2-23-141284/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Peeter Pällin ja Liis Arrak

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-141284

Kohtuasi

Lennuabi OÜ hagi Air Baltic Corporation AS vastu

hilinenud lendudelt hüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.04.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Air Baltic Corporation AS apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

4009,51 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Lennuabi OÜ (registrikood 14065010),

lepinguline esindaja Nele Mals

Kostja Air Baltic Corporation AS (välismaine

registrikood 40003245752), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Timo Kullerkupp ja Kai Villemson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Air Baltic Corporation AS 04.10.2024 lõplike seisukohtadega esitatud

tõendite vastuvõtmisest.

2. Rahuldada Air Baltic Corporation AS apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Tühistada Harju Maakohtu 11.04.2024 otsus osas, milles Harju Maakohus

rahuldas Lennuabi OÜ põhinõude 1200 eurot ületavas osas ja viivisenõude

põhinõuet 1200 eurot ületavalt osalt, samuti menetluskulude jaotuse osas.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada Lennuabi OÜ hagi osaliselt.

4.1.1. Mõista Air Baltic Corporation AS-lt Lennuabi OÜ kasuks välja 1200

eurot.

4.1.2. Mõista Air Baltic Corporation AS-lt Lennuabi OÜ kasuks välja viivis

33,13 eurot ajavahemiku 10.10.2023–01.10.2024 eest.

4.1.3. Mõista Air Baltic Corporation AS-lt Lennuabi OÜ kasuks põhinõudelt

1200 eurot alates 02.10.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni (24.10.2024)

välja sissenõutavaks muutunud viivis 120,77 eurot ja alates 25.10.2024

2-23-141284

kuni kohustuse kohase täitmiseni edasiulatuv viivis võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Jätta Lennuabi OÜ menetluskulud 37,5% ulatuses Air Baltic Corporation AS

kanda ja Air Baltic Corporation AS menetluskulud 62,5% ulatuses Lennuabi OÜ

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Lennuabi OÜ (hageja) esitas 10.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Air Baltic Corporation AS (kostja) vastu 3520 euro saamiseks. Kostja esitas

makseettepanekule 22.11.2023 vastuväite.

2. Hageja esitas 02.10.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu 3609,51 euro

väljamõistmiseks.

2.1. Hagiavalduse kohaselt reisisid AK (broneering OAV89F), ARS (broneering OAV89F),

BL (broneering OAV89F), MP (broneering OAV89F) ja VK (broneering NVZQI6)

07.07.2023 kostja opereeritaval lennul BT862 suunaga Pariis-Tallinn. Lend pidi saabuma

07.07.2023 kell 22:30 (19:30 UTC – ringkonnakohtu märkus), saabus aga hilinemisega

08.08.2023 kell 01:45 (22:45 UTC – ringkonnakohtu märkus). Lend hilines üle 3 tunni.

Lennu vahemaa Pariis-Tallinn vahel on 1843,18 km.

2.2. AA ja AG (broneering LPMXXR) reisisid 17.05.2023 kostja opereeritaval lennul

BT721 suunaga Batumi-Riia-Tallinn. Esimene lend BT721 suunal Batumi-Riia hilines. Lend

pidi saabuma 17.05.2023 kell 08:50 (05:50 UTC – ringkonnakohtu märkus), saabus aga

hilinemisega 17.05.2023 kell 20:11 (17:11 UTC – ringkonnakohtu märkus), mistõttu reisijad

jäid maha teisest lennust BT313 suunal Riia-Tallinn. Lennu vahemaa Batumi-Tallinn vahel on

2320,38 km.

2.3. HH (broneering SND7SP) reisis 18.09.2022 kostja opereeritaval lennul BT721 suunaga

Batumi-Riia-Tallinn. Esimene lend BT721 suunal Batumi-Riia hilines. Lend pidi saabuma

18.09.2022 kell 08:25 (05:25 UTC – ringkonnakohtu märkus), saabus aga hilinemisega

18.09.2022 kell 19:43 (16:43 UTC – ringkonnakohtu märkus), mistõttu reisija jäi maha teisest

lennust BT361 suunal Riia-Tallinn. Lennu vahemaa Batumi-Tallinn vahel on 2320,38 km.

2-23-141284

2.4. Kõigi eelnimetatud lendude lennu puhul hilinesid reisijad sihtpunkti üle 3 tunni ja

reisijatel tekkis tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.02.2004 määrusest nr 261/2004

(EU 261/2004 määrus) õigus nõuda artikkel 7 b) alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta. Kõik

8 eelnimetud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale.

2.5. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostja ei ole tõendanud, et 07.07.2023

toimunud lennu BT862 suunaga Pariis-Tallinn, 18.09.2022 ja 17.05.2023 toimunud lennul

BT721 suunaga Batumi-Riia-Tallinn hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud.

2.6. Hageja esitas viivisenõude VÕS § 113 lõige 2 alusel alates maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisest 10.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 02.01.2024 kogusummas

89,51eurot, samuti edasiulatuvalt põhinõudelt 3200 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 28.12.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning

kuni kohustuse kohase täitmiseni.

2.7. Hageja esitas ka sissenõudmiskulu 40 eurot hüvitamise nõude, kokku 320 eurot (8

reisijat x 40 eurot) VÕS § 113¹ lg 1 alusel.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.1. 07.07.2023 lend AF7972 (BT862) ei hilinenud kostja süül üle kolme tunni. EU

261/2004 määruse artikkel 5(3) kohaselt ei ole lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist

vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud,

mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed.

Kuigi lend hilines lõppsihtkohta üle kolme tunni, tuleb hilinemisest maha arvata hilinemine,

mille põhjustasid erakorralised asjaolud. Lennu BT861 väljumine Pariisi lennujaamast viibis

esmalt eelnevat lendu teenindanud lennuki hilinemise tõttu. Lendu BT862 teenindas lennu

BT861 (Tallinn-Pariis) teostanud lennuk, mis hilines Pariisi tehnilise vea tõttu alla kolme

tunni, lend pidi saabuma kell 15:55 UTC, kuid saabus 18:38 UTC. Olenemata eelmise lennu

hilinemisest, oli lend BT862 planeeritud väljuma kell 18:50 UTC. Seejärel kaotas lennuk

välistoiteallika, millele tuli teha selle lähtestamine. Lähtestamise järel oli lennuk valmis

startima kell 19:25 UTC. Seejärel aga edastati lennujuhtimiskeskuse poolt teavitus, et lend ei

või väljuda ilmastikutingimuste tõttu (erakorraline asjaolu). Algselt määrati ilmastikuoludest

tulenevalt kostjale eelduslikuks lennu väljumise ajaks kell 20:27 UTC (CTOT – calculated

take off time), seejärel muudeti see lennujuhtimiskeskuse poolt varasemaks ning lend väljus

kell 19:55 UTC. Seega hilines lend ilmastikuoludest tingitud lennujuhtimiskeskuse poolt

määratud lennukeelu tõttu vähemalt 29 minutit (arvutatuna hetkest kui lennuk oli valmis õhku

tõusma kell 19:25 UTC, kuid sai ilmastikuoludest tulenevalt loa alles 19:54 UTC). Lend

hilines erakorraliste asjaolude tõttu 29 minutit, mis tuleb maha arvutada koguhilinemisest 3 h

ja 17 min. Kostja ei saanud mõjutada lennujuhtimiskeskuse keeldu, mis tulenes kehvadest

ilmastikuoludest Pariisi lennujaamas, ega ilmastikuolusid. Seega ei esinenud mõistlikke

meetmeid, mida kostja oleks saanud kasutusele võtta, et hilinemist vältida. Vastusena hageja

seisukohale märkis kostja, et kehtestatud ei olnud mitte üldine lennuliikluskeeld, vaid osaline

lennukeeld, mille eesmärgiks oli reguleerida lennuliikluse läbilaskevõimet.

3.2. 18.09.2022 ja 17.05.2023 Batumi-Riia lennud hilinesid erakorralise asjaolu tõttu ja

kostja oli võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed. Kostja leiab, et mõlemal korral BT721

(Batumi-Riia) lennu hilinemise põhjustasid esmalt erakorralised asjaolud Batumi

lennujaamas, mis ei võimaldanud lennukil õhku tõusta.

2-23-141284

3.3. 18.09.2022 ja 17.05.2023 lennud BT721 pidid väljuma Batumi lennujaamast kell 01:30

UTC ning saabuma Riiga 05:50 UTC. 18.09.2022 lend väljus 12:41 UTC ning saabus 16:44

UTC. 17.05.2023 lend väljus 13:29 UTC ning saabus Riiga kell 17:15 UTC.

3.4. Mõlemad lennud hilinesid erakorralise asjaolu tõttu EU 261/2004 määruse art 5 lg 3

tähenduses. Vastavalt A220 kasutusjuhendile on ohutuse eesmärgil õhkutõusul lubatud

maksimaalne 10-sõlmeline taganttuul. Batumi lennujaama ümbritseb idast ja lõunast mäestik,

mistõttu toimuvad õhkutõusud üksnes rajalt 31.

