2-24-13817/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Priit Lember

Määruse tegemise aeg ja koht

25.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-13817

Tsiviilasi

M. M. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): M. M. (isikukood: xxxx; aadress: xxxx,

e-post: xxxx)

Usaldusisik: Svetlana Pilden (J. Poska 12-4, 10126 Tallinn;

telefon 528 0212, e-post: svetlana.pilden@haldur.just.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M. M.u (M.) avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks.

2. Kuulutada välja M. M.u (M.; isikukood xxxx) pankrot 25.10.2024 kell 14.00 ja algatada M.

M.u kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada M. M.u pankrotihalduriks Svetlana Pilden.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 12.11.2024 algusega kell 10.00.

Üldkoosolek viiakse läbi videokonverentsi teel. Videokonverentsi ruumi ID ja PIN number

edastatakse eraldi kirjaga haldurile. Ruumi ID ja PIN saamiseks tuleb huvilistel pöörduda

pankrotihalduri poole.

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

6. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

7. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtajast.

8. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

9. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene

aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule hiljemalt

pankrotimenetluse lõppemisel või 31.10.2025 (olenevalt, kumb tähtpäev saabub varem).

Edaspidi tuleb menetluse jätkumisel aruanne esitada iga aasta 31. oktoobriks.

11. Võlgnik on kohustatud täitma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 47 sätestatud

reegleid. Võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

otsustatakse kolme aasta möödumisel.

12. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata

sissenõuet võlgniku varale.

13. Menetluskulud jätta võlgnik M. M.u kanda.

14. Määrata usaldusisik Svetlana Pildeni tasuks 1 268,80 eurot (koos käibemaksuga) ning mõista

see välja võlgnik M. M.ult.

15. Eelnevalt nimetatud tasu hüvitada 644,16 euro (sh käibemaks) ulatuses riigi vahenditest ja

kanda hüvitatav summa Business Law Firm OÜ arveldusarvele xxxx Xxxx AS-s. Ülejäänud

osas, 624,64 eurot, tuleb usaldusisiku tasu hüvitada võlgnikul.

16. Käesolev määrus saata viivitamatult võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste

hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada

määruskaebuse.

Asjaolud

Võlgnik esitas 13.09.2024 kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt palub võlgnik algatada

tema pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse. Kohus võttis 23.09.2024

määrusega avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks pankrotihaldur Svetlana Pildeni.

Usaldusisik esitas 18.10.2024 kohtule usaldusisiku aruande koos võlgniku vara- ja võlanimekirjaga.

Aruande kohaselt maksejõuetusmenetluse algatamise seisuga ega varem ei ole võlgniku nimele

kinnistuid registreeritud. Võlgnikule kuulunud sõiduk Citroen C3 võõrandati 01.04.2024. Võlgnikul

ning tema abikaasal puuduvad kehtivad seosed äriühingutega. Võlgniku pensionikonto saldo on 4 627,09

(2. pensionisammas). Arvelduskontodel puuduvad arestitavad jäägid. Võlgnik õpib ja töötab täiskohaga,

sissetulekuks on palk ca 1 000 – 1 100 eurot kuus ning peretoetus 160 eurot (võlgnikul on üks alaealine

laps).

Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 11 450,86 euro ulatuses. Kohustused

tulenevad sõlmitud laenulepingutest, mille alusel on võlgnik pikemat aega jooksvaid kulutusi

finantseerinud. Võlgnikul puudub realiseeritav vara, mille arvelt kohustusi täita. Maksejõuetus ilmnes

hiljemalt 2023. aastal, kui võlgniku suhtes tehti esimesed kohtulahendid. Maksejõuetuse tekkimise

peamine põhjus olnud hooletu finantskäitumine. Avaldus pankroti väljakuulutamiseks tuleks rahuldada

ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik ei tuvastanud

FIMS § 45 lg 3 nimetatud asjaolusid, mis võiksid anda alust jätta kohustustest vabastamise menetlus

algatamata.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras,

kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik

on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas

kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja

M. M. on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub

vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning olukorra paranemist ei ole lähiajal oodata.

Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, s.o hooletu

finantskäitumine.

Kohus ei ole tuvastanud aluseid pankroti raugemiseks, võlgniku varast jätkub pankrotimenetluses

vähemalt esialgseteks toiminguteks (PankrS § 29 lg-d 1-2).

FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see

samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused

tulenevad FiMS § 45 lg 3.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada ja ühtlasi algatada

tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmiseks.

PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses

tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja 25.10.2024 kell 14.00. Usaldusisik Svetlana Pilden andis

nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab seetõttu pankrotihalduriks

Svetlana Pildeni. Arvestades pankrotihalduri kvalifikatsiooni, erialaseid teadmisi ja kogemust, on

tegemist sobiva isikuga ka võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. Pankrotihaldur täidab kuni

pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid (FiMS § 46 lg 1).

PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub 12.11.2024

kell 10.00 videokonverentsi teel.

Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib

haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata

usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja (FiMS § 46 lg 1). Sama

sätte teise lõike kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need

vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas

võlausaldajatele välja maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda ei kohaldata. FiMS § 46 lg 3

alusel esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande.

Kohus määrab, et esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta

aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab

ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt

31.10.2025. Edaspidi tuleb menetluse jätkumisel aruanne esitada iga aasta 31. oktoobriks.

Kohtu selgitused:

o

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle

võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses

menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata

pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on muud võlgniku

õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi ja viivise

arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti

vaidlustamise tähtaja arvestamine; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus

seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise

tähtaja lõpuni; järgnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed.

o

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

o

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

o

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

o

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).

o

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

o

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

o

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel

otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda.

See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu

ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18

lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku

taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9).

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning

ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1,

2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise

halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust

ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste

hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse

suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa,

mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike

6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille

kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise

halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu

määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär

(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2024. aastal on kuupalga alamäär

820 eurot.

PankrS § 23 lg 51 kohaselt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri

tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu

ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse

poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui

ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus

usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 8 tundi, sh (menetlusdokumentidega tutvumine, võlgnikuga

suhtlemine, päringute tegemine, vastuste/kontoväljavõtete analüüs, hinnangu, vara- ja võlanimekirja

koostamine ja esitamine), arvestuses sisalduvad bürookulud. Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik

tunnitasu määrast 130 eurot (millele lisandub käibemaks) ja palub määrata usaldusisiku tasuks 1 040

eurot (lisandub käibemaks 228,80 eurot). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele

taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku

kvalifikatsioonile. Usaldusisik palub tasu hüvitada riigi vahenditest summas 644,16 eurot (sh

käibemaks) ning ülejäänud tasu summas 624,64 eurot mõista välja võlgnikult.

Kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks, kuid usaldusisikul on

õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest

PankrS § 23 lg 4 alusel analoogia korras. Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu suurus on

8 tunni eest (alustatud pooltunde 16× 33) 528 eurot, millele lisandub käibemaks summas 116,16 eurot,

kokku 644,16 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasust 644,16 eurot hüvitada riigi

vahenditest ja ülejäänud ulatuses, s.o 624,64 eurot (1 268,80– 644,16) tuleb jätta võlgniku kanda.

Nimetatud summad sisaldavad käibemaksu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Lember

Kohtunik