2-22-11493/44 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-11493

Tsiviilasi

Kivikontakt OÜ hagi OÜ MULTIGRAMM vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Apellatsioonkaebuse hind

15 692 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ MULTIGRAMM apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): OÜ MULTIGRAMM (registrikood

11285448), esindaja vandeadvokaat Kaire Aus

Vastustaja (hageja): Kivikontakt OÜ (registrikood

12946515), esindaja juhatuse liige Sten Jürgenson

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2023 otsus muutmata.

2. Jätta OÜ MULTIGRAMM apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud OÜ MULTIGRAMM kanda.

Kivikontakt OÜ-l hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Kivikontakt OÜ (hageja) esitas 7. augustil 2022 Tartu Maakohtule hagi OÜ

MULTIGRAMM (kostja) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõude 12 646 eurot

ning sissenõutavaks muutunud viivise 3046 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja tellijana ja hageja töövõtjana 5. mail 2019 suulise

töövõtulepingu Tartus asuva Tera Erakool kivipaigalduse töödeks, millega hageja võttis

kohustuse teha tööd ning kostja maksta kokkulepitud tasu 35 646 eurot. Tööde valmimise

tähtajaks lepiti kokku 31. juuli 2019. Kokkulepitud töö valmis tervikuna tähtaegselt, mis järel

hageja väljastas kostjale kokkulepitud tasu arve nr 1922 summas 35 646 eurot maksetähtajaga

8. august 2019. Kostja tasus 2. augustil 2019 18 000 eurot ja 14. augustil 2019 5000 eurot

ülekandega hageja arveldusarvele selgitusega „arve nr 1922“. Hageja leidis, et kostja on talle

esitatud arvet nr 1922 summas 35 646 eurot tunnustanud tasudes arve osade kaupa ja

märkides tasumisel arve nr 1922. Kostja on jätnud arvest nr 1922 tasumata 12 646 eurot ning

7. augusti 2022 seisuga on võlgnevuselt muutunud sissenõutavaks seadusjärgne viivis 3046

eurot.

Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja nõue on alusetu. Hageja andis töö tähtajaks üle,

kostja on tööd üle vaadanud ning vastu võtnud. Kostja ei ole väitnud, et töö ei vasta

lepingutingimustele. Kostja ei vaidlustanud arvet nr 1922, vaid tasus selle kahe maksega

osaliselt. Kostja viide arve puuduste kohta on asjakohatu põhjusel, et hageja ja kostja leppisid

kokku kivipaigalduse projektipõhises tasus 35 646 eurot, mitte m2/hinna põhiselt. Kostja

väide tasu kokkuleppe puudumise kohta on paljasõnaline, kuna ilmselgelt ei sõlmi ettevõtted

oma majandustegevuses töövõtulepinguid ilma tasus kokku leppimata. Hageja märkis, et

kostja on esitanud kohtule oma 08/2019 käibedeklaratsiooni, millest nähtub, et hageja esitatud

arve nr 1922 summas 35 646 eurot on kostja täielikult oma kohustusena deklareerinud, sellelt

summalt on sisendkäibemaks 5941 eurot kostja kasuks maha arvatud. Hageja väidab, et kostja

ei ole teinud parandustöid hageja tehtud töödele. Hageja selgitas, et tema ülesandeks ei olnud

materjali hankimine, mistõttu ei ole kostja tasumisele kuuluvas arves nr 1922 materjale sisse

arvestatud. Kostja esitatud erinevate toodete ostuarved ja nendest tehtud kokkuvõte ei tõenda,

et hageja on kivipaigaldustööde arve sisse arvestanud kostja soetatud materjale.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hageja on pöördunud kohtusse alusetu

nõudega, hageja ei ole esitanud enda nõude tõendamiseks kohaseid tõendeid, samuti on

tõendamata hagiavalduses esitatud väited selle kohta, nagu oleks hageja ja kostja leppinud

kokku kivipaigaldustööde tasus 35 646 eurot. Esitatud arvest nr 1922 ei nähtu hageja tehtud

tööde maht ega töö hind, samuti puudub töö tegemise aeg. Nimetatud asjaoludele ja arvel

näidatud summa ebamõistlikule suurusele, mida pooled ei olnud kokku leppinud, juhtis kostja

hageja tähelepanu ja hageja kohustus arve parandama ning asendama. Kostja aktsepteeris

osaliselt hageja tehtud töid ja tasus selles ulatuses hagejale 23 000 eurot. Kostja on

seisukohal, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt tasu rohkem, kui hageja 23 000 eurot mis

on kivipaigaldustööde tegemise eest tavaline tasu, arvestusega kõnniteekivi paigalduse eest 8

eurot/m2 ja äärekivi paigalduse eest 7 eurot/m2.

Kostja esitas maakohtule käibemaksudeklaratsiooni, millest nähtuvalt deklareeris kostja 2019.

aasta augusti kuu arved, sh hageja arve 35 646 eurot. Kostja selgitas, et deklareeris arve, mida

ta ei aktsepteerinud täies mahus üksnes seetõttu, et kostjal iseseisvalt puudub võimalus ja

õigus deklareerida osa arvest. Kostja väidab, et hageja oli arvestanud arve sisse ka kostja

ostetud materjali. Kostja on teinud hageja poolt väidetavalt 31. juulil 2022 lõpetatud tööle

parandustöid, millele lisaks tööajale kulus ka lisamaterjali.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 20. oktoobri 2023 otsusega hagi täielikult. Maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 12 646 eurot põhinõude katteks ja hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 3046 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda,

määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 980 eurot ning mõistis kostjalt välja.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja vahel sõlmiti

suuline töövõtuleping Tera Erakooli kivipaigalduse töödeks. Hagi esemeks on tasu nõue 12

646 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja hageja tehtud tööle või töö eest esitatud

arvele 1922 kirjalikke pretensioone esitanud. Kostja on arve nr 1922 käibedeklaratsioonis

täielikult oma kohustusena deklareerinud ja sellest on sisendkäibemaks summas 5941 eurot

kostja kasuks maha arvatud. Kostja seaduslik esindaja on maakohtu istungil vande all väitnud,

et kivide hind pidi arvest maha arvatama ehk siis tasaarveldatama ja kostja on seetõttu topelt

tasunud. Kostja arvates olid 35 000 euro sees ka materjalid. Kostja sai aru, et kivide eest tema

ei maksa. K- Rauta arvete koondist nähtub, et kostja on materjalide eest tasunud 14 328,12

eurot. Hageja seaduslik esindaja ei ole vande alla antud ütlustega seda kinnitanud. Tema sõnul

kivide maksumust lepingus ei olnud. Maakohus leidis, et pole esitatud ühtegi tõendit või

pretensiooni kostja poolt selle kohta, et kostja sooviks arvet nr 1992 osaliselt tasumata jättes

seda tema kulutatud materjalidega tasaarvestada või et tehtud paigaldus oli puudustega. Arve

on esitatud kivipaigalduse tööde eest ja tõendatud ei ole, et see sisaldab materjali maksumust.

Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlused viitavad sellele, et kivipaneku hinnas oli

poolte vahel siiski kokku lepitud. Kostja hinda täpselt ei mäletanud, ühikuhind oli 10 euro

kanti, äärekivi oli teine. See on kooskõlas hageja seadusliku esindaja selgitustega, mille

kohaselt ühiku hind oli 10 eurot, äärekivi puhul 12 eurot. Vaidlust ei ole selles, et

ruutmeetreid oli üle tuhande. Hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt 1300–1400

ruutmeetrit. Hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt töö seisnes tänavakivide

paigaldamises. Paigaldati erinevaid kive (kartanokivi, unikivi, munakivi, äärekivi,

kõnniteeplaadid, pimedate plaadid, graniitäärekivi, tavaline äärekivi). Osa võeti üles ja

paigaldati uuesti. Kostja on arve täielikult sisendkäibemaksu saamiseks deklareerinud ja seegi

viitab kokkuleppele tööde mahu ja tasu suuruses.

