Legislator Case Law & Legislation
2-24-1152/19 AI generated

2-24-1152/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-1152/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Drevor Properties OÜ-lt Osaühing Panovision kasuks võlatunnistusest Välja mõista Drevor Properties OÜ-lt Osaühing Panovision kasuks viivised

Legislator headnote

AI generated

2-24-1152/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista Drevor Properties OÜ-lt Osaühing Panovision kasuks võlatunnistusest Välja mõista Drevor Properties OÜ-lt Osaühing Panovision kasuks viivised

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-1152

Tsiviilasi

Osaühingu Panovision hagi OÜ Drevor Properties vastu

põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

129 666,22 eurot

Menetlusosalised ja

esindajad

Hageja: Osaühing Panovision (registrikood 10813230, asukoht

Lõõtsa tn 2b, Tallinn 11415)

Hageja lepinguline esindaja: Anto Variku (e-post:

anto.variku@gmail.com)

Kostja: Drevor Properties OÜ (registrikood 11283656,

asukoht Lõõtsa tn 2b, Tallinn 11415)

Kostja seaduslik esindaja: R. L. (isikukood xxxx, e-post:

xxxx)

Asja läbivaatamine 09. oktoobril 2024 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Drevor Properties OÜ-lt Osaühing Panovision kasuks võlatunnistusest

tulenev võlgnevus summas 121 046,31 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised

summas 7132,45 eurot.

3. Välja mõista Drevor Properties OÜ-lt Osaühing Panovision kasuks viivised

põhinõudelt 33 234,67 eurot määras 18% aastas alates 24.10.2024 kuni põhinõude

kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Menetluskulud jätta kostja kanda.

5. Välja mõista Drevor Properties OÜ-lt Osaühing Panovision kasuks menetluskulud

4195 eurot.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 405 lg 10).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja OÜ Panovisikon palub välja mõista

kostjalt Drevor Properties OÜ-lt hageja kasuks võlatunnistusest tulenev nõue summas 121

046,31 eurot ja hageja kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas

2637,67 eurot ja edasi viivised põhinõudelt summas 33 234,67 eurot määraga 18% alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt Drevor Properties OÜ (edaspidi nimetatud

„kostja“) väljastas 15. augustil 2023.a Osaühingule Panovision (edaspidi nimetatud „hageja“)

võlatunnistuse kokku summas 121 046,31 eurot. Kostja poolt antud võlatunnistuse aluseks oli

hageja ja kostja vahel 06. septembril 2006.a sõlmitud laenuleping, mille alusel hageja laenas

kostjale kokku 33 234,10 eurot. Hageja kandis laenusumma kostja arveldusarvele kokku viie

osamaksega alljärgnevatel kuupäevadel ja summades: 25. septembril 2006.a 48 000 krooni

ehk 3067,76 eurot; 17. oktoobril 2006.a 16 000 krooni ehk 1022,59 eurot; 17. detsembril

2006.a 300 000 krooni ehk 19 173,49 eurot; 20. detsembril 2006.a 116 000 krooni ehk

7413,75 eurot; - 09. juunil 2009.a 40 000 eurot ehk 2556,47 eurot.

3. Kostja kinnitas võlatunnistuse punktis 1, et võlgneb hagejale seisuga 15. august 2023.a

kokku 121 046,31 eurot. Sellest moodustas 01. jaanuaril 2020.a sissenõutavaks muutunud

põhivõlgnevus 33 324,10 eurot, millele lisandus kokkulepitud intress määraga 5%

kalendriaastas, mis on arvutatud iga laenumakse tegemisest kuni 31. detsembrini 2019.a

kokku summas 54 578,11 eurot.

4. Poolte kokkuleppe kohaselt oli laenu tagasimaksmisega viivitamisel viivise määraks

36% kalendriaastas, mis alates 01. jaanuarist 2020.a kuni 15. augustini 2023.a on kokku 43

333,62 eurot. Hageja nõusolekul alandati võlatunnistuse andmisel 15. augustil 2023.a viivise

suurust põhivõlgnevusega võrdseks suuruses 33 234,10 eurot.

5. Võlatunnistuse punktis 2 kinnitas kostja hagejale laenusuhtest tulenevat võlgnevust nii

põhivõlgnevuse kui kogunenud kõrvalnõuete osas, samuti katkestas võlatunnistuse andmine

nõuete aegumise TsÜS 158 mõttes. Kostja kinnitas võlatunnistus punktis 3, et kogu hageja

nõue summas 121 046,31 eurot on õige ja kehtiv ning põhinõue koos intressiga alates 01.

jaanuarist 2020.a sissenõutav.

2 / 6

6. Võlatunnistuse punkti 5 kohaselt võttis kostja kohustuse tasuda alates 16. augustist

2023.a hagejale tasumata võlgnevuselt viiviseid 1,5% kalendrikuus ehk 18% kalendriaastas.

Alates 16. augustist 2023.a kuni 22. jaanuarini 2023.a on võlatunnistuse punkti 5 kohaselt

kogunenud viiviseid 121 046,31 euroselt võlgnevuselt kokku 9547,46 eurot.

7. Hageja selgitas, et on viivitanud võlgnevuse sissenõudmisega kuna oli kostja osanikuks

(hageja omas 156,00 eurost osa kostja 2600,00 eurosest osakapitalist, mis moodustas

osakapitalist 6%) alates selle asutamisest kuni 22. maini 2023.a kui võõrandas oma osa

kolmandale isikule. Pärast osaluse võõrandamist hakkas hageja nõudma kostjalt võlgnevuse

tasumist, mille peale andis kostja hagejale 15. augustil 2023.a võlatunnistuse. Poolte

kokkuleppe kohaselt lubas kostja hakata koheselt pärast võlatunnistuse andmist võlgnevust

väiksemate osamaksete kaupa vähendama, kuid ei ole hagi esitamise ajaks ainsatki makset

teostanud.

8. Hageja edastas kostjale 10. oktoobril 2023.a kohustuse täitmise nõude ja andis kostjale

tähtaja võlatunnistusest tuleneva võlgnevuse tasumiseks kuni 10. detsembrini 2023.a kuid

kostja ei ole selle vaatamata oma kohustust hageja eest täitma asunud.

9. Käesoleval juhul on kostja poolt hagejale antud deklaratiivne võlatunnistus, millega

kinnitati kostja poolt olemasolevat võlgnevust sooviga vastuväidetest loobuda ja lihtsustada

selle sissenõudmist. Kostja tunnistas võlatunnistuses selgelt, et võlgneb hagejale 121 046,31

eurot ja võttis kohustuse tasuda sellelt summalt viiviseid 18% kalendriaastas. Seega hagi saab

rahuldada kostja poolt hagejale antud võlatunnistuse alusel. Hageja on arvestanud

põhivõlgnevuselt 33 234,67 eurolt viiviseid alates 16. augustist 2023.a kuni hagi esitamiseni

kokku sumas 2637,67 eurot.

Kostja seisukoht

10. Kostja ei vaielnud hagile vastu.

11. Kostja vastuse kohaselt kostja ei vaidlusta, et andis 15. augustil 2023.a Osaühingule

Panovision võlatunnistuse summas 121 046,31 eurot. Hageja on hagis õigesti välja toonud, et

võlatunnistuse aluseks oli poolte vahel 06. septembril 2006.a sõlmitud laenuleping ning

hageja poolt välja toodud asjaolud laenu sõlmimise ja laenusumma kohta vastavad tõele.

12. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja kinnitas võlatunnistuses oma koguvõlgnevust

hagejale koos kõrvalnõuetega seisuga 15. august 2023.a summas 121 046,31 eurot ning

võlatunnistuses kirjeldatud nõuded on õiged ja sissenõutavad.

13. Kostja majandustegevust

finantseerisid selle osanikud laenudega ning

krediidiasutustest kinnisvaraprojekti teostamiseks kostja laenu ei saanud kuna

kinnisvaraprojekti Piira küla peeti liialt riskantseks. Seoses hageja osanike pidevate tülidega

võõrandas hageja endale kuuluva kostja osas 22.05.2023.a Braves Holding OÜ-le ning

hageja osanik ja juhatuse liige D. R. hakkas seejärel kostjalt intensiivselt nõudma kogu

võlgnevuse tasumist. Kostja andiski seepeale hagejale võlatunnistuse kuna sellega alandati

viivisemäära ja nõude suurust ning lootis endale kuuluvad kinnistud võõrandada ja saadava

raha arvelt alustada võlgnevuse tasumist.

14. Kostja tunnistab, et hageja saatis talle 10. oktoobril 2023.a kohustuse täitmise nõude ja

võlatunnistusest tuleneva nõude täitmise tähtaeg saabus 10. detsembril 2023.a. samuti

tunnistab kostja, et ei ole võlatunnistusest tulenevat nõuet kostja ees kuni käesoleva ajani

täitma asunud.

15. Ilmselt ei saa olla vaidlust ka selle üle, et 15. augustil 2023.a antud võlatunnistus on

deklaratiivne ning vastava kokkuleppe sõlmimisega on muutunud kokkuleppes sätestatud

3 / 6

tingimused vaieldamatuks. Seega on võlatunnistus antud eesmärgil, mis vastab ka

kompromissilepingu tunnustele ja on seega deklaratiivse iseloomuga.

16. Sooviga vältida edasist tarbetut vaidlust ja säästmaks menetluskulusid nõustub kostja,

et võlgneb hagejale võlatunnistuse alusel 121 046,31 eurot ja tal ei ole vastuväiteid, et hagi

esitamise hetkeks oli põhinõudelt kogunenud täiendavaid viiviseid summas 2637,67 eurot.

Vastavad nõuded summas 123 683,98 olid hagi esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks ning

kostja ei neid täitma asunud.

Kohtuotsuse põhjendused

17. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et

hagi tuleb rahuldada.

18. Hageja on esitanud kostja vastu võlatunnistusest lähtuva nõude põhikohustuse

täitmiseks summas 121 046,31 eurot (VÕS § 108 lg 1) ning nõude viivise väljamõistmiseks

rahalise kohustuse täimisega viivitamise eest (VÕS § 113 lg 1). Hageja väitel tuleneb tema

nõue 15. augustil 2023 kostja poolt välja antud võlatunnistusest. Kostja ei vaidle vastu, et ta

andis 15. augustil 2023 hagejale võlatunnistuse summas 121 046,31 eurot. Kostja nõustub

sellega, et võlatunnistuse aluseks on 06. septembril 2006.a. sõlmitud laenuleping. Kostja

tunnistab hageja põhivõlga ja viivise nõuet.

19. Kohus tuvastab, et kostja on väljastanud 15. augustil 2023.a hagejale võlatunnistuse

kokku summas 121 046,31 eurot. Antud võlatunnistuse punktis 1 on kostja kinnitanud, et

hagejal on seisuga 15. august 2023 kostja vastu 06. septembril 2009. sõlmitud laenulepingust

tulenev ja 01. jaanuaril 2020.a. sissenõutavaks muutnud põhinõue summas 33 234,10 eurot,

millele lisanduvad poolte vahel kokkulepitud intressid (5% kalendriaastas) kuni 31.

detsembrini 2019.a. summas 54 578,11 eurot ja viivised (36% kalendriaastas) arvestatuna

alates 01. jaanuarist 2020. Käesoleva kokkuleppega alandatakse viiviseid põhinõudega

võrdseks summas 33 234,10 eurot ning võlausaldaja nõue seisuga 15. august 2023

moodustab seega kokku 121 046,31 eurot. Võlatunnistuse punkti 4 kohaselt kostja kinnitab,

et tasub alates 16. augustist 2023.a kogunenud võlgnevuselt 121 046,31 eurot viiviseid

vähendatud määras arvestusega 1,5% kalendrikuus ehk 18% kalendriaastas (dtl 11).

20. Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul on kostja poolt hagejale antud

deklaratiivne võlatunnistus, millega kinnitati kostja poolt olemasolevat võlgnevust sooviga

vastuväidetest loobuda ja lihtsustada selle sissenõudmist. Deklaratiivse võlatunnistuse

andmisel on selle tagajärjeks vastuväidetest loobumine nõudele ja tõendamiskoormise

ümberpööramine selliselt, et võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata

jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga ning võlausaldajal ei ole

vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse (vt.

Riigikohtu 24. märtsi 2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, punktid 20 ja 21). Hageja

poolt nõude esitamisel deklaratiivsele võlatunnistusele tuginemisel ei pea hageja esitama isegi

võla tekkimise asjaolusid, kuna võla puudumise tõendamise koormis lasub kostjal.

21. Riigikohus täpsustas oma varasemat praktikat seoses võlgniku poolt deklaratiivse

võlatunnistuse andmisega ning kitsendas selle tõlgendusi 03. juunil 2021.a tsiviilasjas nr 219-

5601 tehtud lahendis. Riigikohus asus seisukohale, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks

esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik deklaratiivset võlatunnistust andes loobunud

ei ole. Juhul kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei

ole tal õigust hiljem nendele tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada. Selles osas

on deklaratiivne võlatunnistus kolleegiumi seisukohalt võrreldav kompromissilepinguga,

milles lepitakse kokku vaieldava asjaolu vaieldamatuks muutmises. Kostja tunnistas

võlatunnistuses selgelt, et võlgneb hagejale 121 046,31 eurot ja võttis kohustuse tasuda sellelt

4 / 6

summalt viiviseid 18% kalendriaastas. Oma vastuses hagile on kostja kinnitanud, et ta

võlgneb hagejale 121 046,31 eurot ja on võtnud kohustuse tasuda sellelt summalt viiviseid

18% kalendriaastas.

22. VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 8 lg 2 järgi on

leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2

kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

23. Kuna vaidlust pole selle üle, et kostja ei ole võlgnevust hagejale tasunud, siis on

hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja on oma

kohustust rikkunud. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja põhinõude summas 121

046,31 eurot.

24. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

võlausaldaja võlgnikult kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivitusintressi alates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga

on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on 15. augustil 2023.a sõlmitud võlatunnistuses

kokku leppinud, et kostja tasub alates 16. august 2023 viiviseid määras arvestusega 1,5%

kuus ehk 18% aastas. Hageja on arvestanud viiviseid põhivõlgnevuselt 33 234,10 eurot alates

16. august 2023 kuni hagi esitamiseni 23. jaanuar 2024 summas 2637,67 eurot. Kostja ei ole

hageja viivisenõudele vastuväiteid esitanud.

25. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on kooskõlas võlatunnistuses

kokkulepituga ning kuulub rahuldamisele. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise sumas 2637, 67 eurot.

26. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus rahuldab samuti hageja poolt TsMS § 367 alusel esitatud viivisenõude ning mõistab

kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt summas 33 234,10 eurot alates 24. jaanuar

2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni (23.10.2023) summas 4494,78 eurot (vt

viivisekalkulaatori.ee) ja edasi alates 24.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni 18 % aastas.

27. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhinõude 121 046,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 7132,45 eurot

(2637,67+4494,78) ning viivise põhinõudelt summas 33 234,10 eurot alates 24.10.2024 kuni

põhinõude täitmiseni määras 18% aastas kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

5 / 6

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

29. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

30. Hageja esitas 09. oktoobril 2024 menetluskulude nimekirja. Hageja on kandnud

menetluskulusid kokku 4195,00 eurot.

31. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2170 eurot ja

õigusabikulud 2025,00 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

32. Kostja ei ole esitanud seisukohta hageja menetluskuludele.

33. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult,

mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

kohaselt tuli tasuda riigilõivu 2100 eurot. Lisaks on hageja tasunud riigilõivu 70 eurot hagi

tagamise taotluse esitamisel. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse, seega on tegemist

põhjendatud menetluskuluga. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna

tasutud riigilõivu summas 2170 eurot väljamõistmine kostjalt.

34. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses.

35. Hagejale on esitatud õigusteenust käesolevas asjas kokku 13,5 tundi. Kohus leiab, et

hageja lepingulise esindaja ajakulu on mõistlik ja põhjendatud arvestades antud asja sisu.

Lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud.

Hageja on kinnitanud, tulenevalt TsMS § 174 lg 10, et on käibemaksukohuslane ning saab

õigusabiteenuselt käibemaksu maha arvata. Seega on hageja põhjendatud õigusabi kulu kokku

2025 eurot ilma käibemaksuta.

36. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 4195 eurot, mis

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

37. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

38. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik

6 / 6