2-23-12623/48 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-23-12623

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-23-12623

Kohtuotsuse teatavaks tegemise

aeg ja koht

25. oktoober 2024, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

V L (L) hagi kohtutäitur Andrei Kreki (Krek), OÜ

Valge Kuld, Luminor Bank AS vastu

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

11 100 eurot

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja V L (isikukood XXX)

Kostja I kohtutäitur Andrei Krek, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kadi Saluste

Kostja II OÜ Valge Kuld (registrikood 16564093),

seaduslik esindaja Jakob Pehk

Kostja III Luminor Bank AS

(registrikood

11315936), lepinguline esindaja Madis Meristo

RESOLUTSIOON

1. Jätta V L hagi rahuldamata.

2. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta menetluskulud V L kanda.

3. Mõista V L kohtutäitur Andrei Kreki kasuks välja menetluskulud summas

1094,80 eurot.

4. Mõista V L kohtutäitur Andrei Kreki kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt summas 1094,80 eurot alates menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagastada V L 6. juuni 2024 määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot,

mis kanda V L arvelduskontole XXX.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

1(12)

2-23-12623

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuses tuleb märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. V L esitas 04.09.2023 Viru Maakohtule hagiavalduse kohtutäitur Andrei Kreki, ostja OÜ

Valge Kuld ja sissenõudja Luminor Bank AS vastu enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks.

2. Hagiavalduse (dtl 4-7) ja sellele lisaks esitatud hagiavalduse täienduse (dtl 115-117)

kohaselt hageja suhtes on algatatud Luminor Bank AS (edaspidi nimetatud ka „kostja

III“) täitmisavalduse alusel täiteasi nr 066/2022/731, millega kostja III nõuab hagejale

kuuluva kinnisasja sundmüüki laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks. Kohtutäitur

Andrei Krek (edaspidi nimetatud ka „kostja II“) viis ajavahemikus 25.07.2023. a -

01.08.2023. a hagejale kuuluva kinnisasja asukohaga XXX, katastritunnus

80201:002:0241, registriosa nr 933508, enampakkumise. Hageja on seisukohal, et

enampakkumise korraldamisel on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja tuleb

enampakkumine kehtetuks tunnistada.

Kostja I on jätkanud hageja suhtes täitemenetlust olenemata asjaolust, et hageja abikaasa

on kostjale I selgitanud, et hageja ei aktsepteeri kostja III nõuet ning et kostja III nõue on

alusetu. Hageja abikaasa on kostjat I teavitanud asjaolust, et kostja III nõue, mille alusel

on kostja esitanud täitmisavalduse ka täiteasjas nr 066/2022/731 on kohtus vaidlustatud

ning et kohus on hagi menetlusse võtnud ja hagi tagamise korras täiteasja peatanud.

Tulenevalt eeltoodust on hageja abikaasa palunud, et täitur peataks ka täiteasja nr

066/2022/731. Eeltoodud hageja abikaasa seisukohale ei ole kostja I reageerinud ning

olenemata sellest, et sama nõude alusel on teine täiteasi peatatud on täitur otsustanud

jätkata täitemenetlusega, seejuures jättes hageja selgitused täielikult kõrvale. Kostja I ei

ole hagejale ega viimase abikaasale selgitanud, miks ta eeltoodud selgitusi ei aktsepteeri.

Samuti ei ole kostja I hagejale selgitanud millised on hageja õigused tekkinud olukorras.

Täitur peab täitemenetluse raames tagama nii sissenõudja kui ka võlgniku õiguste kaitse,

mida kostja I antud juhul hageja hinnangul teinud ei ole.

Kohtutäitur ei teinud hagejaga koostööd. Kostja III tugineb täitmisavalduses

laenulepingute nr 09220152091 ja nr 0922015209102 tulenevatele väidetavatele

võlgnevustele. Tänaseks on selgunud, et viidatud laenulepingud on üles öeldud

õigusvastaselt ning laenulepingute alusel võlgnevused puudusid. Eeltoodud

laenulepingute tagatiseks oli seatud ühishüpoteegid, ning peale laenulepingute

ülesütlemist esitas kostja III täitmisavalduse kõikide ühishüpoteekidega koormatud

kinnisasjade müümiseks enampakkumisel. Kostja III esitas 3 täitmisavaldust: hageja

vastu, hageja abikaasa vastu ja hageja abikaasa tütre vastu. Eeltoodu on kaasa toonud

2(12)

2-23-12623

olukorra, kus ühte ja sama lepingu ülesütlemist tuleks just kui vaidlustada kolmel erineval

korral, kolmes erinevas menetluses. See ei ole aga kuidagi mõistlik ega kooskõlas Eesti

Vabariigi Põhiseaduse §-ga 15. Kostja I algatanud mitmeid täiteasju, hageja, viimase

abikaasa ja tütre suhtes, mis kõik tulenevad ühest ja samast kostja III nõudest. Kostja I ei

ole arvestanud, et kostja III nõue, mis on täitmisavalduse aluseks on kohtus vaidlustatud.

Lisaks on kostja I esitanud avalduse kohtutäitur Krista Järvetile täiteasjade liitmiseks.

Enampakkumine toimus tühise aresti alusel ning aresti tühisus tuleb asjaolust, et

kohtutäitur ei ole täitnud oma seadusest tulenevat selgitamiskohustust ega ole hagejat

olulises osas teavitanud tema õigustest. Hagejal ei ole võimalik esitada tõendeid selle

kohta, et kohtutäitur ei ole hagejat viimase õigusest teavitanud, kuna mitte toimunud

asjaolu ei ole võimalik tõendada.

Enampakkumisel müüdi hagejale kuuluv kinnisasi, mida hageja kasutas oma maakoduna.

Hageja leiab, et kohtutäitur peaks olukordades, kus ta müüb enampakkumisel kellegi

kodu, veel eriti tagama, et isiku, kelle kodu sundkorras müüakse õigused oleksid igal

juhul tagatud.

Hageja on välja toonud, et ta on kohtutäiturit teavitanud asjaolust, et sissenõudja nõue on

põhjendamatu ja alusetu. Kohtutäituril, kui õigusteadmistega isikul peaks antud olukorras

olema kohustus vähemalt viidata hagejale, et sellisel juhul peab hageja ka ise nõude

vaidlustama ning tegema seda näiteks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses.

Eeltoodut kohtutäitur teinud ei ole. Hageja küll mõistab, et kohtutäituri näol ei ole

tegemist poole esindajaga, kuid kuna kohtutäituril on seadusest tulenevalt kohustus

tagada ka võlgniku õigused, siis teatud ulatuses õiguste selgitamise, sh selle asjaolu

selgitamine, et isikul on õigus pöörduda kohtu poole sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks, kohustus kohtutäituril siiski on. Kui kohtutäitur oleks seda hagejale

selgitanud, oleks hageja saanud varem hagiga kohtu poole pöörduda. Siinkohal peab

hageja oluliseks viidata, et ta esitas ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, milles

palub täiteasi nr 066/2022/731 lubamatuks tunnistada. Hagi on esitatud juba 21.07.2023

ning kohtu poolt välja toodud puudused olid likvideeritud 31.07.2023, st veel enne

enampakkumise toimumist. Peale hageja poolt puuduste kõrvaldamist ei teinud kohus aga

kahjuks üle kuu aja ühtegi toimingut ning alles 06.09.2023 keeldus hagi menetlusse

võtmast. Hageja on eeltoodud kohtumääruse ka vaidlustanud. Seega on hageja teinud

endast kõik, et õigusvastane enampakkumine ära hoida. Asjaolust, et hageja on palunud

täiteasi nr 066/2002/731 lubamatuks tunnistada on teavitatud ka kohtutäiturit.

Hagejale pole kätte toimetatud kohtutäituri avaldust, millega kohtutäitur soovis liituda

teise täiteasjaga, samuti ei ole hagejale kätte toimetatud otsust, millega täiteasjad liideti,

mistõttu ei ole hageja saanud eeltoodud dokumentide osas seisukohta võtta ja oma

võimalikke õigusi teostada.

3. Viru Maakohus 28.11.2023 võttis hagi menetlusse.

4. Kostja III vastuses hagiavaldusele palub jätta hagi rahuldamata (dtl 164-167).

Vastuse kohaselt T N ja kostja III sõlmisid 19.06.2007 laenulepingu nr 09220152091

eluasemelaenu refinantseerimiseks AS SEB Eesti Ühispangast ja uue korteriomandi

ostmise sissemaksuks. Laenulepingu 1 punkti 6 kohaselt tagas lepingust tulenevate

laenusaaja kohustuste täitmist: (i) hüpoteek korteriomandile aadressil XXX; (ii) hüpoteek

korteriomandile aadressil XXX; (iii) hüpoteek korteriomandile aadressil XXX; (iv)

hüpoteek korteriomandile aadressil XXX. T N ja kostja III sõlmisid 16.09.2008

laenulepingu nr 0922015209102 korteriomandi ostmiseks aadressil XXX. Laenulepingu 2

3(12)

2-23-12623

punkti 6 kohaselt tagas lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist: (i) hüpoteek

korteriomandile aadressil XXX; (ii) hüpoteek kinnistule aadressil XXX; (iii) hüpoteek

korteriomandile aadressil XXX; (iv) hüpoteek korteriomandile aadressil XXX.

Kinnisasjale asukohaga XXX (registriosa nr XXX) seati hüpoteegid Luminor Bank AS

kasuks, kusjuures kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele

sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.

Kostja III edastas hagejale ja T N 18.01.2022 teated laenulepingute võlgnevuse kohta ja

ülesütlemise hoiatused. Pank ütles laenulepingud üles alates 10.02.2022. Laenulepingute

ülesütlemise fakti ega selle õiguspärasust hageja vaidlustanud ei ole. Kuivõrd laenusaajad

laenulepingustest tulenevat võlgnevust vabatahtlikult ei tasunud, esitas kostja III

02.03.2022 täitmisavalduse kostjale I.

Hageja on hagiavalduses viidanud TMS § 223 lg 1 õigusnormile, kuid ei ole esile toonud

mistahes elulisi asjaolusid, millega õigusnormi sisustada. Hageja ei ole ka esitanud ühtegi

tõendit selle kohta justkui oleks kostja I tegevus olnud mingil moel seadusvastane ja/või

et rikutud oleks enampakkumise olulisi tingimusi. Kostja III selgitab, et temale ei ole

teada mistahes asjaolusid, mille pinnalt võiks väita, et enampakkumise tingimusi oleks

rikutud, s.h oluliselt. Kohtutäitur on oma tegevuses lähtunud seadusest ning tema tegevus

on olnud õiguslik ning põhjendatud.

5. Kostja I vastuses ja kirjalikus seisukohas hageja 17.01.2024 esitatud seisukohale palub

jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata (dtl 247-253).

Kohtutäitur ei vaidle vastu järgmistele asjaoludele:

a. kostja III esitas kohtutäiturile 02.03.2023 avalduse täitemenetluse algatamiseks hageja

vastu ja tagatisvara XXX (edaspidi: korteriomand) hüpoteekide realiseerimiseks.

Kohtutäitur alustas hageja suhtes täiteasja menetluse;

b. Kostja III esitas kohtutäiturile 11.04.2022 täitmisavaldused kaaskoormatud kinnistutele

seatud hüpoteekide realiseerimiseks (täiteasjad nr 066/2022/1149, 066/2022/1150);

c. kohtutäitur korraldas ajavahemikus 25.07.2023 – 01.08.2023 hagejale kuuluva

korteriomandi enampakkumise;

d. 03.08.2023 edastas kohtutäitur hagejale enampakkumise akti.

Hageja ei ole menetlusdokumentides toonud välja muid aluseid, kui asjaolud, et: a.

kohtutäitur oleks pidanud hagejat teavitama võimalusest vaidlustada võlausaldaja nõue

kohtumenetluses, b. täitmisavalduse aluseks olevate lepingute ülesütlemist tuleb

vaidlustada kolmel erineval korral, kolmes erinevas menetluses, mis ei ole hageja arvates

mõistlik ega kooskõlas EV PS §-ga 15; c. hagejale ei ole kätte toimetatud täiteasjaga

liitumise avaldust ja vastavat otsust. Muudele väidetavatele kohtutäituri rikkumistele ei

ole hageja tuginenud. Kohtutäitur täitis enda kohustusi nõuetekohaselt. Täitemenetluse

seaduse kohaselt ei sõltu kohtutäituri kohustuste sisu asjaolust, kas müüdav vara on

kellegi kodu (mida antud juhul hageja tõendanud ei ole) või mitte. Hageja ei ole

selgitanud, millise seadusest tuleneva kohustuse jättis kohtutäitur täitmata ning mida

oleks kohtutäitur pidanud täiendavalt tegema. Vaidluste vältimiseks selgitab aga

kohtutäitur, et tegi korduvalt korteriomandi osas päringuid, kuid hageja teatas, et korteris

on võõra isiku mööbel ja tehnika ning hageja korteris ei ela.

Kohtutäitur ei saa olla täitemenetluses täitemenetluse osalise õigusnõustajaks. Kohtutäitur

peab tegutsema objektiivselt arvestades nii võlgniku kui ka võlausaldajate huve. Hagejat

on teavitatud võimalusest esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

02.03.2022 täitmisteates: "Võlgnikul on õigus esitada sissenõudja vastu hagi

4(12)

2-23-12623

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud,

ajatatud või tasaarvestatud. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Hagi rahuldamise

korral jäävad täitekulud sissenõudja kanda." Samuti on hagejat teavitatud õigusest

esitada kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale: "Kohtutäituri otsuse või tegevuse

peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai

teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest." Seega on hagejat kõigist

õigustest teavitatud, s.t puudub rikkumine, millele hageja on käesolevas menetluses

tuginenud.

Hageja selgitas, et hageja on enda õiguste kaitseks kohtusse pöördunud, kuid hageja hagi

on keeldutud menetlusse võtmast. Seega oli hageja teadlik võimalusest kohtusse

pöörduda. Hagiavalduse täienduse kohaselt oli hageja esitanud täiteasjas sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi 21.07.2023, s.t enne enampakkumise toimumist. Hagejal

oleks olnud võimalik taotleda hagi tagamise korras täitemenetluse peatamist, kui selleks

oleks olnud alust (millist antud juhul ei eksisteeri). Seega ei mõjutanud kohtutäituri

väidetavad rikkumised (milliseid ei esinenud, kohtutäitur ei tohi anda täitemenetluse

osalistele õigusnõu) hageja õigusi ega täitemenetluse (sh enampakkumise) õiguspärasust.

Kohtutäitur selgitab, et hageja esitas korteriomandi arestimisakti peale vastuväite,

mistõttu pöördus kohtutäitur kohtu poole eksperdi määramiseks. Kuna hageja ei tasunud

kohtule eksperdikulude ettemaksu, lõpetas kohus menetluse ning korteriomandi

arestimisakt jõustus. Seega toimus korteriomandi müük jõustunud arestimisakti alusel.

Solidaarvõlgnike suhtes võib võlausaldaja esitada eraldiseisvad täitmisavaldused. Seda

kinnitab ka TMS § 141, mille kohaselt solidaarvõlgnike puhul võib korraldada ühe

menetluse, kuid see ei ole kohtutäituri kohustuseks. Kõigil täitemenetluse võlgnikel on

õigus pöörduda enda õiguste kaitseks kohtusse ehk kõigile on tagatud PS §-s 15

sätestatud õigus.

6. Kostja II vastuses hagile ei nõustu hagiga ja palub jätta rahuldamata (dtl 273-275).

Hagiavalduses ega hagiavalduse täienduses ei ole tõendatud ühtegi asjaolu, mis annaks

aluse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hageja on nii hagiavalduses kui ka

hagiavalduse täienduses esitanud paljasõnalisi ja tõendamata väiteid, millest tulenevalt

võib eeldada, et mingeid tõendeid oma väidete kinnituseks hagejal ei ole.

Hageja ja tema abikaasa näol on avalikele andmekogudele tuginedes tegemist

kroonilistest võlglastest kinnisvaramaakleritega. Hagejale ja tema abikaasale kuuluva

äriühingu OÜ P kohta on äriregistri andmetel avaldatud 16 täitemenetluse teadet. Lisaks

on andmekogust teatmik.ee nähtav, et äriühingu suhtes on perioodil 2012-2022 (ehk

hageja juhtorgani liikmeks oleku ajal) tehtud 29 kohtulahendit.

Mis puudutab hagiavalduse täienduses kajastatud väidet täitemenetluses võõrandatud

korteriomandi kasutamisest maakoduna, siis antud väide ei ole eeltoodut arvestades

usutav.

Arusaamatuks jääb hageja väide, et hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks „on

esitatud juba 21.07.2023“. Avaldus täitemenetluse algatamiseks esitati 02.03.2022.

Esimene enampakkumise teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.09.2022. Ja

21.07.2023, s.o ca poolteist aastat peale täitemenetluse algatamist esitab hageja „juba“

hagi kohtusse.

5(12)

2-23-12623

Kostja II leiab, et hageja väited tema õiguste piiramise või rikkumise kohta on alusetud.

Selliste kohtuvaidluste ja täitemenetluste alaste teadmiste ja kogemusega isiku väide, et ta

ei saanud aru, ei ole usutav.

7. Hageja esitas kirjalikud seisukohad kostjate vastustele (dtl 295 -298).

Seisukoht kostja I vastusele: Hageja leiab, et kohtutäituril on kohustus teavitada võlgnike

asjaoludest, et neil võib teatud juhtudel olla õigus täitemenetluse vaidlustamiseks kohtus.

Hageja hinnangul see kehtib näiteks olukorras, kus kohtutäiturile on teavitatud et

võlausaldaja nõue ei ole õige. Kohtutäitur on ignoreerinud hageja ja tema abikaasa

selgitusi. Seonduvalt hageja väitega, et müüdav vara on tema kodu, selgitab hageja, et

viitas vaid, et juhul, kui enampakkumisel müüakse kellegi kodu, tuleks nende samade

kohustuste täitmist veel eriti järgida. Ebaselged on kohtutäituri viidet, et ta on

korteriomandi osas teinud mitmeid päringuid hagejale, see ei tõenda, et täitur oleks

täitnud oma selgituskohustust. Hageja jääb oma seisukoha juurde, et kui kohtutäitur oleks

teda teavitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õigusest, oleks

hageja juba varem kohtu poole pöördunud. Kostja I toodud väide arestimisakti

vaidlustamisest ei tähenda, et ei võiks arestimisakt muudel põhjustel olla tühine. Hageja

ei nõustu kostja I käsitlusega PS § 15 osas. Hageja jääb selles osas varasemalt antud

selgituste juurde.

Seisukoht kostja II vastusele: Hageja tugineb asjaolule, et täitur on jätnud oma

kohustused täitmata ning et hagejal ei ole võimalik tõendada millegi mitte toimumist.

Arusaamatuks jääb kostja II viidet selle kohta, et hageja suhtes on algatatud mitmeid

täitemenetlusi ning tehtud mitmeid kohtulahendeid. See info pole asjakohane ja tuleb

jätta tähelepanuta.

Seisukoht kostja III vastusele: Kostja III näol on tegemist isikuga, kes õigusvastaselt

toimunud enampakkumisest otseset kasu saab, siis pelgalt sellest, et kostja III ütleb, et

leiab et täituri tegevus on olnud õiguspärane hageja hinnangul ei piisa. Selleks, et kostja

III sellist seisukohta ka otsuse tegemisel arvestada saaks, peaks kostja III välja tooma

asjaolud ja tõendid, mis tema sellekohast seisukohta ka kinnitavad. Kostja III peaks oma

seisukohta vähemalt põhistama.

8. Viru Maakohus 17.05.2024 määrusega peatas tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-

23-10358 menetluse lõppemiseni. Hageja vaidlustas kohtumäärust. Viru Maakohus

10.09.2024 rahuldas määruskaebuse, tühistas 17.05.2024 määruse. Kohus määras asja

läbivaatamise kirjalikus menetluses, määras pooltele tähtaja avalduste ja seisukohtade

ning menetluskulude nimekirja esitamiseks ning määras kohtulahendi avalikult teatavaks

tegemise tähtaja. Hageja taotlusel pikendas kohus hagejale menetluskulude nimekirja

esitamise tähtaega.

9. Kohtule ei esitatud uusi avaldusi või seisukohti. Hageja ja kostja I esitasid

menetluskulude nimekirjad.

10. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt lepinguline esindaja on osutanud hagejale

õigusabi kokku 10 tundi, tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks). Hageja kulutused

õigusabile on 1400 eurot (lisandub käiemaks). (dtl 377 - 379)

Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt kostja I kulud lepingulisele esindajale

maakohtu menetluses on 6,71 tundi, tunnihinnaga 230 eurot ja 170 eurot (käibemaksuta).

Kokku on lepingulise esindaja kulud on summas 1453,30 eurot.(dtl 396)

6(12)

2-23-12623

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei

ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas

menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

12. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt

tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab

oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu.

13. Hageja nõudeks on tunnistada kehtetuks enampakkumine täiteasjas nr 066/2022/731.

14. Vaidlust ei ole selles, et kostja I viis läbi täitemenetlust, milles võlgnikuks oli hageja ja

sissenõudjaks kostja III (dtl 15-17). Täitemenetluse käigus müüdi 25.07.2023 –

01.08.2023 oksjonikeskkonnas toimunud avalikul enampakkumisel hagejale kuulunud

korteriomandi, asukohaga XXX, ja selle ostis kostja II hinnaga 11 100 euro (dtl 9-14).

Hageja väidab, et kohtutäitur rikkus enampakkumise olulisi tingimusi ning nimetab

rikkumise alustena, et enampakkumine toimus tühise aresti alusel, sest kohtutäitur ei ole

täitnud oma seadusest tulenevat selgitamiskohustust ega ole hagejat olulises osas

teavitanud tema õigustest, nõude aluseks olevad laenulepingud on ülesöeldud

õigusvastaselt, võlgnevused puudusid ning Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15

kooskõlas ei ole vajadus ülesütlemise tühisuse vaidlustamiseks kolmes erinevas

menetluses. Samuti pole kohtutäitur kätte toimetanud hagejale täiteasjaga liitumise

avaldust ja vastavat otsust.

15. TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks 30 päeva jooksul enampakkumise akti

kättetoimetamisest alates, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta,

või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise

olulisi tingimusi.

16. Enampakkumise tulemused kinnitas kohtutäitur 03.08.2023 (dtl 9-14) ning samal päeval

edastas, enampakkumise akti hagejale. Hageja esitas kohtule hagi 04.09.2023. Hagi on

seega

esitatud

tähtaegselt.

17. Kohtule ei esitatud andmeid selle kohta, et korteriomand oleks müüdud isikule, kellel ei

olnud õigust seda osta. Ei ole ka andmeid, et hageja ei teadnud täitemenetlusest Hageja

7(12)

2-23-12623

teadis täitemenetluses ja osales selles. Hageja ei vaidlusta asjaolu, et ta sai kätte

täitmisteade ja arestimisakti. Kohtutäitur kirjalikus seisukohas kinnitab, et need

dokumendid on hagejale kätte toimetatud ning et hageja oli esitanud vastuväite

arestimisaktile.

18. Hageja leiab, et enampakkumine toimus tühise arestimise alusel. TMS § 55 järgi on

arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate

menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva

täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud

ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses

ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise.

19. Kohtutäituri vastusest nähtub, et kostja III esitas kohtutäiturile 02.03.2023 avalduse

täitemenetluse algatamiseks hageja vastu tagatisvara XXX hüpoteekide realiseerimiseks.

Kohtutäitur alustas hageja suhtes täiteasja menetluse. Kostja III kinnitab, et hagejale

kuuluv korteriomand on koormatud hüpoteekidega hageja, T N ja kostja III vahel

19.06.2007 sõlmitud laenulepingu nr 09220152091 (dtl 223-226, lisa 231-233) ja

16.09.2008 sõlmitud laenulepingu 0922015209102 (dtl 227-232, lisa dtl 234-237)

tagatiseks. Kinnisasjale asukohaga XXX seati hüpoteegid Luminor Bank AS kasuks (dtl

171-217, dtl 238-243), kusjuures kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma

kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hageja pole

tõendanud, et nõuet ei eksisteerinud ja arestimine toimus tühise nõude alusel. Hageja

väide, et tänaseks on selgunud, et viidatud laenulepingud on üles öeldud õigusvastaselt

ning laenulepingute alusel võlgnevused puudusid, ei ole millegagi tõendatud. Et kohus

võttis hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks menetlusse ja kohaldas hagi tagamist

ei tõenda veel, et hageja III ütles lepingud ebaseaduslikult ja vara arestimine toimus

tühise täitedokumendi alusel.

20. Hageja märgib, et kostja I jätkas hageja suhtes täitemenetlust olenemata asjaolust, et

hageja abikaasa on kostjale I selgitanud, et hageja ei aktsepteeri kostja III nõuet ja nõue

on alusetu. Hageja abikaasa on teavitanud asjaolust, et kostja III nõue, mille alusel on

kostja esitanud täitmisavalduse ka täiteasjas nr 066/2022/731 on kohtus vaidlustatud ning

et kohus on hagi menetlusse võtnud ja hagi tagamise korras täiteasja peatanud. Hageja

abikaasa palus, et täitur peataks ka täiteasja nr 066/2022/731. Kohus leiab, et TMS § 55

tulenevad alused, mille kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke

tagajärgi, on seotud võlgniku isikuga, mitte aga kolmanda isikuga. Asjaolu, et hageja

abikaasa väidetavalt teavitas kohtutäiturit täiteasja nr 066/2022/731 täitmise

vaidlustamisest ei anna alust kohaldada hageja suhtes TMS § 55. Hageja ei põhjendanud,

et hageja abikaasal on täitemenetluse vastu huvi või menetlus tema õigust puudutaks ning

et kohtutäitur pidanuks arvestama saadud teabega ja selgitama hageja abikaasale

õiguslikku olukorda.

21. Hagiavalduse täienduses on hageja täpsustanud, et täiteasjas nr 066/2022/731

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitas hageja 21.07.2023 ning kohtu poolt

välja toodud puudused olid likvideeritud 31.07.2023 st veel enne enampakkumise

toimumist. Kohus 06.09.2023 keeldus hagi menetlusse võtmast. Hageja on eeltoodud

kohtumääruse ka vaidlustanud.

22. Hagejale kuuluva korteriomandi enampakkumine toimus 25.07.2023 – 01.08.2023.

Hagiavalduse kohaselt esitas hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohtusse

21.07.2023 ehk enne enampakkumise toimumist.

8(12)

2-23-12623

Seega pole hageja enampakkumise toimumise ajaks esitanud kohtutäiturile arestitud

kinnisasja suhtes kohtulahendit täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks, mis

takistaks enampakkumise läbiviimist. Kuna kohtutäiturile eeltoodud kohtulahendit ei

esitatud, oli kohtutäituril õigus viia enampakkumine läbi. Asjakohatud on hageja väited,

et hageja on teavitanud kohtutäiturit võlausaldaja nõude vaidlustamisest ning tegi kõik

endast oleneva vältimaks ebaseaduslikku enampakkumist.

Täitemenetluse peatamise alused sätestab TMS § 46. Selles pole nimetatud aluseks

võlgniku teade võlausaldaja nõude vaidlustamisest. Hageja esitas Viru Maakohtu

12.01.2024 hagi tagamise määruse, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr

066/2022/731 (dtl 300-303). Selliselt on täitemenetlus peatatud peale täiteasjas

enampakkumise toimumist.

23. Hageja väidab, et aresti tühisus tuleb asjaolust, et kohtutäitur ei ole täitnud oma seadusest

tulenevat selgitamiskohustust ega ole hagejat olulises osas teavitanud tema õigustest,

eelkõige õigusest vaidlustada võlausaldaja nõuet kohtus. Millised veel selgitused ja

teabed pidanuks hageja arvamusel kohtutäitur hagejale anda ei ole hagiavalduses

nimetatud.

TMS § 8 lg-st 1 tuleneb kohtutäiturile kohustus selgitada täitemenetluse osalistele nende

õigusi ja kohustusi. TMS § 55 p 4 järgi on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke

tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, mh kui

võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa

võlgniku õiguste rikkumise. Kohus leiab, et kohtutäituri selgitamiskohustus ei tähenda, et

ta peaks enne iga täitetoimingut võlgnikule eraldi selgitama täitetoimingut reguleerivate

sätete sisu ja nendega seotud õigusi. Täitemenetluses aitab võlgniku õigusi kaitsta

eelkõige talle menetlusdokumentide kättetoimetamine ja edastamine ning selle tagamine,

et võlgnik on teadlik oma õigusest vaidlustada kohtutäituri otsuseid ja tegevust.

Kohus nõustub kohtutäituriga, et võlgnik on olnud teavitatud TMS § 221 alusel hagi

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 02.03.2022 täitmisteatega. Täitmisteates on

märgitud, et võlgnikul on õigus esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.

Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Hagi rahuldamise korral jäävad täitekulud

sissenõudja kanda. Samuti on hagejat teavitatud õigusest esitada kaebus kohtutäituri

otsuse või tegevuse peale. Kohus nõustub kohtutäituriga, et hagejat on kõigist õigustest

teavitatud, s.t puudub rikkumine, millele hageja on käesolevas menetluses tuginenud.

24. Hageja peab rikkumiseks ka selle, et kohtutäitur ei toimetanud hagejale kätte avaldust,

millega kohtutäitur soovis liituda teise täiteasjaga, samuti ei ole hagejale kätte toimetatud

otsust, millega täiteasjad liideti, mistõttu ei ole hageja saanud eeltoodud dokumentide

osas seisukohta võtta ja oma võimalikke õigusi teostada. Kohtutäitur pole hageja väidet

ümber lükanud. Kohus selgitab, et juhul, kui kohtutäiturit saaks pidada

selgitamiskohustust rikkunuks, ei ole see viinud hageja huvide olulise kahjustamiseni.

TMS § 10 lg 1 esimese lause kohaselt kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama

täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti,

samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud

seaduses sätestatud dokumendid. Sundtäitmisega ühinemist reguleerib TMS § 149, mille

lõige 4 sätestab, et täiteasja menetlenud kohtutäitur edastab tema menetluses esitatud

sundtäitmisega ühinemise avaldused ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsused

kinnisasja arestinud kohtutäiturile. Sissenõudja loetakse sundtäitmisega ühinenuks

9(12)

2-23-12623

menetluses, milles kinnisasi arestiti, kui ta ei ole loobunud sundtäitmisega ühinemisest.

Sundtäitmisega ühinemise avalduste järjekord ei muutu. Sundtäitmisega ühinemisega on

tegemist olukorras, kus võlgnikule kuulub kinnisasi ning sama võlgniku vastu on

algatatud mitu erinevat täitemenetlust. TMS § 149 üks eesmärk on vältida ühe kinnisasja

müümist korraga mitmes täitemenetluses (Riigikohtu 29.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-164-13, p 12).

TMS § 55 p 4 alusel on arestimine tühine üksnes juhul, kui võlgniku õigustest

teavitamata jätmine tõi endaga kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Hageja ei ole näidanud,

millise tema õiguse rikkumise tõi endaga kaasa see, et ta ei saanud täitemenetlusega

ühinemise otsust või millise oma õiguse kahjustamist oleks hageja saanud sellega vältida.

25. Asjakohatud on ka hageja väited seonduvalt mitme täitemenetluse algatamisega, mis

väidetavalt rikub PS § 15 sätteid. PS § 15 kohaselt igaühel on õigus pöörduda oma

õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel

nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu

põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohtaga, et

solidaarvõlgnike suhtes võib võlausaldaja esitada eraldiseisvad täitmisavaldused. Seda

kinnitab ka TMS § 141, mille kohaselt solidaarvõlgnike puhul võib korraldada ühe

menetluse, kuid see ei ole kohtutäituri kohustuseks. Kõigil täitemenetluse võlgnikel on

õigus pöörduda enda õiguste kaitseks kohtusse ehk kõigile on tagatud PS §-s 15

sätestatud õigus.

26. Kokkuvõtlikult asub kohus eeltoodu alusel seisukohale, et kohtutäitur ei müünud hagejale

kuulunud korteriomandi tühise arestimisakti alusel, täitmisteade, kui ka kinnisvara

arestimise akt, olid võlgnikule nõuetekohaselt kätte toimetatud, vara on arestinud pädev

isik (kohtutäitur), võlgnik on teavitatud tema õigustest ja kohustustest, millest tulenevalt

hageja nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS 223 alusel tuleb jätta

rahuldamata.

27. Kõik menetlusosaliste poolsed kohtuotsuses käsitlemata jäänud väited ja esitatud tõendid

hagi läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei evi ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

MENETLUSKULUD

28. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

29. Kuna kohus teeb otsuse hageja kahjuks ning jätab hagiavalduse rahuldamata, siis jäävad

hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostjate menetluskulud jäävad hageja kanda.

30. Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses.

31. Menetluskulude nimekirja esitas kostja I. Kostja I palub mõista menetluskuluna

lepingulise esindaja kulu 1453,30 eurot (käibemaksuta). Tsiviilasjas nr 2-23-12623

osutab kohtutäitur Andrei Krekile õigusabi Advokaadibüroo WIDEN vandeadvokaat

Kadi Saluste tunnihinnaga 230 eurot (käibemaksuta). Lisaks aitas lepingulist esindajat

jurist Kristina Illak tunnihinnaga 170 eurot (käibemaksuta).

10(12)

2-23-12623

32. Kohus, tutvunud kostja menetluskulude kindlaksmääramiseks, leiab, et avaldus tuleb

rahuldada osaliselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuludeks riigilõiv ja

asja läbivaatamise kulud.

33. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

34. Kostjat I esindas menetluses lepinguline esindaja, kes vastas TsMS § 218 lg 1 p 2

nõuetele. Kõik menetluses esitatud dokumendid olid esindaja poolt allkirjastatud, seega

osales hageja menetluses lepingulise esindaja kaudu. Kostja I lepingulise esindaja

tunnitasu 230 eurot ja 170 eurot on mõistliku suurusega.

35. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt peaks asja materjalidega ning

menetluse käigus tehtud kohtulahenditega tutvumisele ning nende õiguslikule analüüsile,

aga ka kliendiga suhtlemisele, nõupidamistele, telefonivestlustele, büroosisestele

nõupidamistele vms kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi

osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav

menetlusdokument. Seejuures ei sea kohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka

muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, sh

konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine

ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti

ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega arvestab kohus menetluskulude

väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud

menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o. kohtule menetlusdokumentide esitamisega.

36. Kostja I esitas menetluses hagiavalduse (sisuliselt 5 lehekülge) koos lisadega, seisukoha

hageja 17.01.2024 seisukohale (sisuliselt pool lehekülge), seisukoha määruskaebusele

(vähem kui pool lehekülge) ning menetluskulude nimekirja (sisuliselt 1 lehekülg).

37. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asja keerukusest ja sisu mahust on kostja I lepingulise

esindaja ajakulu seonduvalt dokumentide esitamisega on põhjendatud järgnevalt:

12.12.2023 kostja I vastuse esitamisele põhjendatud ajakulu 3,40 tundi (782 eurot);

22.01.2024 hageja seisukohaga tutvumine ja kohtule dokumendi esitamine 0,2 tundi

(34,50 eurot), materjalidega tutvumine, kohtule kaaskirja koostamine, tõendi esitamiseks

ning kliendile e-kirja koostamine 0,71 tundi (163,30 eurot); 22.07.2024 seisukoht kohtule

0,25 tundi (57,50 eurot); menetluskulude nimekiri, kohtule esitamine 0,25 tundi (57,50

eurot). Kokku põhjendatud kostja I menetluskulud on summas 1094,80 eurot. Muus osas

tuleb jätta kostja I avaldus rahuldamata.

38. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus kostja I avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab kostja I menetluskulude suuruseks kokku

1094,80 eurot ja mõistab menetluskulud 1094,80 eurot hagejalt välja kostja I kasuks.

39. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva määruse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

11(12)

2-23-12623

40. V L esitas taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja esitas

06.06.2024 kohtule määruskaebuse 17.05.2024 määruse peale ning tasus 03.07.2024

riigilõivu 70 eurot. Kohus rahuldas määruskaebuse 10.09.2024 määrusega. TsMS § 150

lg 1 p 5 alusel tuleb tagastada hagejale tasutud riigilõiv 70 eurot hageja arvelduskontole

XXX. (allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Šabarova

kohtunik

12(12)