1-24-4985/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

1-24-4985

24. septembril 2024.a.

Tallinn

Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul,

prokuröri Urmo Paal ning süüdistatava Andres Käsperi osavõtul arutas avalikul kohtuistungil

lühimenetluses kuriteoasja

Andres Käsper, isikukood: 37503050289; Eesti kodanik, xxxharidusega; elukoht: xxx, xxx; varem

kriminaalkorras karistatud 29.10.2021 Harju Maakohtu otsusega 1-21-6925 KarS § 424 lg 1 järgi

vangistusega 6 kuud KarS § 74 alusel tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud -

- süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi.

Süüdistus

Andres Käsperit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 29.10.2021 otsusega

karistatud KarS § 424 lg 1 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis tahtlikult uuesti,

s.o. korduvalt 29.04.2024 kella 16:00 paiku Harjumaal Rae vallas Veskimäe tee 1 juures,

mootorsõidukit Alfa Romeo Giulietta registreerimismärgiga XXXXXX olles joobeseisundis

(alkoholijoove, joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 24T-TXT02150 kohaselt tuvastati

etanoolisisaldus veres 2,00 mg/g ± 0,06, k = 2, ehk mitte vähem kui 1,94 mg/g), millega rikkus

liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras./

Liiklusseadus § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/.

Seega pani Andres Käsper toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast süüdi, kahetses, nõustus asja arutamisega

lühimenetluses, ei taotlenud enda ülekuulamist.

Kohtuistungil uuris kohus kriminaaltoimikus olevaid tõendeid, leides, et kõik tõendid on

asjakohased ja lubatavad.

Kohtu põhjendused

KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, kohus hindab tõendeid nende

kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse

hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda.

Hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et Andres Käsperi süü

talle KarS § 424 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud ja tema teole on antud

õige karistusõiguslik hinnang. Süüdistatava poolt toimepandud kuriteo objektiivne ja subjektiivne

külg on tuvastatud kõikide kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditega nende kogumis.

KarS § 424 lg 2 järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine

joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt.

Seega KarS § 424 lg 2 inkrimineerimiseks tuleb tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud

ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ning seejärel käitumise korduvus.

Teo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla

joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine

tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

Sarnane on ka 09.07.2024 jõustunud LS § 69 lg 1 redaktsioon, mille kohaselt juht ei tohi olla

käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega

joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses

sätestatud korras.

LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetaks alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht juhul, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või

tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Teo toimepanemise aega, kohta ja mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud isikut tõendavad

sündmuskoha vaatlusprotokoll, sõiduki vaatlusprotokoll ja sõiduki hoiukohta teisaldamise akt.

Sündmuskoha vaatlusprotokollis on sündmuskohana märgitud Harjumaa, Rae vald, Veskimäe tee 1

juures (Vaskjala sild), kahjustada on saanud Alfa Romeo Giulietta reg.märgiga XXXXXX (üldine

deformatsioon) ning tänavavalgustuspost ja teepiirded. Alfa Romeo Giulietta reg.märgiga

XXXXXX on vaadeldud 30.04.2024 ning vaatluse käigus tuvastati järgmised kahjustused: üldine

deformatsioon, parempoolne ja vasakpoolne esitiib kahjustatud, kapott, katus ning vasakpoolne ja

parempoolne külg deformeerunud, esiklaas purunenud, parempoolsed küljeklaasid ning

vasakpoolne juhiukse küljeklaas ja esituli purunenud (lisatud fotod). Sõiduki hoiukohta teisaldamise

akt on välja antud selle kohta, et Alfa Romeo Giulietta reg.märgiga XXXXXX, mille juht oli

Andres Käsper, teisaldati 29.04.2024 hoiukohta Rahumäe tee 6/1, Tallinn, kuna sõiduki juht

toimetati haiglasse. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt välja antud teatisest liiklusõnnetusest

kannatada saanud isiku saabumisest nähtub, et Andres Käsper saabus haiglasse, tal tuvastati parema

kõrva lahtine haav ja joobe tunnused.

Häirekeskusele tehtud kõnet on kirjeldatud 29.05.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis, mille

kohaselt 29.04.2024 kella 16:00 ajal teavitab naisterahvas, et Vaskjala sillal lendas auto üle silla

vette. Teataja sõnul näeb ta sõidukis ühte isikut, kes väljus sõidukist ja kes on vist täis.

Sündmust pealt näinud tunnistajaks on L.D, kelle ütluste kohaselt juhtis 29.04.2024 enda sõidukit,

kui Jüri alevikus ABB ettevõtte juures keeras temale ette mootorsõiduk Alfa Romeo, mis liikus

ebakindla sõidustiiliga. Kui olid jõudmas Vaskjala silla juurde, siis sõiduk Alfa Romeo umbes kella

16:00 paiku kiirendas ennem silda lauges kurvis ja kaldus seejärel paremale poole teeäärde

sillapiirdele, seejärel lendas sillapiirdelt jõkke. Peatas sõiduki ja jooksis jõkke sõiduki juurde, aitas

sõidukist välja juhikohal istuva meesterahva. Sai koheselt aru, et mees oli joobeseisundis, tema

väljahingatavas õhus oli tunda tugevat alkoholi lõhna. Sõiduki kõrvalistmel märkas õllepurke.

Aidates meest sõidukist välja, isik küsis temalt, et mis toimub. Sai aru, et isik ei saa ümbritsevast

olukorrast aru ja ei suutnud omal jõul liikuda. Tema tütar helistas häirekeskusesse ja andis juhtunust

teada. Sõidukit juhtinud meesterahvas oli politsei saabumiseni tema vaateväljas ja selle aja jooksul

meesterahvas ei tarvitanud mitte midagi.

Tunnistaja D.W (politseiametnik) ütluste kohaselt olles tööl 29.04.2024 Harjumaal liikluspatrullis

said väljakutse Rae valda, Vaskjala külla, Vaskjala silla juurde, kus saadud info kohaselt sõiduauto

Alfa Romeo Giulietta reg.nr XXXXXX sõitis mööda teepiirdeid jõkke. Jõudes kella 16:15 paiku

kohale nägid jões poolenisti vees seismas sõidukit Alfa Romeo. Sõidukijuhiks oli Andres Käsper,

kes oli silmnähtavalt joobeseisundis, ta oli väsinud olekuga, tema väljahingatavas õhus oli tunda

alkoholilõhna, ta tuikus. Kontrollis Andrese alkoholijoovet indikaatorvahendiga, mille tulem oli

0,84 mg/l. Kohapeal vestlesid sündmust pealt näinud tunnistajaga.

29.04.2024 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll kinnitab, et 29.04.2024 kell 16:18

aadressil Jüri-Aruküla 4 km, Harju maakonnas, allutas patrullpolitseinik Andres Käsperi

indikaatorvahendi kontrollile ning kontrolli tulemus oli positiivne, näit 0,840 mg/l. Pärast seda

tuvastati Andres Käsperi etanoolisisaldus veres, mis vastavalt joobeseisundi tuvastamise saatekirjale

oli 2,00 +- 0,06 mg/g, k=2. Seega on Andres Käsperile etteheidetud süüdistuses õigesti märgitud, et

etanoolisisaldus veres oli mitte vähem kui 1,94 mg/g.

Kahtlustatavana ülekuulamisel 07.06.2024 tunnistas Andres Käsper kuriteo toimepanemist, jäi

menetlusaluse isikuna antud ütluste juurde. Andres Käsper andis 20.05.2024 menetlusaluse isikuna

ütlusi, mille kohaselt ta ei tea, kuidas liiklusõnnetus toimus. Mäletab ainult seda, kuidas tuttav läks

talle haiglasse järele. Pärast liiklusõnnetust ta alkoholi ei tarvitanud. Kahetseb väga.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud ja selle

pani toime süüdistatav. Olles varasemalt karistatud Harju Maakohtu 29.10.2021 otsusega KarS §

424 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud KarS § 74 alusel tingimisi katseaja 1 aasta ja 6 kuud (karistus ei

ole kustunud) ning juhtides uuesti 29.04.2024 mootorsõidukit joobeseisundis, pani Andres Käsper

toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Andres Käsperile inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette

tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Kohtu hinnangul on Andres Käsperi käitumises

tuvastatud otsene tahtlus mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise osas. Alkoholi tarvitanuna

mootorsõidukit juhtima asudes teadis Andres Käsper, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu,

ja tahtis või vähemalt möönas seda.

Süüdistatava tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Karistuse mõistmine

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust

võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo eest näeb seadusandja karistusena ette ainult vangistuse ning

seda kuni 4 aastat.

Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse nii joobe määra kui ka teo toimepanemist otsese

tahtlusega. Samuti arvestab kohus asja materjalide juures olevat EKT Teed OÜ kirja selle kohta, et

neile kui riigitee hooldajale on liiklusõnnetusega põhjustatud varaline kahju (teepiirde vigastamine).

Järelikult oli Andres Käsperi tegevus liikluskorda äärmiselt ohustav ning teo tehiolud näitavad, et

Andres Käsperi süü võib hinnata keskmiseks. Arvestades aga karistust kergendava asjaoluna

puhtsüdamlikku kahetsust ning raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et Andres Käsperit

võib karistada vangistusega sanktsiooni keskmise määra lähedases suuruses, s.o vangistusega 1

aasta ja 6 kuud. Mõistetud karistust tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, mõistes

lõplikuks karistuseks 1 aastat vangistust.

Andres Käsper taotles võimalust teha üldkasulikku tööd.

KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva

seadustiku § 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates

asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund

üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse

üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul.

Kuna Andres Käsperile mõistetud karistus on väiksem kui 2 aastat vangistust, Andres Käsper on

nõus tegema üldkasulikku tööd, kohus ei hinnanud Andres Käsperi süüd keskmisest suuremaks ning

ka prokuröri hinnangul võib Andres Käsper teha üldkasulikku tööd, peab kohus põhjendatuks

asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 360 tundi, mille tegemise tähtajaks määrab 1 aasta

ja 6 kuud. Kuna Andres Käsper on hetkel töötu, on tal piisavalt aega ja võimalusi üldkasuliku töö

tegemiseks kohtu poolt määratud tähtajaks.

KarS § 424 lg 4 p 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

Lisakaristuse suurus peab olema piisavalt range, mõjutamaks isiku käitumist ja mõtteviisi

õiguskuulekuse suunas, samuti lähtuma õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus nõustub

prokuröriga ning leiab, et karistuse preventiivseid eesmärke on võimalik

saavutada juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Ka lisakaristuse

kohaldamisel arvestab kohus Andres Käsperi puhtsüdamlikku kahetsust ning

raskendavate asjaolude puudumist, samuti asjaolu, et isikule ei ole kohtule

esitatud andmetel varem lisakaristust kohaldatud. Lisakaristuse kohaldamine

annab ka ühiskonnale selge signaali, et õigusvastane käitumine ei ole lubatav

ning igale rikkumisele reageeritakse piisava rangusega.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3, 9 kohaselt: joobe

tuvastamisega tekkinud kulu 22 eurot ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme

kuriteo toimepanemise eest 1230 eurot. Kuna Andres Käsper ei tööta ning selleks, et mitte asetada

teda raskesse majanduslikku olukorda, võimaldab kohus isikul tasuda menetluskulud 12 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse

maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid

Süüdistusakti kohaselt on mootorsõiduk Alfa Romeo Giulietta registreerimismärgiga XXXXXX

teisaldatud 29.04.2024 Tallinn Rahumäe tee 6/1 parklasse. Liiklusregistri väljatrüki kohaselt on

eelmärgitud sõiduki omanikuks Andres Käsper. Kohus nõustub prokuröriga, et mootorsõiduk tuleb

tagastada Andres Käpserile kui sõiduki omanikule (KrMS § 126 lg 3 p 2).

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 238 lg 2, 315, 318, 319 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada Andres Käsper KarS § 424 lg 2 järgi ja põhikaristuseks mõista vangistus 1

aasta 6 kuud.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Andres Käsperile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning

lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 1 aasta.

KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 360 tundi, mille tegemise ajaks

määrata tähtaeg 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise

ajal kohustada Andres Käsperit täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid

elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Andres Käsper’ilt ära

mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks, mille algust arvata

kohtuotsuse jõustumisest.

LS § 127 alusel on Andres Käsper kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama juhiloa Transpordiametile.

KrMS § 175 lg 1 p 3,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Andres Käsperilt riigieelarve tuludesse

menetluskulud – joobe tuvastamisega tekkinud kulu 22 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha 1230 eurot.

Menetluskulud kogusummas 1252 eurot võib tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004,

SWEDBANK EE522200221013264447, LUMINOR BANK EE401700017002872300, LHV

PANK EE957700771001523585.

Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber 99924700026222.

Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid kohtuotsuse jõustumisel:

Mootorsõiduk Alfa Romeo Giulietta registreerimismärgiga XXXXXX on 29.04.2024 teisaldatud

Tallinn Rahumäe tee 6/1 parklasse – väljastada sõiduki omanikule.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule

apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia

kätteandmisele järgnevast päevast 30 päeva jooksul.

Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 24.09.2024.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus

tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 24.10.2024.a.

Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)