1-24-5709/15 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2024, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-5709 (24261050663)

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Lumi

Kriminaalasi

Siim Sulev

süüdistuses KarS § 4231

järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

abiprokurör Valdo Gerassimov

Süüdistatav

Siim Sulev (isikukood: 38504155711; elukoht: XXX ;

töökoht: XXX;

karistatus: varem kriminaalkorras

karistatud Tartu Maakohtu 11.03.2024.a. otsusega KarS §

4231 järgi 4 kuu ja 28 päeva vangistusega tingimisi 1-

aastase katseajaga; tõkend: ei ole kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada Siim Sulev süüdi karistusseadustiku (KarS) § 4231 järgi ja mõista talle

karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu

Maakohtu 11.03.2024.a. otsusega nr 1-24-1220 Siim Sulevile mõistetud karistuse

ärakandmata osa, s.o 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust

võrra ning mõista Siim Sulevile liitkaristuseks 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend

kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada Siim Sulevile mõistetud 10 (kümme)

kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust üldkasuliku tööga 328 (kolmsada

kakskümmend kaheksa) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18

(kaheksateist) kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates.

KarS § 69 lg 4 alusel on Siim Sulev kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil

järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX ;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Menetluskulude hüvitamine:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Siim Sulevilt kriminaalmenetluse kuludena

sundraha 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot ja riigi õigusabi tasu 131

(ükssada kolmkümmend üks) eurot 76 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse

kulud 1361 (üks tuhat kolmsada kuuskümmend üks) eurot 76 senti tasumisele ositi

aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise

menetluskulu osa 113 (ükssada kolmteist) eurot 48 senti tasumine, kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25.

kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või

kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks

menetluskulu tasumisele tervikuna.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447

(Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või

EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99924700029740

ning selgituse “Siim Sulev, otsus nr 1-24-5709, menetluskulu“.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonna-

kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub

edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt

tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Siim Sulevit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud

11.03.2024.a. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas 1-24-1220 KarS §

423’1 järgi, katseajal, juhtis tahtlikult 18.07.2024 kella 14.36 ajal Valga maakonnas Võru –

Mõniste – Valga maantee 77. kilomeetril süstemaatiliselt mootorsõidukit Nissan Qashqai

registreerimismärgiga XXX XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust,

kui juhtimisõigus oli taastamata. Samuti juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg/l.

Siim Sulev rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit

juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Mootorsõiduki juhtimisega vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui

see on toime pandud süstemaatiliselt, pani Siim Sulev toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava

süüdimõistmiseks KarS § 4231 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2

alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 11.03.2024.a. kohtuotsusega 1-24-1220

Siim Sulevile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o. 4 kuud ja 28 päeva vangistust.

Seega mõista Siim Sulevile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5 kohaselt asendada vangistus üldkasuliku tööga KarS § 69 sätteid arvestades. KarS

§ 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 10 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga,

arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd 10 kuud ja 28 päeva

kuud = 328 päeva) s. o. üldkasuliku tööga 328 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 18 kuu jooksul.

KarS § 69 lg. 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt

KarS §-s 75 sätestatule: Siim Sulev peab:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui 15 päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt

kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja

kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud

kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel

lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja

prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas,

et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku

kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses.

Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2023 määrusest nr 113 (Töötasu

alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 820 eurot kuus. KrMS §

179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni

nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Siim Sulevi kaitsja esinemise eest

kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasu 131,76

eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus-

tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3

kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle

jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1361,76 eurot:

sundraha 1230 eurot ja riigi õigusabi tasu 131,76 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku

olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade

kaupa.

Kohtu muud põhjendused

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või

kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik