2-24-1999/23 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 24. oktoober 2024

Tsiviilasi nr ja hagi ese

2-24-1999

M.J. hagi T.G. vastu elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lg

1 sätestatud miinimummääras ning tagasiulatuva elatise

summas 3044,78 euro väljamõistmiseks

kirjalik hagimenetlus

Hagihind

2274,37 eurot (TsMS § 129 lg 2)

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

alaealine M.J. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i,)

Hageja seaduslik esindaja

M.J. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i,; e-post: XXX)

Hageja lepinguline esindaja

jurist Alla Žulinskaja (OÜ HUGO; e-post: XXX)

Kostja

T.G. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e- post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista T.G.-lt M.J. kasuks alates 25.10.2024 kuni M.J. täisealiseks saamiseni

(xx.xx.xxxx) välja elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 287,72 eurot kuus

(valem: elatise baassumma 272,76 eurot, millele on liidetud 54,96 eurot, s.o 3% Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o

50 % lapsetoetusest). Elatissummat muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 1. aprillil ning

lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.

3. Mõista T.G.-lt M.J. kasuks sissenõutavaks muutunud elatis ühekordse summana

perioodi 03.02.2024 – 24.10.2024 eest kokku 2246,98 eurot.

4. Jätta hagi otsuse resolutsiooni p-des 2-3 nimetatud summasid ületavas osas

rahuldamata.

5. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette. Kohtuotsusega väljamõistetud

elatis tuleb iga kuu 5. päevaks üle kanda M.J. pangakontole nr XXX.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

7. Toimetada kohtuotsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, 632).

Selgitus

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 03.02.2024 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu kuni hageja täisealiseks

saamiseni (xx.xx.xxxx) miinimummääras elatise väljamõistmiseks (dtl 5-9), sh jooksev

elatis hagiavalduse seisuga 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm

protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4

ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kuivõrd kostja ei ole alates

01.06.2023 hagejale elatist maksnud, palub hageja mõista kostjalt perioodi 02.02.2023-

02.02.2024 eest ka tagasiulatuv elatis 3044,78 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja

kanda ning mõista välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuni menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Hagiavalduse kohaselt lõppes hageja seadusliku esindaja ning kostja kooselu 2022. aastal

ning hageja elab koos X. Kostja ei täida hageja suhtes ülalpidamiskohustust ning keeldub

elatise maksmisest. Hageja X on pöördunud korduvalt kostja poole elatise nõudes, kuid kostja

ei ole nõudele reageerinud (dtl 11). Hageja keskmised kulud ühe kuu kohta on 556 eurot.

3. Hageja vaidleb 12.03.2024 vastu kostja seisukohale ja leiab, et antud asja raames

lahendatakse üksnes elatisenõuet, muud vaidlused ei puutu asjasse. Kostjal on kohustus hagejat

ülal pidada pooles osas iga hageja vajaduste suurusest lähtuvalt. Kostja seda ei tee. Hageja X

kannab hageja elatisega seonduvad kulud nii enda kui ka kostja eest. Seega on hageja nõue

põhjendatud ja õige. Lapsevanemate omavaheline suhtlus on konfliktne ja keeruline, mistõttu on

hageja seaduslik esindaja seisukohal, et elatise igakuine maksmine peab toimuna kostja poolt

regulaarselt ja kindlas summas, s.o miinimummääras, mida saab kasutada lapse huve arvesse

võttes. Kostja igati üritab vältida elatise maksmist, maksimaalset vähendada oma kohustust

hageja ees. Hageja avaldab, et ei ole tõendatud, et kostja oleks teinud kõik endast oleneva piisava

sissetuleku hankimiseks ja üksnes vähene või ebaregulaarne sissetulek ei ole elatise vähendamise

aluseks.

4. Kostja avaldas 23.02.2024 esitatud vastuses hagile (dtl 19), et soovib teha läbi kohtu DNA-

ekspertiisi, kuivõrd ei ole nõus maksma elatist enne, kui on kindel, kas laps põlvneb temast.

Samuti küsib kostja, et mille eest ta maksab, kui tal ei ole luba isegi lapsega kohtuda. Kostja

avaldab, et on hetkel töötu ja elab vaid pensionist. Ka 19.04.2024 märkis kostja vastuses, et

soovib teha DNA-ekspertiisi põlvnemise tuvastamiseks (dtl 39).

5. Kohus jättis 13.01.2024 kostja vastuhagi käiguta ning määrast tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks (dtl 41-43). Kuivõrd kostja puuduseid ei kõrvaldanud, jättis kohus 07.08.2024

vastuhagi menetlusse võtmata (dtl 47-48). Kohtu korraldusel esitas Sotsiaalkindlustusamet

kohtule vastuse, millest nähtub, et kostjale on määratud puudega tööealise toetuseks 48,58 eurot

kuus (dtl 52).

6. Kohus kohustas 30.08.2024 hageja seaduslikku esindajat ja kostjat esitama täiendavad

tõendid ja selgitused (dtl 56-58). Hageja esitas pangakonto väljavõtted. Kostja kohtule ei

vastanud.

7. Kohus määras 19.09.2024 asja lahendamise kirjalikku menetlusse, andis pooltele tähtajad

õiguslike seisukohtade ja menetluskulude esitamiseks ning soovi korral vastaspoole esitatud

menetluskulude nimekirjale arvamuse andmiseks, sh määras kindlaks kohtuotsuse teatavaks

tegemise aja. Täiendavaid seisukohti kohtule ei esitatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Asjas toimunud eelmenetluse järel peab kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Kohus,

tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 järgi poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning

objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

9. Esiteks märgib kohus, et pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja

määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste

tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid soovivad kohtule tõendada. Hagi tuleb menetleda

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes esitatud nõuetest. Samuti ei ole kohus TsMS

§ 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS §

230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh

kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku

ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt

isikutelt (RKTKo nr 2-16-118651, p 15, TrtRKo nr 2-21-137993, p 9).

10. Perekonnaseaduse (PKS) §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma

alaealisele lapsele ülalpidamist. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises,

täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele

perioodilist rahalist elatist makstes. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Elatise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate

vahendite tagamine. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on

kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 13). Kohus võib

elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette

kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa

elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses.

11. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja M.J. (dtl

10), samuti puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos, mh ei ole

kostja vaielnud vastu, et hageja elab koos oma emaga. Lähtudes eeltoodust on hagejal, kui

kostjast lahus elava alaealise lapsena, õigus esitada kostja vastu materiaalõiguslik nõue

ülalpidamise saamiseks. Kostja on kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Ülalpidamise

andmine ei ole seotud lapsega suhtlemisega. Kui kostja leiab, et hageja esindaja ei võimalda tal

lapsega piisavalt suhelda, on võimalik pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti

poole suhtluskorra kindlaksmääramiseks kohtuväliselt või vastava avaldusega kohtusse. Kostja

on elatise maksmata jätmisega rikkunud ülalpidamiskohustust ning hageja on õigustatud kostjalt

elatist nõudma.

12. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või üldjuhul igakuine elatis olla väiksem kui

PKS §-s 101 arvutatud summa (nn miinimummäär). Siiski saab elatist vähendada alla seadusega

kehtestatud miinimummäära seaduses sätestad eelduste, s.o mõjuvate asjaolude, esinemisel (PKS

§ 102 lg 2). Mõjuv põhjus võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine

laps, kes elatise väljamõistmise korral elatise miinimummääras osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on kohtule avaldanud, et on töötu ja elab pensionist,

kuid ühtegi tõendit ei ole kostja kohtule oma majandusliku olukorra kohta esitanud, samuti ei ole

kostja kohtu korraldusele vaatamata esitanud oma pangakonto väljavõtet. Kohus tuvastas, et

kostjale on küll määratud puudega tööealise toetus 48,58 eurot kuus ning töötamise registrist

nähtub, et kehtivat töötamise kannet ei ole, kuid puuduvad tõendid, et seoses määratud puude

toetusega oleks välistatud kostjal töö tegemise võimalus. Kohtu teostatud Rahvastikuregistri

päringust nähtub, et kostjal on üks laps, kelleks on hageja. Kohtu hinnangul ei ole kostja toonud

välja asjaolusid, mis oleksid mõjuvaks põhjuseks elatisnõude vähendamiseks. Kohus selgitab

Riigikohtu praktikale tuginedes, et kostjal on lapse huvides kohustus teenida sissetulekut ning

lahus elav vanem ei vabane laste ülalpidamiskohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole hetkel

sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 15).

13. Riigikohus on leidnud oma varasemas lahendis, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab vanem PKS § 102 lg 2 teise lause

järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st

võrdväärselt (vt RKTKo nr 3-2-1-119-15, p 11). See puudutab hageja mõlemaid vanemaid. Kui

vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb

sissetulek jagada proportsionaalselt. Lisaks on Riigikohus leidnud, et elatise suuruse määramisel

tuleb arvestada ka asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud

elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat

olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise

toime ilma riigi abita (vt RKTKo nr 3-2-1-33-11, p 20). Kuivõrd kohus on andnud korduvalt

menetluse kestel kostjale võimaluse esitada tõendeid elatise vähendamise hindamiseks, kuid

kostja pole seda siiani teinud, puudub ka alus PKS §-le 102 tuginedes elatise vähendamiseks alla

miinimummäära.

14. Kohus on väljamõistetava elatise arvutuste aluseks võtnud Justiitsministeeriumi

väljatöötatud ja veebis kättesaadava elatiskalkulaatori. Alates 25.10.2024 kuni hageja

täisealiseks (01.02.2040) saamiseni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis muutuva

suurusena, st hetkel igakuine elatis 287,72 eurot kuus (valem: elatise baassumma 272,76 eurot,

millele on liidetud 54,96 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest

summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50% lapsetoetusest). Elatissummat tuleb muuta PKS

§ 101 lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga

aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.

15. Kuigi kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis kinnitaksid, et kostjalt

elatise väljamõistmine miinimummääras oleks ebamõistlikult koormav, siis tagasiulatuva elatise

nõude osas on kohtu seisukoht siiski järgnev.

16. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on nimetatud paragrahvi tõlgendades selgitanud (vt

RKTKo nr 3-2-1-136-13, p 12), et selle mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut

tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam

õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt

raskesse majanduslikku olukorda. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest

enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda

ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud

ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kuna ülalpidamisnõue on

suunatud lapse igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks vajalike vahendite saamisele,

on selle nõude eesmärgiks tagada toimetulekuks vajalikud vahendid eelkõige lapse

olemasolevate ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks. Vajaduse ilmnemisel tuleb elatise nõue

esitada pikema viivituseta. Kohtu hinnangul võib eeldada, et lapse vajadused olid vähemalt

osaliselt kaetud muude vahenditega või elatise saamine ei olnud nii kriitiline, kuivõrd hageja

esitatud tõenditest nähtub, et hageja seaduslik esindaja on küsinud elatist kostjalt üksnes kahel

korral (dtl 11). Tagantjärele elatise nõudmine asetaks kostja ebamõistlikult raskesse

majanduslikku olukorda, seega on põhjendatud leevendada kostja rahalist koormust ning mõista

välja hageja kasuks ühekordne sissenõutavaks muutunud elatis kohtumenetluse perioodi

03.02.2024 – 24.10.2024 eest kokku summas 2246,98 eurot (s.o 2 x 260,33 + 6 x 287,72). Seda

ületavas osas jääb hageja nõue rahuldamata. Kohus selgitab, et kui kohtumenetluse ajal on kostja

hagejale elatist siiski mingis ulatuses tasunud, tuleb kohtuotsuse täitmisel eelnimetatud

ühekordsest hüvitisest need tõendatud summad maha arvestada.

17. Kohus selgitab, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist

maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või

vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega

oluliselt muutunud.

18. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab mh alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik