2-22-17239/38 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta K R hagi Themis Õigusbüroo OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse
Legislator headnote
AI generated2-22-17239/38 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta K R hagi Themis Õigusbüroo OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Ann Meriluht
Kohtuotsuse tegemise aeg ja
koht
25. oktoober 2024.a, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-22-17239
Tsiviilasi
K R hagi Themis Õigusbüroo OÜ vastu sundtäitmise
lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr 022/2022/xxx
Hagihind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: K R (isikukood xxx)
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Hannes Toodu
Kostja: Themis Õigusbüroo OÜ (registrikood 12803543)
Kostja lepinguline esindaja: T R
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osalesid
07.05.2024.a, edasi kirjalik menetlus
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu
Kostja lepinguline esindaja T R
Resolutsioon
1. Jätta K R hagi Themis Õigusbüroo OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise
nõudes täiteasjas nr 022/2022/xxx rahuldamata.
2. Jätta kõik menetluskulud hageja K R kanda.
3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse
jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja põhjendused
1. Harju Maakohtule 16.11.2022.a. esitatud hagiavalduse kohaselt esitas kohtutäitur hagejale
09.08.2022.a täitmisteate täitedokumendi sundtäitmiseks, milleks on Harju Maakohtu
30.07.2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-xxx. Hageja leiab, et kostja ei ole
täitedokumenti omandanud, kuna nõude loovutamise lepingus on märgitud omandatud
nõudeks 05.08.2021.a kohtumäärus. Samuti ei tulene 30.07.2021.a kohtumääruse p-st 2.2,
et maksegraafiku mittetäitmisel muutuks kogu kompromissiga kinnitatud nõue
sissenõutavaks. Kui kostja ütles kompromissi üles, siis oleks kostjal täitedokument vaid
juhul, kui 30.07.2021 kohtumääruses oleks selgesõnaliselt kirjas, et kompromissijärgsete
nõuete mittetasumise korral on sissenõudjal õigus kogu nõude rahuldamisele. Sellist sätet
ei ole, seega peab kostja pöörduma oma nõude maksmapanemiseks uuesti kohtu poole.
Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
Kostja vastuväited ja põhjendused
2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. 05.07.2022.a notariaalse
aktiga, on kostjale loovutatud 30.07.2021.a tsiviilasjas nr 2-21-xxx tehtud ja 05.08.2021.a
jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue. Pole oluline, kas ülesütlemise õigus oli
kompromissis sätestatud või mitte. Loeb fakt, et normi alusel saab kompromissi üles
öelda. Maksedistsipliini oluline rikkumine oli selleks piisav alus VÕS § 116 lg 2 p 2
tähenduses. Endine võlausaldaja on esitanud avalduse sõnaselgelt kompromissis olnud
maksegraafiku ülesütlemiseks. Pooled ei ole kohtulikus kompromissis sätestanud, et
kokkulepet maksegraafiku osas ei oleks võimalik üles öelda. Seega ei ole ülesütlemise
õigust välistatud ning lähtuda tuleb sellest, et ülesütlemise õigus tulenes seadusest, mis
prevalveerib üle kokkuleppe tingimuste, ning selleks olid täitunud nii ehk nii kõik
formaalsed ning faktilised eeldused. Hageja ei eita, et ta on maksedistsipliini rikkunud
regulaarselt. Hageja huvides on kolmas isik, s.o hageja enda juhitav xxx OÜ, täitnud nõuet
28.06.2022.a osaliselt, s.o 1000 euro ulatuses peale 21.06.2022.a ülesütlemisavalduse
kättesaamist. Seega ei olnud hagejal ülesütlemisavalduse osas pretensioone (pole
vaidlustanud) ja osamakse teostamisega võttis ta võlgnevuse olemasolu õigeks.
Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivis
VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud toimiku kõigi
materjalidega, leiab, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte
esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike
kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu
ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude
põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on
poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks
(Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2
kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7
kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,
millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete
tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 02.12.2022.a kohtumääruses
(dtl 49-51).
6. Pooled vaidlevad käesoleval juhtumil selle üle, kas täitemenetlus nr 022/2022/xxx on
lubatav. Hageja on arvamusel, et kostjal puudub hageja vastu täiteasja algatamise aluseks
olev nõue. Kostja hageja vastavasisulise käsitlusega ei nõustu.
7. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu
hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et
nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta
täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 2 lg 1 p 1 järgi on täitedokumendiks
jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas.
Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse
kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja
vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (Riigikohtu 29.05.2012.a
kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, punkt 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab
kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama.
8. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – 09.08.2022.a täitmisteate täiteasjas nr 022/2022/
xxx kohaselt on kostja 05.08.2022.a esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja
täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks (dtl 7-10). Täitedokumendiks on Harju
Maakohtu 30.07.2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-xxx ning nõude sisu on põhivõlg
summas 41 547,58 eurot (dtl 128-130).
9. Kooskõlas TMS § 18 lg 1 kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või
võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui
õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või
notariaalselt tõestatud dokumendiga.
10. Riigikohus on 20.09.2018.a kohtumääruse punktis 10.1 kohtuasjas nr 2-17-14364
selgitanud, et võlaõigusseadus ei kehtesta kohustust tõestada notariaalselt lepingut,
millega rahaline nõue loovutatakse teisele isikule, seda ka juhul, kui loovutatakse
kohtulahendist kui täitedokumendist tulenev nõue. VÕS § 167 lg 4 kohaselt läheb nõude
loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka õigus teostada nõude suhtes olemasolevast
täitedokumendist tulenevaid õigusi. VÕS § 167 lg-t 4 täiendab siiski eespool tsiteeritud
TMS § 18 lg 1, mis kokkuvõttes tähendab seda, et VÕS § 167 lg-s 4 sätestatud õiguse
teostamiseks täitemenetluses võib olla vajalik sõlmida nõude loovutamise leping
notariaalselt.
11. Kostja on omandanud nõude hageja vastu 05.07.2022.a notariaalselt tõestatud
nõudeõiguse lepingu alusel, millise kohaselt loovutas xxx kostjale Harju Maakohtu
05.08.2021.a jõustunud kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-21-xxx tuleneva nõude (dtl 191-
193). Nõudeõiguse loovutamise lepingu punkt 1.1.1 järgi on eelpool viidatud
kohtumäärusega kinnitatud hageja ja Robert Sarve vahel sõlmitud kompromiss, millisega
hageja kohustus tasuma viimasele osamaksetena põhivõlgnevuse summas 41 400 eurot,
tasumata põhivõla jäägilt intressi 4% aastas ning viivist 0,06 % kalendripäevas õigeaegselt
tasumata summalt (dtl 191). Nõude loovutamisest on hagejale teatatud 05.07.2022.a
teatisega (dtl 14).
12. Hageja on arvamusel, et kostja pole omandanud täitmisteates märgitud nõuet notariaalse
lepinguga, kuivõrd täitmisteates ja nõude loovutamise teates viidatakse Harju Maakohtu
30.07.2021.a kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-21-xxx, kuid nõude loovutamise lepingu
alusel omandas kostja hageja vastu väidetava nõude 05.08.2021 kohtumäärusest (samas
tsiviilasjas).
13. Kohus sellise hageja käsitlusega ei nõustu. Nõude loovutamise lepingus on viide
05.08.2021.a jõustunud Harju Maakohtu määrusele tsiviilasjas 2-21-xxx, millisega on
kinnitatud hageja ja loovutaja vahel sõlmitud kompromiss võlgnevuse tasumiseks (dtl
191). Vaidlust ei ole, et samas tsiviilasjas 30.07.2021.a maakohtu määrus, millisega kohus
on kompromissi kinnitanud, jõustus 05.08.2021.a (dtl 194). Hageja vastupidist tõendanud
ei ole, seega pole vastavad väited antud juhul kohased. Sellest tulenevalt on kostja
omandanud nõude hageja vastu loovutuse teel alates 05.07.2022.a.
14. Hageja leiab, et kompromissi kohaselt ei muutunud maksegraafiku rikkumise korral kogu
nõue sissenõutavaks. Hageja viitab kompromissi punktile 2.3, millise kohaselt on
võlausaldaja nõus võlgnetava summa täiendavalt ajatama, kui käesoleva kompromissi
täitmiseks on vajalik võlgniku võlgade ümberkujundamine, kuid mitte väiksemas summas
kui 500 eurot kalendrikuus ning mitte üle 60 kuu (dtl 46).
15. Esmalt märgib kohus, et 30.07.2021.a maakohtu määrusega kinnitatud kompromissis on
kokku lepitud, et hageja tasub võlgnevuse (41 400 eurot) 42 kalendrikuu jooksul, so 41
esimese kuu jooksul võrdselt 1000 euro suuruste maksetena ja viimane makse 400 eurot.
Esimene tähtaeg on 10.05.2021.a ning järgnevad maksed tuleb teha iga järgneva kuu
10.kuupäeval. Kohtumääruse punkt 2.6 kohaselt võlausaldaja ei nõua võlausaldaja intressi
ega viivise tasumist, kui hageja tasub maksed tähtaegselt (dtl 196). Seega on pooled kokku
leppinud regulaarsetes maksetes, millest esimene maksetähtaeg oli 10.05.2021.a ning
kohaselt võlga tasudes tuleb hagejal kogu võlgnevus tasuda 10.10.2024.a.
16. Vaidlust ei ole, et hageja võlgnevust vastavalt kokkuleppele tasunud ei ole. Ka ei ole
tõendatud, et võlgnevuse osas oleks sõlmitud täiendavaid ajatamise kokkuleppeid
(muuhulgas kooskõlas kompromissi punktiga 2.3). Hageja ei ole tõendanud ega kohtu ette
toonud, et ta oleks vastava ettepanekuga varasema võlausaldaja või kostja poole
pöördunud.
