3-24-2525/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-2525

Haldusasi

Tallinna Krematooriumi AS kaebus sihtasutuse Tartu Ülikooli

Kliinikum 15. juuli 2024. a otsuse, 16. juuli 2024. a

korralduse ja 17. juuli 2024. a otsuse ning riigihangete

vaidlustuskomisjoni 29. augusti 2024. a otsuse vaidlustusasjas

nr 143-24/275929 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja (vaidlustaja) – Tallinna Krematooriumi AS, esindaja

vandeadvokaat Asso Prii

Vastustaja (hankija) – sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum,

seaduslik esindaja juhatuse liige Liis Salumäe

Kolmas isik – Võru Matusetalitus OÜ, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Madis Saar

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Võru Matusetalitus OÜ 14. oktoobri 2024. a avalduses

esitatud vastuväited kohtu tegevusele.

2. Rahuldada Tallinna Krematooriumi AS kaebus.

3. Tühistada sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum 15. juuli 2024. a otsus osas, milles

hankija tunnistas Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse vastavaks, 16. juuli 2024. a

korraldus ja 17. juuli 2024. a otsus riigihankes viitenumbriga 275929 ning

riigihangete vaidlustuskomisjoni 29. augusti 2024. a otsus vaidlustusasjas nr 143-

24/275929.

4. Mõista sihtasutuselt Tartu Ülikooli Kliinikum Tallinna Krematooriumi AS

kasuks välja menetluskulud 8280 (kaheksa tuhat kakssada kaheksakümmend)

eurot.

5. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

6. Asendada kohtuotsuse avaldamisel otsuses mainitud füüsiliste isikute (X ja Y)

nimed tähemärkidega X ja Y.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 10 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 4. novembril 2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1).

3-24-2525

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum (hankija) avaldas 19. veebruaril 2024 riigihangete

registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Surnute transpordi ja

patoanatoomilise lahangu abilise teenuse tellimine“ (viitenumber 275929) hanketeate ja tegi

kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (RHAD), sh „Juhised pakkujale“ (dtl 264-

282). Riigihange korraldati raamlepingu sõlmimiseks.

1.1. Hankedokumentide kohaselt tuli pakkumuses esitada ühe surnu transpordi hind ilma

käibemaksuta hankija struktuuriüksusest pakkuja külmkambrisse ning lahanguabilise teenuse

hind ilma käibemaksuta ühe kuu kohta.

1.2. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks (25. märts 2024) esitasid pakkumuse Tallinna

Krematooriumi AS (praeguse haldusasja kaebaja) ja Võru Matusetalitus OÜ (praeguse

haldusasja kolmas isik).

Tallinna Krematooriumi AS-i pakkumuses oli ühe surnu transpordi hind 12.78 eurot ning

lahanguabilise teenuse hind kuus 2329.16 eurot. Võru Matusetalituse OÜ pakkumuses oli ühe

surnu transpordi hind eurot ning lahanguabilise teenuse hind kuus oli 1097.16 eurot.

1.3. Hankija tunnistas 15. juuli 2024. a otsusega vastavaks Võru Matusetalitus OÜ ja Tallinna

Krematooriumi AS-i pakkumused (dtl 260-261) ning 16. juuli 2024. a korraldusega nr 1.4-

1/25-JE edukaks vastavaks tunnistatud pakkumustest madalaima maksumusega Võru

Matusetalitus OÜ pakkumuse (dtl 263).

Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum hankekomisjon kvalifitseeris 17. juuli 2024. a otsusega

Võru Matusetalitus OÜ. Hankija otsustas RHS § 98 lg-te 1 ja 5 alusel kvalifitseerida edukaks

tunnistatud pakkuja, Võru Matusetalitus OÜ, kuna pakkuja majanduslik ja finantsseisund ning

tehniline ja kutsealane pädevus vastavad riigihanke alusdokumentides esitatud

kvalifitseerimise tingimustele (dtl 284).

2. Tallinna Krematooriumi AS esitas 29. juulil 2024 riigihangete vaidlustuskomisjonile

(VAKO) vaidlustuse sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum otsustele, millega hankija

kvalifitseeris Võru Matusetalitus OÜ ning tunnistas Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse

vastavaks ja edukaks.

3. VAKO tegi 29. augustil 2024 vaidlustusasjas nr 143-24/275929 otsuse, millega jättis

Tallinna Krematooriumi AS vaidlustuse rahuldamata ning vaidlustaja vaidlustusmenetluse

kulud tema enda kanda.

VAKO leidis kokkuvõtvalt järgmist:

1) RHAD-s lahanguabilistega seotud nõuded on esitatud nii kvalifitseerimistingimusena kui

vastavustingimusena ning vaidlustuskomisjon kontrollis sellega seoses kolmanda isiku

kvalifitseerimise otsust, mille tunnistas õiguspäraseks;

2) kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus on õiguspärane ning puuduvad

alused selle kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustaja ei ole väitnud ega tõendanud, et kolmanda

isiku pakkumus ei vastaks mõnele RHAD vastavustingimusele, mille tõttu tuleks pakkumus

tagasi lükata riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg 2 esimese lause alusel;

2(18)

3-24-2525

3) vaidlustaja soovib panna hankijale hankemenetluses ebaproportsionaalse ja ebareaalse

kontrollikohustuse. Hankija on küsinud kolmandalt isikult korduvalt selgitusi pakkumuse

maksumuse kujunemise kohta ning iseseisvalt tõendeid kogunud.

4) vaidlustuskomisjon nõustub hankija järeldustega kolmanda isiku pakkumuse maksumuse

põhjendatuse osas, sh võimalik kulude suurenemine 4-aastase lepinguperioodi jooksul on

maandatud võimalusega 2 aasta möödumisel lepingulist hinda tarbijahinnaindeksi muutuse

võrra korrigeerida, samuti on pakkujale lubatud ristsubsideerimine, mis omakorda maandab

võimaliku hinnatõusu riski;

5) kolmanda isiku pakkumuses esitatud ühe lahanguabilise teenuse maksumus kuus (1097,16

eurot) vastab kehtivale töötasu alammäärale (820 eurot), sisaldades tööandja poolt tasumisele

kuuluvaid makse. Kolmanda isiku pakutud hind on pakkumuse esitamise seisuga õigusaktide

nõuetega kooskõlas. Pakkujal (lepingupartneril) on õigus tasu muuta 2 aasta möödudes

lepingu sõlmimisest maksimaalselt 10% ulatuses. Kolmanda isiku pakkumus on kulupõhine,

võimalik hinnatõusu risk on maandatud lepingujärgse õigusega hinda tõsta ning kolmas isik

on selgitanud, kuidas ta korraldab puhkuseaegse asenduse;

6) kolmas isik on sõnaselgelt kinnitanud, et ei põhjenda oma pakkumuse maksumust

hankevälise ristsubsideerimisega. Riigihanke sisene ristsubsideerimine on lubatud;

7) hankija on teostanud kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontrolli RHS §-s 115

sätestatud korras ning mõistlikus ulatuses ning leidnud, et kolmanda isiku pakkumuse

maksumus ei ole põhjendamatult madal. Hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamiseks on kooskõlas RHS §-ga 115 ja § 117 lg-ga 1 ning alused selle kehtetuks

tunnistamiseks puuduvad.

4. Tallinna Krematooriumi AS esitas 9. septembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles

palub tunnistada kehtetuks sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum 15. juuli 2024. a otsus, 16.

juuli 2024. a korraldus ja 17. juuli 2024. a otsus Võru Matusetalitus OÜ pakkumise vastavaks

ja edukaks tunnistamise ning Võru Matusetalitus OÜ kvalifitseerimise kohta. Samuti

palutakse kaebuses tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 29. augusti 2024. a otsus

vaidlustusasjas nr 143-24/275929.

5. Kohus võttis 10. septembri 2024. a määrusega kaebuse menetlusse vaidlustatud hankija

otsuste ja VAKO otsuse tühistamise nõuetes ning kaasas menetlusse kolmanda isikuna Võru

Matusetalitus OÜ.

Vastustaja ja kolmas isik esitasid 17. septembril 2024 kohtule vastused kaebusele.

6. Kohus määras 18. septembri 2024. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses.

Kaebaja ja kolmas isik esitasid 9. oktoobril 2024 täiendavad kirjalikud seisukohad ning

menetluskulude väljamõistmise taotlused ja kuludokumendid. Kohus lahendas 9. oktoobri

2024. a määrusega kolmanda isiku vastuväited kohtu tegevusele. Vastustaja ja kolmas isik

esitasid 14. oktoobril 2024 enda vastuväited kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja väidab kaebuses ja täiendavates kirjalikes seisukohtade kokkuvõtvalt järgmist.

3(18)

3-24-2525

7.1. VAKO on ebaõigesti sisustanud hankija kontrollikohustust RHS § 115 lähtuvalt,

hinnanud ebaõigesti menetluses esitatud tõendeid ning jätnud tähelepanuta hankija enda poolt

eksimuse möönmise.

7.2. Hankija on kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust kontrollides eksinud

või teinud diskretsioonivea ning VAKO ei ole viga kõrvaldanud. Hanke eeldatav maksumus

oli 160 000 eurot. Kolmanda isiku pakkumuse eelduslik maksumus on 74 066,88 eurot (46%

hanke eeldatavast maksumusest) ning vaidlustaja pakkumuse eelduslik maksumus 158

318,88 eurot (98,95% hanke eeldatavast maksumusest). Kui hankija ei pea kolmanda isiku

pakkumust põhjendamatult madalaks, tuleb tal põhjendada enda arvutatud eeldatava

maksumuse suurust.

7.2.1. VAKO praktika järgi saab põhjendamatult madalaks maksumuseks RHS § 115 lg 8

kontekstis pidada sellist pakkumuse maksumust, mis ei kata kõiki sõlmitava hankelepingu

täitmisega kaasnevaid kulusid. Minimaalsete tööjõukulude puudumine pakkumuse

maksumuses annab hankijale aluse järeldada, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult

madal ja hankijal on õigus pakkumus RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükata.

7.2.2. Hankija on kahtluse korral kohustatud välja selgitama, mis on hangitavate teenuste

reaalne hind ja võrdlema seda pakkumustes toodud maksumustega. Nii hankija kui ka VAKO

on rikkunud uurimispõhimõtet ja eksinud kohtupraktikas väljendatud põhimõtte vastu et kui

hankija on juba algatanud kontrolli, et kõrvaldada kahtlus pakkumuse maksumuse

põhjendatuses, ei ole põhjendatud usaldada pakkuja kontrollimatut vastust hankija

selgitusnõudele. Hankija ei pidanud vajalikuks kolmanda isiku paljasõnalisi selgitusi

täiendavalt kontrollida ega kahtluse alla seada, kuigi need olid vastuolus kaebaja

seisukohtadega. Hankija ei ole välja selgitanud, kuidas saab pakkumuses näidatud tööjõukulu

(4,4 eurot) eest teenust osutada ega välja selgitanud sõidukitega seotud kulu kujunemist.

Samuti ei ole tõendatud, kuidas on kolmandal isikul võimalik soetada surnukotte pakkumuses

näidatud hinnaga.

7.3. Lahanguabiliste puhul näidatud töösuhted on fiktiivsed.

7.3.1. HD Juhiste p 4.3.5 kohaselt peab pakkuja meeskonda kuuluma vähemalt 2

lahanguabilist ning hankepassis esitatud lahanguabilised peavad olema samad, kes osalevad

hiljem ka teenuse osutamisel. HD raames esitatud vastavustingimuste kohaselt peab kumbki

lahanguabiline omama vähemalt aasta pikkust lahangulise töö kogemust. Kolmanda isiku

meeskonnas (palgal) ei ole hankedokumentidele vastavaid lahanguabilisi ning nende isikute

kandmine töötamise registrisse (TÖR) on pelgalt näiliku ettekujutuse loomine töösuhte

olemasolust. Kuni hankija 2. augusti 2024. a vastuse edastamiseni ei olnud vaidlustajale

tõsikindlalt teada kahe lahanguabilise isikud, kelle CV kolmas isik esitas pakkumuses.

Hankija ei viidanud vastuses, et kolmanda isiku pakkumuses sisaldus lisaks neile

lahanguabilistele, kelle osas oli esitatud TÖR registreering ja kinnitus, veel üks

lahanguabiline.

7.3.2. Jääb selgusetuks, kas hankija teostas ka kolmanda hankepassis nimetatud

lahanguabilise osas kontrolli, kas vastav info edastati, kas ta vastas HD-s sätestatud

tingimustele ning kas ka temaga oli sõlmitud väidetavalt formaalne töösuhe. Kontrolli

tulnuks teostada kõigi kolme lahanguabilise osas, kuna nende CV-de esitamine tähendab, et

kõik kolm hakkavad hankelepingut täitma ja neile tuginetakse kvalifitseerimis- või

4(18)

3-24-2525

vastavustingimuste täitmisel. Hankija 2. augusti 2024. a vastusest ja lisadest jääb mulje, et

kontrolli teostati ainult kahe lahanguabilise osas.

7.3.3 Kui VAKO-l ei olnud teavet kolmanda lahanguabilise kohta, jääb arusaamatuks, kuidas

hinnati tal lepingulise suhte olemasolu. Tõendatud on, et ka ülejäänud kahe lahanguabilise

töösuhted on fiktiivsed (näilikud). Arvestades EKEI Lõuna-Eesti kohtuarstliku osakonna

täiskoormusega lahanguspetsialisti aastast kogutulu (1841,8 eurot kuus, brutotasuna), ei ole

usutav, et isik kelle puhul kolmas isik väidab hakkavat maksma miinimumtöötasu, asuks

kolmanda isiku juurde tööle. Ka isik ise on kinnitanud, et hankijale esitatud kinnituskirjas

esitatud tingimustel töösuhet ei eksisteeri (vaidlustuse lisa 6). Ta on selgelt väljendanud, et ei

ole plaaninud täiskoormusega kolmanda isiku juurde tööle minna ning et tegelikult ta lepingus

märgitud palga eest seda tööd ei teeks.

7.3.4. Kinnituskirjas on ebaõiged kinnitused. Töö eest makstav tasu kui töölepingu oluline

tingimus peab kajastuma töölepingutes. Kolmas isik on kaks lahanguabilist kandnud TÖR-i

vahetult enne pakkumuse esitamist (19. märtsil 2024) ning väitnud hankijale, et isikud

suundusid koheselt palgata puhkusele. Kolmas isik ei täitnud nende tegelike tööandjate osas

hankepassi kohustust.

7.3.5. Kolmas isik ei ole väidetavate töösuhete kinnituseks kohtule tõendeid esitanud.

8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised seisukohad.

8.1. Kolmas isik esitas tõepoolest hankepassis andmed kolme lahanguabilise kohta ning koos

pakkumusega kolme lahanguabilise elulookirjeldused. Hankija palus hankepassis esitatud

kinnituse kontrollimiseks ning veendumaks, et lahanguabilised on kolmanda isiku

meeskonnas ja nende töötasu vastab Eesti Vabariigis kehtestatud töötasu alammäärale,

kolmandal isikul esitada Maksu- ja Tolliameti töötamise registri väljavõtted ning kinnitused

töötasu kohta. Kolmas isik esitas palutud materjalid kahe lahanguabilise kohta. Kuna hanke

alusdokumentides oli sätestatud nõue kahe, mitte kolme lahanguabilise olemasolu kohta, olid

esitatud selgitused ja tõendid ammendavad ning hankijal puudus vajadus ja kohustus

kontrollida kolmanda lahanguabilise kohta puutuvat. Kui pakkuja esitab koos pakkumusega

rohkem informatsiooni kui hankija on palunud, ei too see endaga kaasa täiendavat

kontrollikohustust. Seega pole põhjendatud nõuda ka andmeid kolmanda isiku pakkumuses

esitatud kolmanda lahanguabilise kohta.

8.2. Kaebaja pole märkinud, missugusest õigusnormist tuleneb hankija kohustus

riigihankemenetluses kontrollida vastavustingimustele vastavust (kahe 1-aastase lahangulise

töö kogemusega lahanguabilise kuulumist pakkuja meeskohta) ulatuslikumalt kui hankija

seda juba teinud on. Hankija on nõudnud kolmandalt isikult töötamise registri andmed,

kinnituse töösuhte olemasolu ja töötasu kohta. Hankija ei viinud ka kaebaja suhtes läbi

ulatuslikumat kontrolli. Kaebaja soovitud ulatuses kontrollikohustus ületab selgelt

riigihankemenetluses läbi viidava kontrolli piire.

8.3. Riigihankemenetlus on eeskätt dokumentidel põhinev kirjalik menetlus. Hankija tegi

kolmandale isikule asjakohased päringud, kolmas isik esitas dokumentaalsed tõendid.

Hankija otsused põhinevad kõnealustel tõenditel. Riigihangete vaidlustuskomisjon ega kohus

ei saa lähtuda hankija otsuse põhjendatuse ja õiguspärasuse hindamisel lahanguabiliste poolt

kaebajale teada antud kavatsustest ning puudub selgus, kas lahanguabilised oma väidetavad

kavatsused ellu viivad või mitte. Kolmas isik on piisavate majandus- ja õigusteadmistega isik,

5(18)

3-24-2525

kellele on ettenähtav ja arusaadav, et riigihankemenetluse edukale läbimisele järgneb

kohustus riigihankemenetluse tulemusel sõlmitav leping ka nõuetekohaselt täita. Lepingu

rikkumine võib kaasa tuua selle erakorralise ülesütlemise, mis omakorda võib viia isiku

edasisele kõrvaldamisele riigihankemenetlustest. Kolmandal isikul oli ja on võimalus

omavahelises suhtluses lahanguabilistega täpsustada nende kavatsusi ning sellest tulenevalt

riigihankemenetlusega edasi minna või astuda sammud riigihankemenetlusest ilma lepingut

sõlmimata väljuda.

8.4. VAKO on õigesti järeldanud, et tegemist pole teise ettevõtja vahenditele tuginemisega

RHS § 103 lg 2 alusel, kuna kolmanda isiku hankepassis nimetatud lahanguabilistel on

kolmanda isikuga lepinguline suhe. Hankijal puudus alus nõuda hankepassi täitmist teiste

ettevõtjate kohta.

8.5. Hankija möönab, et kolmas isik ei ole andnud hankija päringule ammendavat vastust ühe

surnu transpordi maksumuse osas, kuid tal on võimalik esitada kohtumenetluses täiendav

teave, kas pakkumus on vastavas osas kulupõhine, ning juhul, kui pakkumus ei ole vastavas

osas kulupõhine, siis milliste vahenditega tagab kolmas isik pakkumuse realistlikkuse ehk

oma võimekuse sõlmitav raamleping nõuetekohaselt täita.

8.6. Hankija jääb ka oma varasemates vastustes riigihangete vaidlustuskomisjonile avaldatud

seisukohtade juurde.

9. Kolmas isik vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ning jääb vaidlustusmenetluses esitatud

seisukohtade juurde, märkides vastuseks kaebusele järgmist.

9.1. Kolmanda isiku pakkumus vastab lahanguabiliste osas RHAD-s sätestatud nõuetele.

RHAD kohaselt pidid pakkujad pakkumuses nimetatud lahanguabiliste nõuetele vastavuse

tõendamiseks vastustajale esitama (a) kinnituse lahanguabilise olemasolu kohta hankepassis

ja (b) lahanguabiliste vabas vormis elulookirjeldused ning et vastustaja on neid andmeid

pidanud piisavakas. Kolmas isik on vastava teabe ja dokumendid esitanud. Seda, millised

dokumendid on pakkuja ja pakkumuse nõuetekohasuse kindlaks tegemiseks vaja esitada, saab

hankija otsustada RHAD-d koostades (RHS § 77 lg 4 p 9). Kolmas isik on esitanud ka kõik

vastustaja poolt kaebaja nõudel soovitud täiendavad dokumendid.

9.1.1.RHAD, sh juhised pakkujale punkt 4.3.5, ei sätesta nõuet, mille kohaselt peavad

lahanguabilised olema pakkumuse esitamise hetkel pakkuja palgal (vt nt kaebuse punkti 10).

Juhiste punkti 4.3.5 kohaselt peab pakkuja meeskonda kuuluma vähemalt 2 lahanguabilist,

kuid hankedokumendid ei täpsusta, mida „meeskonda kuulumine“ täpsemalt tähendab.

„Meeskonda kuulumise“ nõue on täidetud ka juhul, kui pakkuja on saavutanud riigihanke

alusdokumentides lahanguabilistele kehtestatud nõuetele vastavate isikutega kokkuleppe, mis

võimaldab juhul, kui pakkujaga hankeleping sõlmitakse, neid isikuid hankelepingu täitmisel

kasutada. Asjakohatud on kaebuse põhjendused, mille kohaselt on „meeskonda kuulumise“

nõue täidetud vaid juhul, kui pakkuja on lahanguabilisega sõlminud lepingu ning maksab talle

töötasu. Kolmas isik on lahanguabilistega kõik vajalikud kokkulepped saavutanud ja seda ka

tõendanud.

9.1.2. Vastustaja on ka kolmanda isiku pakkumuses nimetatud kolmanda lahanguabilise

nõuetele vastavust nõuetekohaselt kontrollinud. Kolmas isik esitas ka kolmanda

lahanguabilise kohta vastustajale kõik RHAD-s nimetatud andmed ja dokumendid.

6(18)

3-24-2525

9.1.3. Kolmanda isiku lahanguabiliste töösuhted ei ole fiktiivsed, vaid tegelikud ja kehtivad.

Kolmas isik on vastustajale edastanud dokumendid, et kolmandale isikule on lahanguabilise

töö kättesaadav brutotasuga 820 eurot ning tähtsust ei oma, milliseid andmeid on EKEI

avaldanud enda lahanguspetsialistide töötasu kohta. EKEI lahanguspetsialistide töö erineb ka

patoanatoomilise lahanguabilise tööst. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus peab katma

kolmanda isiku kulud, mitte EKEI poolt oma töötajatele makstava töötasu. Ka kaebaja poolt

pakutud hind on tema väidetud „turuhinnast“ väiksem.

9.1.4. X ei ole kaebajale avaldanud, et tema ja kolmanda isiku vahel tema poolt digitaalselt

allkirjastatud kinnistuskirjas kirjeldatud tingimustele vastavat töösuhet tegelikult ei eksisteeri

või et sõlmitud töölepingu tingimused erineksid tema kinnistukirjas märgitud tingimustest.

Küll on aga kaebaja esindaja püüdnud mõjutada Xit avaldama tema ja kolmanda isiku

vahelise õigussuhte kohta andmeid. Kolmas isik ei ole vaidlustajale esitanud valeandmeid ega

fiktiivseid dokumente.

9.2. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal.

9.2.1. Kaebaja viidatud juhiste punkt 5.6 ei ole pakkumuste maksumuse põhjendatuse

hindamisel asjakohane ja sellest ei tulene keeldu katta kulusid hankelepinguvälistest tuludest.

9.2.2. RHS § 115 lg 1 ei võimalda piiranguteta ja abstraktsed pakkumuse maksumuse

lauskontrolli, vaid eeldab kiiret ja eesmärgipärast kontrolli. Hankija peab kontrolli alustamise

eeldusena esmalt kindlaks tegema, et konkreetse pakkumuse maksumus erineb

märkimisväärselt võrdlusbaasist. Praegusel juhul selline märkimisväärne erinevus kolmanda

isiku pakkumuse maksumuse ja võrdlusbaasi vahel puudus. kolmanda isiku pakkumuse

maksumus on samas suurusjärgus hetkel kehtiva 2019. a kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud

samasisulise hankelepingu maksumusega ning samas suurusjärgus Põhja-Eesti

Regionaalhaigla poolt 2021. a läbi viidud sarnase hanke maksumusega.

9.2.3. Hankija täiendava kontrolli alustamist ei tinginud hankija kahtlus kolmanda isiku

pakkumuse madalas maksumuses, vaid kaebaja tegevus sellise kontrolli alustamiseks. Kaebaja

ei ole toonud ega tõendanud ühtegi konkreetset asjaolu, mis annaks aluse väita, et vastustaja

on kaalutlusõigust teostades toime pannud ilmselge rikkumise. Kaebaja subjektiivne soov, et

tema konkurendi suhtes viidaks läbi põhjalikum kontroll, ei saa olla vastustaja otsuste

tühistamise aluseks.

9.2.4. Vaidlusalune riigihanke ei olnud osadeks jagatud. Seetõttu saaks RHS § 115 lg 1 alusel

kontrollida ainult pakkumuse kogumaksumuse põhjendatust. Riigihangete seadus ei keela

hankesisest ristsubsideerimist.

9.2.5. Kolmas isik on korduvalt selgitanud ühe surnu transporditeenuse maksumuse

kujunemist. Kolmanda isiku poolt pakutud ühe surnu transporditeenuse hind (5,88 eurot) on

samas suurusjärgus nagu kaebaja on hankijale sama teenust viimased 4 aastat osutanud (7,15

eurot).Pakutud hind katab kõik kulud. Kaebaja ei ole avaldanud enda ühe surnu

transporditeenuse hinna arvestust. Asjaolu, et kolmas isik on väiksema ettevõtjana suutnud

oma tegevust korraldada efektiivsemalt ja väiksemate kuludega, ei saa olla kolmanda isiku

pakkumuse tagasilükkamise aluseks. Arvestades, et kaebaja asukoht on hankija asukohast

kaugemal kui kolmanda isiku asukoht ning kaebaja keskmised tööjõukulud on vaidlustaja

tööjõukuludest 2 korda suuremad, pole alust väita, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus

on põhjendamatult madal. Kaebaja on viimased 4 aastat vastustajale lahanguabilise teenust

7(18)

3-24-2525

osutanud hinnaga 867,48 euro, mis on kolmanda isiku poolt käesolevas hankes pakutust 21%

vähem.

9.2.6. Kuigi riigihanke alusdokumentide kohaselt peab pakkuja meeskonda kuuluma kaks

lahanguabilist, saab hankelepingu täitmisel korraga rakendada vaid ühte lahanguabilist

korraga ning pakkumuse maksumusse saab arvestada eelkõige ühe lahanguabilise töö

maksumuse. Kolmandal isikul on võimalik lahendada lahanguabilise asendamine puhkuse ajal

nii, et see ei tekita talle lisakulusid.

9.2.7. Hankedokumentidest ei tulene, et pakkumuse maksumus peab katma ka kõik

hankelepingu täitmisega seonduvad teoreetilised kulud, sh kulud, mille tekkimine ja eeldatav

suurus riigihanke alusdokumentidest üldse ei nähtu, ning pakkuja kaudsed kulud.

9.2.8. Kaebaja väited ristsubsideerimise kohta on asjakohatud. Vastustaja on 23. juuli 2024. a

e-kirjas kaebajale silmas pidanud hankelepingu alusel osutatava surnute tarnsporditeenuse ja

lahanguabilise teenuse ristsubsideerimise lubatavust. Kolmas isik ei ole oma pakkumust

põhjendanud hankevälise ristsubsideerimisega. Kolmas isik suudab hankelepingu täitmise

kulud katta ka juhul, kui kolmanda isiku pakkumuse maksumus seda ei kataks.

KOHTU SEISUKOHT

10. Kohus lahendab esmalt kolmanda isiku 14. oktoobri 2024. a vastuväited kohtu tegevusele.

HKMS § 90 lg 1 ls 2 kohaselt lahendab kohus vastuväite määrusega. HKMS § 162 lg-st 1

tulenevalt võib kohus kohtuotsuse resolutsioonis lahendada ka veel lahedamata menetluslikud

taotlused.

10.1. Kaebaja esitab vastuväite, et kohus võttis 9. oktoobri 2024. a määrusega teisi

menetlusosalisi, sh kolmandat isikut ära kuulamata vastu kaebaja poolt 8. oktoobril 2024

esitatud tõendi.

Kohus pidas 9. oktoobri 2024. a määruses kaebaja poolt ühepäevase hilinemisega esitatud

tõendit vastavalt HKMS § 62 lg 1 ls-le 2 ja § 51 lg-le 4 lubatavaks, kuna kaebaja on 7.

oktoobri 2024. a e-kirja esitanud selle tõendi saamisel kohe järgmisel päeval ning nii vähese

hilinemisega esitatud tõendi vastuvõtmine ei takista teistel menetlusosalistel esitada oma

vastuväiteid 18. septembri 2024. a kohtumäärusega määratud tähtajal (hiljemalt 14. oktoobriks

2024) ega venita menetlust. Kaebaja oli enda 9. oktoobri 2024. a menetlusdokumendi koos

tõendiga edastanud ka nii kolmanda isiku esindajale kui hankijale. Hilinemisega esitatud

avalduse või tõendi vastuvõtmisel on kohtul HKMS § 62 lg 1 ls-st 2 ja § 51 lg-st 4 tulenev

hindamis- ja kaalumisruum ning kohtu lõplik otsustus avalduse või tõendi vastuvõtmisel ei

pruugi sõltuda teiste menetlusosaliste arvamusest. Kohus peab hankeasja lahendama piiratud

aja jooksul (HKMS § 275 lg 2) ning sellest tulenevad ka erisused tavapärasest

halduskohtumenetlusest (vt HKMS 28. peatüki sätted). Kolmas isik ei ole jäänud ilma

võimalusest kohtu antud tähtajast hiljem esitatud tõendi kohta arvamust avaldada ning kohus

saab kolmanda isiku seisukohaga tõendeid kogumis hinnates arvestada.

Eeltoodut arvestades jätab kohus vastuväite kohtu tegevusele tõendi vastuvõtmisel

rahuldamata.

10.2. Vastuseks kolmanda isiku etteheidetele lahanguabiliste andmete teatavakssaamise kohta

märgib kohus esmalt, et ei saa kõrvaldada väidetavat vaidlustuskomisjoni eksimust kolmanda

isiku ärisaladuseks olevate andmete kättesaadavuse osas ega hinda ka selles osas VAKO

8(18)

3-24-2525

tegevuse õiguspärasust. VAKO-l on tõenditele juurdepääsu piiramisel kehtiva õiguse raames

kaalumisruum ning VAKO tegevus tõenditele juurdepääsu võimaldamisel/piiramisel ei ole

praegusel juhul halduskohtu pädevuses. VAKO vastavat tegevust ei ole otsesõnu vaidlustatud.

Kolmanda isiku 7. oktoobri 2024 menetlusdokumendi lisade 1 ja 2 kaebajale nähtavaks

tegemise osas on kohus endiselt seisukohal, et kujunenud menetluslikus olukorras ei olnud

neile tõenditele juurdepääsu piiramine enam otstarbekas ega teeninuks eesmärki sõltumata

sellest, kas vastav teave oli kaebajale teatavaks saanud VAKO eksimuse tõttu või mitte.

Seoses kolmanda isiku väitega, et erinevalt kolmanda isiku esitatud tõenditele

juurdepääsupiirangu mittekohaldamisest on kohus seda teinud kaebaja viidatud tõendi

(vaidlustuse lisa 7) puhul ilma kaebaja vastava taotluseta, märgib kohu järgmist. Ühe

menetlusosalise eemaldamise HKMS §79 alusel ja § 88 lg 2 alusel toimikule juurdepääsu

piiramise võib kohus otsustada ka ise ilma menetlusosalise taotluseta. Praegusel juhul lähtus

kohus kaebuse p-s 36 tehtud viitest dokumendi konfidentsiaalsele olemusele. Kohus on enda

seisukohta 11. septembri 2024. a kohtumääruses põhjendanud. Kolmas isik ei ole kasutanud

võimalust vastavalt määruses esitatud selgitustele määruskaebusega vaidlustada.

Eeltoodut arvestades jätab kohus ka vastuväited seoses tõendite juurdepääsu piiramisega

rahuldamata.

11. Kaebaja on esitanud kaebuse nõuetega tühistada hankija otsused kolmanda isiku

pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise ning kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta.

Samuti palub kaebaja tühistada VAKO otsus, millega tema vaidlustus jäeti rahuldamata.

Vaidlus halduskohtus keskendub peamiselt kahele küsimusele:

1) kas kolmandal isikul on RHAD nõuetele vastavad kaks lahinguabilist;

2) kas kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal ning kas hankija on vastavaid

asjaolusid piisavalt välja selgitanud ja hinnanud.

12. Hankija on nõudeid lahanguabilistele sätestanud Juhiste p-des 4.3.5 ja 5.5 (dtl 266) ning

sama sisuga Hankepassis kvalifitseerimise tingimusena ja vastavustingimustes järgmiselt.

12.1. Hankepassi osas „Haridus ja kutsekvalifikatsioonid“ on hankija, viidates RHS § 101 lg 1

p-le 6, kehtestanud kvalifitseerimistingimusena: “Pakkuja meeskonda peab kuuluma vähemalt

2 lahanguabilist. Tingimuse kirjeldus: Nõue: Pakkuja esitab kinnituse lahanguabiliste

olemasolu kohta hankepassis. Hankepassis esitatud lahanguabilised peavad olema samad, kes

osalevad hiljem ka teenuse osutamisel.“

12.2. RHAD dokumendis „Vastavustingimused“ p-s 5.5. on vastustaja sätestanud nõude:

„Kumbki lahanguabiline peab omama vähemalt aasta pikkust lahangulise töö kogemust.

Pakkujal tuleb esitada lahanguabiliste elulookirjeldused.“ Pakkujatel on tulnud esitada vabas

vormis elulookirjeldused.

12.3. „Juhised pakkujale“ p 4.3.5 näeb ette: „Pakkuja meeskonda peab kuuluma vähemalt 2

lahanguabilist. Pakkuja esitab kinnituse lahanguabiliste olemasolu kohta hankepassis.

Hankepassis esitatud lahanguabilised peavad olema samad, kes osalevad hiljem ka teenuse

osutamisel.“

„Juhised pakkujale“ p 5.5 „Kumbki lahanguabiline peab omama vähemalt aasta pikkust

lahangulise töö kogemust. Pakkujal tuleb esitada lahanguabiliste elulookirjeldused.“

9(18)

3-24-2525

13. Eeltoodust ilmneb, et hankija ei ole lahanguabiliste arvulise nõude osas olnud

dokumentides järjekindel, kasutades kord sõnastust „vähemalt 2“ ning teisalt „kumbki“, mis

viitab just nõudele, et isikuid olekski kaks. Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2018 järgi

tähendab „kumbki“ kas üks või ei ükski kahest1ning „Eesti keele seletavsõnaraamat“ 2009

järgi jaatuse puhul „nii üks kui teine“ ja eituse puhul „ei see ega teine“2

Kohus on ülal kirjeldatud sõnastusliku ebajärjekindluse juures juba 9.oktoobri 2024. a

kohtumääruses asunud seisukohale, et kui pakkuja (kolmas isik) on hankijale täiendavaks

kontrolliks esitanud teabe vaid kahe lahanguabilise kohta, puudub vajadus kontrollida algselt

hankepassis märgitud kolmanda isiku nõuetele vastavust. Kolmandal isikul pakkujana oli

vastuseks hankija päringule võimalus esitada kõik puuduolevad tõendid ja selgitused. Asjaolu,

et ta esitas need vaid kahe isiku kohta, näitab, et tal kas ei olnud rohkem vajalikke dokumente

esitada või ta ei pidanudki seda vajalikuks. Kohtu hinnangul täitis hankija piisavalt enda

uurimis- ja selgitamiskohutust ning ta ei pidanud tegema rohkem jõupingutusi kolmandana

hankepassis märgitud isiku vastavuse kontrollimiseks.

14. VAKO jõudis kohtu hinnangul põhjendatult järeldusele, et hankija on käsitlenud

lahanguabilistele kehtestatud nõudeid nii kvalifitseerimis- kui vastavustingimusena. Kohus

nõustub ka VAKO RHS § 101 lg l p-le 6 tugineva hinnanguga, et hankija on kvalifitseerimise

tingimuse kehtestamisel eksinud. Selle sätte kohaselt võib hankija nõuda pakkuja või taotleja

tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks

pakkujalt andmeid tema juhtide või teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest

vastutavate isikute, kuid mitte teenust vahetult osutavate töötajate hariduse ja

kutsekvalifikatsiooni kohta. Samas võib aga nõustuda VAKO-ga selles, et praegusel juhul on

erandlikult võimalik kontrollida lahanguabiliste vastavust läbi eduka pakkuja kvalifitseerimise

otsuse (VAKO otsuse p 9).

15. Kaebaja on kahtluse alla seadnud, kas kolmandal isikul on täidetud nõue, mille kohaselt

peab tal olema kaks vähemalt aasta pikkuse lahangulise töö kogemusega lahanguabillist, kes

kuuluvad pakkuja meeskonda. Kaebaja järeldab asjas esitatud tõendite pinnalt, et kolmanda

isiku pakkumuses välja toodud lahanguabiliste töösuhted on fiktiivsed ning heidab hankijale

ette vastavate asjaolude ebapiisavat väljaselgitamist.

16. Nagu juba märgitud VAKO otsuse p-s 13, pole ka kohtu arvates üheselt mõistetav, mida

on hankija silmas pidanud „pakkuja meeskonda kuulumise“ all. Ühelt poolt on mõeldav

tõlgendus, et silmas on peetud üksnes püsivat olemasolevat töösuhet, nagu seda näeb kaebaja.

Seda lähenemist toetab ka tingimus, et hankepassis esitatud lahanguabilised peavad olema

samad, kes osalevad hiljem ka teenuse osutamisel (vt käeoleva otsuse p 12.1). Teisalt on

võimalik meeskonda kuulumise all mõista olukorda, kus pakkuja loob valmisoleku tagada

hanke võitmise ja hankelepingu sõlmimise korral hankelepingu esemeks oleva teenuse

nõuetekohane osutamine ja lepingu täitmine, st tal on olemas pakkumuses näidatud vastava

kogemusega inimesed, kes on lepingu kehtima hakkamisel valmis tema ettevõttes tööle

asuma.

Kuna hankijale oli eelduslikult teada, et pakkujateks osutuvad äriühingud, kelle puhul saab

meeskonnana mõista nende kollektiivi või töötajaskonda, nõustub kohus, et nõuetele

vastavust saab kontrollida läbi töösuhte olemasolu pakkuja ja lahanguabilistena nimetatud

isikute vahel. Kuna selliselt on vastavust kontrollima asunud ka hankija ise, tuleb järeldada, et

just niisuguse tähenduse on ta pakkuja meeskonda kuulumisele RHAD-s omistanud.

1 https://arhiiv.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kumbki&F=M

2 https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kumbki&F=M

10(18)

3-24-2525

17. RHS § 114 lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi

või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui

selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest.

18. VAKO seisukoha järgi kinnitavad asjas esitatud tõendid ja selgitused kahe lahanguabilise

tööleasumist kolmanda isiku juurde täistööajaga kehtiva alampalgaga (2024. aastal 820 eurot).

Menetlusosalised on eri meelt selles, kas tegemist oli tegelike või näilike töölepinguliste

suhetega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul

pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele

vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata

tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.

Hankija on hinnanud nõuete täidetust lahanguabiliste arvule, kogemusele ja nende tegelikule

tööleasumisele pakkuja meeskonnas, tehes täiendavaid päringuid ja dokumendinõudeid

kolmandale isikule, mille tulemusena on hankijale mh edastatud kahe lahanguabilise kohta

töötamise registri kannete väljavõtted (dtl 285-286) ja kinnituskirjad, milles isikud ise on

kinnitanud enda töölevõtmist OÜ-sse Võru Matusetalitus lahanguabilistena (dtl 287-289).

Samas ilmneb ka kolmanda isiku tegevusest, et ta on asunud tõendama kehtiva töölepingulise

suhte olemasolu (TÖR kanded, selgitused lahanguabilistena esitatud isikute palgata puhkusel

viibimisest).

19. Kaebaja on jätkuvalt arvamusel, et tegemist on fiktiivsete töösuhetega. Kaebaja põhjendab

oma seisukohta töösuhete fiktiivsusest järgmiselt. TÖR kanded kahe isiku kohta on tehtud

vaid eesmärgil täita RHAD nõuded; isikute CV-dest ei nähtu töötamine kolmanda isiku

juures; usutav pole tööleasumine kolmanda isiku juurde alampalgaga, kui vähemalt ühe isiku

senisel töökohal (Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (EKEI)) on sarnase töö eest kõrgem palk.

20. Töötamise ja töösuhte raames tasustamata puhkusel viibimise kohta esitatud tõendid on

kohtu hinnangul vastuolulised.

20.1. Vaidlust ei saa olla selles, et TÖR sisaldab kandeid kahe isiku (X ja Y) töösuhte

registreerimise kohta (vt dtl 285 ja 286). Kuigi registrikandeid tegeva tööandja puhul tuleks

eeldada õiguspärast käitumist, ei muuda pelgalt registrikanded aga töösuhet automaatselt

ehtsaks ega välista selle näilikkust, kui sellega ei kaasne töösuhtele omast sisu.

20.2. Mõlemad isikud on kirjalikult kinnitanud esmalt enda lahanguabilisena töölevõtmist

alates 19. märtsist 2024 täistööajaga Eesti Vabariigis kehtiva alampalgaga (dtl 288 ja 289)

ning koheselt pärast töötamise registreerimist tasustamata puhkusele jäämist. Veenvaid

tõendeid kummagi asjaolu kohta ei ole kohtu hinnangul esitatud.

Kolmas isik on pidanud töösuhete tõendamisel piisavaks juba vaidlustusmenetluses esitatud

dokumente (TÖR kanded ja kahe isiku kinnitused nende tööleasumisest alampalgaga).

Vastuseks kohtule on kolmas isik nende isikute tasustamata puhkusel viibimise seisukohast

selgitanud, et tasustamata puhkusele saab töötaja töölepingu seaduse (TLS) § 68 lg-st 2

tulenevalt jääda poolte kokkuleppel ning seadus ei sätesta sellisele kokkuleppele vorminõuet.

Kolmas isik ja tema pakkumuses nimetatud lahanguabilised leppisid kolmanda isiku

11(18)

3-24-2525

selgituste kohaselt lahanguabiliste tasustamata puhkusele jäämises kokku suuliselt ning

sellele vastavalt on nad tasustamata puhkusel alates 19. märtsist 2024. Suulise kokkuleppe

tõendamiseks esitab kolmas isik kohtule lahanguabiliste sellekohased 7. oktoobri 2024. a

kinnitused (dtl 599-600)

20.3. Kolmanda isiku poolt hanke-, vaidlustus- ja kohtumenetluses esitatust järeldab kohus, et

kolmas isik ei ole vormistanud ei töölepingu sõlmimist ega ülal nimetatud isikute tasustamata

puhkusel viibimist kirjalikult taasesitatavas vormis. TLS § 4 lg 4 kohaselt ei too sama

paragrahvi lõikes 2 sätestatud kirjaliku vormi nõude järgimata jätmine kaasa töölepingu

tühisust. Kolmandal isikul on õigus ka selles, et töölepingu seadus ei nõua tasustamata

puhkuse vormistamist kirjalikult. Kohtu hinnangul on siiski kummastav, et äriühing, kes

soovib hankemenetluses osaleda eesmärgiga saavutada hankelepingu sõlmimine ja on teadlik

vajadusest hanketingimuste täidetust tõendada, ei pea oluliseks vastavaid asjaolusid fikseerida

kirjalikku taasesitamist võimaldaval moel, et välistada hilisemaid vaidlusi nende asjaolude

tõendatuse üle. Töölepingu sõlmimise ja tasustamata puhkuse fakti tõendamine töötajate e-

kirjadega, sh ligemale 9 kuud hiljem (vt kinnituskirjad tasustamata puhkuse kohta dtl 599-

600) toetavad kaebaja kahtlust töösuhte fiktiivsusest.

Lisaks kinnitab üks lahanguabilistest kaebaja 7. oktoobril 2024 esitatud tõendis (Xi e-kiri, dtl

6063) kinnitab X, et muudetud tööleping (sundpuhkuse kohta) sai allkirjastatud 7. oktoobril

2024 ning varasemalt sellist sundpuhkusele mineku lisaga lepingut ei olnud. Ka on X varem

kinnitanud, et pole nõustunud asuma kolmanda isiku juurde tööle alampalgaga.

20.4. Vaidlust ei ole Xi senise töötamise üle EKEI-s ning sealse kõrgema palga üle. Nii teistel

menetlusosalistel kui ka kohtul puudub terviklikum informatsioon isikute töösuhte

üksikasjade kohta ning mis põhjustel on keegi valmis vahetama oma töökoha

madalamapalgalise vastu. Küll ei tundu kohtule aga, arvestades ka Xi enda e-kirjas

väljendatut, usutav, et pärast pikemaajalist sundpuhkust, mille tegelikkuses kohus kahtleb,

asuks ta kolmanda isiku ettevõttes oluliselt väiksema tasuga tööle. Xi kirjast (dtl 480) ilmneb

ka et tegelikkuses puudutas tema kokkulepe kolmanda isikuga alampalga eest töötada pigem

ajutist töötamist (puhkkusel olija asendamine, teise lahkaja väljaõpetamine).

20.5. Iseenesest asjakohatuks ei saa pidada kolmanda isiku selgitust, et lahanguabiliste

elulookirjeldustes ei kajastu töötamine tema juures, kuna esitatud elulookirjeldused näitavad

kolmanda isiku juurde tööle kandideerimise seisu.

20.6. Kohus on jätnud rahuldamata kaebaja taotluse nõuda kolmandalt isikult pakkumuses

kajastatud lahanguabilistele töötasu maksmist kinnitavate tõendite (tulu- ja sotsiaalmaksu,

kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonid (vorm TSD)) 2024.

aasta kohta esitamist. Kohtu hinnangul ei oleks asjakohane selliste asjaolude tõendamist

nõuda olukorras, kus kolmas isik on väitnud, et töötajad jäid vahetult pärast töölepingute

sõlmimist tasustamata puhkusele ning eelduslikult ei sisaldaks need deklaratsioonid teavet

töötasu ja tööjõumaksude tasumise kohta. Kaebajal on olnud nii hanke-, vaidlustus- kui ka

halduskohtumenetluses võimalus esitada kõiki töölepingulist suhet tõendavaid tõendeid,

milleks võimuks olla ka tööjõumakse kajastavad deklaratsioonid. Kolmas isik ei ole seda

teinud.

21. Eeltoodu ei veena, et lahanguabilised nõustuksid täiskoormusega töötama alampalga eest.

Asja materjalidest ilmneb, et tegemist on siiski teatud erioskusi ja vajalikke isikuomadusi

nõudva tööga (nt suhtlemisel lahkunu omastega ning lahkunu väärikuse austamine teenuse

3 Vt selle tõendi vastuvõtmise kohta käesoleva otsuse p 10 ning 9. oktoobri 2024. a kohtumääruse põhjenduste p

5 (dtl 611).

12(18)

3-24-2525

osutamisel, konfidentsiaalsusnõue). Vähemalt üks neist on ka seda kirjalikult väljendanud (vt

käesoleva otsuse p 20).

22. Eelnevat kokku võttes puudub kohtul veendumus, et kolmanda isiku pakkumuses

nimetatud kaks lahanguabilist oleksid kolmanda isikuga tegelikus töösuhtes (st kuuluksid

tema meeskonda) ning et need kaks isikut oleks ka samad, kes asuksid hankelepingu

sõlmimise korral kolmanda isiku meeskonnas teenust osutama. Eelkõige puudutab see

veendumus Xit, kuid juba sellest piisab, et täidetud poleks RHAD nõue, milles oli tingimuseks

seatud kahe nõuetele vastava lahanguabilise olemasolu.

23. Kohus ei pea töösuhete olemuse hindamisel määravaks arvestada kolmanda isiku väitest

tema pakkumusega seotud lahanguabiliste survestamisest. Kohtul puudub otsustamiseks

piisav teave, kas kaebaja suhtlust nende isikutega saab pidada survestamiseks ning milline

motivatsioon peaks olema neil isikutel survele alluda, kui nendega on sõlmitud neid

rahuldavad töölepingud (nagu väidab kolmas isik). Kohtule käesolevas haldusasjas teatavaks

saanud kirjavahetus ei välju tavalise suhtluse raamidest.

24. Kohtu arvamus, et tõendatud pole kahe alampalga eest töötava lahanguabilise olemasolu,

kes asuksid hankelepingu sõlmimisel teenust osutama, mõjutab ka hinnangut küsimuses, kas

kolmanda isiku pakkumuse hind võis olla põhjendamatult madal.

25. Kaebaja leiab, et kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal ning hankija

pidanuks selle tagasi lükkama. Kaebaja on arvamusel, et hankija on teinud olulise

kaalumisvea pakkumuste maksumuse hindamisel, jättes hindamata kolmanda isiku

pakkumuse maksumuse põhjendamatult madalaks. Kui hankija ei pea kolmanda isiku

pakkumust aga põhjendamatult madalaks, tuleb tal kaebaja arvates põhjendada enda arvutatud

eeldatava maksumuse suurust.

26. Hankija on tunnistanud edukaks vastavaks tunnistatud pakkumustest madalaima

maksumusega pakkumuse, st kolmanda isiku pakkumuse (dtl 83).

Vaidlust ei ole selle üle, et hanke eeldatav maksumus oli 160 000 eurot. Kolmanda isiku

pakkumuse eelduslik maksumus on 74 066,88 eurot (46% hanke eeldatavast maksumusest)

ning kaebaja pakkumuse eelduslik maksumus 158 318,88 eurot (98,95% hanke eeldatavast

maksumusest).

Pakkumus koosneb kahest hinnakomponendist: ühe lahanguabilise teenus ühes kuus ja ühe

surnu transport. Hankija tunnistas edukaks maksumuselt soodsama (kolmand isiku)

pakkumuse, milles ühe surnu transpordi hind on 5,88 eurot käibemaksuta ning lahanguabilise

teenuse hind 1097,16 eurot/kuu käibemaksuta (dtl 83).

27. RHS § 115 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu

eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. Pakkuja on kohustatud

esitama selgituse hankijale viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Hankija

kontrollib selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui

hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, või kui pakkuja ei

esita hankijale nõutud selgitust, lükkab hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega

tagasi (RHS § 115 lg 8).

