2-22-17239/38 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

25. oktoober 2024.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-22-17239

Tsiviilasi

K R hagi Themis Õigusbüroo OÜ vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr 022/2022/xxx

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K R (isikukood xxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Hannes Toodu

Kostja: Themis Õigusbüroo OÜ (registrikood 12803543)

Kostja lepinguline esindaja: T R

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalesid

07.05.2024.a, edasi kirjalik menetlus

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu

Kostja lepinguline esindaja T R

Resolutsioon

1. Jätta K R hagi Themis Õigusbüroo OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

nõudes täiteasjas nr 022/2022/xxx rahuldamata.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja K R kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Harju Maakohtule 16.11.2022.a. esitatud hagiavalduse kohaselt esitas kohtutäitur hagejale

09.08.2022.a täitmisteate täitedokumendi sundtäitmiseks, milleks on Harju Maakohtu

30.07.2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-xxx. Hageja leiab, et kostja ei ole

täitedokumenti omandanud, kuna nõude loovutamise lepingus on märgitud omandatud

nõudeks 05.08.2021.a kohtumäärus. Samuti ei tulene 30.07.2021.a kohtumääruse p-st 2.2,

et maksegraafiku mittetäitmisel muutuks kogu kompromissiga kinnitatud nõue

sissenõutavaks. Kui kostja ütles kompromissi üles, siis oleks kostjal täitedokument vaid

juhul, kui 30.07.2021 kohtumääruses oleks selgesõnaliselt kirjas, et kompromissijärgsete

nõuete mittetasumise korral on sissenõudjal õigus kogu nõude rahuldamisele. Sellist sätet

ei ole, seega peab kostja pöörduma oma nõude maksmapanemiseks uuesti kohtu poole.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. 05.07.2022.a notariaalse

aktiga, on kostjale loovutatud 30.07.2021.a tsiviilasjas nr 2-21-xxx tehtud ja 05.08.2021.a

jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue. Pole oluline, kas ülesütlemise õigus oli

kompromissis sätestatud või mitte. Loeb fakt, et normi alusel saab kompromissi üles

öelda. Maksedistsipliini oluline rikkumine oli selleks piisav alus VÕS § 116 lg 2 p 2

tähenduses. Endine võlausaldaja on esitanud avalduse sõnaselgelt kompromissis olnud

maksegraafiku ülesütlemiseks. Pooled ei ole kohtulikus kompromissis sätestanud, et

kokkulepet maksegraafiku osas ei oleks võimalik üles öelda. Seega ei ole ülesütlemise

õigust välistatud ning lähtuda tuleb sellest, et ülesütlemise õigus tulenes seadusest, mis

prevalveerib üle kokkuleppe tingimuste, ning selleks olid täitunud nii ehk nii kõik

formaalsed ning faktilised eeldused. Hageja ei eita, et ta on maksedistsipliini rikkunud

regulaarselt. Hageja huvides on kolmas isik, s.o hageja enda juhitav xxx OÜ, täitnud nõuet

28.06.2022.a osaliselt, s.o 1000 euro ulatuses peale 21.06.2022.a ülesütlemisavalduse

kättesaamist. Seega ei olnud hagejal ülesütlemisavalduse osas pretensioone (pole

vaidlustanud) ja osamakse teostamisega võttis ta võlgnevuse olemasolu õigeks.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, leiab, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on

poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks

(Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

5. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 02.12.2022.a kohtumääruses

(dtl 49-51).

6. Pooled vaidlevad käesoleval juhtumil selle üle, kas täitemenetlus nr 022/2022/xxx on

lubatav. Hageja on arvamusel, et kostjal puudub hageja vastu täiteasja algatamise aluseks

olev nõue. Kostja hageja vastavasisulise käsitlusega ei nõustu.

7. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu

hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et

nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta

täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 2 lg 1 p 1 järgi on täitedokumendiks

jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse

kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja

vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (Riigikohtu 29.05.2012.a

kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, punkt 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab

kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama.

8. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – 09.08.2022.a täitmisteate täiteasjas nr 022/2022/

xxx kohaselt on kostja 05.08.2022.a esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja

täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks (dtl 7-10). Täitedokumendiks on Harju

Maakohtu 30.07.2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-xxx ning nõude sisu on põhivõlg

summas 41 547,58 eurot (dtl 128-130).

9. Kooskõlas TMS § 18 lg 1 kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või

võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui

õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või

notariaalselt tõestatud dokumendiga.

10. Riigikohus on 20.09.2018.a kohtumääruse punktis 10.1 kohtuasjas nr 2-17-14364

selgitanud, et võlaõigusseadus ei kehtesta kohustust tõestada notariaalselt lepingut,

millega rahaline nõue loovutatakse teisele isikule, seda ka juhul, kui loovutatakse

kohtulahendist kui täitedokumendist tulenev nõue. VÕS § 167 lg 4 kohaselt läheb nõude

loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka õigus teostada nõude suhtes olemasolevast

täitedokumendist tulenevaid õigusi. VÕS § 167 lg-t 4 täiendab siiski eespool tsiteeritud

TMS § 18 lg 1, mis kokkuvõttes tähendab seda, et VÕS § 167 lg-s 4 sätestatud õiguse

teostamiseks täitemenetluses võib olla vajalik sõlmida nõude loovutamise leping

notariaalselt.

11. Kostja on omandanud nõude hageja vastu 05.07.2022.a notariaalselt tõestatud

nõudeõiguse lepingu alusel, millise kohaselt loovutas xxx kostjale Harju Maakohtu

05.08.2021.a jõustunud kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-21-xxx tuleneva nõude (dtl 191-

193). Nõudeõiguse loovutamise lepingu punkt 1.1.1 järgi on eelpool viidatud

kohtumäärusega kinnitatud hageja ja Robert Sarve vahel sõlmitud kompromiss, millisega

hageja kohustus tasuma viimasele osamaksetena põhivõlgnevuse summas 41 400 eurot,

tasumata põhivõla jäägilt intressi 4% aastas ning viivist 0,06 % kalendripäevas õigeaegselt

tasumata summalt (dtl 191). Nõude loovutamisest on hagejale teatatud 05.07.2022.a

teatisega (dtl 14).

12. Hageja on arvamusel, et kostja pole omandanud täitmisteates märgitud nõuet notariaalse

lepinguga, kuivõrd täitmisteates ja nõude loovutamise teates viidatakse Harju Maakohtu

30.07.2021.a kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-21-xxx, kuid nõude loovutamise lepingu

alusel omandas kostja hageja vastu väidetava nõude 05.08.2021 kohtumäärusest (samas

tsiviilasjas).

13. Kohus sellise hageja käsitlusega ei nõustu. Nõude loovutamise lepingus on viide

05.08.2021.a jõustunud Harju Maakohtu määrusele tsiviilasjas 2-21-xxx, millisega on

kinnitatud hageja ja loovutaja vahel sõlmitud kompromiss võlgnevuse tasumiseks (dtl

191). Vaidlust ei ole, et samas tsiviilasjas 30.07.2021.a maakohtu määrus, millisega kohus

on kompromissi kinnitanud, jõustus 05.08.2021.a (dtl 194). Hageja vastupidist tõendanud

ei ole, seega pole vastavad väited antud juhul kohased. Sellest tulenevalt on kostja

omandanud nõude hageja vastu loovutuse teel alates 05.07.2022.a.

14. Hageja leiab, et kompromissi kohaselt ei muutunud maksegraafiku rikkumise korral kogu

nõue sissenõutavaks. Hageja viitab kompromissi punktile 2.3, millise kohaselt on

võlausaldaja nõus võlgnetava summa täiendavalt ajatama, kui käesoleva kompromissi

täitmiseks on vajalik võlgniku võlgade ümberkujundamine, kuid mitte väiksemas summas

kui 500 eurot kalendrikuus ning mitte üle 60 kuu (dtl 46).

15. Esmalt märgib kohus, et 30.07.2021.a maakohtu määrusega kinnitatud kompromissis on

kokku lepitud, et hageja tasub võlgnevuse (41 400 eurot) 42 kalendrikuu jooksul, so 41

esimese kuu jooksul võrdselt 1000 euro suuruste maksetena ja viimane makse 400 eurot.

Esimene tähtaeg on 10.05.2021.a ning järgnevad maksed tuleb teha iga järgneva kuu

10.kuupäeval. Kohtumääruse punkt 2.6 kohaselt võlausaldaja ei nõua võlausaldaja intressi

ega viivise tasumist, kui hageja tasub maksed tähtaegselt (dtl 196). Seega on pooled kokku

leppinud regulaarsetes maksetes, millest esimene maksetähtaeg oli 10.05.2021.a ning

kohaselt võlga tasudes tuleb hagejal kogu võlgnevus tasuda 10.10.2024.a.

16. Vaidlust ei ole, et hageja võlgnevust vastavalt kokkuleppele tasunud ei ole. Ka ei ole

tõendatud, et võlgnevuse osas oleks sõlmitud täiendavaid ajatamise kokkuleppeid

(muuhulgas kooskõlas kompromissi punktiga 2.3). Hageja ei ole tõendanud ega kohtu ette

toonud, et ta oleks vastava ettepanekuga varasema võlausaldaja või kostja poole

pöördunud.

17. Kohtu ette toodu kohaselt on hageja tasunud 21.06.2022.a seisuga (rohkem kui aasta

jooksul) võlausaldajale kokku 3050 eurot ning 28.06.2022.a on tasutud võlausaldajale

1000 eurot (dtl 15, 201).