3.5. 18.09.2022 ajavahemikul 01:00 UTC ja 08:00 UTC varieerus tuule kiirus 12-32 sõlme

vahel, tuule vaibumist oli märgata alates 08:30 UTC. 17.05.2023 ajavahemikul 01:00 (UTC)

ja 05:00 (UTC) varieerus tuule kiirus 9-14 sõlme vahel. Kell 05:30 UTC oli märgata tuule

raugemist.

3.6. Ettenägematute ilmastikuoludega oli põhjuslikus seoses lennukimeeskonna lubatud

tööaja täitumine enne, kui tuuleolud paranesid ning lennukil oleks lubatud õhku tõusta.

Nimelt on kostja siseregulatsiooni kohaselt küll lubatud erakorraliste asjaolude ilmnemisel

töötajate tööaega kahe tunni võrra (käesoleval juhul 11 tunnilt 13 tunnile) pikendada, kuid

käesoleval juhul sai töötajate tööaeg täis enne kui ilmastikuolud paranesid. Maksimaalne

töötamise aeg oli 11 tundi, mistõttu tuli lennu väljumine edasi lükata kuni puhkeaja

täitumiseni ning lend sai väljuda alles kell 13:29 UTC. Meeskonnaliikmete puhkeaja nõuete

täitmist tuleb arvestada erakorralise hilinemise aja hulka. Kostja ei saa mõjutada

ilmastikuolusid ning seega ei esinenud mõistlikke meetmeid, mida kostja oleks saanud

kasutusele võtta, et hilinemist vältida. Eeldada ei saa, et kostjal oleks igas lennujaamas

varumeeskond, kelle teenuseid erakorraliste asjaolude ilmnemisel kasutada, sh olukorras, kus

meeskonnaliikmete lubatud töötunnid saavad täis erakorraliste asjaolude ilmnemise ajal.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 11.04.2024 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.

4.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle ning

kohus luges need tõendatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 1 p 1 alusel:

-

07.07.2023 lend BT862 suunal Pariis-Tallinn hilines 3 tundi ja 16 minutit;

-

17.05.2023 lend BT721 suunal Batumi-Riia hilines 11 tundi;

-

18.09.2022 lend BT721 suunal Batumi-Riia hilines 12 tundi;

-

reisijatel AK, ARS, BL, MP ja VK oli kinnitatud broneering kostja 07.07.2023 lennule

Pariis-Tallinn;

-

reisijatel AA ja AG oli kinnitatud broneering kostja 17.05.2023 lennule Batumi-Riia-

Tallinn;

-

reisijal HH oli kinnitatud broneering kostja 18.09.2022 lennule Batumi-Riia-Tallinn.

4.2. Kostja väide, et erakorraline hilinemine oli põhjustatud 29 minuti ulatuses

ilmastikuoludest Pariisi lennujaamas, ei ole piisavalt tõendatud. Hageja on tõendanud, et

nimetatud ajaperioodil oli siiski teisi väljuvaid lende. Hageja on esile toonud, et

www.flightera.net andmetel väljus Pariisi lennujaamast 07.07.2023 ajavahemikul 21:25

(kohalik aeg) kuni 21:54 (kohalik aeg) iga paari minuti tagant lend. Seega leidis maakohus, et

kostja väide erakorralise hilinemise kohta ilmastikuolude tõttu Pariisi lennuväljal ei ole

konkreetse vaidlusaluse lennu osas tõendatud. Reisijatel AK, ARS, BL, MP ja VK, kellel oli

kinnitatud broneering kostja 07.07.2023 lennule Pariis-Tallinn, on õigus nõuda EU 261/2004

määruse artikkel 7 b) alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta.

2-23-141284

5. 18.09.2022 lennu osas nõustus maakohus hagejaga, et tegemist ei ole erakorralise ajaoluga.

Ilmastikutingimused olid maakohtu hinnangul normaalsed kella 13:30ks (kohaliku aja järgi),

kuigi lend väljus alles 16:41 (kohaliku aja järgi) ja reisijal HH on õigus hüvitisele EU

261/2004 määruse artikkel 7 b) alusel.

6. Kostja leiab, et 17.05.2023 lend Batumi-Riia hilines erakorralise asjaolu tõttu, sest puhus

tugev tuul, vastavalt A220 kasutusjuhendile on ohutuseesmärgil lubatud maksimaalselt 10-

sõlmeline taganttuul. Lend pidi väljuma kell 01:30 UTC, kuid väljus 13:29 UTC. Maakohus

leidis, et erakorralise asjaolu esinemine ei olnud tõendatud. Ajavahemikul 05:30–13:30

Batumis puhunud tuult 13-48 km/h ei saa pidada tugevaks tuuleks. Seega on reisijatel AAl ja

AGl õigus hüvitisele EU 261/2004 määruse artikkel 7 b) alusel.

7. Kostja on viidanud, et lennu tegeliku saabumisaja ja väljumisaja kõige asjakohasemaks

tõendiks oleks lennu tehniline logi. Ühelgi tõendil ei ole TsMS § 232 lg 2 kohaselt kohtu

jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Seega ei saa kohus lugeda kapteni raportit, lendude

märkmeid, kasutusjuhendeid ja tuule kalkulatsioone määravamaks tõendiks. Ka nimetatud

tõendid peaksid olema kooskõlas teabega ilmastikuolude kohta, sest kostja on esile toonud

selle erakorralise asjaoluna.

8. Tõendatud ei ole, et 07.07.2023 toimunud lennu BT862 suunaga Pariis-Tallinn, 18.09.2022

ja 17.05.2023 toimunud lennul BT721 suunaga Batumi-Riia-Tallinn hilinemise põhjustasid

erakorralised asjaolud, ning hüvitise maksmiseks EU 261/2004 artikkel 7 b) on alus.

9. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma

kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

põhinõudelt 3200 eurot nõude esitamisest kostjale 10.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni

02.01.2024 summas 89,51 eurot, hagiavalduse esitamisest 03.01.2024 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

10. Hageja palub kostjalt välja nõuda sissenõudmiskulud summas 320 eurot, s.o iga nõude

loovutanud reisija (8 reisijat) eest 40 eurot. Kostja ei ole hageja sissenõudmiskulud nõudele

vastuväiteid esitanud. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta

nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohtu hinnangul on

hageja sissenõudmiskulude nõue põhjendatud, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele sissenõudmiskulud summas 320 eurot.

Apellatsioonkaebus

11. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus

otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja

kanda.

12. 07.07.2023 Pariis-Tallinn lennu osas leiab kostja, et hilinemise põhjustas

lennujuhtimiskeskuse edastatud korraldus, et lend ei või väljuda ilmastikutingimuste tõttu,

mis on käsitletav erakorralise asjaoluna EU 261/2004 määruse tähenduses. Eurocontroli

regulatsioon REGUL+FAOML07 on mõeldud lennuliikuse läbilaskevõime reguleerimiseks,

mitte õhuruumi täielikuks sulgemiseks. Kostja esitas selle tõendamiseks lennuki tehnilise logi,

sh Eurocontroli regulatsiooni selgituse ja kapteni raporti. Seevastu hageja esitatud

veebilehtede väljatrükid ei ole usaldusväärsed, veebilehe www.flightera.com

kasutajainformatsiooni kohaselt võib andmeid sinna sisestada igaüks.

2-23-141284

13. 17.05.2023 ja 18.09.2022 osas on kostja esitatud METAR andmetega tõendatud, et

õhkutõusu takistas tugev taganttuul Batumi lennujaamas. Lennuki Airbus A220

kasutusjuhendi kohaselt oli taganttuul enam kui 10-sõlme, millisel juhul ei olnud õhkutõus

lubatud. Maakohtu järeldus, et 17.05.2023 ajavahemikul 05:30 kuni 09:30 (kohalik aeg) järgi

puhus Batumis tuul kiirusega 17–22 km/h, mida ei loeta tugevaks tuuleks, on põhjendamata.

Samuti on põhjendamata, miks kohus leidis, et 18.09.2022 ajavahemikul 05:30–13:30

Batumis puhunud tuult 13–48 km/h ei saa pidada tugevaks tuuleks. Kohus ei ole selgitanud,

miks peab usaldusväärseks hageja esitatud veebilehe www.wunderground.com väljatrükke,

aga mitte kostja esitatud konkreetse lennujaama METAR andmeid ja lennukimudeli

kasutusjuhendeid. Mõlema kõnealuse lennu osas jättis maakohus tuvastamata, et lendude

hilinemise põhjustas lisaks ilmastikuoludele ka erakorralistest asjaoludest tingitud

meeskonnaliikmete tööaja täitumine. Ajaks, mil tuuleolud paranesid, oli täitunud töötajate

maksimaalne lubatud tööaeg, mistõttu oli lendude väljumine kuni puhkeaja täitumiseni

välistatud.

Vastustaja seisukoht

14. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Menetlus ringkonnakohtus

15. Ringkonnakohus selgitas 09.07.2024 kirjas, et kostjal tuleb tõendada erakorraliste

asjaolude esinemine ja see, et erakorralist asjaolu ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui

tarvitusele oleks võetud kõik vajalikud meetmed. 07.07.2023 reisi osas tuli kostjal täpsustada,

millistele ilmastikuoludele kostja konkreetselt tugineb. Samuti tuli kostjal selgelt esile tuua ja

tõendada, millises suunas puhus õhkutõusul taganttuul Batumi lennujaamas, millal täitus

lennukimeeskonna tööaeg, kui pikk oli puhkeaeg ja millistel asjaoludel saab seda pidada

erakorraliseks asjaoluks, mida ei olnud võimalik ületada. Nii kostja kui ka hageja esitasid

täiendavaid tõendeid, mille ringkonnakohus võttis vastu 03.09.2024 ja 23.09.2024

määrustega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt

rahuldada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue

otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS

§ 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Juhindudes TsMS § 654 lg-st

2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

17. 07.07.2023 Pariis-Tallinn BT862 (AF7972) lennu osas ei vaidle järgmiste asjaolude üle.

-

Lend pidi väljuma 16:45 UTC ja saabuma Tallinnasse 19:30 UTC, kuid saabus

Tallinnasse 22:47 UTC, s.o 3 tundi ja 7 minutit hiljem.

-

Nimetatud lennule olid registreeritud AK, ARS, BL, MP ja VK.

17.1. Kostja väitis, et lennu hilinemise tõid osaliselt kaasa erakorralised asjaolud. Kesk- ja

Lõuna-Prantsusmaal esinesid äikesetormid (dtl 291), mis suurendasid õhuruumi ummikuid

üldiselt, mistõttu rakendati lennule Air Traffic Flow Management ehk lennuliiklusvoogude

2-23-141284

juhtimise meetmeid. Lennule BT862 kohaldati CTOT piirangut (Calculated Take Off Time

ehk arvutatud õhkutõusuaeg). Kapteni raportist nähtub, et lennuk oli startimiseks valmis 19:25

UTC, lennujuhtimiskeskus rakendas CTOT meedet, arvutades õhkutõusu ajaks 20:27, kuid

CTOT tühistati 19:54 UTC (dtl 98 ja 103). Lennu märkmete (dtl 105) kohaselt kohaldati

lennule muu hulgas koodi 71B, mis tähistab ilmastikust tulenevatest asjaoludest hilinemist

lähtejaamas (dtl 320, tõlge 324). Koodi 71 tähistatakse ka koodiga WO (dtl 320, tõlge 324).

Lennu logist nähtuvalt oli WO koodi kestuseks 32 minutit (dtl 95). Arvestatuna ajahetkest,

mil lennuk oli valmis õhku tõusma (19:25 UTC) kuni CTOT piirangu tühistamiseni (19:54)

oli ilmastikuoludest põhjustatud viivituse tegelikuks kestuseks 29 minutit.

17.2. Hageja tõi menetluses esile ja tõendas, et ajal, mil vaidlusalusele lennule oli

kehtestatud lennukeeld, väljus Pariisi lennujaamast teisi lennukeid. Põhjendatud ei ole

maakohtu järeldus, et kuna lennujaamast väljus teisi lende, ei ole tõendatud erakorralise

asjaolu esinemist. Erakorralisest ilmastikuolust tulenev lennukeeld võib kehtida ka konkreetse

lennu suhtes ega pruugi tähendada kogu lennuliikluse sulgemist lennujaamas. Põhjendatud on

apellatsioonkaebuse väide, et absoluutne lennukeeld ei ole samastatav teatud lennu õhkutõusu

piiramisega. TsMS § 232 lg 2 sätestab, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette

kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Ainuüksi asjaolu, et lennu

logi, lennu tehniline logi ja kapteni märkmed on lennundusettevõtte enda poolt lennu kohta

koostatavad dokumendid, ei anna põhjust lugeda neid ebausaldusväärseks. Nimetatud

dokumente ei saagi keegi teine koostada. Siinses asjas tõendavad need kõige täpsemalt

konkreetse lennuga seonduvaid asjaolusid. Seega hageja esitatud tõendid selle kohta, et teised

lennud väljusid või et äikeseala ei asunud Pariisi vahetus läheduses, ei lükka ümber kostja

esitatud tõendeid selle kohta, et konkreetsele lennule oli kehtestatud ilmastikuoludest tulenev

lennupiirang. Hageja maakohtu menetluses esitatud väited ja tõendid ilmastikuoludest Pariisi

lennujaamas (METAR andmed) ei lükka ümber kostja väidet lennupiirangu kehtestamisest

konkreetse lennu suhtes. Kostja vastuväidetest ja tõenditest nähtub, et kuigi Pariisi

lennujaama kohapealsed ilmastikuolud ei olnud halvad, kehtestas juhtimiskeskus siiski

õhkutõusupiirangu.

17.3. Kuivõrd kostja on esitanud ülal viidatud konkreetset lendu käsitlevad tõendid, mis

tõendavad lennule õhkutõusupiirangu kehtestamist, tuleb kolleegiumi hinnangul analüüsida,

kas kehtestatud piirang on käsitletav erakorralise asjaoluna EU 261/2004 määruse artikli 5

lõike 3 tähenduses. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb mõistet tõlgendada kitsalt

(Krüsemann jt, C-195/17, C-197/17–C-203/17, C-226/17, C-228/17, C-254/17, C-274/17,

C-275/17, C-278/17–C-286/17, C-290/17 ja C-292/17 p 36). Lennuettevõtja vabaneb

hüvitamise kohustusest üksnes siis, kui ta on asjaolu esinemisel kogu tema käsutuses olevat

personali või seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud olukorrale vastavad

majanduslikult ja tehniliselt teostatavad meetmed, vältimaks seda, et see asjaolu viiks

asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni (Airhelp, C-28/20 p 22, D.S.A C-

411/23 p-d 45, 46). Mõiste „erakorralised asjaolud“ tähistab sündmusi, mis oma olemuselt või

päritolult ei ole omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema

tegeliku kontrolli alt, kusjuures need kaks tingimust on kumulatiivsed ja neid tuleb igal

üksikjuhtumil eraldi hinnata (Airhelp, C-28/20 p 23, D.S.A, C-411/23 p-d 27, 28).

17.4. Üksnes ettevõttevälised sündmused võivad jääda selle lennuettevõtja tegeliku

kontrolli alt välja (SATA International, C-308/21 p 25, D.S.A, C-411/23 p 38 ja Airhelp, C-

28/20 p 40-41). Seega ei olnud ühenduse seadusandja mõte lennu tühistamise korral reisijatele

hüvitise maksmisekohustusest vabastada mitte kõigi erakorraliste asjaolude puhul, vaid

üksnes nende, mida ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik sobivad meetmed.

Lennuettevõte peab tõendama, et isegi kogu tema käsutuses oleva personali või kõigi

2-23-141284

seadmete ja rahaliste vahendite kasutamisega ei oleks ta oma ettevõtte suutlikkusele

asjakohasel hetkel vastuvõetamatute ohverdustega nõustumata saanud ilmselgelt vältida, et

need erakorralised asjaolud, millega ta silmitsi seisis, viiksid lennu tühistamiseni (Wallentin-

Hermann, C-549/07 p 39-41).

17.5. Olukorras, kus konkreetsele lennule on lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestatud

õhkutõusu keeld, on ringkonnakohtu hinnangul tegemist erakorralise asjaoluga EU 261/2004

määruse art 5 lg 3 mõistes. Lend hilines 3 tundi ja 17 minutit, millest aga üksnes 29 minuti

pikkune viivitus oli põhjustatud erakorralisest asjaolust. Erakorralisest asjaolust põhjustatud

viivitus tuleb hilinemise kogupikkusest maha arvestada (Peškova, C-315/15 p 49). Seega

hilines lend (arvestamata ilmastikust tingitud viivitust) 2 tundi 48 minutit. Kuna hilinemise

kestus ei ületa kolme tundi, puudub alus 07.07.2023 Pariis-Tallinn lennu osas EU 261/2004

määruse art 6 lg 1 a) ja art 7 lg 1 b) alusel hüvitise väljamõistmiseks. Seega tühistab

ringkonnakohus hageja nõude rahuldamise reisijate AK, ARS, BL, MP ja VK hüvitiste osas,

kokku 2000 euro ulatuses.

17.6. Ringkonnakohus palus oma 09.07.2024 kirjas kostjal selgelt esile tuua ja tõendada,

millised õhkutõusu takistavad asjaolud tulenevalt ilmast esinesid, mis põhjustasid kostja väitel

lennuliikluse piiramise selliselt, et lennukile anti õhkutõusuluba alles 19:54. Ringkonnakohus

määras täiendavate avalduste, seisukohtade ja tõendite esitamise tähtajaks 31.07.2024. Oma

04.10.2024 lõplike seisukohtade punktidesse 11 ja 12 kopeeris kostja veebilehe väljavõtteid

(tõendid) sellest, et 07.07.2023 hilines Pariisi lennujaamast väljumisega ka teisi lende. TsMS

§ 652 lg 1 järgi lähtub ringkonnakohus otsust tehes üldjuhul üksnes maakohtus esitatud

asjaoludest ja tõenditest. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata

asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud juhtudel.

TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi võib apellatsioonimenetluses tõendi vastuvõtmise aluseks olla ka

asjaolu, et tõendit ei saanud varem esitada kohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise

tõttu. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust oma

kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või

tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja

arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on

tõendi vastuvõtmisega nõus. Hageja on maakohtu menetluses omaks võtnud, et kõik

07.07.2023 lennud Pariisi lennujaamas ajavahemikus 19:25–21:25 UTC hilinesid (01.04.2024

seisukoha punkt 2.6). TsMS § 238 lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja

korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit,

millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole

vaja tõendada. Menetlusdokumenti kopeeritud tõendid on seega esitatud hilinenult, kostja ei

ole nende hilinenult esitamist põhjendanud ja tõendid ei ole ka asjakohased, mistõttu jätab

ringkonnakohus 04.10.2024 menetlusdokumendi punktidesse 11 ja 12 kopeeritud tõendid

vastu võtmata.

18. 18.09.2022 ja 17.05.2023 Batumi-Riia lendude osas on apellatsioonkaebuse peamiseks

väiteks, et Batumi lennujaamas puhus mõlema lennu õhkutõusude ajal maksimaalsest lubatud

taganttuulest tugevam tuul. Enne ilmastikuolude paranemist täitus mõlemal lennul

lennumeeskonna maksimaalne lubatud tööaeg, mistõttu lükkusid õhkutõusud edasi ka pärast

ilmastikuoludest tulenevate erakorraliste asjaolude äralangemist.

18.1. Pooled ei vaidle 17.05.2023 Batumi-Riia lennu nr BT721 osas järgmiste asjaolude

üle.

2-23-141284

-

Lend pidi väljuma 01:30 UTC ja saabuma Riiga 05:50 UTC. Väljus 13:29 UTC ja

saabus 17:15 UTC.

-

Alates 05:30 tuul rauges.

-

Lennule olid registreerunud AA ja AG.

18.2. Pooled ei vaidle 18.09.2022 Batumi-Riia lennu nr BT721 osas järgmiste asjaolude

üle.

-

Lend pidi väljuma 01:30 UTC ja saabuma Riiga 05:50 UTC. Lend väljus 12:41 UTC

ning saabus kell 16:44 UTC.

-

Lennule oli registreerunud HH.

18.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole töötajate tööaja täitumine käsitletav erakorralise

asjaoluna EU 261/2004 määruse art 5 lg 3 tähenduses. Töötajate tööaja täitumise risk on

kolleegiumi hinnangul omane ettevõtte tegevusele ega saa olla käsitatav ettevõttevälise

asjaoluna. Kostja leiab iseenesest õigesti, et Euroopa Kohus on leidnud, et erakorraliste

asjaolude vältimine ei saa viia olukorrani, kus lennuettevõtja peaks tegema oma ettevõtte

suutlikkuse seisukohast vastuvõetamatuid ohverdusi. Siiski on Euroopa Kohus leidnud, et

tegutseva lennuettevõtja töötajaid puudutavad meetmed kuuluvad tema tavapärase tegevuse

hulka, muu hulgas meeskonna töö ja töötajate tööaja planeerimisega seonduvad meetmed

(TAP Portugal, C-156/22, C-158/22, p 21). Seega ei ole kolleegiumi hinnangul töötajate

tööaja täitumine erakorraliseks asjaoluks, mis vabastaks kostja Batumi-Riia lendude

hilinemisega kaasneva hüvitise maksmise kohustusest.

18.4. Ringkonnakohus palus oma 09.07.2024 kirjas kostjal esitada avaldused ja tõendid

õhkutõusul puhuva taganttuule suuna kohta, määrates nende esitamise tähtajaks 31.07.2024.

31.07.2024 seisukohas apellatsioonimenetluses väitis kostja, et õhkutõus Batumi lennujaamas

toimub rajalt 13, mille kraad on 126o. 04.10.2024 lõplikes seisukohtades

apellatsioonimenetluses muutis kostja oma väidet, märkides sarnaselt maakohtu menetluses

avaldatuga, et õhkutõus toimub rajalt 31 (seega samalt rajalt, kuid vastassuunas), mis paikneb

kraadiga 306o, esitades selle kohta uued tõendid. Uute tõendite esitamist pärast

ringkonnakohtu määratud tähtaega ei ole kostja põhjendanud. Tõendid, millele kostja tugineb

seoses sellega, et õhkutõus toimub rajalt 31, mis on suunaga 306o, tõi kostja esile alles oma

