2-23-2831/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-2831

Kohtuasi

XXi hagi Viimsi valla vastu nõudega kohustada Viimsi

lasteaeda võimaldama YY puhkeajal muu vaikne

tegevus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. septembri 2024. a määrus (hagi läbi

vaatamata jätmine)

Kaebuse esitaja ja liik

XXi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx)

Kostja Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu,

registrikood 75021250), esindaja Gunnar Kender

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 9. septembri 2024. a määrus osas, millega maakohus

jättis XXi hagi Viimsi valla vastu läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 1), samuti

menetluskulude jaotuse osas. Saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.

2. Harju Maakohtu 9. septembri 2024. a määrus on jõustunud osas, millega maakohus

jättis rahuldamata XXi taotluse tähtaja määramiseks, tühistas 16. septembrile 2024

kell 10.00–11.30 määratud kohtuistungi aja ning 19. juuni 2023. a määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu (määruse resolutsiooni punktid 2–4).

3. XXi määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 20. veebruaril 2023 (täpsustatud 12. juunil 2023) Harju Maakohtule hagi

Viimsi valla (Viimsi Vallavalitsuse kaudu, kostja) vastu, milles palus kohustada Viimsi

lasteaeda võimaldama YYele (laps) puhkeajal muu vaikne tegevus.

2-23-2831

2 (5)

1.1. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud lasteaiakoha kasutamise leping

nr Õ-4/184 (leping), mille alusel kasutab hageja laps lasteaiakohta munitsipaalasutuses Viimsi

Lasteaed (lasteaed). Lepingu p 1.3.1 kohaselt on osapooled kohustatud lisaks lepingule järgima

lasteaia põhimäärust. Lasteaia põhimääruse § 1 lg 5 kohaselt on lasteaed kohustatud juhinduma

oma tegevuses koolieelse lasteasutuse seadusest, haridusseadusest, teistest seadustest ja

õigusaktidest, põhimäärusest ning Viimsi valla õigusaktidest. Sotsiaalministri 24. septembri

2010. a määruse nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja

päevakavale“ (edaspidi sotsiaalministri määrus) § 14 lg 4 alusel võimaldatakse päevakava

kohaselt ühe kuni kolme aasta vanusele lapsele vähemalt üks kord päevane uneaeg. Vanematele

lastele peab olema tagatud päevas vähemalt üks tund puhkeaega valikuvõimalusega une ja muu

vaikse tegevuse vahel. Viimsi valla Päikseratta munitsipaallasteaia direktori 30. märtsi 2020. a

käskkirjaga nr A-8/8 kinnitatud kodukorra p 3.3 kohaselt on lasteaias puhkeaeg kell 13.00–

15.00 ning selles ajavahemikus võimaldatakse ühe kuni kolme aasta vanusele lapsele päevane

uneaeg. Vanematele lastele võimaldatakse selles ajavahemikus vähemalt üks tund puhkeaega

valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel. Kodukorra p 3.2 kohaselt vastab lasteaia

päevakava sotsiaalministri määrusele. Lepingu p-de 4.6 ja 5.12 kohaselt on lapsevanemal ja

lasteaial õigus ja kohustus järgida lasteaia päevakava, kodukorda ja tervisekaitse nõudeid.

1.2. Hageja laps alustas lasteaias käimist 1. septembril 2021. Esimeste nädalate jooksul magas

laps lasteaias lõunaund väga üksikutel kordadel ning edaspidi harvenesid lapse magama

jäämised veelgi. Hagejale sai teatavaks, et tema last sunnitakse vastu lapse tahtmist lõunaajal

magama ning lapsele ei võimaldata une asemel muud vaikset tegevust. Laps peab liikumatult

viibima kaks tundi voodis ja see häirib last, seetõttu on hageja lapse heaolu silmas pidades

viinud lapse enne lõunaund lasteaiast ära. Neil kordadel, mil hageja ei ole saanud last enne

lõunaund lasteaiast ära viia, ei ole laps lasteaias magama jäänud ning ta on pidanud olema

voodis. Õpetajad on leidnud, et laps peabki olema voodis; ta küll magama ei pea, aga voodis

lamamise kohustus on kõigil.

1.3. Hageja laps on saamas kuue aastaseks ning kodus ta lõunaund ei maga. Hageja ei peaks

last enne lõunaund lasteaiast ära tooma, et laps saaks kodus puhkeajal joonistada ja raamatuid

vaadata. Hageja maksab lasteaia kohatasu ja päevaraha söögi eest, kuid ei ole saanud sellist

teenust, nagu ta saama peaks. Kostjal on kohustus täita lepingut. Lepingust tulenevalt on kostjal

kohustus järgida lasteaia põhimäärust ja muid kehtivaid õigusakte. Sotsiaalministri määrusest

tulenevalt on hageja lapsel õigus muule vaiksele tegevusele une asemel.

2. Harju Maakohus võttis 20. juuni 2023. a määrusega hagi menetlusse.

3. Kostja esitas 21. juunil 2023 vastuse hagiavaldusele, milles vaidles hagile vastu.

4. Kostja esitas 3. septembril 2024 seisukoha, milles tõi välja, et alates 1. augustist 2024 lõppes

hageja lapse osas leping. Lepingu lõpetamise aluseks oli lapsevanemate esitatud lasteaiakoha

kasutamise lepingu lõpetamise avaldus Õ-4/184-1-1. Hageja laps on alates 2024. a septembrist

Xxxxxxxx kooli 1. C klassi õpilane. Seega on hagi ese muutunud sisutuks, mistõttu palus kostja

kohtul kaaluda 16. septembriks 2024 määratud eelistungi toimumise otstarbekust ja menetluse

lõpetamist.

5. Kohus määras 4. septembri 2024. a kirjaga hagejale tähtaja kostja seisukohale vastamiseks.

6. Hageja esitas 8. septembril 2024 seisukoha, milles avaldas, et soovib menetluse jätkumist.

Hageja hinnangul on kostja lepingut rikkunud ning hagi esitamisega soovis hageja selles osas

kohtu seisukohta ja soovib seda jätkuvalt. Hagejal on õigus nõuda esialgu nõutud eseme asemel

asjaolude muutumise tõttu teist eset või muud hüve (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 376 lg 4 p 3). Arvestades menetluse kestust ja kostja tegevusetust selle vältel, on

2-23-2831

3 (5)

hagejal soov vaielda kostjaga ka hageja võimaliku rahalise nõude üle. Asjaolu, et

kohustamisnõuet ei ole enam võimalik täita, ei tähenda, et hageja hagi eesmärk oleks ära

langenud. Kuna hageja palub kohtul määrata hagejale täiendav tähtaeg, on eesmärgipärane

planeeritud eelistung tühistada.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Maakohus jättis 9. septembri 2024. a määrusega TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi

vaatamata ja hageja taotluse tähtaja määramiseks rahuldamata. Maakohus tühistas varem

määratud kohtuistungi aja ja 19. juuni 2023. a kohtumäärusega asjas kohaldatud hagi tagamise

abinõu. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, jättes need rahaliselt kindlaks määramata.

7.1. Maakohus märkis, et kuivõrd 1. augustist 2024 lõppes hageja lapse osas leping ja laps on

alates 2024. a septembrist Xxxxxxxx kooli 1. C klassi õpilane, ei ole hagiga enam võimalik

hageja taotletavat eesmärki saavutada. Seetõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Hageja taotlus

määrata talle tähtaeg, mille jooksul hageja saab esialgu nõutud eseme asemel nõuda teist eset,

tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja saab esitada muid nõudeid kostja vastu üldises korras.

7.2. Seoses hagi läbi vaatamata jätmisega tühistas maakohus 19. juuni 2023. a kohtumäärusega

asjas kohaldatud hagi tagamise abinõu ning 16. septembrile 2024 kell 10.00–11.30 määratud

kohtuistungi aja.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse, millega jäeti hagi

läbi vaatamata.

Hageja leiab, et maakohus kohaldas TsMS § 423 lg 2 p-i 2 ennatlikult, rikkudes

selgitamiskohustust ja eirates hageja õigust nõuda esialgu nõutud eseme asemel asjaolude

muutumise tõttu teist eset või muud hüve. Hageja palus kohtult täiendavat tähtaega hagi

täpsustamiseks. Olukord, kus hageja peab esitama kohtusse uue hagi, ei ole kooskõlas

menetlusökonoomia põhimõttega.

9. Kostja palub jätta määruskaebus rahuldama ja menetluskulud hageja kanda. Kostja avaldas,

et hetkel kostjal menetluskulud puuduvad.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel

tühistada osas, millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata, samuti menetluskulude jaotuse

osas. Asi tuleb saata menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Hageja määruskaebus

rahuldatakse.

12. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille

peale edasi on kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab hageja maakohtu määruse osas,

millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata (resolutsiooni p 1). Seega on maakohtu määrus

muus osas TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1, lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 kohaselt jõustunud. Hageja

tähtaja määramise taotluse rahuldamata jätmine ja kohtuistungi aja tühistamine ei ole ka

vaidlustatavad.

2-23-2831

4 (5)

13. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, leides, et seoses asjaolude

muutumisega ei ole hagiga enam võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Iseenesest

leidis maakohus õigesti, et seoses hageja lapse kooliminekuga ei ole hageja esialgse lepingu

täitmise nõude rahuldamine enam võimalik. Seda ei vaidlusta määruskaebuses ka hageja ise.

Küll aga nõustub ringkonnakohus hagejaga selles, et maakohus jättis hagi ennatlikult läbi

vaatamata, andmata hagejale võimalust hagi läbivaatamist takistava asjaolu kõrvaldamiseks.

14. Asja materjalidest nähtuvalt avaldas hageja 8. septembri 2024. a seisukohas, et soovib

endiselt kohtu seisukohta selle kohta, kas kostja on lepingut rikkunud. Ühtlasi viitas hageja

soovile esitada rahaline nõue võimaliku rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Seega

nähtus hageja menetlusdokumendist soov nõuda esialgu nõutud eseme asemel teist eset

(TsMS § 376 lg 4 p 3 mõttes) või hagi muuta (TsMS § 376 lg 1 mõttes). Ringkonnakohus

selgitab, et iseenesest ei välista lepingu täitmise nõude (võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1)

võimatuks muutumine seda, et hageja võib saada kasutada muid VÕS § 101 lg-s 1 toodud

õiguskaitsevahendeid, sh nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 101 lg 1 p 3). Samas ei olnud hageja

taotlus nõude muutmiseks piisavalt selge selleks, et kohus oleks saanud võtta selle lubatavuse

kohta seisukoha.

15. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 376 lg 4 p 3 võimaldab hagejal asjaolude muutumisel

nõuda esialgu nõutud eseme asemel teist eset või muud hüve ning seda ei peeta hagi

muutmiseks. Seega võib hagejal olla võimalik korrigeerida oma nõuet muutunud asjaolude tõttu

vastaspoole ja kohtu nõusolekuta. Riigikohus on selgitanud, et kui kohtumenetluse käigus on

muutunud õiguslik olukord ja hagi alusena esitatud asjaolud võivad anda aluse nõuda esialgu

nõutud eseme asemel teist eset, tuleb seda hagejale selgitada ning määrata TsMS § 3401 lg 1

järgi tähtaeg, mille jooksul hageja võib esialgu nõutud eseme asemel nõuda teist eset (RKTKm

15.06.2022, 2-20-9975, p 12.2). Juhul, kui hageja soovitud muudatus väljub TsMS § 376 lg 4

p 3 kohaldamisalast, võimaldab TsMS § 376 lg 1 vastaspoole nõusolekul või 2. lõikes

sätestatud tingimuste täidetuse korral kohtu nõusolekul hagi pärast selle menetlusse võtmist ka

muuta.

16. Siinsel juhul oli hageja 8. septembri 2024. a menetlusdokumendist nähtuvalt teadlik

võimalusest oma hagi eset TsMS § 376 lg 4 p 3 järgi korrigeerida, mistõttu maakohtule ei ole

alust heita ette selle selgitamata jätmist. Küll aga jättis maakohus hagejale andmata mõistliku

tähtaja hagi läbivaatamist takistava asjaolu kõrvaldamiseks ja hageja 8. septembril 2024

esitatud taotluse täpsustamiseks. Sellega rikkus maakohus TsMS § 3401 lg-t 1 ja jättis hagi

ennatlikult läbi vaatamata.

17. Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et ehkki iseenesest on õige maakohtu viide, et hagejal

oleks võimalik esitada korrigeeritud nõue eraldi menetluses, ei ole menetlusökonoomia

kaalutlustel põhjendatud suunata hagejat alustama uut kohtumenetlust olukorras, kus nõue

oleks võimalik lahendada juba pooleliolevas kohtuasjas hagi korrigeerimise või muutmise teel,

eriti kui see tugineb juba poolelioleva menetlusega (olulises osas) samadele asjaoludele.

18. Eelnevast tulenevalt ei olnud hagi läbi vaatamata jätmine vaidlustatud määruses esitatud

põhjendustel õigustatud. Maakohtu määrus tuleb hagi läbi vaatamata jätmise ja menetluskulude

jaotuse osas tühistada ning asi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Menetluse

jätkamisel tuleb maakohtul esmalt määrata hagejale TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg

8. septembri 2024. a taotluse täpsustamiseks ning seejärel võtta vastavalt hageja esitatud

täpsustustele seisukoht hagi eseme asendamise (TsMS 376 lg 4 p 3 järgi) või hagi muutmise

(TsMS § 376 lg 1 järgi) kohta.

19. TsMS § 173 lg 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja sisuliselt

lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

2-23-2831

5 (5)

20. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi

vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule, ei saa praeguse määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)