2-24-3659/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJ. T. lahusvaraks jääb Xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx) kui tema ainuomand ning J. T.`il on õigus Xxxx kinnistuga vabalt oma äranägemisel talitada - seda
Legislator headnote
AI generated2-24-3659/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: J. T. lahusvaraks jääb Xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx) kui tema ainuomand ning J. T.`il on õigus Xxxx kinnistuga vabalt oma äranägemisel talitada - seda
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Fred Fisker
Kohtujurist
Kadi Lossi
Määruse tegemise aeg ja
koht
23. oktoober 2024.a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-3659
Tsiviilasi
S. R. hagiavaldus J. T. vastu ühisvara jagamise
nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: S. R. (isikukood xxxx)
Kostja: J. T. (isikukood xxxx), riigi õigusabi korras
määratud esindaja Deivi Vaht
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada S. R.`i ja J. T.`i sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1. J. T. lahusvaraks jääb Xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx) kui tema ainuomand
ning J. T.`il on õigus Xxxx kinnistuga vabalt oma äranägemisel talitada - seda
müüa, kinkida, koormata ja teha muid seadusega lubatud tehinguid ilma S. R.`i
nõusolekuta.
1.2. S. R. lahusvaraks jääb Xxxx korteriomand (registriosa nr xxxx) kui tema
ainuomand ning S. R.`il on õigus Xxxx korteriomandiga vabalt oma
äranägemisel talitada - seda müüa, kinkida, koormata ja teha muid seadusega
lubatud tehinguid ilma J. T.`i nõusolekuta.
1.3. S. R. lahusvaraks jääb Sõiduk I (registreerimismärk xxxx) kui tema ainuomand
ning S. R.`il on õigus Sõidukiga I vabalt oma äranägemisel talitada - seda müüa,
kinkida, koormata ja teha muid seadusega lubatud tehinguid ilma J. T.`i
nõusolekuta. Omandi üleandmise kokkulepe: Endised abikaasad annavad
käesolevaga Sõiduki I omandi üle S. R.`ile.
1.4. S. R. lahusvaraks jääb Sõiduk II (registreerimismärk xxxx) kui tema ainuomand
ning S. R.`il on õigus Sõidukiga II vabalt oma äranägemisel talitada - seda
müüa, kinkida, koormata ja teha muid seadusega lubatud tehinguid ilma J. T.`i
nõusolekuta. Omandi üleandmise kokkulepe: Endised abikaasad annavad
käesolevaga Sõiduki II omandi üle S. R.`ile.
1.5. J. T. lahusvaraks jääb Sõiduk III (registreerimismärk xxxx) kui tema
ainuomand ning J. T.`il on õigus Sõidukiga III vabalt oma äranägemisel talitada
- seda müüa, kinkida, koormata ja teha muid seadusega lubatud tehinguid ilma
S. R.`i nõusolekuta. Omandi üleandmise kokkulepe: Endised abikaasad annavad
käesolevaga Sõiduki III omandi üle J. T.`ile (selgitus: 14.10.2024.a S. R. tegi
Maanteeameti iseteeninduses taotluse nimetatud sõiduki omanikuvahetuse kohta,
mida J. T. kinnitas ning sõiduk läks üle tema omandisse).
1.6. J. T. lahusvaraks jääb Sõiduk IV (registreerimismärk xxxx) kui tema
ainuomand ning J. T.`il on õigus Sõidukiga IV vabalt oma äranägemisel talitada
- seda müüa, kinkida, koormata ja teha muid seadusega lubatud tehinguid ilma
S. R.`i nõusolekuta. Omandi üleandmise kokkulepe: Endised abikaasad annavad
käesolevaga Sõiduki IV omandi üle J. T.`ile.
1.7. Endised abikaasad on kokku leppinud, et J. T. tasub S. R.`ile hüvitist summas
kuuskümmend kaks tuhat kakssada nelikümmend seitse (62 247) eurot, mille
kannab S. R. kontole xxxx Xxxx AS-is hiljemalt kahe (2) pangapäeva jooksul,
arvates notariaalakti kinnistusosakonnale esitamise päevast (eeldusel, et hüvitise
summa on tehingu päevaks kantud notari tagatiskontole). Tasumisega
viivitamisel on S. R.´il õigus nõuda J. T.`ilt viivist null koma null kolmkümmend
neli protsenti (0,034 %) tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.
1.8. Endised abikaasad kinnitavad, et hüvitise summa (s.o. 62 247 eurot) suurus on
lõplik ning neil ei ole pärast kogu J. T.´i poolt tasumise kohustuse tähtaegset
täitmist teineteisele mistahes varalisi ega mittevaralisi nõudeid ega pretensioone.
1.9. Xxxx AS, S. R. ja J. T. vahel on sõlmitud laenuleping nr xxxx, millest tulenevad
nõuded on tagatud Xxxx kinnistule avatud registriosa neljandasse jakku kannete
nr 1, nr 2, nr 3, nr 4 ja nr 5 all sisse kantud hüpoteekidega. J. T. kinnitab, et ta
on teadlik ja nõus, et kõik laenulepingust nr xxxx ja selle kõikidest lisadest ja/või
muudatustest tulenevad kohustused jäävad tema lahuskohustusteks ning ta
kohustub täitma laenulepingust nr xxxx ja selle kõikidest lisadest ja/või
muudatustest tulenevaid kohustusi ainuisikuliselt. Laenukohustused Xxxx AS-i
ees laenulepingu nr xxxx alusel on seisuga 16.10.2024.a. summas 24 403,34 eurot.
1.10.
Juhul, kui Xxxx AS ei ole mingil põhjusel nõus laenulepingust nr xxxx
tulenevad kohustused jätma J. T.´i kanda, siis J. T. on kohustatud laenujäägi
summas 24 403,34 eurot tasuma Xxxx AS´ile koos S. R.´ile väljamakstava
hüvitise summaga.
2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-3659.
4. Edastada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
2 / 4
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele
kättetoimetamisest.
Menetluse käik
Harju Maakohtu menetluses oli S. R. hagiavaldus J. T. vastu ühisvara jagamise nõudes.
Kohus selgitas 12.09.2024 saadetud e-kirjas ühisvara jagamise eesmärki ja sisu ning tegi
pooltele ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissi kokkuleppega. Hageja esitas 16.10.2024
kompromissi kokkuleppe, millega kostja nõustus 21.10.2024.
Kohtu põhjendused
1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled
menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus
kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, TsMS §
431 lg 1.
2. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui
pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või
seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik
täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.
3. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab
seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise
aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas
lõpetamisele.
4. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab
kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset
tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada
ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel
ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses
nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning
kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui
täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise
menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole
täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss
sõlmiti, jätkub.
5. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja
menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust,
mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad
materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel
kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama
kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
3 / 4
6. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma
menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad
poolte enda kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi
kanda.
7. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise
tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Fred Fisker
Kohtunik
4 / 4