3-24-634/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-634

Haldusasi

Xi ja Yi kaebus Rae vallalt varalise kahju hüvitise

summas 516,60 eurot väljamõistmiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja I – X

Kaebaja II – Y

Vastustaja – Rae vald

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

2. Mõista Rae vallalt Xi kasuks välja hüvitis summas 244,50 eurot ning seadusjärgne

viivis alates 08.01.2024.

3. Mõista Rae vallalt Yi kasuks välja hüvitis 210 eurot ning seadusjärgne viivis alates

08.01.2024.

4. Jätta kaebus rahuldamata hüvitise nõudes 62,10 eurot.

5. Jätta kaebus rahuldamata nõudes hüvitada kaebajatele enammakstud tulumaks.

6. Mõista Rae vallalt Xi ja Yi kauks kasuks välja menetluskulu kokku 35, 20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25.11.2024 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioon-kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kätte-toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y on Rae valla elanik olnud alates 03.03.2018 ja X rahvastikuregistri andmetel alates

20.02.2018. Xi (edaspidi kaebaja I või koos kaebajad) ja Yi (edaspidi kaebaja II või koos

kaebajad) lapsed A, sündinud xx xx xxxx isikukood xxxxxxxxxxx, B, sündinud xx xx xxxx

isikukood: xxxxxxxxxxx, C, sündinud xx xx xxxx isikukood: xxxxxxxxxxx (edaspidi:

Lapsed), on olnud Rae valla (edaspidi ka vastustaja) elanikud ja samuti ka Rae valla

lasteaiakoha järjekorras ‒ A alates xxxx, B alates xxxx, ,C alates xxxx. Vastustajale esitatud

lasteaiakoha saamise avaldusele märkisid kaebajad, et soovivad saada lapsele kohta

elukohajärgses (Peetri teeninduspiirkonna) lasteaias ‒ A alates aprillist 2020, B alates

september 2022, C alates september 2022. Soovitud ajal kaebajate lastele lasteaiakohta

soovitud piirkonnas vastustaja poolt ei võimaldatud.

2. Kuna vastustaja poolt lasteaiakohta ei pakutud, siis kaebajad otsisid omal initsiatiivil

munitsipaallasteaiale alternatiivi ning leidsid mõistlikus kauguses paikneva lasteaiana esialgu

Laste Aeg MTÜ (reg nr 80303022), hiljem MTÜ Väike Päike Lastehoid (reg nr 80334726) ja

Väike Päike Rae OÜ (reg nr 16640121) eralasteaia aadressil Vana-Veski tee 20, Järveküla,

75304 Harju maakond. Kaebajad sõlmisid Laste Aeg MTÜ-ga, hiljem MTÜ-ga Väike Päike

Lastehoid ja Väike Päike Rae OÜ-ga lasteaia teenuse osutamise lepingud 2021-0363 (A),

2022-0141 (B), 2022-0142 (C) teenuse osutamise algusega alates 01.08.2020 (A) ning

01.09.2022 (B ja C). Kohatasu suurus oli 405,00 eurot kuus (A), 525,00 eurot kuus (C),

525,00 eurot kuus (B).

3. Kuna erahoiu teenus erineb munitsipaallasteaia teenusest, tekkisid sellest tulenevalt

kaebajatel lisakulud, mille hüvitamist nad soovivad. Rohkem on tulnud maksta toiduraha ning

erinevalt valla lasteaedadest ei ole lastehoid koolituskulu, mistõttu ei saa kaebajad tasutud

kohatasu pealt tagasi tulumaksu.

4. Kaebajad pöördusid vastustaja poole 08.01.2024, nõudes kogu perioodil 03.02.2021 kuni

04.09.2023 tekitatud kahju väljamaksmist summas 516,60 eurot.

5. Vastustaja vastas kaebajate pöördumistele 26.01.2024 keelduvalt.

6. Tallinna Halduskohtus registreeriti 03.03.2024 kaebajate kaebus Rae vallalt varalise kahju

hüvitise summas 516,60 eurot väljamõistmiseks. Kaebajad nõudsid ka summalt viivise

hüvitamist alates 08.01.2024 ja enammakstud tulumaksu hüvitamist.

7. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 04.04.2024 antud määrusega käiguta kaebuses

esinenud puuduste tõttu. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajatel esitada kaebetähtaja

ennistamise taotlus.

8. Kaebajad esitasid kaebetähtaja ennistamise taotluse 17.04.2024, millelt puudus kaebaja II

allkiri. Kaebaja II lisas allkirja 25.04.2024.

9. Tallinna Halduskohus tegi 20.05.2024 Rae vallale kohtunõude. Kohtunõude kohaselt andis

kohus Rae vallale võimaluse kaebetähtaja ennistamise taotlusele vastata. Rae vald vastas

taotlusele ja palus taotlus rahuldamata jätta.

10. Kaebaja II esitas 02.06.2024 täiendava põhjenduse koos tõenditega kaebetähtaja

ennistamise taotluse rahuldamiseks.

11. Tallinna Halduskohus ennistas 08.07.2024 antud määrusega kaebetähtaja ja võttis kaebuse

menetlusse, määrates vastustajaks Rae valla.

12. Tallinna Halduskohus määras 02.09.2024 antud määrusega asja läbivaatamiseks kirjaliku

menetluse ja otsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Kaebajatel tuli menetlusse esitada

väljavõtted 2021, 2022 ja 2023 aasta tuludeklaratsioonist, mis tõendavad tulu tekkimist ning

mahaarvamiste tegemise võimalikkust. Kohus hoiatas, kui selgitusi ja tõendeid ei esita, võib

kohus jätta enammakstud tulumaksu osas kaebuse rahuldamata. Kaebajad tõendeid ei

esitanud. Kaebaja II tõi välja, et loobuvad enammakstud tulumaksu hüvitamise nõudest,

kaebaja I ei vastanud midagi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Xi ja Yi põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

Rae vald ei andnud kaebajate lastele õigeaegselt kohta elukohajärgses munitsipaallasteaias,

mistõttu olid kaebajad sunnitud leidma lapstele lastehoiu koha. Kaebajad sõlmisid Laste Aeg

MTÜ, hiljem MTÜ Väike Päike Lastehoid ja Väike Päike Rae OÜ lasteaia teenuse osutamise

lepingud 2021-0363 (A), 2022-0141 (B), 2022-0142 (C) teenuse osutamise algusega alates

01.08.2020 (A) ning 01.09.2022 (B ja C). Lasteaiakoha tagamise kohustus tekkis vastustajal

A osas 01.04.2020, B ja C osas 01.09.2022. A sai koha alles 16.08.2021, B ja C said kohad

14.08.2023.

Olukorras, kus vastustaja on jätnud mõistliku menetlusaja jooksul lasteaiakohad

võimaldamata, on tekkinud kaebajatele rahaline kahju: rohkem on tulnud maksta igakuist

toiduraha. Ühtlasi polnud kaebajatel võimalik tagasi saada koolituskulult tasutud tulumaksu.

Toiduraha vahe võrdlus on toodud välja munitsipaalasutusega (Aruheina lasteaed), kus

kaebajate lapsed olid järjekorras. Seega soovivad kaebajad tagasi saada enammakstud

toiduraha summas 516, 60 eurot koos viivisega.

Rae valla põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised

Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Kaebajad X, laste emana ja Y laste

isana, olid nõus valla ettepanekuga ja laste viimisega lastehoiu teenusele Väike Päike Peetri

Lastehoius. Seetõttu sõlmiti kaebajatega kolmepoolsed lepingud vastavalt 19.04.2021 nr

2021- 0363, 15.09.2022 nr 2022-0141 ja 15.09.2022 nr 2022-0142, Väike Päike Peetri

Lastehoiu ja Rae vallaga lastehoiuteenuse rahastamiseks, koolieelse lasteasutuse seaduse

(KELS) § 10 lg 1 ja § 27 lg 3, Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla

eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ alusel. Nimetatud lepingute

punktide 3.1.6 ja 5.3.1. kohaselt kohustus lapsevanem katma lapse toidukulu ja maksma

teenuse osutajale ehk eralastehoid Väike Päike Peetri Lastehoiule toidukulu tähtaegselt. Seega

võttis lapsevanem lepinguga kohustuse tasuda ise lapse eralastehoiu toidukulu täies mahus.

