2-23-146782/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Merili Ratasepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-146782

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi C.M-i vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

747 eurot 9 senti

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja C.M (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista C.M-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 500 eurot

ja viivis põhivõlalt alates 28. aprillist 2023 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 500 eurot.

3. Jätta menetluskulud 83% ulatuses C.M-i kanda ja 17% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

4. Mõista C.M-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 361

eurot 5 senti.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb C.M-il tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Menetluskulud kanda

Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole

nr EE147700771000526428 viitenumbriga 716499497.

7. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib

apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse

või kaja.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 1. märtsil 2024 hagiavalduse C.M-i (kostja)

vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 500 eurot,

intressi 23 eurot 40 senti, sissenõudekulud 40 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 84 eurot 19 senti ja alates 2. märtsist 2024 kuni põhinõude

täitmiseni viivise määras 19,9% aastas.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS (laenuandja) ja kostja 10. novembril 2022

tarbijakrediidilepingu (Säästukaart Pluss lepingu nr CNT00000132594), mille alusel sai

kostja Säästukaart Pluss krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi (500

eurot) ulatuses rahalisi vahendeid. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel

osamaksetena. Kostja ei ole teostanud kohustuse katteks mitte ühtegi makset. 17. aprillil 2023

saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. Laenuandja on oma nõude

loovutanud hagejale.

Hageja selgitas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel lähtus laenuandja

ennekõike registri väljavõtetest saadud teabest. Esialgne võlausaldaja tegi päringu Maksu- ja

Tolliametisse (kinnitatud sissetulek umbes 945 eurot). Krediiditaotluse esitamise ajal

kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud. Laenuandja leidis, et kostja on võimeline

oma kohustusi täitma. Laenuandjal ei olnud kohustust küsida kostjalt konto väljavõtteid.

Laenuandjal oli olemas piisav teave kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Laenuandja

andis kostjale piisavaid selgitusi, et kostja saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping

vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus

saatis hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määruse kostjale 4. aprillil 2024.

Kostja sai hagimaterjalid kättetoimetamisportaali vahendusel kätte 4. aprillil 2024. Kostja ei

ole kohtu määratud ajaks ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja taotleb hagi rahuldamist

tagaseljaotsusega.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus andis 23. septembril 2024 hagejale täiendava tähtaja

haginõude täpsustamiseks ning kohtule uuesti määratud tagasimaksete kohta teabe

esitamiseks. Kohus selgitas, et kuivõrd hageja ei ole kostjalt pangakonto väljavõtteid nõudnud

ega hinnanud kostja sissetulekute ja kohustuste suurust piisavalt pika ajavahemiku jooksul,

siis ei ole hageja kohtu esialgsel hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtet ka järginud.

Kohus jääb selle seisukoha juurde.

Hageja esitas 18. oktoobril 2024 ümberarvestuse (juhul kui kohus leiab, et laenuandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet). Kostja on kasutanud krediiti kokku summas

500 eurot. Kostja ei ole teinud ühtegi makset. Hageja palub välja mõista ka VÕS § 113 lg 1

järgse viivise alates ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 28. aprill 2023. Kohus rahuldab

hagi osaliselt. Hagi jääb rahuldamata intressi 23 euro 40 sendi, viivise 84 euro 19 sendi ja

sissenõudmiskulude 40 euro, s.o kokku 147 euro 59 sendi osas.

4. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata.

5. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

6. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuivõrd kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o ligikaudu 83% ulatuses, siis jaotab kohus

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab

menetluskulud 83% ulatuses kostja kanda ja 17% ulatuses hageja kanda.

7. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 533 eurot

(riigilõiv hagiavalduse koostamise eest 175 eurot, lepingulise esindaja kulud

338 eurot (2 tundi tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta) ja maksekäsu kiirmenetluse

avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot).

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud

menetluskuluga (175 eurot).

Hageja lepinguline esindaja taotleb menetluskulu hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse eest

summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja

maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude

hulka. See tähendab, et need kulud kannab TsMS § 162 lg 1 alusel kostja. Seadusega on

avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot,

mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud.

Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta). Hagejat on menetluses

esindanud mitteadvokaadist esindaja. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks

peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK

28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline

ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on

hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu

määraks maksimaalselt 120 eurot (käibemaksuta).

Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja

kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks

ajakuluks õigusabile kaks tundi. Seega on hageja lepingulise esindaja tasu 240 eurot (2 x 120

eurot, käibemaksuta).

Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 435 eurot (175 + 20 + 240, käibemaksuta).

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja

kasuks menetluskulud, milleks on 361 eurot 5 senti (435*83%). Vastavalt hageja taotlusele

peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulud tuleb

hageja taotlusel kanda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE147700771000526428

viitenumbriga 716499497.

Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud.

8. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merili Ratasepp

kohtunik