04.10.2024 lõplikes seisukohtades, seega hilinenult. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes TsMS

§ 652 lg-tele 3 ja 4, jätab ringkonnakohus kostja 04.10.2024 lõplikele seisukohtadele lisatud

tõendid vastu võtmata. Ringkonnakohus jätab tõendina vastu võtmata ka 04.10.2024

menetlusdokumendi punktidesse 17 ja 18 kopeeritud tõendid ja tähelepanuta nendega

seonduvad uued väited selle kohta, et rada 13 kasutatakse üksnes päeval stardimassiga kuni

5700 kg lennukite (milleks kostja lennuk ei kvalifitseeru) ja helikopterite puhul. Neid väiteid

ei ole kostja varasemalt menetluses esitanud.

18.5. Kuigi kostja on apellatsioonimenetluses esitanud tõendid tuule tugevuse ja suuna

kohta, ei ole menetluses tõendatud, et tegemist oli taganttuulega. Seetõttu ei ole vaja anda

hinnangut kostja esitatud lennukite kasutusjuhenditele ega METAR andmetele. Samas, isegi

juhul, kui õhkutõusu suund ning tuule tugevus oleks tõendatud, ei saaks tulenevalt tööaja

täitumisest Batumi-Riia lendude osas apellatsioonkaebust rahuldada. Nimelt on kostja

väitnud, et 17.05.2023 rauges taganttuul 05:30. Lend pidi väljuma 01:30 UTC ja saabuma

Riiga 05:50 UTC, saabus 17:15 UTC ning hilines seega 11 tundi 25 minutit. Isegi, kui

arvestada hilinetud ajast maha ajavahemikul 01:30-05.30 UTC ilmastikuoludest tuleneva

takistuse kestuse 4 tunni ulatuses, ületas hilinemine ka pärast ilmastikuolude lõppemist EU

2-23-141284

261/2004 määrusest tulenevat 3-tunnist ajapiirangut. 18.09.2022 lennu osas tugineb kostja

lubatud taganttuule tugevuse ületamisele 01:30–08:30 (31.07.2024 seisukoha punkt 32). Lend

pidi väljuma 01:30 UTC ja saabuma Riiga 05:50 UTC, saabus 16:44 UTC ning hilines seega

10 tundi 54 minutit. Isegi, kui arvestada hilinetud ajast maha 01:30-08:30 UTC puhunud tuule

aeg (7 h), on lend hilinenud 3 h ja 54 minutit, seega ületab 3-tunnise limiidi.

18.6. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult välja mõistnud AA, AG ja HH

hüvitised kokku 1200 eurot EU 261/2004 määruse artikkel 7 b) alusel.

19. Kuivõrd ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et AK, ARS, BL, MP ja VK hüvitiste osas

on maakohus hagi rahuldanud põhjendamatult, jätab ringkonnakohus nimetatud isikute osas

rahuldamata ka hageja sissenõudekulude hüvitamise nõude. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui

võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 40 eurot. Käesoleval juhul oli põhinõue esitatud põhjendamatult, seega puudub

võlausaldajal ka sissenõudekulude hüvitamise nõue. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab

maakohtu otsuse viie isiku nõuete osas, siis tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse 200

(5*40) euro osas.

20. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib

ajaks viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi 1200 euro ulatuses. Sellest

tulenevalt mõistab kohus hagejale välja viivise alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest

10.10.2023 kuni hagiavalduse esitamisele eelneva päevani 01.01.2024 põhinõudelt 1200 eurot

(viivis 33,16 eurot), hagiavalduse esitamisest 02.01.2024 kuni kohtuotsuse tegemise päevani

(24.10.2024) sissenõutavaks muutunud viivise 120,77 eurot ja edasiulatuvalt kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, tuleb muuta ka menetluskulude

jaotust.

21.1. Hageja esitas hagis põhinõude 3200 eurot, mille ringkonnakohus rahuldas 1200 euro

ulatuses. Seega rahuldas kohus hageja nõude 37,5% ulatuses. Menetluskulude jaotuse

otsustamisel tuleb kohtul teha kaalutluspõhine valik, arvestades võimalikult suures ulatuses ka

seda, missugusel määral saavutas hageja kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi (RKTKo

22.12.2022, 2-19-2709 p-d 10 ja 13-14). TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult

või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega TsMS § 163 lg 1 alusel ning jätab menetluskulud 37,5% ulatuses kostja

ja 62,5% ulatuses hageja kanda.

2-23-141284

21.2. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei määra seda

ka ringkonnakohus. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus pärast põhivaidluses tehtud

otsuse jõustumist.

22. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)