13(18)

3-24-2525

Kohtupraktikas on leitud, et „põhjendamatult madal maksumus“ RHS § 115 lg-s 8 on

määratlemata õigusmõiste, mille sisustamisel on hankijal paindlikkus. Isegi kui pakkumuse

maksumus on sedavõrd madal, et see tekitab kahtluse, millest ajendatuna hankija peab

vajalikuks RHS § 115 lg-st 1 tulenevalt pakkumuse maksumust kontrollida, võib ta jätta

pakkumuse tagasi lükkamata, kui ta peab pakkumuse maksumust pakkuja selgitustest lähtudes

realistlikuks. Muu hulgas võib selgelt alla omahinna tehtud pakkumus teatud juhtudel osutuda

tõsiseltvõetavaks - eelkõige kui lubatud on ristsubsideerimine pakkuja hankevälise tegevuse

arvel ja pakkuja näitab veenvalt, et ta on suuteline sel teel hankelepingu täitmise kulud katma

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-20-2362, p 25 ja seal viidatud praktika).

Hankija peab pakkumuse maksumuse põhjendatust hinnates tegutsema objektiivselt ja

mittediskrimineerivalt. Pakkumus tuleb tagasi lükata, kui hankija tuvastab mõne RHS § 115

lg-s 9 nimetatud asjaolu. Samuti on pakkumuse tagasilükkamine vajalik näiteks siis, kui

esineb tõsine oht, et leping jääb täitmata; kui pakkuja suudab lepingut täita vaid

õigusrikkumise teel saadud eelise tõttu; kui selle aluseks on ilmselge valekalkulatsioon või

kohatu lootus, et lepingu hinda õnnestub tulevikus ebaseadusliku muutmise abil tõsta; kui tegu

on ilmse konkurentsi kahjustamise katsega (viidatud otsus asjas 3-20-2362, p 25.1).

28. VAKO otsuse p-s 15.1 viidatu kohaselt on kohtute ja vaidlustuskomisjoni pikaajalise

praktika kohaselt hankija tegevus või tegevusetus RHS § 115 kohaldamisel hankemenetlustes

vaidlustatav pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu, kuna hiljemalt selleks ajaks on

pakkujatele selge, et hankija ei lükka tagasi pakkumust, mille maksumus on vaidlustaja

arvates põhjendamatult madal, ja soovib sõlmida hankelepingu.

29. Haldusasja tõenditest ilmneb, et hankijal tekkis pakkumuste maksumuse umbes 50%-list

vahet arvestades kolmanda isiku pakkumuse osas kahtlus, kas pakkuja võib olla teinud

arvutusvigu või jätnud mõne kulukomponendi arvestamata. Hankija alustas pakkumuse

maksumuse põhjendatuse kontrolli, mille käigus küsis kolmandalt isikult järgmisi selgitusi ja

andmeid:

1) kas lahanguabilised on kolmandale isikule kättesaadavad pakkumuses märgitud kehtiva

palga alammäära suuruse töötasu eest; 2) kuidas kavatseb kolmas isik täita töötasu nõude

alampalga tõusu korral 2026. a ja kuidas on tagatud asendamine lahanguabiliste puhkuste ajal;

3) esitada detailne kalkulatsioon ühe surnu transpordi hinna komponentide ja kujunemise

kohta ning kolmanda isiku selgitused temalt saadud info põhjal hankija koostatud

kulukalkulatsioonile; 4) andmed varutoite 24 tunni kulu kohta; 5) sõidukite, metallkärude ja

külmkambri kohta.

30. Hankija jõudis pärast kolmandalt isikult saadud selgitusi järeldusele pakkumuses märgitud

hinna põhjendatuses järgmiselt.

1) hankija veendus esitatud tõendite (sh fotod nõutava vara kohta, üürilepingu ja üürileandja

kinnituskirja, töötajate olemasolu kinnitavad töötamise registri väljavõtted (pakkuja 12. aprilli

2024. a vastus) põhjal nõutava vara olemasolus ning muu hulgas selles, et pakkujal puudub

vajadus soetuskulude tegemiseks;

2) hankija veendus, et pakkujale on lahanguabilised kättesaadavad miinimumtöötasu eest

(pakkuja 25. aprillil 2024 esitatud dokumendid) ning lahanguabilise teenuse hind 1097,16

eurot on 2024. aasta jooksul täielikult kulupõhine. Aktsepteeritav on ka pakkuja võetud

teadlik risk palga alammäära suurenemise osas 2025. aastal, st perioodil, mil pakkujal puudub

võimalus lepingulist hinda tarbijahinnaindeksi põhiselt, kuid mitte rohkem kui 10%

korrigeerida;

14(18)

3-24-2525

3) hankija kontrollis üle ja pidas põhjendatuks ning kulupõhiseks pakkuja esitatud surnuveo

teenuse kulukalkulatsiooni järgmiselt: tööjõukulud (sh kaks transportijat, suhtlus omastega,

registreerimine, väljastamine) 4,40 eurot; sõiduki kulud (sh kütus, kindlustus jms) 0,60 eurot;

ühe surnu 24h külmkambris hoidmise kulu (sh üür, elekter jms) 0,25 eurot; surnukott,

isikukaitsevahendid 0,43 eurot.

Hankija pidas pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuses (dtl 260-261) põhjendatuks ka

pakkuja selgitusi, et külmkambrina üüritav ruum on suuremas osas kasutatav ka pakkuja

muuks tegevuseks, st ruumi kulud nagu üür ja kõrvalkulud jaotuvad ka teiste, muudest

allikatest finantseeritavate tegevuste vahel. Võimalik kulude suurenemist 4-aastase

lepinguperioodi jooksul pidas hankija maandatuks võimalusega 2 aasta möödumisel

lepingulist hinda tarbijahinnaindeksi muutuse võrra korrigeerida.

Hankija märkis samas ka, et pakkujale pole keelatud ristsubsideerimist, mis omakorda veelgi

maandab võimaliku hinnatõusu riski. Hankija on vaid RHAD „Juhised pakkujale“ punktis 5.6

väljendanud, et ei soostu pakkumuses toodud hindadele lisaks mingeid täiendavaid teenuse

osutamisel pakkujale tekkivaid kulusid kandma. Seega ei välistanud hankija ristsubsideerimist

kolmanda isiku muude lepinguliste suhete raames, kui see on vajalik riskide maandamiseks,

ning pidas kolmanda isiku selgitusi arvesse võttes tema kulusid kaetuks.

31. Hankija on mõlemat esitatud pakkumust RHS § 114 lg 1 alusel vastavaks tunnistades

leidnud, et mõlemad pakkumused vastavad riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.

Eelnevalt kontrollis hankija veel täiendavalt kolmanda isiku pakkumuse maksumust ja selle

kulupõhisust (dtl 81-82). Kahe lahanguabilise osas leidis hankija, et lahanguabilised on

kättesaadavad miinimumtöötasu eest (vastavalt pakkuja 25.04.2024 esitatud dokumentidele)

ning lahanguabilise teenuse hind 1097,16 eurot on 2024. aasta jooksul täielikult kulupõhine ja

kaetud ka 2025. aastal, mil pakkujal puudub võimalus lepingulist hinda tarbijahinnaindeksi

põhiselt mitte rohkem kui 10% korrigeerida.

32. Kohtu hinnangul on hankija teinud mõistlikke jõupingutusi oma kahtluse kummutamiseks

kolmanda isiku pakkumuse hinna põhjendatuse väljaselgitamisel, kuid on kohtu arvates

eksinud kulude taseme põhjendatuks hindamisel osas, mis puudutab lahanguabiliste

kättesaadavust alamapalga ulatuses makstava töötasuga ning seega pakkumuses näidatud

tööjõukulude maksumuse osas.

Nagu kohus eelpool leidis, ei ole veenvalt tõendatud, et kolmas isik suudaks tagada teenuse

osutajatena alampalga eest töötavad lahanguabilised ning seda kogu hankelepingu kehtivuse

nelja-aastase perioodi (vt käesoleva otsuse põhjenduste p-d 20-22). Lahanguabiliste

tööjõukulu, mis hõlmab ka nn tööjõumaksud, moodustab märkimisväärse osa hanke

kogumaksumusest. Isegi alampalgaga töötamise korral kaasneb tööjõukuluna eelduslik

alampalga kasv. Kuigi hankija on vastavat kulu kasvu aastatel 2024-2027 hinnanud 7,5%

suuruseks ning pidanud võimalikuks palgakasv katta raamlepingu p-s 3.6 ette nähtud

tarbijahinnaindeksi muudatusest sõltuva hinnatõusuga, ei pruugi see hinnang paika pidada

olukorras, kus pole kinnitust leidnud, et lahanguabiliste selline tööjõukulu oleks realistlik.

Pakkumuste vastavaks tunnistamise otsusest ilmneb, et hankija on täiendavalt kontrollinud

pakkumuses esitatud teenuse hinda sõidukite, transportraamide (ja/või -kärude või -kirstude)

ning üüritava külmkambri osas, kuid mitte surnukottide ja isikukaitsevahendite pakkumuses

märgitud hinda (dtl 82). Kaebaja on väljendanud kahtlust, et kolmanda isiku poolt välja

toodud hind (0.43 eurot ühiku kohta) on ebarealistlikult madal ning põhjendab oma väidet

viidetega veebis avalikult kättesaadavatele vastava kauba pakkumistele (kaebuse allmärkused

15(18)

3-24-2525

nr 3-5). Kuigi kohtule pole teada täpsemalt kolmanda isiku võimalused allahindlusteks suurte

koguste ostmisel, ilmneb viidatud allikatest siiski ligi 10-kordne hinnavahe kolmanda isiku

kalkulatsioonis näidatuga. Pakkuja on sama kulukomponendi puhul lisaks surnukottidele

nimetanud ka isikukaitsevahendeid, mis eelduslikult tõstab mõnevõrra veelgi hinda. Eeltoodu

süvendab veendumust kolmanda isiku pakkumuse põhjendamatult madalas maksumuses.

33. Kuigi hankija on pidanud kulude täiendavat katmist võimalikuks ja lubatavaks

ristsubsideerimise hankesisese ristsubsideerimise teel surnute tarnsporditeenuse ja

lahanguabilise teenuse vahel. Kolmas isik on vastuses vaidlustusele kinnitanud, et pole oma

pakkumust põhjendanud hankevälise ristsubsideerimisega (vastus vaidlustusele p 2.12.10; dtl

306). Olukorras, kus hankija on pidanud võimalikuks kulude kasvu katmist hankesiseselt

hinnates põhjendatuks pakkumuses näidatud tööjõukulusid, ei pruugi selline

ristsubsideerimine olla võimalik suuremate (tegelikkusele vastavate) tööjõukulude korral.

34. Praeguse vaidluse lahendamisel ei saa määravaks osutuda pakkumuste hinna võrdlus (sh

nt tööjõu- ja transpordihindade osas) kolmanda isiku viidatud 2019. a või 2021. a sarnase

lepinguesemega hangete puhul, kuna toimunud on üldiselt teadaolev märgatav vältimatute

kulude kasv (nt alampalga ja energiahindade tõus jm). Seejuures ei ole kohus pidanud juba

2019. a sarnase hanke puhul hankesisest ristsubsideerimist võimalikuks surnuveo teenuse (ühe

surnu kohta) praeguse hanke pakkumuses märgitust kõrgema hinna juures (Tartu Halduskohtu

20. aprilli 2020. a otsus asjas nr 3-20-526, p 96). RHAD (raamlepingu p 3.6) kohaselt on

lepingu muutmine tarbijahinnaindeksi võrra ette nähtud alles kahe aasta möödudes. Sel taustal

ei tundu realistlik kolmanda isiku selgituses, millega hankija on nõustunud, märgitu, et kuna

tegelik kulu (5,68 eurot ühiku kohta ) on 0,20 eurot väiksem pakkumuses märgitust (5,88

eurot), on võimalik vajadusel puuduolev osa katta. Liiatigi on ka kolmas isik ise märkinud, et

see vahe on piisav, et vajadusel katta ka teenuse osutamise käigus tekkida võivad ühekordsed

erakorralised kulud (dtl 294).

35. Eeltoodud kokku võttes leiab kohus, et vastustaja on eksinud kolmanda isiku pakkumuse

vastavaks tunnistamisel kasvõi juba põhjusel, et täidetud pole RHAD kahe lahanguabilise

nõue. Kuna vastavaks tunnistamise otsus oli õigusvastane, puudus alus ka selle pakkumuse

edukaks tunnistamiseks ning kolmanda isiku kvalifitseerimiseks.

Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum 15. juuli 2024. a otsus tuleb tühistada osas, milles

hankija tunnistas Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse vastavaks. Samuti tuleb tühistada

hankija 16. juuli 2024. a korraldus, millega kolmanda isiku pakkumus tunnistati edukaks,

hankija 17. juuli 2024. a otsus kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta ning riigihangete

vaidlustuskomisjoni 29. augusti 2024. a otsus vaidlustusasjas nr 143-24/275929.

Kohus rahuldab kaebuse seega kogu taotletud ulatuses.

MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED

36. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

37. Tallinna Krematooriumi AS taotleb menetluskulude väljamõistmist (ilma käibemaksuta)

järgmiselt:

1) vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud 6390 eurot, sellest riigilõiv 640 eurot ja

õigusabikulud 5750 eurot;

2) halduskohtumenetluses kantud menetluskulud summas 4240 eurot, sellest riigilõiv 640

eurot ja õigusabikulud 3600 eurot;

16(18)

3-24-2525

3) 8.oktoobri 2024. a menetlusdokumendi koostamisega seonduvad täiendavad menetluskulud

500 eurot.

Õigusabikulude kandmist tõendavatelt arvetelt ilmneb, et kaebajale on vaidlustusmenetluses

osutatud õigusabikulu 29 tunni ja 15 minuti ulatuses (arve nr 20240397, dtl 597-598; kaebaja

7. oktoobri 2024. a menetlusdokumendi p 42 järgi 28 tundi 15 min) ning

halduskohtumenetluses esmalt 18 tunni ulatuses (arve nr 20240509, dtl 595-596). Täiendava

menetlusdokumendi koostamisel on õigusabi osutatud 2,5 tunni eest (arve nr 20240510; dtl

607). Osutatud õigusabiteenuse tunnihind on 200 eurot (ilma käibemaksuta).

Kaebaja menetluskulud vaidlustus- ja halduskohtumenetluses, mille väljamõistmist ta taotleb,

on kokku 11 130 eurot.

38. Vastustaja märgib vastuseks menetluskulude väljamõistmise taotlusele, et jääb VAKO-le

esitatud seisukoha juurde: kaebajal puudus hankija otsustega seonduvalt vajadus taolises

mahus suhtluse, nõustamise, tõendite kogumise, analüüsi ja seisukohtade kujundamise järele.

Kantud õigusabikulud ei ole hankija otsuste vaidlustamisega põhjuslikus seoses, mistõttu

juhul, kui kohus otsustab kaebuse rahuldada, tuleb välja mõistetavaid menetluskulusid

oluliselt vähendada.

39. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kuna kohus tühistab käesoleva otsusega VAKO vaidlustatud otsuse, tuleb

lahendada ka küsimus vaidlustusmenetluses kantud menetluskulude jaotusest. Kujunenud

kohtupraktika järgi hõlmavad mõisted kohtukulud ja kohtuvälised kulud ka riigilõivu ja

menetlusosalise lepingulise esindaja kulusid vaidlustusmenetluses.

39.1. Kohus peab vaieldamatult vajalikuks ja põhjendatud kuluks vaidlustuse ja kaebuse

esitamisel tasutud riigilõivu (kokku 1280 eurot).

39.2. Vandeadvokaadi osutatud õigusabi tunnihinda hankeasja vaidluses (200 eurot ilma

käibemaksuta) peab kohus kujunenud praktikat arvestades põhjendatuks.

39.3. Kaebaja õigusabikulude mahu osas nõustub kohus vastustajaga, et arvetel näidatud

kulud ja töömahud on osaliselt ülepaisutatud. Arvestades tehtud menetlustoimingute hulka ja

nende sisu ning teisalt sisulise vaidluse spetsiifilisust, peab kohus põhjendatud kulude mahuks

vaidlustusmenetluses 20 tundi ning kohtumenetluses 15 tundi. Kohus peab siinkohal silmas,

et osa tegevustest õigusabi osutamise raames ei kujutanud endast keerukate õigusdokumentide

koostamist, vaid suhtlust tõendite kogumiseks, ning et vaidlustus- ja kohtumenetluse

temaatika ja põhiküsimused suures osas kattusid.

Kokku peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks õigusabi mahuks 35 tunni ulatuses.

39.4. Eelnevat arvestades tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista õigusabikulud 7000

euro (35*200 eurot) ulatuses ning riigilõiv 1280 eurot, st kokku 8280 eurot.

Ülejäänud osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

40. Kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus otsuses mainitud füüsiliste isikute (X ja Y) nimed

tähemärkidega X ja Y (HKMS § 175 lg 3 ls 1).

17(18)

3-24-2525

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 17.01.2025 otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 24.10.2024. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu otsuse

põhjendusi vastavalt Tartu Ringkonnakohtu otsuse põhjendustele

18(18)