Legislator Case Law & Legislation
2-24-3659/18 AI generated

2-24-3659/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-3659/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

J. T. lahusvaraks jääb Xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx) kui tema ainuomand ning J. T.`il on õigus Xxxx kinnistuga vabalt oma äranägemisel talitada - seda

Legislator headnote

AI generated

2-24-3659/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: J. T. lahusvaraks jääb Xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx) kui tema ainuomand ning J. T.`il on õigus Xxxx kinnistuga vabalt oma äranägemisel talitada - seda

Keywords

AI generated
withdrawal following settlement amicable settlement negotiation and conclusion ratification of settlement fixed-date transaction revocation of the composition agreement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Fred Fisker

Kohtujurist

Kadi Lossi

Määruse tegemise aeg ja

koht

23. oktoober 2024.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-3659

Tsiviilasi

S. R. hagiavaldus J. T. vastu ühisvara jagamise

nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: S. R. (isikukood xxxx)

Kostja: J. T. (isikukood xxxx), riigi õigusabi korras

määratud esindaja Deivi Vaht

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada S. R.`i ja J. T.`i sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. J. T. lahusvaraks jääb Xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx) kui tema ainuomand

ning J. T.`il on õigus Xxxx kinnistuga vabalt oma äranägemisel talitada - seda

müüa, kinkida, koormata ja teha muid seadusega lubatud tehinguid ilma S. R.`i

nõusolekuta.

1.2. S. R. lahusvaraks jääb Xxxx korteriomand (registriosa nr xxxx) kui tema

ainuomand ning S. R.`il on õigus Xxxx korteriomandiga vabalt oma

äranägemisel talitada - seda müüa, kinkida, koormata ja teha muid seadusega

lubatud tehinguid ilma J. T.`i nõusolekuta.

1.3. S. R. lahusvaraks jääb Sõiduk I (registreerimismärk xxxx) kui tema ainuomand

ning S. R.`il on õigus Sõidukiga I vabalt oma äranägemisel talitada - seda müüa,

kinkida, koormata ja teha muid seadusega lubatud tehinguid ilma J. T.`i

nõusolekuta. Omandi üleandmise kokkulepe: Endised abikaasad annavad

käesolevaga Sõiduki I omandi üle S. R.`ile.

1.4. S. R. lahusvaraks jääb Sõiduk II (registreerimismärk xxxx) kui tema ainuomand

ning S. R.`il on õigus Sõidukiga II vabalt oma äranägemisel talitada - seda

müüa, kinkida, koormata ja teha muid seadusega lubatud tehinguid ilma J. T.`i

nõusolekuta. Omandi üleandmise kokkulepe: Endised abikaasad annavad

käesolevaga Sõiduki II omandi üle S. R.`ile.

1.5. J. T. lahusvaraks jääb Sõiduk III (registreerimismärk xxxx) kui tema

ainuomand ning J. T.`il on õigus Sõidukiga III vabalt oma äranägemisel talitada

- seda müüa, kinkida, koormata ja teha muid seadusega lubatud tehinguid ilma

S. R.`i nõusolekuta. Omandi üleandmise kokkulepe: Endised abikaasad annavad

käesolevaga Sõiduki III omandi üle J. T.`ile (selgitus: 14.10.2024.a S. R. tegi

Maanteeameti iseteeninduses taotluse nimetatud sõiduki omanikuvahetuse kohta,

mida J. T. kinnitas ning sõiduk läks üle tema omandisse).

1.6. J. T. lahusvaraks jääb Sõiduk IV (registreerimismärk xxxx) kui tema

ainuomand ning J. T.`il on õigus Sõidukiga IV vabalt oma äranägemisel talitada

- seda müüa, kinkida, koormata ja teha muid seadusega lubatud tehinguid ilma

S. R.`i nõusolekuta. Omandi üleandmise kokkulepe: Endised abikaasad annavad

käesolevaga Sõiduki IV omandi üle J. T.`ile.

1.7. Endised abikaasad on kokku leppinud, et J. T. tasub S. R.`ile hüvitist summas

kuuskümmend kaks tuhat kakssada nelikümmend seitse (62 247) eurot, mille

kannab S. R. kontole xxxx Xxxx AS-is hiljemalt kahe (2) pangapäeva jooksul,

arvates notariaalakti kinnistusosakonnale esitamise päevast (eeldusel, et hüvitise

summa on tehingu päevaks kantud notari tagatiskontole). Tasumisega

viivitamisel on S. R.´il õigus nõuda J. T.`ilt viivist null koma null kolmkümmend

neli protsenti (0,034 %) tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.

1.8. Endised abikaasad kinnitavad, et hüvitise summa (s.o. 62 247 eurot) suurus on

lõplik ning neil ei ole pärast kogu J. T.´i poolt tasumise kohustuse tähtaegset

täitmist teineteisele mistahes varalisi ega mittevaralisi nõudeid ega pretensioone.

1.9. Xxxx AS, S. R. ja J. T. vahel on sõlmitud laenuleping nr xxxx, millest tulenevad

nõuded on tagatud Xxxx kinnistule avatud registriosa neljandasse jakku kannete

nr 1, nr 2, nr 3, nr 4 ja nr 5 all sisse kantud hüpoteekidega. J. T. kinnitab, et ta

on teadlik ja nõus, et kõik laenulepingust nr xxxx ja selle kõikidest lisadest ja/või

muudatustest tulenevad kohustused jäävad tema lahuskohustusteks ning ta

kohustub täitma laenulepingust nr xxxx ja selle kõikidest lisadest ja/või

muudatustest tulenevaid kohustusi ainuisikuliselt. Laenukohustused Xxxx AS-i

ees laenulepingu nr xxxx alusel on seisuga 16.10.2024.a. summas 24 403,34 eurot.

1.10.

Juhul, kui Xxxx AS ei ole mingil põhjusel nõus laenulepingust nr xxxx

tulenevad kohustused jätma J. T.´i kanda, siis J. T. on kohustatud laenujäägi

summas 24 403,34 eurot tasuma Xxxx AS´ile koos S. R.´ile väljamakstava

hüvitise summaga.

2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-3659.

4. Edastada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

2 / 4

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele

kättetoimetamisest.

Menetluse käik

Harju Maakohtu menetluses oli S. R. hagiavaldus J. T. vastu ühisvara jagamise nõudes.

Kohus selgitas 12.09.2024 saadetud e-kirjas ühisvara jagamise eesmärki ja sisu ning tegi

pooltele ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissi kokkuleppega. Hageja esitas 16.10.2024

kompromissi kokkuleppe, millega kostja nõustus 21.10.2024.

Kohtu põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, TsMS §

431 lg 1.

2. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui

pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või

seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

3. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab

seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise

aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas

lõpetamisele.

4. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab

kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset

tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada

ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel

ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses

nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning

kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise

menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss

sõlmiti, jätkub.

5. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja

menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust,

mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama

kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

3 / 4

6. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad

poolte enda kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi

kanda.

7. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise

tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

Kohtunik

4 / 4