3-23-832/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ülle Polluks

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.10.2024, Jõhvi

Haldusasja number

3-23-832

Haldusasi

Sulev Tuti kaebus Transpordiameti 05.04.2023 vastuse nr

7.1-6/23/7281-2 tühistamiseks ja uue otsuse tegemise

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Sulev Tutt, esindaja vandeadvokaat Birje Kalmus

Vastustaja Transpordiamet (TRAM), esindaja Ege Stiina

Järvmägi

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata ning poolte

menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.11.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-832

1. Sulev Tutt (kaebaja) on esitanud 30.03.2023 Transpordiametile taotluse liiklusmärgi

paigaldamiseks, eesmärgiga kiiruspiirangu kehtestamine kuni 50 km/h Simuna-Vaiatu

maantee 28 kilomeetrile.

2.Transpordiamet (vastustaja) keeldus 05.04.2023 vastusega nr 7.1-6/23/7281-2 kaebaja

taotluse rahuldamisest.

Transpordiamet leidis, et kaebaja muresid seoses Simuna-Vaiatu maantee 28 kilomeetrilisel

lõigul lubatud kiirusega 90 km/h on võimalik leevendada muude meetmetega, näiteks

nähtavuse parandamiseks alustada teeäärse haljastuse kärpimisega. Lisaks, et ainuüksi

kiirusepiirang iseenesest ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks.

Maanteega külgnevatel aladel elavatel inimestel tuleb arvestada teel liiklemisega kaasnevate

ohtudega. Tee projekteerimisnorme rakendatakse tee ehituse korral, säilitusremondil,

taastusremondil ja rekonstrueerimisel. Käesoleval juhul ei ole tegemist eelpoolloetud

variandiga.

3.Kaebaja esitas 17.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Transpordiameti

05.04.2023 vastuse nr 7.1-6/23/7281-2 tühistamist ja taotluse osas uue otsuse tegemise

kohustamist.

4. Tallinna Halduskohus saatis haldusasja kohtualluvusel lahendamiseks Tartu Halduskohtule

18.5.2023. Tartu Halduskohus võttis 09.11.23 määrusega kaebuse menetlusse ning 30.1.2024

määrusega määras asja lahendamise kirjalikus menetluses.

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. Käesoleva kaebusega nõuab kaebuse esitaja Transpordiameti otsuse nr 05.04.2023 nr 7.1-

6/23/7281-2 tühistamist ning kiirusepiirangu kehtestamist Simuna-Vaiatu maantee 28.

kilomeetrile.

Kaebuse esitaja ei ole nõus Transpordiameti poolt tehtud otsusega ning leiab, et

kiirusepiirangu kohaldamata jätmisega on rikutud tema õigusi, haldusakt ei ole õiguspärane

ning tuleb tühistada. Transpordiamet ei ole otsuse tegemisel ja asjaolude kaalumisel arvesse

võtnud kõiki argumente ning seetõttu on jõudnud ebaõigetele järeldustele. Transpordiamet ei

ole oma kaalumisõigust kasutanud heauskselt ja õiguspäraselt. Kaebuse esitaja põhjendab

oma sellekohast seisukohta alljärgnevalt:

Projekteerimisnormide punkti 5.2.1 lõigete 3 ja 4 kohaselt on V klassi maanteel lubatud viis

mahasõitu ühe kilomeetri kohta ühes sõidusuunas. Mahasõitude vähim omavaheline kaugus

on 150 meetrit. Juhul, kui mahasõite on vaja rajada tihedamini, võib vastaval lõigul lubada

sõidukite kiirust kuni 50 km/h. Arvestades mahasõitude tihedust Simuna-Vaiatu maanteel

Ookatku külas, tuleks maakasutusest tuleneva ristumiskohtade vajaduse vastuolu tõttu lõike 3

nõuetega, piirata kiirust või kavandada maanteega paralleelselt kulgev kogujatee. Arvestades

mahasõitude tihedust (nii Teeregistrist nähtuvate kui reaalsete), on antud juhul

proportsionaalne ning projekteerimisnormidega kooskõlas piirata antud tihedate

mahasõitudega lõigul kiirust. Vastav lõik maanteel läbib ajaloolist ridaküla Ookatku, kus

olemasolevatel elamutel on väiksed vahed ja need asuvad üksteise kõrval. Enamgi veel,

vahetult Miku kinnistu läheduses asuvad mõlemal pool teed bussipeatused ilma

bussitaskuteta, mistõttu ei ole põhjendatud eeldada, et antud küla keskuses peaks olema kiirus

90 km/h.

Lähtudes eeltoodust on kaebaja seisukohal, et Transpordiameti 05.04.2023 nr 7.1-6/23/7281-2

vastus, millega ei rahuldata taotlust, tuleb tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldatakse

taotlus ning Simuna-Vaiatu mnt 28 km piiratakse kiirust ning paigaldatakse vastavad

liiklusmärgid.

2(6)

3-23-832

Kaebaja esitas 1.10.2024 kohtule „ Advokaadibüroo LMP poolt esitatud arve nr 240882 (lisa

1 – arve nr 240882 ja teostatud tööde aruanne) summas 1668.96 eurot (1368 + KM); Riigilõiv

(lisa 2 – maksekorraldus) summas 20 eurot. Kaebaja menetluskulud Tallinna Halduskohtus

kokku on 1688.96 eurot. Kaebaja, Sulev Tutt, kinnitab, et nimetatud kulud on kantud seoses

haldusasja nr 3-23-832 menetlusega ning menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise

kohustus. Kaebaja leiab, et sellises mahus õigusabi kasutamine oli menetluse asjaolusid

arvestades vajalik ning kulutused õigusabile on põhjendatud“.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

6. Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja leiab, et kaebus on esitatud

põhjendamatult ning vastustaja on jätnud vaidlustatud taotluse rahuldamata õiguspäraselt.

Samuti kinnitab vastustaja, et jääb varasemas menetluses täielikult esitatud seisukohtade

juurde ning leiab, et kaebusega ei ole vastustaja varasemaid väiteid ega põhjendusi

põhjendatult ümber lükatud. Vastustaja vaidlusaluse taotluse rahuldamata jätmise kiri on

õiguslikus mõttes käsitatav eelhaldusaktina, mitte kui lõpliku haldusaktina. Esmalt selgitab

vastustaja, et haldusmenetluslikus mõttes ei ole vaidlustatud otsuse puhul tegemist

vaideotsusega HMS § 86 tähenduses. Vastustaja nõustub kaebajaga osas, et vastustaja

vaidlusaluse taotluse rahuldamata jätmise kirja võib kaudselt tõlgendada üldises mõttes

haldusaktina, mistõttu on see iseseisvalt vaidlustatav. Seevastu kaebeõiguse seisukohalt

täpsustab vastustaja, et kaebaja käsitlus antud kirja osas kui vaideotsusena ehk kui lõpliku

haldusaktina, ei ole õige. Vastustaja hinnangul on tegemist eelhaldusaktiga HMS § 52 lg 1 p 2

mõttes, s.o vaideotsuse tulemusena tehtava otsuse osas. Sarnast lähenemist kinnitab ka

Riigikohtu praktika, mille kohaselt on eelhaldusakti eraldi vaidlustamine teisalt vajalik siis,

kui sellega on vältimatult kindlaks määratud lõpliku haldusakti sisu (RKHKm 15.10.2002, 3-

3-1-48-02, p 8). Seega on vaidlustatava kirja puhul tegemist eelhaldusaktiga, millest

tulenevalt eksisteerib kaebajal kaebeõigus ja mis on sedavõrd ka vaidlustatav.

Vaidlusaluse taotluse rahuldamata jätmine on olnud õiguspärane

Vastustaja on vaidlusaluse taotluse rahuldamata jätmisel lähtunud haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 4 lg-st 2, mille kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve. Iga liikluspiirang peab olema liiklejatele usutav. Kiirusepiirang

on seda siis, kui enamus konkreetsel maanteel sõitvatest juhtidest peavad seda loogiliselt

vajalikuks ja optimaalseks. Liikluskeskkond peab kiirusepiirangut toetama, see tähendab, et

see peab olema juhtidele selge, arusaadav ja piisavalt ettenähtav. Juhul, kui see ei ole usutav

ega arusaadav, siis paratamatult ei pea osa liiklejatest sellest kinni ja seda ignoreerides

vastupidiselt oodatavale tulemusele väheneb liiklusohutus. Lisaks sellele ei loo ainuüksi

kiirusepiirang iseenesest tingimusi ohutuks liiklemiseks.

Asulavälistel teedel piiratakse sõidukiirust juhul, kui piirangut toetab keskkond, tihe teeäärne

asustus ja suur liiklusintensiivsus ning liiklusõnnetuste sagedus.

Alates Sadala alevikust kuni riigi tugimaantee nr 36 Jõgeva-Mustvee ristmikuni kehtib

Ookatku külas kiiruspiirang 90 km/h.

Tingituna asulavälisest liikluskeskkonnast ei ole proportsionaalne kehtestada kiiruspiirangut

50 km/h.

Kirjeldatud tingimustes (katte laius 6,8 m, sirge hea nähtavusega 3 km pikkune teelõik)

eeldaks kiiruspiirangu kehtestamine olulisi muudatusi liikluskeskkonnas (nt tee ristlõike

ümberehitamist kitsamaks, liiklust rahustavate meetmete kombineeritud rakendamist jne).

Vastasel juhul halvendaks liikluskeskkonnale mittevastava kiiruspiirangu kehtestamine

oluliselt riigitee ohutust, kuna liiklejate käitumine (sõidukiiruse ja -võtete valik) ei oleks seal

kaasliiklejate jaoks etteaimatav. Seega ei oleks seatav piirang vajalik ega proportsionaalne

teiste liiklejate suhtes, kelle huvides on maantee funktsiooni ja seda toetava liikluskeskkonna

3(6)

3-23-832

säilimine. Antud küsimuses on võtnud varasemalt nii haldus-, kui ka ringkonnakohtud

seisukoha kaebaja ja vastustaja vahelises kohtuvaidluses haldusasjas nr 3-22-40 ( vt. Tallinna

Ringkonnakohtu 31.10.23 lahendi p 19). Lisaks eelnevale juhime veelkordselt tähelepanu

asjaolule, et viidatud majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a kehtestatud määrust nr 106

„Tee projekteerimise normid“ (edaspidi projekteerimisnormid) kohaldatakse uue tee ehitusel,

säilitusremondil, taastusremondil ja rekonstrueerimisel (sh uute ristumiskohtade rajamisel).

Käesoleval juhul ei ole tegemist ühegi eelpool loetletud variandiga.

Lisaks sellele ei ole olemasolevate ja teeregistris registreeritud ristumiskohtade osas

proportsionaalne ristumiskohtade kaugusi projekteerimisnormide kohaselt ümber määrata.

Vastustaja on jätkuval seisukohal, et eelnevat arvestades on vaidlusaluse kaalutlusotsuse

tegemisel lähtunud nii kaebajale kuuluvast omandiõigusest, kui avalikust huvist, milleks on

esmaselt parima liiklusohutuse saavutamine kõnealusel maanteel.

Sellest tulenevalt on vastustaja seisukohal, et on kaalunud asjas tähtsust omavaid asjaolusid

piisava põhjalikkusega (s.o hinnanud nii kaebaja subjektiivsete õiguste riivet, kui avalikku

huvi) ja leidnud, et kaalukas avalik huvi kaalub käesoleval juhul kaebaja subjektiivsete

õiguste riive üle. Seega leiab vastustaja, et riive kaebaja õiguste osas on legitiimse eesmärgi

suhtes proportsionaalne. Tuginedes eeltoodule, palub vastustaja jätta kaebuse täies ulatuses

rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. TRAM keeldus 05.04.2023 vastusega nr 7.1-6/23/7281-2 kaebaja taotluse rahuldamisest.