17. Kohtu ette toodu kohaselt on hageja tasunud 21.06.2022.a seisuga (rohkem kui aasta
jooksul) võlausaldajale kokku 3050 eurot ning 28.06.2022.a on tasutud võlausaldajale
1000 eurot (dtl 15, 201).
18. Sellest tulenevalt on varasem võlausaldaja viidates maksedistsipliini olulisele rikkumisele
21.06.2022.a e-kirjaga öelnud erakorraliselt üles kompromissina kinnitatud maksegraafiku
kokkuleppe (kompromissi punkt 2.2) ning nõudnud rahalise kohustuse kui ka
kõrvalkohustuste viivitamatut täitmist 28.06.2022.a (dtl 15).
19. Sellele teatele on hageja üksnes vabandades vastanud, et on maksetega viivituses ja saaks
28.06.2022.a tasuda 2000 eurot (dtl 29). Osundatust ei tulene, et hageja oleks pöördunud
võlausaldaja poole võlgnevuse täiendavaks ajatamiseks. Sellest saab järeldada, et hageja
on tunnistanud võlgnevuse ja maksetega viivituse olemasolu ning on olnud jätkuvalt
valmis kohustust täitma.
20. Õige on hageja väide, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge
õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel.
Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes (VÕS §
578 lg 1).
21. Riigikohus on 01.11.2017.a kohtumääruse punktis 11.1 kohtuasjas nr 2-17-2426
selgitanud, et kompromiss võib hõlmata ka perioodilisi nõudeid, mille kohta hagi ei
esitatud, ning kompromiss kehtib ka isiku suhtes, kes kohtumenetluses ei osalenud.
Samuti peab selliste nõuete osas olema võimalik kompromissi muuta, kui asjaolud on
muutunud. Kuna kompromiss on kinnitatud kohtumäärusega, ei ole seda võimalik muuta
ega lõpetada, ilma et see määrust mõjutaks. Sama määruse punktis 11.2 on lahti
mõtestatud, et kompromiss kui kokkulepe on kinnitatud kohtumäärusega ja selle
muutmiseks on seaduses erikord (TsMS § 459). Seega ei saa kohtuvälise elatiskokkuleppe
muutmise korda üle kanda kohtu kinnitatud kokkuleppele. Kohtuliku kompromissi saab
siiski üles öelda täitemenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga (TsMS §
430 lg 8), kuid see tuleb kõne alla vaid juhul, kui ei ole aluseid selle muutmiseks TsMS §
459 alusel. Vaata selles osas ka Riigikohtu 23.02.2021.a kohtumäärus kohtuasjas nr 2-19-
14461 punkt 13.
22. Kooskõlas TsMS § 463 lg 2 kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui
seaduse või määruse olemusest ei tulene teisiti. Seega saab antud juhul kõne alla tulla
üksnes uue hagi esitamine võlausaldaja poolt maksete suuruse ja tähtaegade muutmiseks
kooskõlas TsMS § 459 lg 1. TsMS § 459 lg 2 alusel saab otsust muuta alates uue hagi
esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka
tagasiulatuvalt.
23. Hageja on hagiavalduses viidanud TsMS II kommenteeritud väljaande leheküljele 976 (dtl
4-5), mis käsitleb kohtuliku kompromissi tühistamist, kuid kohus selgitab, et antud juhul
ei ole varasem võlausaldaja nõudnud ega tuginenud kompromissi tühistamisele. Samuti
pole võlausaldaja kompromissist taganenud. Sellised hageja järeldused on meelevaldsed
ning pole kooskõlas kohtule esitatuga. Vastupidi, võlausaldaja on erakorraliselt öelnud
üles üksnes maksegraafikujärgse võlgnevuse tasumise kokkuleppe ning nõudnud
võlgnevuse viivitamata täitmist (dtl 15).
24. Kohus on selgitanud viidates asjakohasele Riigikohtu praktikale, et kuivõrd kokkulepe on
kinnitatud kohtumäärusega, siis tuleb võlausaldajal maksete suuruse ja/või tähtaegade
muutmiseks pöörduda hagiga kohtu poole (vaata käesoleva kohtuotsuse punkt 22). Sellest
tulenevalt asub kohus seisukohale, et ainuüksi kohtumäärusega kinnitatud maksegraafiku
ülesütlemisega võlausaldaja poolt ei too kaasa olukorda, kus võlausaldaja saab nõuda
kogu võlgnevuse kohest tasumist.
25. Kohus on seisukohal, et kuna nõue on kehtivalt loovutatud, võlgnevust maksegraafiku
järgselt tasutud ei ole, siis on kostjal õigus nõuda hagejalt kohustuse täitmist vastavalt
kokkulepitud ja kohtumäärusega kinnitatud maksetähtaegadele ja korrale (vaata selles
osas ka käesoleva kohtuotsuse punktid 15 ja 16).
26. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi
põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu ning sundtäitmine täiteasjas nr. 022/2022/xxx
on lubatav.
27. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse
läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
28. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.
Tulenevalt TsMS § 123 ja § 125 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3500 eurot.
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
29. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna
kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS §
177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast
käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ann Meriluht
Kohtunik