Maakohus leidis, et on tõendatud poolte vahel töövõtulepingu sõlmimine suuliselt Tera

Erakooli kivipaigaldustöödeks tellija materjalist. Tööd on hageja teinud ning tööde eest

esitatud arve vastab poolte tasukokkuleppele. Maakohus leidis, et kostja on tasu maksmise

kohustust rikkunud, jättes tööde eest esitatud arvest tasumata 12 646 eurot. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist (tasu) ja viivist

tasu maksmisega hilinemise eest. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras. Hagi esitamise

ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivis 3046 eurot. Viivise arvestusele ei ole kostja

vastuväiteid esitanud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas 20. novembril 2023 apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 20.

oktoobri 2023 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus tõendite hindamisel

menetlusnorme, mille tagajärjel tuvastas ebaõigesti asjaolud ja kohaldas vääralt

materiaalõigust. Maakohus ei esitanud seisukohta kostja nimetatud kivide ja äärekivide

paigaldamise hinna ega 2019. aasta keskmise kivipaigaldushinna kohta. Samuti ei võtnud

kohus seisukohta kostja vastuväite osas, et 23 000 eurot oli õiglane keskmine tasu hageja

tehtud tööde eest.

Maakohus leidis ebaõigesti, et poolte vahel oli tasukokkulepe tehtud tööde eest. Tasu kohta

on ainsaks tõendiks kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlused, kus on nimetatud töö

keskmine hind töö tegemise ajal. Kostja sõnul lepiti kokku kivi paigalduse hinnaks umbes 10

eurot/m2 ja hageja esindaja sõnul oli tööde mahuks 1300–1400 m2. Seega ei saanud olla

hageja töö hinnaks kokku 35 646 eurot. Arvestusega, et kivi paigalduse ruutmeetri hind oli 14

eurot/m2, on hagejal tasunõue 16 800 eurot. Kostja on aga tasunud tööde tegemise eest

hagejale kokku 23 000 eurot. Seega on kostja tasunud hagejale vastavalt keskmisele

kivipaigalduse töö hinnale ja hageja küsitud tasu on ebamõistlikult suur. Hageja ei esitanud

maakohtu menetluses tõendeid selle kohta, millises mahus ja millise hinnaga ta kostjale

alltöövõtulepingu alusel töid tegi. Käesoleva juhul ei ole kindlaks tehtud, kui suur oli

tegelikult hageja nõue ja millest see koosneb. Hageja kinnitas kohtuistungil vande all antud

ütlustes, et paigaldas kivid juba valmis ehitatud alusele ehk hageja töö sisuks oli ainult kivide

paigaldus, mitte kivide paigaldamiseks vajalik ettevalmistustöö.

Maakohus jättis analüüsimata tööde tegemise hinna. Hageja väitel leppisid pooled kokku

kivipaigaldustööde lõppsummas, mis kajastus kostjale esitatud arvel. Kostja vaidles vastu ja

on seisukohal, et selline kokkulepe poolte vahel puudus. Kostja arvates tuli tasu määrata

kohaliku keskmise tasu suurust aluseks võttes. Maakohtu otsus ei vasta otsusele seatud

nõuetele, kuna otsuses puuduvad põhjendused, millest tulenevalt kujunes kohtul veendumus,

et hageja paigaldas kõnnitee- ja äärekivisid oluliselt kõrgema hinnaga kui kostja seadusliku

esindaja nimetatu.

Kostja hinnangul asus maakohus ebaõigesti seisukohale sellest, et kui kostja deklareerib arve

käibemaksu aruandes, siis on kostja nõus hageja esitatud arve suurusega.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning

menetluskulude kostja kanda jätmist.

Hageja jääb maakohtus esitatud seisukoha juurde, et pooled leppisid kokku kivipaigalduse

projektipõhises tasus maksumusega 35 646 eurot. Kostja ei vaielnud tellitud töö mahu üle

ning ühtlasi ei esitanud tellitud tööde mahte, seega ei pidanudki maakohus seda analüüsima

või käsitlema ning hageja ei pidanud esitama tõendeid tehtud tööde mahust. Hagejale jääb

arusaamatuks, millist tõendit maakohus kostja arvates ei analüüsinud. Maakohtu menetluses

ei esitanud kostja ainsatki tõendit (kostja valikuliselt esitatud ostuarveid ei saanud hinnata

tõendina), mida maakohus oleks saanud otsuse tegemisel arvesse võtta, seevastu hageja esitas

maksekorraldused kostja arve ositi tasumisest ning tegi avalduse kohtule kostja

käibedeklaratsiooni väljanõudmiseks. Käibedeklaratsioonist nähtus, et kostja on arve nr 1922

täies ulatuses oma kohustusena Maksu- ja Tolliametis deklareerinud ning saanud sellelt tagasi

sisendkäibemaksu 5941 eurot. Käibedeklaratsiooni kostja korrigeerinud ei olnud. Maakohus

tuvastas õigesti hageja esitatud maksekorraldustest, maakohtu väljanõutud

käibedeklaratsiooni tõendi pinnalt ja poolte vande all ärakuulamisest, et poolte vahel oli

sõlmitud kindla tasuga töövõtuleping, millest tulenevalt ei kuulunud kohaldamisele VÕS §

637 lg 1. Maakohus ei pidanudki kostja eksitavaid tõendamata väiteid tasu kokkuleppe

puudumisest otsuses sedavõrd analüüsima.

Kostja ei väida, et hageja oleks jätnud tööd osaliselt tegemata ning ei esitanud selle kohta ka

tõendeid. Kostja tugines menetluses pelgalt asjaolule, et arvele nr 1922 ei ole märgitud tehtud

tööde mahte ja ühiku hinda, kuigi kostja ise oli soovinud arvele nr 1922 selgituseks

„kivipaigaldus“, esitamata hageja esitatud arvele pretensioone või lihtsalt soovi lisada sellele

tehtud tööde mahud. Asjaolu, et kostja arve muutmist ei soovinud, leidis tõendamist kostja

vande all ärakuulamisel. Kostja muutis menetluse kestel põhjendusi, miks arve on jäetud

tasumata. Maakohtu menetluses ei esitanud kostja oma erinevatele ja muutuvate väidete

kinnituseks ühtegi tõendit. Maakohtu menetluses ei leidnud mingilgi viisil tõendamist kostja

menetluses muutuvad väited.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad

kostja kanda. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtus

tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid

(TsMS § 654 lg 6).

7. Hageja esitas kostja vastu nõude VÕS § 108 lg 1 ja § 635 lg 1 alusel töövõtulepingust

tuleneva tasu 12 646 euro ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 3046 euro,

kokku 15 692 euro, väljamõistmiseks.

8. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellatsioonkaebuse vastuses esitatud hageja taotluse

mõista kostjalt välja viivis kuni kohustuse täitmiseni. Maakohus luges hageja nõude

täiendamise etteulatuva viivisega hilinemisega esitatuks ja jättis sellega arvestamata. Vastuses

apellatsioonkaebusele ei saa hageja enam nõudeid esitada ega ka maakohtu otsustust

vaidlustada. Hagejal oli soovi korral võimalik esitada vastuapellatsioonkaebus TsMS § 635

alusel.

9. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja

vaidlustab otsuse põhjusel, et tema väitel ei leppinud pooled kokku kivide paigaldamise tööde

hinnas. Aluseks tuleb võtta hageja märgitud tööde mahud, kuid hinnaks tuleb lugeda

keskmine kivipaigaldamise hind.

9.1.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas esitatud tõenditega on tõendatud, et

poolte vahel oli kokku lepitud lepingujärgne tasu 35 646 eurot. Kokkulepet tõendab hageja

esitatud arve nr 1922, samuti see, et kostja ei esitanud arvele vastuväiteid, vaid asus seda ositi

tasuma ning deklareeris maksuametis arve täies mahus. Kokkulepet tõendavad ka hageja

seadusliku esindaja vande all antud ütlused. 21. augustil 2023 toimunud kohtuistungil kostja

seadusliku esindaja vande all antud ütluste kohaselt ta ei mäleta, kui suur oli tööde maht ega

seda mis hinnas kokku lepiti (tlk 61). Kostja seaduslik esindaja ei nimetanud vande all ütlusi

andes, et lähtuda tuleks kokkuleppe puudumisest. Kostja esindaja küsimusele, kas te mäletate,

mis hinna te kivipanekuks kokku leppisite? Kas see oli keskmine turuhind? Vastas kostja

seaduslik esindaja vande all: „otseselt ei mäleta. See oli meil kokkulepitud hind (tlk 61).“

Kostja apellatsioonkaebuse väited, et pooltel puudus üldse tasu osas kokkulepe ja aluseks

tuleks võtta keskmine hind, ei ole usutavad, ega kooskõlas kostja enda väidetega.

9.2. Kostja võttis hageja tehtud tööd vastu ja VÕS § 637 lg 3 järgi muutus hageja tasunõue

sissenõutavaks. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et hageja tegi töö tähtajaks valmis ja

puudustele, sh üleakteerimisele või arves kajastatud andmete, sh ebaõigele summale arves, ei

ole kostja tuginenud, seega on kostja ka minetanud õiguse sellele tugineda VÕS § 644 lg 3

järgi.

9.3. Maakohus leidis õigesti, et ka see, et kostja esitas käibemaksudeklaratsiooni, milles

deklareeris 2019. aasta augustikuu arved, sh hageja arve, täies ulatuses, s.o 35 646 eurot,

kinnitab, et kostja ei seadnud hageja arvel märgitud summa õigsust kahtluse alla.

Apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et deklareeritud käibemaksu saab parandada, ei ole

käesolevas vaidluses asjakohane. Kui kostja leidis, et talle esitati alusetu arve, siis pidi ta

koheselt sellest hagejat teavitama, nõudma arve tühistamist või muutmist ning jätma alusetu

arve tervikuna deklareerimata.

10. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja käitus menetluses vastuoluliselt. 16.

novembri 2022 kohtuistungil väitis kostja, et hageja töö oli puudustega (tlk 28). Samas

kinnitas kostja, et kirjalikke pretensioone ei esitatud (tlk 61) ja puudusi ei olnud (tlk 61

pöördel). Seejärel hakkas kostja väitma, et tema sai aru, et hageja maksab ise kivide eest.

Kostjal oli leping Ehitustrustiga. Kostja avaldused seoses sellega, kes tõi hageja tööde tarbeks

kive, on vastuolulised. Kostja väitis nii seda, et tema tarnis kivid, kui seda, et seda tegi

Ehitustrust ja siis jälle, et K-Rauta ei andnud talle kive ja kive tõi Ehitustrust, kuid Ehitustrust

ei maksnud kostjale kivide eest (tlk 61). Maakohtus tugines kostja sellele, et ta ei tasu hageja

arvet sellepärast, et temal on õigus saada kivide ostmiseks kulutatud raha hagejalt. Selle

kinnituseks esitas kostja erinevaid kivide ostu arveid, osad enne hageja tööde algust ja mitmed

ka pärast hageja tööde lõppemist (tlk 38–48). Kostja esindaja vande all antud ütlustes selgitas,

et ta ei esitanud arvega seoses pretensioone, kuna „mõtlesin, et kas teen talle lihtsalt kivide

eest arve, siis vaidleme edasi.“ (tlk 61). Kuigi apellatsioonkaebuses kostja ei tugine enam

väitele, et hageja arve osaliselt tasumata jätmise põhjus on sisuliselt tasaarvestus kivide

hinnaga, kinnitab see, et kostja esitas menetluses erinevaid väiteid, et töölepingu alusel

sissenõutavaks muutunud tasu nõuet mitte täita.

11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud

kostja kanda. Hagejal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)