4-24-2239/14 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-24-2239

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2024, Haapsalu kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-2239 (2570,24,000077)

Kohtunik

Istungisekretär

Piia Jaaksoo

Gerda Raidla-Allika

Väärteoasi

Ardi Rosenberg kaebus PPA Lääne prefektuuri

Haapsalu

politseijaoskonna

menetlusgrupi

10.06.2024 otsusele väärteoasjas 2570,24,000077

Istungil osalenud isikud

Ardi Rosenberg – ik 50111151523; elukoht XXX,

telefon XXX, Töötab XXX

Kaitsja Y.Y (Y.Y Õigusbüroo OÜ; e-post XXX,)

Kohtuväline menetleja, PPA Lääne prefektuur

Haapsalu politseijaoskond, asukoht XXX, esindaja

A.K

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Ardi Rosenbergi kaebus osaliselt.

2. Tühistada PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna menetlusgrupi

10.06.2024 otsus väärteoasjas 2570,24,000077 määratud karistuse osas.

3. Teha karistuse osas uus otsus - KarS § 63 lg 3 alusel määrata Ardi Rosenbergile

LS § 236 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

4. Rahatrahv 600 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011

AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber

10220245043443. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue

tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude

45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadavaks (VTMS § 204 lg 3). Eelnimetatud tähtaja möödumisel

rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

5. Edastada kohtuotsus Ardi Rosenbergile, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30

päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kaevatav otsus

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna menetlusgrupi

10.06.2024 otsusega (väärteotoimik, edaspidi VTT, tl 23-24) karistati Ardi Rosenbergi selle

4-24-2239

eest, et tema 21.01.2024 kell 6.30 – 7.00 XXX maakonnas juhtides mootorsõidukit AUDI reg

nr XXX ei olnud piisavalt tähelepanelik ja hoolikas. Tegeles juhtimise ajal juhile keelatud

tegevusega so. kasutas telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita (hoidis telefoni käes),

mistõttu sõiduk kaldus vasakule põrgates kokku parkiva mootorsõidukiga Volvo reg nr XXX,

mis omakorda paiskus otsa kõrval parkinud Volvole reg nr XXX. Kokkupõrke tulemusena

said mõlemad Volvod kahjustada. Liiklusõnnetusega põhjustas varalise kahju Volvo reg nr

XXX omanikule B.U-le (B.U) ja Volvo reg nr XXX omanikule X.C-le (X.C) sõidukite

kahjustuste näol. Juhtis mootorsõidukit millel läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse

kontroll. Ülevaatus kehtis kuni 11.2023. Peale liiklusõnnetust lahkus sõidukiga

liiklusõnnetuse sündmuskohalt varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses kahju saajaga

kokku leppimata. Ei teavitanud liiklusõnnetusest politseid, kui teavitamine oli kohustuslik.

Oma teoga rikkus menetlusalune isik LS § 14 lg 2, § 33 lg 11 p 1, § 16 lg 1, § 73 lg 2, § 169

lg 5,6.

Väärteo kvalifikatsioon LS § 223 lg 1, § 207 lg 1, § 236 lg 1.

Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja KarS § 63 lõike 1 kohaselt määranud

karistuse LS § 236 lg 1 järgi - rahatrahvi 150 trahviühikut, s.o. 600 eurot ja liiklusseaduse §

236 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

Kaebus

25.06.2024 saabus kohtule A. Rosenbergi kaitsja esitatud kaebus (kohtutoimik, edaspidi KT,

tl 3-6), milles taotleb otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist Ardi Rosenbergi suhtes,

millega lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 2 alusel või alternatiivselt otsuse

tühistamist mõistetud karistuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega vähendada

Ardi Rosenbergile mõistetud rahatrahvi ning jätta lisakaristus kohaldamata. Kohtuvälise

menetleja otsus on olulises ulatuses põhistamata, mis on käsitletav väärteomenetluse olulise

rikkumisena. Eripreventiivsete eesmärkide käsitlemine kohtuvälise menetleja otsuses

täielikult puudub. Ühtlasi on kohtuväline menetleja antud juhul nii põhi- kui lisakaristuse

määramisel jätnud täielikult arvestamata menetlusaluse isiku majandusliku ja perekondliku

seisundi. Ardi Rosenberg on hüvitanud täies mahus tema poolt tekitatud varalise kahju (enne

väärteoprotokolli koostamist). VTMS § 30 lg 1 p 2 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse

lõpetada, kui menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud või

heastanud. Kahju vabatahtlikku hüvitamist saab tulenevalt KarS § 57 lg 1 p 2 käsitleda ka

karistust kergendava asjaoluna. Menetlusalune isik palub lisakaristus jätta kohaldamata, kuna

ta vajab juhtimisõigust igapäevaste tööülesannete täitmisel. Menetlusalune isik töötab

kaugsõiduautojuhina. Lisakaristuse korral kaotab menetlusalune isik töökoha.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohtuväline menetleja leidis, et rikkumine on tõendamist leidnud. Kohtuväline menetleja

leiab, et otsuses on eksitud karistuse kohaldamisega, mistõttu palub asjas teha uus otsus

karistuse osas. Otsuses on kohtuväline menetleja määranud karistuse KarS § 63 lg-st 1

lähtudes. Õige on KarS § 63 lg 3, kuivõrd menetlusalune isik pani LS § 223 lg 1 ja § 207 lg 1

järgi kvalifitseeritavad teod toime ühe teona ning LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo

eraldiseisva teona. Kohtuväline menetleja teeb ettepaneku määrata LS § 223 lg 1 ja § 207 lg 1

järgi põhikaristuseks rahatrahv ja teise teo – LS § 236 lg 1 eest mõista põhikaristusena

juhtimisõiguse äravõtmine (KT tl 25a).

KOHTU SEISUKOHT

1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid,

mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja

4-24-2239

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis (VTT tl 23-24) ja

väärteootsuses (VTT tl 21-22) olev teokirjeldus kattub. KarS § 2 lg 2 kohaselt

karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle

toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas A. Rosenberg on toime pannud talle

väärteootsuses süüks arvatud teod.

2. Kohus uuris järgmisi tõendeid: sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (VTT

tl 2-7), sõiduki XXX registreerimistunnistus, A. Rosenbergi juhiluba ja väljavõte

Transpordiameti e-teenindusest (VTT tl 14), sõiduki XXX vaatlusprotokoll koos

fototabeliga (VTT tl 15-18), kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad X.C (KTT tl 33)

ja B.U (KTT tl 33 pöördel) ning menetlusalune isik (KTT tl 2 pöördel-3).

3. Vaidlust ei ole selles, et A. Rosenberg juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas

mootorsõidukit AUDI reg nr XXX.

4. LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise

eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. LS § 2 p 32 kohaselt on

liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu

tagajärjel tekib varaline kahju. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ning selle juurde

kuuluvast liiklusõnnetuse skeemist ja fotodelt on näha, et 20.01.2024 kella 9.26 ajal

viidi XXX läbi sündmuskoha vaatlus, mis toimus valgel ajal, ilmastik selge. Sõidutee

oli libe, sõidujäljed puhtad, sõidujälgede vahe lumine. Tuvastati, et XXX

tänavapoolses maja küljel seisis pargituna kaks sõiduautot, Volvo reg nr XXX ja

Volvo reg nr XXX. On näha, et Volvo reg märgiga XXX on otsa sõidetud ja

kahjustatud tagumised tuled ning tagastange, lisaks vasakpoolne tagumine tiib on

saanud värvikahjustusi. Otsasõidu tagajärjel on Volvo XXX libisenud otsa Volvo

XXX-ile. Otsa libisemisega on tekitatud Volvo XXX juhipoolsele külje tagaosale

vigastus (mõlk ning värvikahjustus). Sõiduki Volvo XXX omanikuks on B.U ja Volvo

XXX omanikus X.C. A. Rosenberg kohtus tunnistas, et kaotas kontrolli auto

juhitavuse üle ning selle tagajärjel sõitis xxx tänaval otsa Volvole, mis paiskus otsa

teisele Volvole - Volvo V 70 ja teine oli äkki Volvo V 60. A. Rosenbergi poolt

juhitud sõidukil Audi XXX oli vastavalt 22.01.2023 vaatlusprotokollile kahjustatud

vasak esiosa (suunatule klaas, esistange, vasak esiporitiib). Tunnistaja T. L ütluste

kohaselt naabrimees käis talle ütlemas, et nende autodele on sisse sõidetud. Ta nägi

kahte oma pere autot, kuhu oli sisse sõidetud - XXX must Volvo isa auto Volvo V 70,

kuldne reg. nr tähed XXX. Autod parkisid tema maja seina ääres xxx kõrval. Kuna

mustale autole oli tagant külje pealt sisse sõidetud, siis nende omal oli külje peal

kahjustus ja kuldsel oli katki tagatuli ja ees olid kriimud. Must auto oli vastu

kuldset lennanud ja kuldne vastu seina omakorda käinud. Sündmuskohal ei olnud

kedagi, hiljem politsei leidis süüdlase. Kahjud on hüvitatud Ergo Kindlustuse poolt.

Tunnistaja B.U ütluste kohaselt oli ta oma auto andnud tütre, X.C kasutusse ja tütar

saatis pildid, et keegi oli parkivale autole vigastusi põhjustanud. Seega on tõendamist

leidnud, et toimus kokkupõrge sõiduauto Audi XXX, mida juhtis A. Rosenberg, ja

Volvo V 50 reg. märgiga XXX sõiduki vahel, mis omakorda põrkas vastu Volvot reg.

märgiga XXX, mille tulemusel tekkisid autodele kahjustused ja varaline kahju autode

omanikele X.C-le ja B.U-le , mistõttu on tegemist liiklusõnnetusega LS § 2 p 32

mõttes. Seega on tõendatud varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamine A.

Rosenbergi poolt väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas.

5. LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka

liiklusõnnetuses osalenu poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses

teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele

4-24-2239

isikule ette heitnud LS § 33 lg 11 p 1 keelu rikkumist, mille kohaselt juhil on keelatud

tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude

tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki

liikumise ajal hoida telefoni käes. A. Rosenbergi ütlustega on tõendatud, et ta kasutas

mobiiltelefoni ja ei jälginud liiklust ja kogu ümbritsevat olukorda ning kaotas kontrolli

auto juhitavuse üle, mistõttu sõitis otsa Volvole, mis paiskus teisele Volvole otsa.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 33 lg 11 p 1 keeldu.

Juhul, kui kaebuse esitaja oleks eelviidatud keeldu järginud, oleks liiklusõnnetuse

tekkimine olnud välditav. Kohtuväline menetleja on lisaks A. Rosenbergile ette

heitnud LS § 14 lg 2 nõuete rikkumist, millise kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja

ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja

ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Ja ka LS

§ 16 lg 1 nõuete rikkumist, milliste kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama

teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust,

ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

6. LS § 14 lg 2 ja § 16 lg 1, milliste rikkumist on kohtuväline menetleja otsuses A.

Rosenbergile ette heitnud, näol on tegemist üldist mootorsõiduki juhi

hoolsuskohustust reguleerivate sätetega: mõlemad sätted kohustavad juhti olema

liikluses ettevaatlik ja hoiduma teiste liiklejate ohustamisest. Kohtupraktikas on

selgitatud, et osundatud laiade sätete (LS § 14 lg 2 ja § 16 lg 1) näol on tegemist

ettevaatamatusdeliktidele omase üldise hoolsuskohustuse positiveerimisega seaduses,

mis saab olla eraldi etteheite aluseks üksnes siis, kui ei esine mingeid spetsiifilisemat

laadi rikkumisi – kui aga vastavad erinormid olemas on, ammendub kõnealuste üldiste

sätete ebaõigus erinormides sisalduvas ebaõiguses (vt nt Tartu Ringkonnakohtu otsus

nr 1-19-1175/54, p 123; Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 1-20-1414/45, lk 16).

Kohus tuvastas eespool, et A. Rosenberg osas esines spetsiifilist laadi rikkumine – ta

tegeles juhtimise ajal juhile keelatud tegevusega so. kasutas telefoni ilma käsi vabaks

jätva vahendita (hoidis telefoni käes), mistõttu sõiduk kaldus teelt kõrvale. Seega LS §

14 lg 2 ja § 16 lg 1 ebaõigus ammendub LS § 33 lg 11 p 1 sisalduvas ebaõiguses.

7. A. Rosenbergi tegu täidab LS § 223 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu, mis sätestab

vastutuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on

tekitatud teisele isikule varaline kahju. Tegu on õigesti kvalifitseeritud.

8. A. Rosenberi poolt kirjeldatud liiklusõnnetuse põhjustanud asjaolud näitavad, et tegu

on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. A. Rosenberg tegeles talvistes

liiklusoludes juhtimise ajal kõrvaliste asjadega. Kohus leiab, et selliselt käitudes A.

Rosenberg vähemalt möönis, et ta võib põhjustada liiklusõnnetuse.

9. Süüd ja teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

10. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud,

et A. Rosenbergi poolt toime pandud tegu vastab LS § 223 lg 1 sätestatud väärteole,

tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

11. Samuti puudub vaidlus selles, et mootorsõiduk AUDI reg märgiga nr XXX ei olnud

21.01.2024 kui A.Rosenberg seda juhtis, tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse

kontrolli. LS § 73 lg 2 kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis

peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele

vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele

vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või

4-24-2239

liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. Sõiduki registreerimistunnistus (VTT

lk 14) näitab, et järgmine tehnoülevaatus pidi olema 30.11.2023, Transpordiameti e-

teeninduse väljatrükk (VTT lk 14 pöördel) sõiduki XXX kohta näitab, et sõidukil

puudub kehtiv tehnoülevaatus. A. Rosenberg kinnitas, et teadis, et sõidukil ei ole

ülevaatust. Seega on tuvastatud, et 21.01.2024 väärteoprotokollis näidatud ajal ja

kohas mootorsõidukit juhtides rikkus A. Rosenberg ka LS § 73 lg 2 nõudeid, täites

sellega LS § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu.

12. Kohtu hinnangul pani A. Rosenberg teo toime otsese tahtlusega. A. Rosenberg

mootorsõiduki juhina teadis, et 21.01.2024 oli tema poolt juhitud sõidukil tähtaegselt

läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll, kuid vaatamata sellele kasutas ta sõidukit

liikluses. Seega teadis A. Rosenberg, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja

tahtis seda.

13. Süüd ja teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

14. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud,

et A. Rosenbergi poolt toime pandud tegu vastab LS § 207 lg 1 sätestatud väärteole,

tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

15. Lisaks süüdistatakse A. Rosenbergi LS § 169 lg-tes 5 ja 6 kirjeldatud nõuete

rikkumises ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises, s.o selles, et

menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ettenähtud korras politseile liiklusõnnetusest

teatamata.

16. LS § 169 sätestab juhi kohustused liiklusõnnetuse korral. Eelnevalt kohus leidis, et

tegemist oli liiklusõnnetusega, mille käigus A. Rosenberg põhjustas varalise kahju

teistele isikutele. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik lahkus

peale liiklusõnnetuse põhjustamist sõidukiga sündmuskohalt. Väärteokirjelduses

arvatakse A. Rosenbergile süüks, et ta peale liiklusõnnetust lahkus sõidukiga

sündmuskohalt varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses kahju saajaga kokku

leppimata ning ei teavitanud liiklusõnnetusest politseid kui teatamine oli kohustuslik

(rikkus LS § 169 lg-te 5 ja 6 nõudeid), täites sellega LS § 236 lg 1 sätestatud väärteo

objektiivse koosseisu.

17. A. Rosenberg võttis vastu otsuse, et sõidab sündmuskohalt ära, selgitades, et teadis, et

nii ei tohi ära sõita. Kuna kedagi kohal ei olnud, teab, et oleks pidanud teatama

politseile. Kohtu hinnangul tegutses menetlusalune isik süütegu toime pannes

eesmärgipäraselt ja teadlikult, seega on süütegu toime pandud kavatsetult.

18. Süüd ega teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.

19. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud,

et A. Rosenbergi poolt toime pandud tegu vastab LS § 236 lg 1 sätestatud väärteole,

tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

20. Kohus ei ole tuvastanud VTMS § 29 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Karistus

21. VTMS § 133 p 7 järgi uurib kohus kaebuse lahendamisel ka seda, kas menetlusalusele

isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

4-24-2239

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

22. Kohtuväline menetleja on 10.06.2024 otsuses märkinud, et kuna LS § 223 lg 1, LS §

207 lg 1 LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga,

määratakse nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistus LS § 236 lg 1 järgi. Kirjalikus

seisukohas ja kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et otsuses on eksitud

karistuse kohaldamisega, mistõttu palub asjas teha uus otsus karistuse osas. Otsuses

on kohtuväline menetleja määranud karistuse KarS § 63 lg-st 1 lähtudes. Õige on

KarS § 63 lg 3, kuivõrd menetlusalune isik pani LS § 223 lg 1 ja § 207 lg 1 järgi

kvalifitseeritavad teod toime ühe teona ning LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo

eraldiseisva teona. Kohtuväline menetleja teeb ettepaneku määrata LS § 223 lg 1 ja §

207 lg 1 järgi põhikaristuseks rahatrahv ja teise teo – LS § 236 lg 1 eest mõista

põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine.

23. Kohus on seisukohal, et A. Rosneberg on toime pannud sõiduki juhtimisel

liiklusnõuete rikkumisega ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule (LS §

207 lg 1 ja LS § 223 lg 1) - juhtis sõidukit, millele oli läbimata korraline

tehnonõuetele vastavuse kontroll ning sõidukit juhtides tegeles juhile keelatud

tegevusega, kasutas telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita (hoidis telefoni käes),

mille tõttu tema juhitud sõiduk kaldus kõrvale ja põrkas kokku parkiva autoga, mis

omakorda paiskus kõrval seisnud autole otsa, põhjustades varalise kahjuga

liiklusõnnetuse. Liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmine kui teatamine oli

kohustuslik (LS § 236 lg 1) on iseseisev tegu. Seega oleks LS § 207 lg 1 ja § 223 lg 1

eest karistus tulnud mõista KarS § 63 lg 1 alusel LS § 223 lg 1 järgi, sest see näeb ette

raskema karistuse. LS § 236 lg 1 järgi oleks tulnud karistus mõista KarS § 63 lg 3

alusel.

24. Kohtuväline menetleja on karistanud A. Rosenbergi LS § 236 lg 1 alusel

põhikaristusena rahatrahviga ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Kohtuväline menetleja leidis, et kui A. Rosenbergi suhtes teha karistuse osas uus otsus

ja karistada LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut ja KarS § 63 lg 1 alusel

LS § 223 lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega miinimummääras, siis see ei

raskenda tema olukorda.

25. VTMS § 132 p 2 alusel võib maakohus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies

ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku

olukorda. Seega on küsimus selles, kas kohtuvälise menetleja poolt pakutud karistuse

mõistmine raskendaks kaebuse esitaja olukorda. Reformatio in peius-keelu põhimõtte

peamine eesmärk on tagada, et isik ei peaks edasikaebuse esitamise üle otsustades

arvestama võimalusega, et see toob tema olukorra paranemise asemel kaasa hoopis

selle halvenemise.

26. KarS § 63 lg 1 alusel karistust mõistes tuleb mõista karistus §-i järgi, mis näeb ette

raskeima karistuse. Karistuse mõistmisel KarS § 63 lg 1 järgi tuleb arvestada kõiki

kogumisse kuuluvate süütegude asjaolusid vastavalt KarS § 56-58. Kohtuväline

menetleja on karistuse määramisel otsuses selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb

võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, siis

tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse

määr. Kohus leiab, et kuigi kohtuväline menetlja on selgitanud karistuse määramise

4-24-2239

aluseid, siis A.Rosenbergile LS § 236 lg 1 järgi karistust määrates ei ole kohtuväline

menetleja tuvastanud otsuses ei süü suurust ega karistust kergendavaid ega

raskendavaid asjaolusid ei LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo puhul ega ka teiste

kogumisse kuuluvate tegude osas. Otsuses on lisa- ja põhikaristuse määramist

põhjendatud toime pandud ühiskonnaohtlike tegudega ja seadusandja poolt ette nähtud

rangete karistusmääradega. Kohtuväline menetleja räägib karistuse määramisel

liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumisest kui ühest toimepandud teost.

Kohtuistungil kohtuväline menetleja kinnitas, et liiklusõnnetuse sündmuskohalt

põgenemist (mis on LS § 237 ette nähtud väärtegu) A.Rosenbergile ette ei heideta,

vaid heidetakse ette seda, et ta liiklusõnnetusest politseile ei teatanud, kui teatamine

oli kohustuslik. Seega karistuse määramisel on viidatud teole, mida A.Rosenbergile

väärteokirjelduses ette ei heideta.

27. Kohtuväline menetleja on A. Rosenbergile karistuse määranud ainult LS § 236 lg 1

järgi, mis on iseseisev tegu ja väärteootsuses ei ole tuvastatud ühegi osateo (ka LS §

236 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo) puhul süü suurust, mis kogumis nõudis kohtuvälise

menetleja poolt nii lisa- kui põhikaristuse mõistmise. Kohtupraktikas on selgelt

väljakujunenud seisukoht, et põhi- ja lisakaristus kokku ei tohi ületada süü suurust.

Kuna kohtuvälise menetleja otsusest karistuse määramisel ei ole võimalik välja

lugeda, milline on süü suurus iga toimepandud osateo puhul, siis ei saanud kaebuse

esitaja eeldada, et kaebemenetluse tulemusena tulenevalt süü suurusest karistatakse

teda LS § § 223 lg 1 järgi toimepandud teo eest põhikaristusena juhtimisõiguse

äravõtmisega. Kohus on seisukohal, et KarS § 63 lg 1 alusel LS § 223 lg 1 järgi ja

KarS § 63 lg 3 alusel LS § 236 lg 1 järgi A. Rosenbergi karistades raskendaks see

võrreldes tehtud väärteootsusega tema olukorda, sest LS § 223 lg 1 järgi kohtuväline

menetleja A. Rosenbergi karistanud ei ole (nt RKKK otsuses III-1/1-5/94 on leitud

(seda küll apellatsioonimenetluses), et kohus ei või kaitsja kaebuse põhjal astuda

samme kõrvaldamaks süüdistatavale liitkaristuse moodustamisel tehtud viga, millega

kaasnes tema olukorra kergendamine). Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja

otsus karistuse mõistmises KarS § 63 lg 1 alusel LS § 236 lg 1 järgi tuleb tühistada.

LS § 207 lg 1 ja § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine A.

Rosenbergi poolt on tõendamist leidnud, kuid nende tegude eest ei saa kohus A.

Rosenbergi käesolevas kaebemenetluses karistada, sest see rikuks Reformatio in

peius-keelu põhimõtet.

28. Järgnevalt peab kohus kaaluma, kas LS § 236 lg 1 järgi on A. Rosenbergile määratud

karistus vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 236 lg 1 näeb karistusena ette

rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni

kaheteistkümne kuuni.

29. A. Rosenbergi süü suuruse juures arvestab kohus, et ta pani teo toime kavatsetult, mis

suurendab süüd. A. Rosenberg on ise selgitanud, et sattus paanikasse ja lahkus sealt,

kui politsei hiljem helistas, eitas ta, et oleks sõidukit juhtinud ning sündmuskohalt

lahkunud. Ütles, et tema ei tea juhtunust midagi. Hiljem ta küll helistas politseile ise

tagasi ja tunnistas teo üles, kuid A. Rosenbergi käitumine suurendab kohtu hinnangul

tema süüd. Ka kannatanutele ei tunnistanud A. Rosenberg tegu. A. Rosenberg

kohtuistungil õigustas end, et ta tundis häbi. Kohtu hinnangul on A. Rosenbergi süü

keskmisest suurem. Kohus on seisukohal, et A. Rosenberg on tegu kahetsenud ning

kahetsust saab arvestada karistust kergendava asjaoluna. Ergo kindlustuse 1.3.2024

tagasinõude kohaselt oli sõidukite kahju 3966,26 eurot ning A. Rosenberg on kahju

5.03.2024 maksekorralduse (KT tl 9-10) kohaselt täies ulatuses kindlustusele tasunud.

Politsei leidis, et see ei ole karistust kergendav asjaolu, sest seda ei saa lugeda kahju

4-24-2239

vabatahtlikuks hüvitamiseks. Kohus leiab, et asjaolu, et A. Rosenberg tasus

kindlustusele kahjunõude praktiliselt kohe kui nõue esitati, saab lugeda karistust

kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 2 alusel. Kohus leiab, et see on seotud LS § 236

lg 1 sätestatud ja A. Rosenbergile ette heidetava teoga – ta küll lahkus sündmuskohalt

varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses kahju saajaga kokku leppimata, kuid

kahjunõude kiire tasumine kindlustusele näitab, et ta on oma rikkumisest aru saanud.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

30. A. Rosenbergil puuduvad kehtivad karistused, seega saab teha järelduse, et tegemist

oli üksikjuhtumiga. Seega karistuse eripreventiivne kaalutlus tingib süü suurusele

vastava karistuse leevendamist. Karistuse üldpreventiivne eesmärk omakorda tingib

karistuse karmistamist, varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamisel tuleb anda

selge signaal, et liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine on karistatav.

On üldteada, et selle nõude rikkumine on laialt levinud, kuid selle nõude eesmärk on

liiklusõnnetuses varalise kahju saajate kaitsmine.

31. Kaitsja taotleb menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 2 alusel, sest kahju on

hüvitatud. Ergo kindlustuse tagasinõude kohaselt oli sõidukite kahju 3966,26 eurot

ning A. Rosenberg on kahju 5.03.2024 maksekorraldusest nähtuvalt täies ulatuses

kindlustusele tasunud.

32. Vastavalt VTMS § 30 lg 1 p 2 menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui

menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud või

heastanud. Kohus märgib, et sel alusel väärteomenetluse lõpetamist peaks kaaluma

kui A.Rosenbergi oleks karistatud LS § 223 lg 1 järgi – selle teoga põhjustas ta

varalise kahju. LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud teoga A. Rosenberg kahju ei

tekitanud, mistõttu VTMS § 30 lg 1 p 2 aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks ei

esine.

33. Alternatiivselt taotleb kaitsja jätta kohaldamata lisakaristus ja politsei poolt taotletud

põhikaristus juhtimisõiguse äravõtmisena. A. Rosenberg töötab autojuhina ja senise

kohtupraktika alusel üldiselt tuleks vältida töökoha kaotamist. Kohtuväline menetleja

on lisakaristuse kohaldamist otsuses põhjendanud karistuse eripreventiivse

eesmärgiga ja leidnud, et lisakaristus kaitseb ka õiguskorda. Kohus leiab, et

arvestades toimepandud tegu ja isikut, ei nõua ka karistuse üldpreventiivne eesmärk

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus leiab, et põhikaristus, rahatrahv

150 trahviühikut, s.o 600 eurot, mis on rahatrahvi keskmises määras vastab isiku

süüle ja on määratud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Kohus leiab, et LS § 236

lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks ületab süü suurusele

vastava karistuse. Isikule mõistetud põhi- ja lisakaristus peavad koosmõjus vastama

isiku süüle. Kui isikult soovitakse juhtimisõigust ära võtta, peab talle mõistma

põhikaristuse, mis on tema süüst väiksem. Vastasel juhul ei ole võimalik isiku

kogukaristust lisakaristusega raskemaks muuta (RK 18.06.2025 otsus asjas nr 3-1-1-

59-15, p 13).

34. Kohus leiab, et isikule, kes on karistamata, tunnistab oma süüd, kahetseb toimepandut

(s.t, et karistuse eriprevntiivne eesmärk ei nõua isiku karmi karistamist), rahatrahvi

määramine keskmise määras on karistus, mis vastab süü suurusele ja täidab ka

karistuse ülpreventiivse eesmärgi ning on vastav KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse

mõistmise alustele. Seetõttu tühistab kohus kohtuvälise menetleja poolt A.

Rosenbergile määratud lisakaristuse.

4-24-2239

35. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse määratud karistuse osas ja teeb selles

osas uue otsuse, mis ei raskenda isiku olukorda. Kohus karistab A. Rosenbergi KarS §

63 lg 3 alusel LS § 236 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

kohtunik