug kuulusid, pole tuvastatud. Tõendamata on

ka see, et haug oli püütud just nimelt nakkevõrguga ja/või tema poolt. Vaatlusprotokoll ei saa selles

asjas tõendiks olla kuna oli koostatud alles 20.11.2023.a., puudub märge, et V.Belsnerile olid

selgitatud tema õigused ja kohustused, väärteoprotokollis puudub väidetava väärteo toimepanemise

kellaaeg.

Peale selle, määratud karistus on liiga karm.

Taotleb otsuse tühistamist või, alternatiivselt, karistuse kergendamist.

Kohtuistung

3.Viktor Belsner jäi esitatud kaebuse juurde täielikult. Selgitas, et väidetava väärteo toimepanemise

õhtul ta läks koos isaga kalapüügile, püüdsid lutsu. Tal oli õng, isal õng. Siis kui nad läksid juba ära,

siis seal jõe ääres läks mööda D A. Ta läks eemale selleks, et wc käia, ja kuulis, et seal Joaoru juures

all pool, et põõsastest keegi jookseb, aga kõrval oli kott. Ta nägi inimese siluetti, kes jookseb ära. Ta

avas kotti, see oli märg, ja ta nägi, et seal on mingi lina, ja võrk, ja sellepärast võttis koti kaasa.

Tema isa ja D A olid natuke ülespool. Nad ei näinud, kuidas ta avas selle kotti.

Ta võttis selle kaasa ja kavatses minna ülespoole, kuna seal jõe ääres allpool ei ole mobiilsidet

selleks, et helistada kas piirivalvuritele või keskkonnaametile.

Kui nad läksid ülespoole ja seal on juba tee, seal on ring Raudsilla ja Vaivara teede vahel ning nende

juurde tulid inspektorid. Ta ütles inspektorile talle, et ta leidis seda kotti. Ta ühe pilguga nägi, et seal

koti sees on võrk ja liikumatu haug. Ta ütles, et kui soovite, siis võtke ära, et ta niikuinii kavatses

helistada piirivalvuritele.

4-24-904

Kohtu

seisukoht väärteo tõendatuse osas

5.KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja

isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohus peab vajalikuks märkida, et puudub igasugune vaidlus selles osas, et 03.11.2023 öisel ajal

Narva jõe kalda lähedal oli kinnipeetud Viktor Belsner kelle käes oli kott, mille sees oli elav haug ja

nakkevõrk. See on tõendatud vaatlusprotokolliga (lk 29-32), kust nähtub, et 03.11.2023 kell 03.04

Narva linnas, Raudsilla ja Vaivara tänava ringristmiku kõrval V.Belsneril oli üle õla musta värvi

riidest kott, kus oli avastatud nakkevõrk ja eluvõimeline haug.

6.Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et selle vaatlusprotokolli kasutamine tõendina ei ole

lubatud kuna selle tekst oli koostatud alles 20.11.2023. Kohus on seisukohal, et paberprotokolli

hilisem koostamine ei anna alust selle tõendi väljajätmiseks tõendite kogumist.

Isegi siis, kui nõustuda kaebuse esitaja argumentidega, vaatlusprotokollis kirjeldatud asjaolud on

tõendatud nii Viktor Belsneri enda ütlustega, kui tunnistajate D A, L.B ja J T ütlustega.

4.Tunnistaja D A selgitas kohtule, et 3.11.2023 aastal õhtul ta viibis Narva jõe juures

üksinda. Aga hiljem kohtus seal Viktor Belsneri ja tema isaga. Nad läksid mäkke jõe äärest.

Neil oli kaasas õng ja kalastuskohver. Kui nad olid üleval juba, kus on koeraplats, siis tulid

inspektorid juurde, piirvalvurid. Viktor Belsneri käes oli kott, kus oli avastatud võrk ja

haug. Viktor ütles et seda kotti ta leidis. Kuidas Viktor seda leidis, ta ise ei näinud.

Tunnistaja L B selgitas kohtule, et 3.11.2023 õhtul ta viibis Narva jõe ääres kalapüügil

koos poja Viktoriga, kes tuli tema juurde. Nad püüdsid kala ühe õngega. Viktoril eo olnud

midagi kaasas, neil oli üks kalastuskohver ja üks õng ja ongi kõik.

Kui nad läksid ülesse. Siis kohtusid meest nimega „D A“ ja siis nad ja nad kolmekesi läksid

ülesse, siis Viktor läks eemale, ja sealt karjus, et ta leidis kotti koos võrguga. Ta ütles talle,

et tassi selle siia ülese, ja valguse all otsustame, mida teeme, kas anname piirivalvuritele, et

seal all üldse ei ole sidet. See oli must kott oli ja nakkevõrk oli sees, ja vist oli ka haug. Siis

nende juurde tulid inspektorid.

Tunnistaja J T selgitas kohtule, et 3.11.2023 õhtul tema koos A U, T R ja T T teostasid

kalandusalast järelevalvet Narva linnas, hüdroelektrijaama ja kindluse vahelisel alal. Nägid

Narva jõe kaldalt ära liikumast kolm isikut, nad liikusid koos. Et siis kuskil seal Raudsilla

ja Vaivara tänava ristmiku juures siis kontrollisid neid. T. R nendest kahte isikut tundis,

üks oli V. Belsner ja teine oli L. B , kuna ta oli neid varasemalt kontrollinud. L.B oli kaasas

plastikust kohver ja õng ja V. Belsneril oli siis musta värvi kott ja selles kotis oli üks

nakkevõrk, mis oli mingisuguse rätiku sisse pandud, ja selles nakkevõrgus oli elus haug.

See haug oli eluvõimeline ja liigus, nakkevõrk oli märg. Rätik oli ka märg, niiske.

Ilmselgelt V.Belsner midagi rääkis, et kas äkki seal oli see, et isikud väitsid, et nad leidsid

selle.

Selle haugi viisid A U ja R Narva jõkke.

Nakkevõrku võttis T. R ära nende käest, et selle ta siis pärast pakendas sinna kotti ja sulges

plommiga.

Sellel hetkel, kui ta nägi neid isikuid, ei olnud peale nende kedagi. Peale seda, kui nad

asusid neid isikuid kontrollima, siis üks inimene liikus seal allpool ka.

Kui see nakkevõrk oleks veest välja võetud ja vedelenud kuskil, siis see haug kaotab väga

ruttu eluvõime. Et seal põhimõtteliselt 10-15 minutit on nagu maksimaalne, et haug vastu

peaks, et siis ta veel natukene liigutab, aga sellise ajavahemiku jooksul kui ta veest väljas

on, siis ta iseseisvalt ära minema ei uju, et pigem oli ta ikkagi värskelt püügilt eemaldatud,

et see haug liigub, et ta väga aktiivselt liikus.

V. Belsneril ei olnud mingeid muid püügivahendeid, L oli õng käes.

4-24-904

Kohus on seisukohal, et see asjaolu, et väärteoprotokollis (lk 39-41) puudub väärteo toimepanemise

täpne kellaaeg aeg ja sündmuse täpne asukoht Narva jõe kaldal, ei anna alust otsuse tühistamiseks

kuna need asjaolud olid V.Belsnerile piisavad selged oma kaitseõiguse teostamiseks, mis nähtub,

muuhulgas, ka tema kaebuse tekstist.

7.Kohus ei soostu V.Belsneri kaitseversiooniga, et kott haugu ja nakkevõrguga oli leitud tema poolt

Narva jõe Kaldal kuna see versioon ei ole eluliselt usutav ja V.Belsneri ütlused ei ole piisaval määral

kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega.

Nii, tunnistaja D A pole näinud, kuidas V.Belsner leidis ülalmainitud kotti, sai sellest teada

V.Belsneri sõnadest. Peale V.Belsneri mitte keegi tunnistajates pole näinud, et sündmuskohal viibiks

mingi isik, kes põgenes V.Belsneri nähes.

Kohus pöörab tähelepanu ka asjaolule, et V.Belsner ja L.B viibisid kalapüügil kahekesi, aga õng oli

vaid L B ja siis jääb arusaamatuks, mida seal öisel ajal tegi Viktor Belsner ise. Sellele küsimusele

saab vastata vaid siis, kui lugeda tõendatuks, et V.Belsneril oli kaasas mingi muu kalapüügivahend.

Asja materjalidest nähtub, et selleks kalapüügivahendiks osutus nakkevõrk.

V.Belsner väidab, et ta kavatses helistada piirivalvuritele seoses kotti leidmisega, samal ajal enne

tema kontrolli alustamist ta pole rääkinud ametnikele midagi.

Tunnistaja L B kinnitab Viktor Belsneri versiooni, aga kohus suhtub selle tunnistaja ütlustele

kriitiliselt kuna tegemist on kaebuse esitaja isaga, kes on ilmselt asjast huvitatud isik. Ülaltoodu

alusel eelistab kohus kohtuotsuse tegemisel just tunnistaja J T ütlusi.

Samuti asub kohus seisukohale, et haug oli püütud just nakkevõrguga, vastasel juhul ei ole võimalik

vastata küsimusele, miks see haug asus võrguga ühes kotis. Peale selle, vaatlusprotokollis nähtuvalt,

„avatud kotis on näha pruunikast riidest rätik, mille sisse on mähitud nakkevõrk koos 1 haugiga“, st

haug oli võrgu sees.

8.Viktor Belsner teostas kalapüüki nakkevõrguga, mille tulemusena püüdis 1 haugi. Selle teoga pani

Viktor Belsner toime kalapüügieeskirja § 51 lg 1 p 29 rikkumise, mille järgi on keelatud aastaringselt

püüda nakkevõrguga lõheliste kudejõgedes või nende lõikudes, mis on määratud looduskaitseseaduse

§ 51 lg 2 alusel. Vastavalt kalapüügiseaduse §-le 71 lg 2 p 1 loetakse harrastuskalapüügil

kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks kalapüüki keeluajal või keelatud kohas.

Olles rikkunud ülalnimetatud kalapüügieeskirja sätet, pani Viktor Belsner toime kalapüügiseaduse §

81 lg 1 ettenähtud väärteo (kalapüük keelatud vahendiga).

Seega Viktor Belsneri tegevus on leidnud tõendamist ja väärteoprotokollis kvalifitseeritud õigesti.

9.Kohus asub seisukohale, et Viktor Belsner pani nimetatud süüteod toime otsese tahtlusega. KarS §

16 lg 3 kohaselt isik paneb teo otsese tahtlusega kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava

asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. V.Belsneri ütluste kohaselt, ta teadis, et kalapüük

nakkvõrguga on Narva jõel keelatud ning vaatamata sellele tegi seda.

Seega, Viktor Belsner on oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate väärteo objektiivse ja

subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohtu seisukoht karistuse määramise osas

4-24-904

10.Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Kalapüügiseaduse § 81 lg 1 kohaselt

kalapüügi eest keelatud vahendiga –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

Võttes arvesse karistust kergendavate või raskendavate asjaolude puudumist, määras kohtuväline

menetleja Viktor Belsnerile karistuseks rahaline karistus 100 trahviühiku ulatuses, mis on oluliselt

alla selle paragrahvi sanktsiooni keskmise määra. Arvesse on võetud ka asjaolu, et kalavarudele

kahju ei tekitatud. Nimetatud karistus on täiesti kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Seetõttu karistuse

kergendamiseks puudub igasugune alus.

Seega asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti rakendanud

Väärteomenetluse seadustiku ning Kalapüügiseaduse sätteid. Karistus on määratud sanktsiooni piires

ning määratud karistus vastab nii toimepandud väärteo raskusele, kui ka Viktor Belsneri isiksusele.

Otsuse tegemisel lähtub kohus eeltoodust ning juhindub väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107

lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111

(allkirjastatud digitaalselt)

Innokenti Menšikov

Kohtunik