3-24-322/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-322

Haldusasi

Xi kaebus Tallinna Vangla 20.11.2023 käskkirja nr 1-23/1-

3/334 ja 10.01.2024 vaideotsuse nr 5-15/24/224-2

tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks kaebaja

ees vabandama

Menetlusosalised

Kaebaja: X

Vastustaja: Tallinna Vangla, esindaja Ann-Enel Valter

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xi kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25.11.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse

14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates

või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 20.11.2023 käskkirjaga nr 1-23/1-3/334 (dtl 9-12) määrati kinnipeetav

Xile vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 1 alusel Tallinna Vangla kodukorra punkti 7.1.1

rikkumise eest noomitus.

Tallinna Vangla esimese üksuse valvur Tarvo Albri teostas 20.10.2023 kambris nr 01-11

läbivaatust ning otsis võimalikke keelatud esemeid. Valvuri ettekande kohaselt leiti ja võeti

kambrist ära kinnipeetava X kasutuses suhkruasendaja „Substoff“ topsi seest kahe

kummikinda sõrme sisse peidetud roosa tundmatu pulber. Distsiplinaarmenetluses välja

3-24-322

selgitatud asjaolude ning kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et kinnipeetav X pani

toime Tallinna vangla kodukorra p 7.1.1 rikkumise. Kinnipeetaval on õigus hoida enda juures

üksnes kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja

vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Igasugune muu viis esemeid enda

valdusesse saada, edasi vahendada või edasi anda on keelatud. Keelu eesmärgiks on vanglas

keelatud esemete leviku tõkestamine. Tegemist on vanglatingimustes tõsise

distsipliinirikkumisega, mille tagajärjel võivad tekkida ebaseaduslikud võlasuhted või

konfliktid kinnipeetavate vahel. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused,

millest tulenevalt määrati talle distsiplinaarkaristuseks noomitus.

2. X esitas 14.12.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/334 peale vaide, nõudes muu hulgas, et vangla

vabandaks tema ees. Tallinna Vangla 10.01.2024 vaideotsusega nr 5-15/24/224-2 jäeti vaie

rahuldamata (dtl 25-26).

3. X esitas 04.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 20.11.2023 käskkirja

nr 1-23/1-3/334 ja 10.01.2024 vaideotsuse nr 5-15/24/224-2 peale. Lisaks soovib kaebaja, et

vangla vabandaks tema hea nime ja au teotamise eest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja nõuab Tallinna Vangla 20.11.2023 käskkirja ja 10.01.2024 vaideotsuse

tühistamist ning tema eest vabandamist (täiendavad seisukohad 23.09.2024, 26.09.2024 ja

07.10.2024) kokkuvõtlikult alljärgnevatel põhjustel.

1) Vastustaja rikkus uurimispõhimõtet. Vangla jättis välja selgitamata, kas väidetav „keelatud

ese“ võis kuuluda kaebajale või kellelegi teisele ja kas tegemist üldse on keelatud esemega.

Vangla jättis üle kuulamata tunnistajad ja vangla oleks pidanud ekspertiisi kaudu kindlaks

tegema, millega on tegemist. Vangla ise leiab vaideotsuses, et „Tegemist on tundmatu

pulbriga ning antud juhul on vanglal alust kahelda, et see on keelatud aine“. Järelikult ka

vangla ise kahtleb, kas tegemist üldse võib olla keelatud ainega, aga sellegipoolest jättis vaide

rahuldamata. Samuti jättis vangla vaideotsuses vastamata, miks ei selgitatud välja, kas

tegemist on keelatud ainega või mitte, kuidas see sinna sattus ja kellele see võib kuuluda ning

kas leitud ese võis olla vangla vahendusel soetatud või mitte.

2) Vangla kodukord on haldusakt, mis peab olema selge ja üheselt mõistetav. Ei ole selge ja

üheselt mõistetav, mis esemed on vanglas keelatud. Ka kraanivett või koolist saadud õpikuid/

vihikuid võib pidada keelatud esemeks, kuna need pole vangla vahendusel soetatud. Samuti ei

ole kodukorras määratletud, mille sees peavad kinnipeetavad hoidma oma esemeid. Ainuüksi

selle põhjal, kuidas mingi ese on ära pandud, ei saa teha järeldusi selle kohta, kas ese on

keelatud. Nt kui kaebajal on ära purustatud suhkruasendaja tabletid paberi vahel, siis oleks see

vangla põhimõtet arvestades samuti keelatud ese, kuigi tegelikult ei ole. Ei saa väita, et kuna

toode polnud originaalpakendis ja oli imelikus kohas, siis on tegemist keelatud ainega. Samuti

jättis vangla välja selgitamata, kas kaebaja saabus arestimajast või mitte, nagu sätestab VangS

§ 15 lg 2.

3) Vangla on esitanud kohtule valeandmeid, et Tallinna Vangla poes ei müüdud tol hetkel

pulbrilist pesuainet ega kummikindaid. Vangla pood küll kummikindaid ei müü, aga neid

väljastatakse erinevate tööde tarbeks. Vangla poes on koguaeg müüdud pulbrilisi

pesuvahendeid. Kuna kaebaja ei omista leitud pulbrit omale, polegi tähtis, kas kaebaja ostis

pesupulbrit või mitte.

4) Vangla rikkus kaebaja menetluslikke õigusi, jättes vastuväidete esitamiseks ja protokolliga

tutvumiseks aega alla 12 h. Samuti ei võimaldanud vangla distsiplinaarmenetluse ajal kaebajal

tutvuda tõenditega. Valvur T. Albri tegi ettepaneku tuvastada, millega on tegu, kuid vangla

2(7)

3-24-322

jättis selle tegemata. Ka on vale vangla väide, et kaebaja kirjutas 3 lehte vastuväiteid.

Vaidlustatud haldusakt on kaalutlusvigadega ega ole kooskõlas kehtiva õigusega, kuna

kaebaja süü on tõendamata ja ta on mõistetud süüdi mööndusega, et tegemist võib olla

keelatud esemega.

5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata (täiendavad seisukohad 07.10.2024).

1) Kaebaja on esitanud nii eelnevas menetluses kui ka kohtule erinevaid väiteid vastutuse

vältimiseks. Nimelt, et valvur pani keelatud eseme talle kambrisse; tegemist on roosa

värvipliiatsi puruga; vangla sisekorra eeskiri (VSKE) § 64 ja VangS § 15 lg-d 2 ja 4 ei ole

arusaadavad ning selgitustes on kaebaja kirjutanud, et: „Substoffi ühtegi topsi ei ole kambris

olnud“ ja järgnevas lauses: „Oli küll „Sübstoffi“ oma, kuid see kuulus kambrikaaslasele“.

2) Vangiregistrist nähtuvalt on seonduvalt eseme leidmisega 20.10.2023 kandesse märgitud,

et kinnipeetavat on teavitatud ja näidatud, et läbiotsimise käigus on tema kambrist leitud

tundmatut pulbrit suhkruasendaja topsi seest, mille kohta tal endal seletus puudus. Pulber leiti

kaebaja kambrist ning juhul, kui pulber ja suhkruasendaja tops kaebajale ei kuulunud, oli tal

võimalus alates kambrikaaslase lahkumisest vanglaametnikele teada anda, et ese oli kambrisse

jäetud. Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.4. kohaselt on kinnipeetav kohustatud kadunud või

leitud esemest, kambris olevate isiklike esemete või vangla vara hävimisest, rikkumisest või

kasutuskõlbmatuks muutumisest kohe teatama vanglateenistuse ametnikule. Arvestades

ajaperioodi, mil kaebaja kambris üksi viibis, jääb eluliselt ebausutavaks, et tal puudus

võimalus ametnike teavitamiseks või et suhkruasendaja topsis sõrmkinda sees olev pulber

sinna üllatuslikult sattus. Distsiplinaarmenetluse protokollis on märgitud, et valvuri

täiendavate selgituste kohaselt leiti suhkruasendaja tops kaebaja teiste maitseainete seast.

3) Kaebajale tutvustati vangla kodukorda 28.02.2023 ja rikkumine avastati 20.10.2023 ehk

antud ajavahemikust nähtuvalt ei oma menetluses tähtsust kaebaja poolt viidatu, et vangla

teeks kindlaks tema arestimajast saabumise. Kaebaja kambrist leitud pulbri keemilise koostise

kindlakstegemine eeldaks ekspertiisi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) poolt ning

arvestades selleks kuluvaid rahalisi vahendeid kui ka aega, ei ole see menetluse mõttes

ökonoomne. VangS § 64 lg 41 sätestab, et distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu

jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul

rikkumise teadasaamise päevast arvates. See loob olukorra, kus seadusest tulenevat tähtaega

ületataks või inspektor-kontaktisikul jääks väga vähe aega menetluse läbi viimiseks ning

vangistuse kulud suureneksid hüppeliselt.

4) Kaebaja toodud näited on asjakohatud, kuna vangla kodukorras on loodud erand, mis

puudutab koolist väljastatud esemeid ning kraanivett puudutav näide on seosesetu.

Kinnipeetavate poolt vanglateenistuse vahendusel kauplusest soetatud asjad tuuakse

kambrisse nende originaalpakendites ning kinnipeetavad hoiustavad neid kas kambris või

osakonna külmkapis neile määratud sahtlis reeglina originaalpakendis, kuid erandi loob

kodukorra p 7.1.39. Kinnipeetavatel on keelatud hoiustada ained või esemed tühjades

tootepakendites vastavalt kodukorra p-le 7.1.39. Ära tarbitud ainete või esemete tühjad

tootepakendid on prügi. Vangla praktikas kasutavad kinnipeetavaid tühje tootepakendeid

peidikutena. Kui tegu oleks olnud vangla poolt lubatud pulbrilise ainega (nt sool), mille

originaalpakend on purunenud, oleks korrektne seda hoiustada läbipaistvas plastikust

säilituskarbis.

5) Tallinna Vangla on ekslikult viidanud, et vangla kaupluses ei müüdud sel ajavahemikul

pulberpesuvahendit, kuid nähtuvalt kaupluse tellimislehtedest kaebaja seda ei soetanud.

Vangla kontrollis kaebaja tellimislehti perioodil 24.04.2023 kuni 09.10.2023, milles tellitud

kaubad jõudsid kohale ajavahemikus 02.05.2023 kuni 17.10.2023. Mitte ühestki

3(7)

3-24-322

tellimislehest ei nähtu, et kaebaja oleks olnud endale pesupulbrit soetanud. 11.09.2023

tellimislehest nähtub, et kaebaja soetas vanglakauplusest pesugeeli.

6) Kaebaja ei ole küsinud vanglaametnikelt ega vangla poole kirjalikult pöördunud seonduvalt

VSKE § 64 ning VangS § 15 lg-te 2 ja 4 osas täiendavate selgituste saamiseks. Kaebaja viibib

avatud osakonnas, kus on kättesaadav nii Tallinna Vangla kodukord kui ka kodukorra

seletuskiri, laenutada on võimalik VangS kommenteeritud väljaanne. Samuti oli kaebajal

ligipääs arvutiruumile, kus on võimalik internetis tutvuda seadusandluse ja kohtupraktikaga.

7) Kaebaja sai menetluse käigus tutvuda tõenditega. 16.11.2023 on kaebaja oma allkirjaga

kinnitanud tutvumist distsiplinaarmenetluse protokolliga. Isegi kui kaebajale ei antud eraldi

väljaprinditult lisatud dokumentide loetelu, ei nähtu sellest õiguste riivet. Kaebaja on teadlik

tema enda poolt antud selgituse sisust; ettekande nr 1-23-11938 sisu kirjeldab leitud eset kui

ka akti eseme äravõtmise kohta, mistõttu on foto ja akt äravõetud eseme kohta sisult

dubleerivad. Protokollis on samuti kõikide lisatud materjalide sisu üksikasjalikult välja

toodud. Samuti ei nähtu, et kaebajal oleks jäänud ajapuuduse tõttu vastuväited esitamata.

Kaebajal oli võimalus vaidemenetluses esitada täiendavaid seisukohti.

8) Kuna kaebaja distsiplinaarkorras karistamine on toimunud õiguspäraselt, ei olnud vaide

rahuldamiseks alust.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

7. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade

või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada järgmisi

distsiplinaarkaristusi: noomitus; isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme

kasutamise keelamine kuni 45 päevaks; ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine;

töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; ning kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.

Poolte vahel on vaidluse all see, kas Tallinna Vangla 20.11.2023 käskkirjaga karistati kaebajat

õiguspäraselt distsiplinaarkorras noomitusega keelatud eseme omamise eest ning kas vangla

on õigesti jätnud 10.01.2024 vaideotsusega rahuldamata kaebaja vaide selle käskkirja

kehtetuks tunnistamiseks.

8. Asja materjalidest nähtuvalt teostas esimese üksuse valvur T. Albri 20.10.2023 kambris nr

01-11 läbivaatust ning otsis võimalikke keelatud esemeid. Esemete äravõtmise akti (dtl 21)

kohaselt 20.10.2023 leiti ja võeti kambrist ära kaebaja kasutuses suhkruasendaja „Substoff“

topsi seest kummikinda kahe sõrme sisse peidetud roosa tundmatu pulber. Valvuri selgituste

kohaselt leidis ta suhkruasendaja topsi kinnipeetava teiste maitseainete seast kambri laualt (dtl

14).

Vastavalt VangS § 15 lg-le 2 on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad

inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks; 3) võivad ohustada vangla

julgeolekut või korda; 4) ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise

eesmärkidega; 5) raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või 6) nõuavad VangS

§ 31 lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. Kinnipeetavale vanglas keelatud asjade

loetelu on sätestatud VSKE §-s 641. Vanglateenistus võib keelata täiendavalt aineid ja

esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud

tingimustele (VangS § 15 lg 4). Nii on ka Tallinna Vangla kodukorra punktis 7.1.1 ette

nähtud, et kinnipeetavatele on keelatud lisaks VSKE §-s 641 sätestatule VangS § 15 lg 4 alusel

VangS § 15 lg-s 2 kirjeldatud tunnustele vastavad järgmised esemed: vanglateenistuse

4(7)

3-24-322

vahenduseta soetatud toidu- ja maitseained, taimsed tooted, vedelad, pulbrilised, tahked jm

ained (v.a arestimajast saabunud kinni peetava isiku puhul).

9. Kohus ei nõustu kaebajaga, et eelviidatud regulatsioon on ebaselge ning seega pole üheselt

mõistetav, missugused esemed on vanglas keelatud. Kodukorra p-st 7.1.1 tuleneb selgelt, et

kinnipeetavale on vanglas keelatud kõik VangS § 15 lg-s 2 kirjeldatud tunnustele vastavad

esemed (sh pulbrilised ained), mis ei ole soetatud vanglateenistuse vahendusel. Vangla on

vastuses kaebusele selgitanud, et kinnipeetavate poolt vanglateenistuse vahendusel kauplusest

soetatud asjad tuuakse kambrisse nende originaalpakendites ning kinnipeetavad hoiustavad

neid reeglina originaalpakendis. Vangla vahendusel soetatud toidukauba pakendit on

kinnipeetaval lubatud hoiustada kuni originaalkauba äratarvitamiseni ning originaalpakendi

purunemise korral saab vangla kauplusest soetatud lubatud toodet (nt soola) hoiustada

läbipaistvas plastikust säilituskarbis (vt kodukorra p 7.1.39).

Vaidlust ei ole, et kaebajale tutvustati Tallinna Vangla kodukorda 28.02.2023 ning ta viibib

avatud osakonnas, kus on kättesaadav nii kodukord kui ka selle seletuskiri. Seega pidi kaebaja

olema kursis sellega, et tal on lubatud kambris hoida vaid vanglateenistuse vahendusel

soetatud tooteid, hoiustades neid kuni äratarvitamiseni originaalpakendites või põhjendatud

vajadusel (nt originaalpakendi purunemisel) muus lubatud pakendis (läbipaistvas

säilituskarbis). Kui kaebajale jäi kodukorraga tutvudes selgusetuks, millised esemed on

kodukorra p 7.1.1 mõttes kinnipeetavale keelatud, saanuks ta pöörduda täiendavate selgituste

saamiseks vanglateenistuse ametnike poole.

10. Nii inimeste kui ka vangla julgeoleku huvides on VangS § 15 lg 2 ja kodukorra p 7.1.1

koosmõjus vanglas keelatud kõik sellised ained, mis ei ole soetatud vanglateenistuse

vahendusel – sh sellised tooted, mille puhul ei ole võimalik tuvastada nende pärinemist vangla

kauplusest, kuna tooteid ei hoiustatud nende algses olekus originaalpakendis (nt

suhkruasendajat tablettidena suhkruasendaja topsis) või muus kinnipeetavale lubatud

pakendis. Kui kinnipeetava kambrist leitakse vangla kaupluses müüdava toiduaine

originaalpakend, mille sees silmnähtavalt ei ole enam originaaltoode, vaid tundmatu aine

peidetud kujul (pulbriline aine sõrmkinda sees), tulebki see lugeda keelatud esemeks

kodukorra p 7.1.1.tähenduses. Kaebaja toodud näited kraaniveest või koolist saadud õpikutest

(mille osas kehtib kodukorra p-s 7.1.18 sätestatud erand) on ilmselgelt asjakohatud.

10.1 Praegusel juhul ei ole vaidlust, et kaebaja valdusest leitud suhkruasendaja topsis olnud

roosa pulbriline aine ei olnud suhkruasendaja. Tundmatu aine käsitlemine vanglas keelatud

esemena ei eelda seda, et vangla peaks asuma ressursikuluka ekspertiisi kaudu kindlaks

määrama kambrist leitud aine koostist ehk asuma seda hoiustanud kinnipeetavale tõendama,

mis toode on tema valdusest leitud. Kinnipeetaval tuleb arvestada, et kui tema valdusest

leitakse mingisugune tundmatu aine, mida tavapärase vaatluse tulemusel pole võimalik pidada

vanglateenistuse vahendusel soetatud ja vanglas lubatud esemeks, siis käsitatakse seda vangla

julgeoleku huvides keelatud esemena kodukorra p 7.1.1 tähenduses. See tähendab muu hulgas

seda, et isegi kui kinnipeetav on soetanud mõne toote vangla kauplusest, kuid hoiustab seda

varjatud kujul selleks mittemõeldud pakendis (nt hoiab soola või pesupulbrit sõrmkindasse

peidetult suhkruasendaja topsis), riskib ta teadlikult sellega, et vangla käsitleb toodet keelatud

esemena. Vanglal on oluline hindamisruum esemete lubatavuse ning neist lähtuva ohu

määratlemisel. Vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud asutus, kellel

peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude avastamisel ja

ennetamisel (Riigikohtu 25.10.2012 otsus nr 3-3-1-28-12, p 14 ja seal viidatud

kohtupraktika).

10.2 Eeltoodut silmas pidades on ka kaebaja kambrist leitud ja vaatluse tulemusel tundmatu

roosa pulbri näol tegemist keelatud esemega sõltumata sellest, kas kinnipeetav on teadmata

5(7)

3-24-322

põhjusel otsustanud sõrmkindasse peidetult suhkruasendaja topsis teiste maitseainete seas

hoiustada pesupulbrit, värvilise pliiatsi puru või muud leitud pulbrile sarnanevat ainet. Seega

ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel mingit tähtsust ka see, kas vangla kaupluses müüakse

pesupulbrit pulbrilisel kujul või mitte. Vangla kinnitusel kaebaja ei ole vangla kauplusest

pulbrilist pesuvahendit ka tellinud ning vangla kaupluses ei müüda roosat toiduainet või

toodet, mis võiks purustatult välja näha nagu roosa pulber. Ühtlasi on vastustaja selgitanud, et

kaebaja kambrist tundmatu pulbri avastamisest 28 päeva varem leiti esimesest üksusest

samalaadne pulber, millest võib järeldada, et pulber oli esimese üksuse kinnipeetavate vahel

levinud ja omas kindlat otstarvet. Eeltoodu valguses pole eluliselt usutav, et kaebaja valduses

olnud suhkruasendaja topsist leitud tundmatu pulber oli tegelikult pesupulber või muu vangla

kaupluses müüdav toode. Kui tegemist olnuks tõepoolest vangla kauplusest soetatud lubatud

tootega, puudunuks mis tahes mõistlik põhjus seda niisugusel varjatud viisil kambris

hoiustada.

10.3 Kokkuvõttes on vangla õigesti leidnud, et kaebaja kambrist leitud tundmatu roosa pulber

on keelatud ese ja sellest tulenevalt põhjendatult tuvastanud kodukorra p 7.1.1 rikkumise.

11. Kaebaja heidab vanglale ette, et ta ei selgitanud välja, kellele tema kambrist leitud

keelatud ese kuulub. Kaebaja on vanglale menetluse käigus selgitanud, et suhkruasendaja tops

võis kuuluda tema vanale kambrikaaslasele. Seega kaebaja leiab sisuliselt seda, et rikkumine

ei ole talle etteheidetav. Kohus kaebajaga ei nõustu.

11.1 Kodukorra p-s 7.1.1 seatud piirangu mõtteks ei ole tagada üksnes seda, et kinnipeetaval

poleks omandiõigust selles punktis kirjeldatud tunnustele vastavale esemele, vaid üldiselt

kinnipeetavate poolt seesuguste esemete valdamise ja kasutamise ära hoidmine ning seeläbi

vangla ja inimeste julgeoleku ohustamise vältimine. Seetõttu näeb vangla kodukord

kinnipeetavatele muu hulgas ette ka kohustuse kadunud või leitud esemest kohe teatama

vanglateenistuse ametnikule (p 1.13.4) ning ka keelu omandada ja võõrandada esemeid ning

aineid teistelt kinnipeetavailt, samuti esemeid ja aineid teistele kinnipeetavatele edasi anda

ning vahendada (p 1.14.22). Seega, kui kaebajale teadaolevalt jäi tema lauale vanale

kambrikaaslasele kuulunud ese (suhkruasendaja tops), pidanuks ta sellest koheselt vanglale

teada andma ning vangla oleks saanud eseme kaebaja kambrist likvideerida. Tagantjärele (st

alles keelatud eseme avastamisel vanglateenistuse ametniku poolt) on sisuliselt võimatu

kindlaks teha, kellele konkreetsest kambrist leitud ese algselt võis kuuluda. Kaebaja on

14.11.2023 antud selgitustes kinnitanud, et kambris oli suhkruasendaja tops, mis tema väitel

kuulus vanale kambrikaaslasele. Seega kaebaja oli esemest teadlik, kuid sellele vaatamata ta

ei teavitanud vanglat väidetavalt talle mittekuuluvast esemest.

Kuna praegusel juhul leiti keelatud ese kaebaja valdusest ja kaebaja oli selle olemasolust

teadlik, on vangla õiguspäraselt heitnud kaebajale ette kodukorra p 7.1.1 rikkumist.

11.2 Asjakohatu on kaebaja etteheide, et vangla ei selgitanud välja, kas kaebaja on

arestimajast saabunud isik, kelle suhtes kodukorra p 7.1.1 ei kohaldu. Kaebajale tutvustati

vangla kodukorda juba 28.02.2023 ja rikkumine avastati 20.10.2023. Puudub vaidlus, et

kaebaja oli rikkumise avastamise hetkeks olnud juba pikemat aega kinnipeetava staatuses, st

talle kohaldusid kõik VangS-s ja vangla kodukorras kinnipeetavatele kehtestatud piirangud.

12. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas VangS §-s 64 sätestatuga. Kaebajat

teavitati distsiplinaarmenetluse alustamisest, talle anti võimalus selgituste andmiseks ja

vastuväidete esitamiseks distsiplinaarmenetluse protokollile (millega tutvumist on kaebaja

16.11.2023 oma allkirjaga kinnitanud, dtl 18-20). Kohtule ei nähtu, et kaebajal polnud

piisavalt aega vastuväidete esitamiseks ja see võis sisuliselt mõjutada distsiplinaarmenetluse

tulemust. Seejuures sai kaebaja täiendavalt vastuväiteid ja tõendeid esitada ka

6(7)

3-24-322

vaidemenetluses. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses välja toonud, milliseid väiteid või

tõendeid ta oleks veel tahtnud vanglale distsiplinaarmenetluses esitada, aga mida ta

vastuväidete esitamiseks antud lühikese aja tõttu teha ei saanud.

Vaidlustatud haldusakti tühistamist ei too kaasa ka kaebaja väide, et talle ei antud võimalust

tõenditega tutvuda. Kaebaja oli teadlik enda poolt antud selgituste sisust ning muude karistuse

määramisel arvesse võetud materjalide sisu on mh kajastatud distsiplinaarmenetluse

protokollis, millega kaebaja sai tutvuda. Ka keelatud eset, mille valdamise eest kaebajale

noomitus määrati, on piisavalt detailselt distsiplinaarmenetluse protokollis kirjeldatud ning

kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja võimalus oma õigusi kaitsta oli oluliselt piiratud üksnes

põhjusel, et talle eraldiseisvalt ei tutvustatud esemest tehtud fotot ja akti äravõetud eseme

kohta. Kaebaja esitatud selgitustest ja vastuväidetest ei nähtu, et kaebaja polnuks teadlik,

millise eseme kambris hoidmise eest talle noomitus määrati.

13. Karistus on määratud VangS § 64 lg-s 4¹ sätestatud tähtaja jooksul. Vastustaja on piisava

põhjalikkusega kaalunud distsiplinaarkaristuse vajalikkust ja karistuse valikut ning jõudnud

järeldusele, et põhjendatud on leebeima karistuse määramine. Kohtu hinnangul on tegemist

õiguspärase kaalutlusotsusega. Kaebajale määratud leebeim distsiplinaarkaristus on kaebajale

etteheidetud rikkumist arvestades proportsionaalne.

14. Kokkuvõttes leiab kohus, et Tallinna Vangla 20.11.2023 käskkiri nr 1-23/1-3/334 ja

10.01.2024 vaideotsus nr 5-15/24/224-2 on õiguspärased ja puudub alus nende tühistamiseks.

Sellest tulenevalt jääb rahuldamata ka kaebuses esitatud heastamisnõue (s.o vabandamise

nõue).

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

7(7)