Arvestades asjaolu, et kaebajad nõustusid vastustaja ja eralastehoiuga sõlmitud lepinguga

tasuma lapse toidukulu ja lepinguvabaduse ehk privaatautonoomia põhimõtet, mille

eraõiguslik väljund on sätestatud põhiseaduse § 19 ning poolte vahel sõlmitud lepingu punkti

5.3.1, pole vastustaja kaebajale kahju tekitanud ja tal pole kohustust tasuda kaebajate lapse

perioodil 03.02.2021 kuni 04.09.2023 eralasteasutuse Väike Päike Peetri Lastehoiu söögiraha

tasu summas, mida kaebajad maksid rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias. Veelgi

enam, kaebajad soovivad saada kahjuhüvitist laste toiduraha hüvitamiseks perioodi eest kuni

04.09.2023. Samas lõpetas B Väike Päike Peetri Lastehoiu kohakasutuse 11.08.2023 ja on

munitsipaallasteaias Aruheina Lasteaed alates 14.08.2023, C lõpetas Väike Päike Peetri

Lastehoiu kohakasutuse 11.08.2023 ja on munitsipaallasteaias Aruheina Lasteaed alates

14.08.2023 ja A lõpetas Väike Päike Peetri Lastehoiu kohakasutuse 31.07.2021 ja on

munitsipaallasteaias Aruheina Lasteaed alates 16.08.2021. Kuivõrd lapsed ei olnud

eralastehoius kuni 04.09.2023, jääb vastustajale arusaamatuks, miks ja millise toiduraha

hüvitamist kaebajad nõuavad. Lisaks eeltoodule, on Rae vald pakkunud lapsele A 17.09.2020

lasteaia kohta munitsipaallasteaias Assaku Lasteaed alates 01.10.2020, kuid kaebajad

loobusid pakkumisest 29.09.2020, kuna soovisid kohta teises lasteasutuses. Seega on Rae vald

taganud A koha alates 01.10.2020 Rae valla munitsipaallasteaias, mida kaebajad ei soovinud.

Rae vald on pakkunud A kohta munitsipaallasteaias, on toiminud õiguspäraselt ning puudub

põhjuslik seos A eralastehoius väidetavalt enammakstud toiduraha näol kahju tekkimise ja

Rae valla tegevuse vahel. Samuti pole Rae vald rikkunud kaebajate õigusi, mille kohaselt

oleks neile kahju tekkinud eralastehoius väidetavalt enamtasutud laste B ja C toiduraha osas,

kuna Rae valla, eralastehoiu ja kaebajatega sõlmitud kolmepoolse kokkuleppe alusel, oli laste

toiduraha tasumise nii kohustus, kui ka õigus kaebajatel endil.

Kaebajad pole tõendanud, et vastustaja on tekitanud neile kahju, kaebajate poolt

enammakstud tulumaksu näol. Kui kaebajatel on õigus lasteaia kohatasu maksustatavast tulust

maha arvata, siis tuleb neil tõendada, et 2021, 2022 ja 2023 aasta maksustamisperioodil oleks

nimetatud 1200 euro sisse mahtunud ka lasteaia kohatasu ning neil oleks tekkinud õigus

tulumaksutagastusele vastustajalt nende poolt nõutavas summas. Kuivõrd kaebajad eeltoodud

asjaolusid tõendanud pole, puudub ka alus väidetavalt enammakstud tulumaksu hüvitamiseks

vastustaja poolt perioodi 03.02.2021 kuni 04.09.2023 eest. Samuti pole kaebajad nimetanud,

millises summas nad enammakstud tulumaksu kahjuhüvitist nõuavad ega lisanud

sellekohaseid tõendeid. Kaebajad nõuavad kohtult ka vastustaja kohustamist kahjusummalt

viiviste tasumiseks seadusjärgses määras alates 08.01.2024. Kuna vastustaja ei tunnista

kaebajate nõudeid, pole alust ka viiviste nõude rahuldamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud

kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-

des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 4

sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete

olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks

RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse

varaline kahju rahas.

Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste

rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus

või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4)

kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127

lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). Varaline

kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene

varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat

mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3). Kulud peavad olema eelkõige vajalikud ja mõistliku

suurusega (RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).

KELS § 10 lg 1 sätestab vallavalitsusele kohustuse luua vanemate soovil kõigile pooleteise-

kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla territooriumil ning ühtib vähemalt

ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. KELS § 10 lg 1 on

antud isikule õigus nõuda vallalt lasteasutuses käimise võimaldamist. Seejuures ei tulene

seadusest vallale õigust vastava kohustuse täitmisest keelduda ja kehtestada piiranguid

(RKHKo 19.03.2014, 3-4-1-63-13, p 31). Riigikohus on oma 06.02.2023 otsuse haldusasjas

5-22-10 punktis 35 samuti selgitanud, et omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja

sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et

omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud

kohustuse täitmisest. Vastustajal tekkis kohustus kaebajate lastele munitsipaallasteaias koht

tagada ajast, millal kaebajad taotluse kohaselt kohta soovisid, eeldusel, et kaebajate lapsed oli

taotluses märgitud koha kasutamise alguse ajaks vähemalt 1,5 aastased. Kaebajad soovisid A

kohta alates 01.04.2020, B ja C kohta alates 01.09.2022. Vastustaja kui kohalik

omavalitsusüksus vabaneb KELS § 10 lg 1 esimeses lauses sätestatud kohustusest üksnes

juhul, kui vanem vabatahtlikult loobub oma õigusest saada lasteaiakoht. B ja C puhul

kaebajad ei loobunud vabatahtlikult lasteaiakohast, vaid olid sunnitud kohtade puudumise

tõttu lapsed erahoidu panema, kuid A puhul loobusid lapsevanemad neile pakutud kohast. Rae

Vallavolikogu poolt 18.03.2014 vastu võetud määruse nr. 6 „Koolieelsete lasteasutuste

teeninduspiirkondade kinnitamine“ § 1 kohaselt on Rae vallas kokku neli koolieelsete

lasteasutuste teeninduspiirkonda. Üheks piirkonnaks on Peetri, kuhu kuulub muu hulgas ka

Aruheina lasteaed. Samas asub Peetri teeninduspiirkonnas ka Assaku lasteaed. Vastustaja,

pakkudes 17.09.2020 kaebajate lapsele A kohta Assaku lasteaias, täitis oma KELS § 10 lg 1

toodud kohustuse. Lapsevanemad loobusid kohast vabatahtlikult. Kuna kaebajad loobusid

lasteaiakohast vabatahtlikult, ei saa pidada vastustaja käitumist A suhtes õigusvastaseks ja A

puudutavas kahjuhüvitise nõudes jätab kohus kaebuse rahuldamata.

14. Kui kohaliku omavalitsuse üksus jätab KELS § 10 lgst 1 tuleneva kohustuse täitmata,

tuleb tal hüvitada lapsevanematele munitsipaallasteaia koha loomata jätmisega tekkinud kahju

(Tallinna Halduskohtu 05.03.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-1908). Isik peab kahju hüvitama

üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses,

et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 127 lg 4). Põhjusliku

seose tuvastamisel tuleb juhinduda nn conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt

eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks

ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille

abil jäetakse väidetavalt kahju põhjustanud tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik

tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit

mille abil asendatakse ära jäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis

jäänud olemata (nt Riigikohtu 08.01.2013 otsus nr 3-2-1-173-12, p-d 18–19). Rae vallal oli

kohustus B ja C tagada kohad alates 01.09.2022, kuid lapsed said kohad alles 14.08.2023.

Kuna B ja C kohta munitsipaallasteaias ei saanud, olid kaebajad sunnitud B ja C panema

erahoidu. Eelpool toodud põhjusliku seose hindamise mudeli järgi selgub, et kui B ja C oleks

vastustaja õigeaegselt kohad võimaldanud, poleks tekkinud vajadust eralastehoiu järele ja

seetõttu poleks kaebajatel tekkinud ka suuremaid kulutusi.

Niisiis põhjustas Rae vald KELS § 10 lgs 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmisega selle, et

kaebajad pidi jätkuvalt hoidma B ja C eralastehoius. Seejuures ei oma tähtsust, et kaebajate,

vastustaja ja erahoiu vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse rahastamise lepingutega võtsid kaebajad

kohustuse tasuda laste toidukulu. Vastustaja ei täitnud KELS § 10 lgst 1 tuleneva kohustust

hoolimata sellest, et kaebajate nõusolekul oli asendatud laste lasteaiakoht KELS § 10 lg 1

mõttes lapsehoiuteenusega, arvestades KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Sellisele

järeldusele saaks jõuda siis, kui kaebajad oleks munitsipaallasteaia koha asemel valinud

eralastehoiu, mida B ja C osas kaebajad ei teinud. Vastustaja poolse kohustuse täitmata

jätmise tõttu ei olnud kaebajatel muud võimalust, kui B ja C erahoidu paigutada ning selline

leping sõlmida. Kui vastustaja oleks KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust täitnud ja B ning

C munitsipaallasteaias koha taganud, oleks kaebajate kulutused söögirahale olnud väiksemad.

Seega on kaebajatele tekkinud kahju ning vastustajal tuleb B ja C osas erahoiu ja

munitsipaallasteaia toidukulude vahe hüvitada.

15. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

selle kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivis on kohaldatav ka avalik-õiguslikes kahju hüvitamise

suhetes (nt Riigikohtu 27.11.2014 otsus nr 3- 3-1-66-14, p 19). VÕS § 113 lg 2 alusel saab

viivist hakata arvestama alates hetkest, mil võlgnik on nõudest teadlik.

Kaebajate osas tuleb hakata viivist arvestama hetkest, millal kaebajad vastava avaldusega

vastustaja poole pöördusid ehk 08.01.2024 kuni vastustajapoolse kohustuse täitmiseni. Kohus

kasutab viivise arvestamisel viivisekalkulaatorit (https://www.viivisekalkulaator.ee/).

Viivisekalkulaatorit on tsiviilkohtute praktikas tunnustatud viiviste arvutamise usaldusväärse

abivahendina.

16. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus mõistab Rae vallalt kaebajate

kasuks kokku välja hüvitise summas 454,50 eurot. Kaebajate poolt esitatud arvetest ja

maksekorraldustest nähtub, et Y tasus hüvitisest 210 eurot ja X 244,50 eurot ehk Rae vallal

tuleb kahju hüvitise summa hüvitada selliselt, et Y saab 210 eurot ja X 244, 50 eurot.

Summad mõistab kohus välja koos viivisega (kohtuotsuse tegemise ajal on Yile hüvitatav

viivis 20,77 eurot, Xile hüvitatav viivis 24,19 eurot). Hüvitatav kahju on enammakstud

toiduraha. Kohus jätab kaebuse rahuldamata hüvitisnõudes 62,10 eurot ja nõudes hüvitada

enammakstud tulumaks. A osas jääb rahuldamata nõue enammakstud toiduraha hüvitamiseks,

sest A osas loobusid kaebajad vabatahtlikult talle 2020 aastal pakutud kohast Assaku

lasteaias. Enammakstud tulumaksu osas ei esitanud kaebajad vajalikke tõendeid ja

enammakstud tulumaksu suurust ning tulumaksu reaalset kantust kindlaks teha ei saa.

17. Kaebajad tasusid riigilõivuks 40 eurot. Välja mõistetud summa moodustab nõutavast

summast 88 %. 40 eurost 88 % on 35,2 eurot, mis tuleb menetluskuludena vastustajalt välja

mõista. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, siis

jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik