2-24-118735/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

25.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-118735

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ rahalise nõudega hagi S F vastu.

Kirjalik menetlus.

Tsiviilasja hind

303,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja A J

Kostja S F (isikukood xxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta kostja esitatud võõrkeelsed dokumendid tähelepanuta ja tagastada need

kostjale.

2. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

3. Välja mõista S Filt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 277,69 eurot, mis koosneb

põhivõlgnevusest 209,65 eurot ja 03.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisest

68,04 eurot.

4. Välja mõista S Filt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 209,65 eurot alates 04.07.2024 kuni

võlgnevuse tasumiseni.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Välja mõista S Filt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 240

eurot.

7. Välja mõista S Filt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskulude tasumata

osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

2-24-118735

8. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu selgitused

Kohus võttis 31.07.2024 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja

20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on

kostjale kätte toimetatud samal päeval kättetoimetamise portaali kaudu.

Kostja esitas 31.07.2024 võõrkeelse dokumendi. 01.08.2024 kohus selgitas kostjale, et tulenevalt

kohtute seaduse § 5 lg-st 1 toimub kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus eesti keeles. Samal päeval

esitas kostja uue võõrkeelse kirja. Vastusena kohus selgitas, et kohtumenetlus toimub eesti keeles,

kohustas kostjat esitama hiljemalt 08.08.2024 esitatud dokumentide eesti keelne tõlge ning

kohustas tulevikus esitatavad dokumendid esitama eesti keelsena. Kohus hoiatas, et kui tõlget

tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, taotluse, kaebuse, vastuväite või dokumentaalse

tõendi TsMS § 33 lg 3 alusel tähelepanuta. 01.08.2024 esitas kostja veel lisaks kolm võõrkeelset

dokumenti.

16.08.2024 selgitas kohus, et menetlus toimub eesti keeles. Kohus pööras kostja tähelepanu ka

sellele, et menetlusosalisel on võimalik pöörduda vajalike dokumentide tõlkimiseks mh

tõlkebüroosse või kasutada professionaalset õigusteenust, kuid seadus ei näe ette kohtupoolse

menetlusdokumentide tõlkimise korraldamise võõrkeelde, v.a TsMS § 33 lg 4 sätestatud juhul

kohtulahendi tõlkimiseks. Kohus pööras tähelepanu ka sellele, et juhul kui menetlusosalisel

puuduvad endal rahalised vahendid tõlketeenuse saamiseks, võib menetlusosaline kaaluda

menetlusabi saamise taotluse esitamist tõlkekulude kandmiseks vastavalt TsMS 18. peatüki 6 jaos

sätestatule. Menetlusosalisel on õigus taotleda ka riigi õigusabi saamist vastavalt riigiõigusabi

seadusele. Vastavaid taotlusi ei ole kohtule esitatud. Kohus määras, et kostjal tuleb esitada kohtule

eesti keelne vastus hagiavaldusele ja kõigi võõrkeelsete taotluste tõlked eesti keelde hiljemalt

21.08.2024. Kohus selgitas, veelkord, et menetlusdokumentide tõlgete esitamata jätmisel (s.h

eestikeelse vastuse esitamata jätmisel) on TsMS § 33 lg 3 alusel kohtul õigus jätta esitatud

võõrkeelsed dokumendid tähelepanuta ja lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1).

18.08.2024 esitas kostja veel kaks võõrkeelset e-kirja.

21.08.2024 kohus palus täpsustada, kas kostja taotleb vastuse esitamiseks määratud tähtaja

pikendamist, seoses dokumentide tõlkimise vajadusega. 16.08.2024 pidas kohus võimalikuks, et

kostja soovib 18.08.2024 kirjaga tähtaja pikendamist ning pikendas eesti keelse vastuse

hagiavaldusele ja kõigi võõrkeelsete taotluste eesti keelsete tõlgete esitamise tähtaega kuni

06.09.2024.

Kostja esitas 31.08.2024 võõrkeelse e-kirja.

2 (2)

2-24-118735

Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ja tähtaegade andmisele ei ole kostja esitanud tähtaegselt

menetlusdokumentide eesti keelseid tõlkeid. Eelnevast tulenevalt ja TsMS § 33 lg 3 alusel jätab

kohus kostja esitatud võõrkeelsed dokumendid tähelepanuta ja tagastab need.

26.09.2024 täpsustas hageja hagiavaldust. Kohus küsis hagiavalduse täpsustuse osas kostja

seisukohta 27.09.2024, määrates tähtjaks seitse päeva kirja saamisest. Seisukoha küsimine on

kostjale kätte toimetatud kostja avaldatud e-posti aadressi kaudu 03.10.2024 TsMS § 3141 lg 2

alusel.

Kostja ei ole hagi täpsustuse osas seisukohta esitanud ega hagile vastanud.

Juhindudes TsMS § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja

ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 teeb kohus tagaseljaotsuse

kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.

Hagi aluseks on xxx AS ja kostja 29.08.2020 sõlmitud kliendileping xxx, mobiilsideteenuste

liitumisleping ja selle lisa, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata.

xxx AS loovutas nõude hagejale.

TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 338 eurot.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna

tasutud riigilõiv 100 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot

avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu

kiirmenetluses 20 euro ulatuses. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei

ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist.

Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning

selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava

tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse

koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1 tundi. Juristi teenuse tunni

hind 169 eurot (dtl 26) on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes

juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja

lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 120 eurot. Kokku on

hageja põhjendatud menetluskulud 240 (100+20+120) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt

hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 240 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS §

177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

3 (2)

2-24-118735

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva, kohtunik

4 (2)