Transpordiamet leidis, et kaebaja muresid seoses Simuna-Vaiatu maantee 28 kilomeetrilisel

lõigul lubatud kiirusega 90 km/h on võimalik leevendada muude meetmetega, näiteks

nähtavuse parandamiseks alustada teeäärse haljastuse kärpimisega. Lisaks, et ainuüksi

kiirusepiirang iseenesest ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks. Maanteega külgnevatel aladel

elavatel inimestel tuleb arvestada teel liiklemisega kaasnevate ohtudega. Tee

projekteerimisnorme rakendatakse tee ehituse korral, säilitusremondil, taastusremondil ja

rekonstrueerimisel. Käesoleval juhul ei ole tegemist eelpoolloetud variandiga.

8. Käesolevas asjas on vaidlustatud TRAMi haldusakt, mis on antud kaalutlusõiguse alusel.

Kohtud on varasemalt leidnud, et liikluskorraldusvahend on haldusakt (HMS § 51 lg 2

tähenduses kui üldkorraldus). Vt. Riigikohtu 07.05.2003 määrus nr 3-3-1-31-03, p-d 15–18;

Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2014 otsus nr 3-12-2292, p 8. Antud vaidluses pole

haldusorgan pidanud vajalikuks liikluskorraldusvahendit kohaldada st. kiirusepiirangut

kehtestada Simuna-Vaiatu maantee 28. kilomeetrile ( vt vaidlustatud 05.04.2023 vastus nr

7.1-6/23/7281-2).

HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt peab kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti

õiguspärasuse hindamisel piirduma üksnes haldusorgani poolt kaalutlusõiguse piiride ja

eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimise kontrollimisega.

9. Vaidlust ei ole selles, et alates Sadala alevikust kuni riigi tugimaantee nr 36 Jõgeva-

Mustvee ristmikuni kehtib Ookatku külas kiiruspiirang 90 km/h.

10. Halduskohus nõustub vastustajaga, et

asulavälises liikluskeskkonnas ei ole

proportsionaalne kehtestada kiiruspiirangut 50 km/h, sest praegustes tingimustes (katte laius

6,8 m, sirge hea nähtavusega 3 km teelõik) eeldaks see olulisi muudatusi liikluskeskkonnas

(nt tee ristlõike ümberehitamist kitsamaks, liiklust rahustavate meetmete kombineeritud

rakendamist jms). Vastasel juhul halvendaks liikluskeskkonnale mittevastava kiiruspiirangu

kehtestamine oluliselt riigitee ohutust, kuna liiklejate käitumine (sõidukiiruse ja -võtete valik)

ei oleks seal kaasliiklejate jaoks etteaimatav. Seega ei oleks kiiruse piiramine vajalik ega

4(6)

3-23-832

proportsionaalne teiste liiklejate suhtes, kelle huvides on maantee funktsiooni ja seda toetava

liikluskeskkonna säilimine.

11.Tartu Halduskohus arvestab selles vaidluses kohtute seisukohtadega kaebaja ja vastustaja

vahelises kohtuvaidluses haldusasjas nr 3-22-40. Nimetatud asjas on kohtulahend 3-22-40

jõustunud 19.12.2023. Tallinna Ringkonnakohus asus antud asjas samas küsimuses 31.10.23

lahendi p-s 19 järgnevale seisukohale:

„Kaebaja leiab alternatiivselt, et vastustaja ei ole vaidlusaluse mahasõidu seadustamiseks

õiguspäraselt kaalunud võimalust piirata asjaomasel teelõigul sõidukite liikumiskiirust.

Puudub vaidlus, et tegemist on asulavälise teega ja kõnealuses lõigus on Simuna-Vaiatu

kõrvalmaantee suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h. Vaidlusaluse mahasõidu

aktsepteerimiseks peaks vastustaja maanteede projekteerimisnormide p 5.2.1 lg 3 kohaselt

seadma vastaval teelõigul kiiruspiiranguks kuni 50 km/h. LS § 15 lg-st 5 tulenevalt võib

teeomanik (s.o praegusel juhul TRAM) suurimat lubatud sõidukiirust vähendada, olenevalt

liiklus- ja teeoludest, ohutusest ja sõiduki kategooriast. Tegemist on kaalutlusotsusega, mille

aluseks olevad asjaolud põhinevad suuresti prognoosil (st kaalutavate liikluslahenduste ohutus

ei ole üheselt tuvastatav, vaid saab olla üksnes hinnanguline).

Ringkonnakohtule ei ole äratuntav, et vastustaja oleks praeguses asjas kaalutlusreeglite vastu

eksinud. Kaebaja vastuväidetele on vastatud TRAM-i 06.12.2021 vaideotsuses (p 6).

Vastustaja hinnangul võiks asulavälisel teel sirgel ja hea nähtavusega 3 km pikkusel lõigul

(katte laius 6,8 m) kiiruspiirangu 50 km/h kehtestamine liiklusohutust oluliselt halvendada,

sest liiklejate käitumine (sõidukiiruse ja -võtete valik) ei oleks seal kaasliiklejate jaoks

etteaimatav. Seetõttu eeldaks 50 km/h kiiruspiirangu rakendamine nt tee ristlõike

ümberehitamist kitsamaks, liiklust rahustavate meetmete kombineeritud rakendamist vmt, mis

oleks teeomaniku jaoks seotud lisakuludega.

Kaebaja seisukoht, et kiiruspiirangu kehtestamist õigustaksid lisaks lähestikku asetsevatele

mahasõitudele ka asjaolud, et tee ääres on taskuteta bussipeatused ning teepeenral liigub lapsi

ja loomi, ei kummuta vastustaja eeltoodud hinnangut, sest ilma riigitee täiendava

ümberehituseta tekitaks 50 km/h kiiruspiirangu seadmine maantee ääres liiklevatele

jalakäijatele pigem võltsi turvatunde ja võiks seeläbi ohutust vähendada, mitte suurendada.“

12. Halduskohus jagab ülalmärgitud seisukohta. Õige on vastustaja seisukoht, et kaebaja

muresid seoses Simuna-Vaiatu maantee 28 kilomeetrilisel lõigul lubatud kiirusega 90 km/h on

võimalik leevendada muude meetmetega, näiteks nähtavuse parandamiseks alustada teeäärse

haljastuse kärpimisega ja, et ainuüksi kiirusepiirang iseenesest ei loo tingimusi ohutuks

liiklemiseks. Maanteega külgnevatel aladel elavatel inimestel tuleb arvestada teel

liiklemisega kaasnevate ohtudega. Tee projekteerimisnorme rakendatakse uue tee ehituse

korral, säilitusremondil, taastusremondil ja rekonstrueerimisel. Käesoleval juhul ei ole

tegemist eelpoolloetud variandiga.

13. Halduskohus märgib, et asja materjalidest ei nähtu kaebaja kaebuses toodud aspektide

osas ilmsete kaalutlusvigade esinemist. Valiku tegemine erinevate õiguspäraste

lahendusvariantide vahel või nende kombineerimine selleks, et saavutada taotletavat

eesmärki, on haldusorgani pädevuses ning halduskohus saab sellisesse otsustamisse sekkuda

vaid juhul, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest

kaalutlustest, mistõttu tekkivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses (nt Riigikohtu 11.11.2015

otsus nr 3-3-1-37-15, p 20).

14. Halduskohus nõustub vastustaja järeldusega, miks pole haldusorgan pidanud vajalikuks

liikluskorraldusvahendit kohaldada st. kiirusepiirangut kehtestada Simuna-Vaiatu maantee 28.

kilomeetrile (vt vaidlustatud 05.04.2023 vastus nr 7.1-6/23/7281-2) ning kaebaja taotluse

5(6)

3-23-832

rahuldamata jätmisega. Kiirusepiirangu kohaldamata jätmisega kaasnevat mõningast riivet ei

ole alust pidada ebaproportsionaalseks, sest vastustaja valitud abinõu on taotletava eesmärgi

saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kuna kaebust ei rahuldata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda

kanda. Transpordiamet ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud ning seega

jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel

tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)