18. Sellest tulenevalt on varasem võlausaldaja viidates maksedistsipliini olulisele rikkumisele

21.06.2022.a e-kirjaga öelnud erakorraliselt üles kompromissina kinnitatud maksegraafiku

kokkuleppe (kompromissi punkt 2.2) ning nõudnud rahalise kohustuse kui ka

kõrvalkohustuste viivitamatut täitmist 28.06.2022.a (dtl 15).

19. Sellele teatele on hageja üksnes vabandades vastanud, et on maksetega viivituses ja saaks

28.06.2022.a tasuda 2000 eurot (dtl 29). Osundatust ei tulene, et hageja oleks pöördunud

võlausaldaja poole võlgnevuse täiendavaks ajatamiseks. Sellest saab järeldada, et hageja

on tunnistanud võlgnevuse ja maksetega viivituse olemasolu ning on olnud jätkuvalt

valmis kohustust täitma.

20. Õige on hageja väide, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge

õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel.

Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes (VÕS §

578 lg 1).

21. Riigikohus on 01.11.2017.a kohtumääruse punktis 11.1 kohtuasjas nr 2-17-2426

selgitanud, et kompromiss võib hõlmata ka perioodilisi nõudeid, mille kohta hagi ei

esitatud, ning kompromiss kehtib ka isiku suhtes, kes kohtumenetluses ei osalenud.

Samuti peab selliste nõuete osas olema võimalik kompromissi muuta, kui asjaolud on

muutunud. Kuna kompromiss on kinnitatud kohtumäärusega, ei ole seda võimalik muuta

ega lõpetada, ilma et see määrust mõjutaks. Sama määruse punktis 11.2 on lahti

mõtestatud, et kompromiss kui kokkulepe on kinnitatud kohtumäärusega ja selle

muutmiseks on seaduses erikord (TsMS § 459). Seega ei saa kohtuvälise elatiskokkuleppe

muutmise korda üle kanda kohtu kinnitatud kokkuleppele. Kohtuliku kompromissi saab

siiski üles öelda täitemenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga (TsMS §

430 lg 8), kuid see tuleb kõne alla vaid juhul, kui ei ole aluseid selle muutmiseks TsMS §

459 alusel. Vaata selles osas ka Riigikohtu 23.02.2021.a kohtumäärus kohtuasjas nr 2-19-

14461 punkt 13.

22. Kooskõlas TsMS § 463 lg 2 kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui

seaduse või määruse olemusest ei tulene teisiti. Seega saab antud juhul kõne alla tulla

üksnes uue hagi esitamine võlausaldaja poolt maksete suuruse ja tähtaegade muutmiseks

kooskõlas TsMS § 459 lg 1. TsMS § 459 lg 2 alusel saab otsust muuta alates uue hagi

esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka

tagasiulatuvalt.

23. Hageja on hagiavalduses viidanud TsMS II kommenteeritud väljaande leheküljele 976 (dtl

4-5), mis käsitleb kohtuliku kompromissi tühistamist, kuid kohus selgitab, et antud juhul

ei ole varasem võlausaldaja nõudnud ega tuginenud kompromissi tühistamisele. Samuti

pole võlausaldaja kompromissist taganenud. Sellised hageja järeldused on meelevaldsed

ning pole kooskõlas kohtule esitatuga. Vastupidi, võlausaldaja on erakorraliselt öelnud

üles üksnes maksegraafikujärgse võlgnevuse tasumise kokkuleppe ning nõudnud

võlgnevuse viivitamata täitmist (dtl 15).

24. Kohus on selgitanud viidates asjakohasele Riigikohtu praktikale, et kuivõrd kokkulepe on

kinnitatud kohtumäärusega, siis tuleb võlausaldajal maksete suuruse ja/või tähtaegade

muutmiseks pöörduda hagiga kohtu poole (vaata käesoleva kohtuotsuse punkt 22). Sellest

tulenevalt asub kohus seisukohale, et ainuüksi kohtumäärusega kinnitatud maksegraafiku

ülesütlemisega võlausaldaja poolt ei too kaasa olukorda, kus võlausaldaja saab nõuda

kogu võlgnevuse kohest tasumist.

25. Kohus on seisukohal, et kuna nõue on kehtivalt loovutatud, võlgnevust maksegraafiku

järgselt tasutud ei ole, siis on kostjal õigus nõuda hagejalt kohustuse täitmist vastavalt

kokkulepitud ja kohtumäärusega kinnitatud maksetähtaegadele ja korrale (vaata selles

osas ka käesoleva kohtuotsuse punktid 15 ja 16).

26. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi

põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu ning sundtäitmine täiteasjas nr. 022/2022/xxx

on lubatav.

27. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

28. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 123 ja § 125 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3500 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

29. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS §

177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik