2-18-14886/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

24.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-14886

Kohtuasi

Defektor OÜ likvideerimismenetluse järelevalve

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.11.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

P.E määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Puudutatud isik Defektor OÜ (kustutatud, registrikood

12134065), likvideerija Ly Müürsoo, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Indrek Leppik

Määruskaebuse esitaja P.E (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta P.E määruskaebus Harju Maakohtu 01.11.2023 määruse peale läbi

vaatamata.

2. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud P.E kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-18-14886

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Y.D esitas 04.10.2018 Harju Maakohtule avalduse Defektor OÜ (kustutatud)

likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks.

2. Maakohus rahuldas 13.11.2018 määrusega avalduse Defektor OÜ täiendava

likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja määras likvideerijaks Ly Müürsoo.

3. Likvideerija kinnitas 31.10.2023 taotluses kohtule, et likvideerimistoimingud on sooritatud

ja Defektor OÜ (kustutatud) kustutati äriregistrist 31.10.2023.

Maakohtu määrus

4. Maakohus vabastas 01.11.2023 määrusega Ly Müürsoo Defektor OÜ (kustutatud)

likvideerija ametist ja lõpetas järelevalvemenetluse likvideerija tegevuse üle.

5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on likvideerimismenetlus lõpule viidud ja

Defektor OÜ (kustutatud) äriregistrist kustutatud. Maakohus ei määranud kindlaks

likvideerija tasu ega kulude hüvitist, kuna likvideerija seda ei taotlenud.

Määruskaebus

6. P.E (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu 01.11.2023 määruse peale 16.03.2024

määruskaebuse, milles palub muuta osaliselt maakohtu määruse resolutsiooni p 2 (lõpetada

järelevalvemenetlus likvideerija tegevuse üle) ja kohustada likvideerijat üle andma

määruskaebuse esitajale sissenõutud vahendid 150 000 euro ulatuses. Määruskaebuse esitaja

taotles menetlusabi, paludes vabastada riigilõivu tasumisest, ja palus ennistada määruskaebuse

esitamise tähtaeg, kuna ta sai käesolevast tsiviilasjast teada 16.03.2024.

7. Määruskaebuse esitaja on Defektor OÜ (kustutatud) tegelik kasusaaja ja võlausaldaja.

Määruskaebuse esitaja hinnangul on likvideerija tema õigusi rikkunud, jättes talle osaühingu

likvideerimisest teatamata ning tema kui võlausaldaja ees osaühingu kohustused täitmata.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus jättis 13.09.2024 määrusega määruskaebuse ja menetlusabi taotluse käiguta.

Maakohus palus täpsustada kaebeõiguse küsimust ja menetlusabi taotlust.

9. Määruskaebuse esitaja esitas 16.09.2024 seisukoha kaebeõiguse küsimuse osas ja tasus

riigilõivu.

10. Defektor OÜ (kustutatud) likvideerija palus jätta määruskaebuse menetlusse võtmata.

11. Maakohus leidis 09.10.2024 kirjas, et vaatamata sellele, et määruskaebuse esitajal puudub

kaebeõigus, võtab maakohus määruskaebuse otstarbekuse kaalutlusel menetlusse, jätab selle

rahuldamata ja edastab selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-18-14886

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 664 lg 2 ja § 660 lg 1 alusel jätta

läbi vaatamata. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse ebaõigesti

menetlusse võtnud.

13. TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse

saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis

maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. TsMS § 664 lg-st 2 tuleneb, et kui

määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus

määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

14. TsMS § 660 lg 1 järgi võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse

esitamine on seaduse järgi lubatud. Määruskaebuse esitaja vaidlustab maakohtu määrust osas,

milles maakohus lõpetas järelevalvemenetluse (maakohtu määruse resolutsiooni p 2).

15. Juriidilise isiku likvideerimismenetluse asjas on menetluse lõpetamise määruse peale

TsMS § 606 lg 2 kohaselt kaebeõigus avaldajal ja juriidilisel isikul. Nimetud sätte alusel

saaksid määruskaebuse esitada avaldaja, s.o võlausaldaja Y.D , ja juriidiline isik, s.o Defektor

OÜ (kustutatud) oma seadusliku esindaja kaudu. Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse

tegeliku kasusaajana ja ühtlasi võlausaldajana. Maakohus andis määruskaebuse esitajale

võimaluse selgitada oma seisukohta kaebeõiguse osas. Määruskaebuse esitaja selgitas, et tal

on õigus esitada 01.11.2023 määruse peale määruskaebus, kuna Defektor OÜ (kustutatud)

osaniku OÜ Aabron (kustutatud) osaniku Aabron Finance OÜ (kustutatud) osanik oli alates

viimase asutamisest kuni ühingu kustutamiseni Q. C, kes on määruskaebuse esitaja endine

abikaasa. OÜ Aabron Finance asutati 15.07.2014 ja seega on tegemist ühisvaraga, mis on

jagamata. Kuigi määruskaebuse esitaja ei ole väitnud, et soovib esitada määruskaebuse

juriidilise isiku esindajana, märgib ringkonnakohus, et esile toodu alusel ei saa ka leida, et

määruskaebuse esitajal oleks juriidilise isiku esindusõigus. Seega ei saa ringkonnakohtu

hinnangul eeltoodust järeldada määruskaebuse esitaja kaebeõigust likvideerija määramise

menetluse lõpetamise määrusele.

16. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitajal puudub kaebeõigus ja

maakohus on määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud. Maakohus kahtles 13.09.2024

määruses põhjendatult ja leidis 09.10.2024 kirjas õigesti, et määruskaebuse esitajal puudub

kaebeõigus. Sellisel juhul pidanuks maakohus jätma määruskaebuse menetlusse võtmata,

mitte edastama seda ringkonnakohtule lahendamiseks. Maakohus põhjendas määruskaebuse

menetlusse võtmist eesmärgiga vältida eraldi määruskaebemenetlust kaebeõiguse küsimuses.

Ringkonnakohus ei ole veendunud, et selline määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtmine

on menetluslikult põhjendatud ja ökonoomsem, kuivõrd ringkonnakohtu määrus on

määruskaebuse läbivaatamata jätmisel vaidlustatav. Kuna maakohus võttis määruskaebuse

ebaõigesti menetlusse, jätab ringkonnakohus määruskaebuse TsMS § 664 lg 2 alusel läbi

vaatamata. Kuivõrd määruskaebus jääb kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata, ei ole

tähtsust sellel, kas kaebus oli tähtaegne ning kas sellelt tuleb tasuda riigilõivu või anda

määruskaebuse esitajale menetlusabi.

17. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, jäävad määruskaebuse

menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda (RKTKm

07.11.2018, 2-17-8339, p 15). Maakohus määrab menetluskulud TsMS § 174 lg 4 alusel

2-18-14886

kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesolevas asjas tehtud menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

18. Määruse peale, millega ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, võib TsMS

§ 643 lg 4 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 esitada Riigikohtule määruskaebuse.

Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)