3-24-2858/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Määruse tegemise aeg ja koht

22.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2858

Haldusasi

E.T kaebus Tallinna linna menetlusotsusele nr

24272395304 "hooldajaks määramine"

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlustoiming

Kaebaja – E.T

Vastustaja (eeldatav) – Tallinna Linn

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Ennistada kaebetähtaeg Tallinna linna 02.09.2024 taotluse läbi vaatamata jätmise

otsuse kui toimingu vaidlustamiseks.

2. Tagastada kaebus.

3. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

4. Kohtumääruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 15.10.2024 registreeriti Tallinna Halduskohtus E.T kaebus. Kaebusest ja sellele esitatud

lisast arusaadavalt soovib kaebaja vaidlustada hoolduse seadmise ja hooldaja määramisest

keeldumist. Kaebusest ei ole üheselt väljaloetav, milline on otsuse kuupäev. Lisatud taotluse

on kaebaja digiallkirjastanud 02.09.2024. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja soovib

hoolduse seadmisega seotud asja liita haldusasjaga nr 3-24-2384. Kaebusest võib aru saada, et

hoolduse seadmise ja hooldaja määramisest keeldumise otsusega seoses soovib kaebaja

tähtaja ennistamist. Kaebaja on esitanud selles asjas ka esialgse õiguskaitse taotluse.

2. 22.10.2024 selgitas vastustaja vastuseks 17.10.2024 kohtunõudele järgmist:

1) Hoolduse seadmise ja hooldaja määramisest keeldumine otsust ei ole olnud võimalik teha.

3-24-2858

2) 02.09.2024 saatis kaebaja Põhja Tallinna Valituse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaaltöö

talituse vanemspetsialist Maaris Kameneva`le e-kirja ja dokumendid - digitaalselt

allkirjastatud taotluse ja loetamatu juhiloa (vt lisa 1).

3) Vanemspetsialist Maaris Kameneva tutvus esitatud taotlusega ja tegi kande

kliendimärkmikusse (vt lisa 2). Tutvudes esitatud taotlusega tuvastas vanemspetsialist Maaris

Kameneva, et taotlusel puudub märge hooldust vajava isiku puude raskusastme kohta ja

taotlusel on puudu ka hooldust vajava isiku enda allkiri.

4) Vanemspetsialist Maaris Kameneva helistas 02.09.2024, nõustamise ja tagasiside andmise

eesmärgil, taotluse esitajale. Vanemspetsialist Maaris Kameneva andis taotluse esitajale teada,

et esitatud taotluse alusel ei saa taotleja emale X.Y`ule hooldust seada ja hooldajat määrata.

Ühtlasi andis vanemspetsialist Maaris Kameneva taotluse esitajale teada, et taotlus vajab

täiendamist nii puude raskusastme määramise kui ka hooldust vajava isiku allkirja osas.

5) 19.08.2024 käis Põhja-Tallinna Valituses vastuvõtul X.Y´u abikaasa F.P. Vastuvõtul rääkis

F.P, et neil on kodus probleeme seoses abikaasa poja E.T`e sekkumisega nende pereellu.

6) 18.10.2024 võttis vanemspetsialist Maaris Kameneva seoses E.T kaebusega kohtusse

telefoni teel ühendust X.Y`ga Vestluse käigus selgus, et X.Y ei tea midagi asjaolust, et tema

poeg E.T tahab hakata tema hooldajaks (vt lisa 2).

7) Esialgse õiguskaitse küsimuses on vastustaja seisukohal, et see tuleks jätta tähelepanuta,

sest 02.09.2024 anti kaebajale teada, et esitatud taotluse alusel pole võimalik võtta taotlust

menetlusse ja kaebajat hooldajaks määrata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse tagastamine

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

4. Kohus mõistab kaebus selliselt, et kaebaja soovib esitada kohustamisnõude kohustamaks

Tallinna linna määrama kaebajat taotluses nimetatud isiku hooldajaks (HKMS § 37 lg 2 p 2).

5. HKMS § 121 lg 2 p 2¹ järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Tegu on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega, millele

tuginemiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja

kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (RKHKm nr 3-18-763/15, p 9; RKHKm nr 3-21-

980/24, p 11).

6. Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrus nr 24 „ Sotsiaalhoolekandelise abi andmise

kord“ § 7 lõike 1 kohaselt osutatakse abi toetuste ja teenustena. Määruse nr 24 § 7 lõike 3

kohaselt teenuste eesmärk on toetada abi vajava inimese toimetulekut, lähtudes tema

tegelikest vajadustest. Määruse nr 24 § 9 lõiked 1 ja 2 reguleerivad abivajaduse hindamist.

7. Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrus nr 25 „Sotsiaalteenuste osutamise tingimused

ja kord“ § 15 reguleerib täisealise inimese hooldusteenust. Määruse nr 25 § 15 lõike 1

kohaselt täisealise inimese hoolduse eesmärk on võimaldada inimesel kõrvalabile toetudes

võimalikult kaua hakkama saada kodustes tingimustes ja ka asjaajamisel väljaspool kodu,

säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. Määruse nr 25 § 15 lõike 2 kohaselt täisealisele

inimesele määratakse hooldaja eesmärgiga vältida või edasi lükata tema suunamist väljaspool

kodu osutatavale üldhooldusteenusele või ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele. Määruse

nr 25 § 15 lõike 3 kohaselt täiskasvanud inimesele osutab teenust kohaliku omavalitsuse

3-24-2858

määratud hooldaja, kes võib olla inimese pereliige või lähedane. Hooldus seatakse ja

hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul.

8. Määruse nr 25 § 1 lõike 4 kohaselt teenuste korraldamisel määruses reguleerimata juhtudel

lähtutakse haldusmenetluse seadusest, sotsiaalseadustiku üldosa seadusest, sotsiaalhoolekande

seadusest ja asjakohastest linna õigusaktidest.

9. Sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 26 lõigete 1 ja 2 kohaselt kohaliku omavalitsuse

üksus seab isiku taotluse alusel hoolduse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude

tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Hoolduse seadmisel

määratakse kindlaks hooldava isiku ülesanded. Hooldust teostab kohaliku omavalitsuse

üksuse määratud isik. Hooldus seatakse ja hooldav isik määratakse hooldatava nõusolekul.

10. Asjaoludest lähtuvalt mõistab kohus vastustaja tegevust selliselt, et vastustaja selgitas

02.09.2024 kaebajale taotluse puuduseid (haldusmenetluse seaduse (HMS § 15) ja jättis

taotluse läbi vaatamata (HMS § 14 lg-d 6 ja 7), kuna taotlust ei olnud võimalik vastavalt

määruse nr 25 §-s 15 toodud nõuetele lahendada. Kuna kaebajale ei antud tähtaega puuduse

kõrvaldamiseks (HMS § 15) ja ei põhjendatud 02.09.2024 taotluse läbi vaatamata jätmist

kirjalikult (HMS § 14 lg 7) on tegemist formaalselt õigusvastase toiminguga (HMS § 54

viimane lauseosa). Tegemist on aga vorminõude rikkumisega, mis ei mõjuta otsustuse sisulist

õiguspärasust (HMS § 58 analoogia).

11. Kohus märgib, et arvestades, et taotluse läbi vaatamata jätmine ei vastanud

vorminõuetele, on eluliselt usutav, et kaebajale ei olnud kohe arusaadav selle toimingu sisu

ning kaebaja lähtus sellest, et haldusorgan on viivituses. Vorminõuete rikkumise tõttu ei ole

võimalik ka vastustaja otsustuse täpset sõnastust kontrollida, et tuvastada, kas kaebaja pidi

toimingu sisu mõistma. Vastustaja ei ole ka viidanud, et 02.09.2024 oleks kaebajale

nõuetekohaselt selgitatud toimingu vaidlustamise korda. Vastustaja menetlusõiguslik

rikkumine on praegusel juhul käsitatav mõjuva põhjusena. Seetõttu kuulub kaebetähtaeg

02.09.2024 toimingu vaidlustamiseks ennistamisele (HKMS § 124, § 46 lg 2, § 71 lg-d 1 ja

5). Kui kohus ei oleks praegusel juhul tähtaega ennistanud, tulnuks kohtul määrusega asja

menetlus lõpetada HKMS § 124 lõike 2 alusel.

12. Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustajal oli õigus jätta kaebaja taotlus läbi vaatamata

(02.09.2024 toiming), kuna asjaoludest nähtuvalt puudus hooldajaks määramise eeldus

(hooldatava nõusolek, määruse nr 25 § 15 lg 3, SHS § 26 lg 2) ning asjaoludest tulenevalt

puudus ka hooldusvajadus (määruse nr 25 § 15 lg-d 1 ja 2, määruse nr 24 § 7 lg 3, SHS § 3 lg

1 p 1). Esmaselt nähtusid need puudused 02.09.2024 ning neid selgitati kaebajale, hilisemalt

kohtumenetluse raames 18.10.2024 (määruse nr 24 § 9 lõige 2 p 1) leidsid asjaolud täiendavat

kinnitust.

Eelnevat silmas pidades saab kohustamisnõude rahuldamist pidada

vähetõenäoliseks.

13. Kohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et kaebaja on oma väidetes X.Yu abivajaduse

osas hektiline ning ei ole oma väidete tõenduseks hoolduse seadmise reaalse vajaduse kohta

esitanud ühtegi tõendit. Kui isik on hoolduse seadmisega nõus, on eluliselt usutav, et isik

annaks taotlusele nõusoleku ja allkirja ning kaebajal ei oleks raskusi selle vastustajale ja

kohtule esitamisega. Selles, et X.Yul puude raskusastet ei ole määratud, puudub asjaoludest

nähtuvalt vaidlus. Samas kui vastustaja kannete usaldusväärsuses (HKMS § 56) ei ole kohtul

praegusel juhul alust kahelda – kohus ei pea tõenäoliseks ja puuduvad ka viited sellele, et

vastustaja esitaks asja juurde teadlikult valeandmeid X.Yuga peetud kõne või

hooldusvajaduse kohta.

14. Praegusel juhul saab kaebusega kaitstava õiguse riivet pidada väheintensiivseks. Ühest

küljest tuleb arvestada, et tegemist on Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 28 lõikes 2 (õigus

saada abi puuduse korral) ja PS § 27 lõikes 5 (perekonna kohustus hoolitseda abivajavate

liikmete eest) sätestatud põhiõigustega seotud kaebusega. Teisalt on kaebaja kohustamisnõue

3-24-2858

praegusel juhul suunatud hooldajaks määramisele olukorras, kus kolmas isik, kelle kasuks

hooldus tuleks seada, ei ole omapoolset soovi kinnitanud. Kuigi ei saa eitada, et lähedase

hooldaja määramine on mingi määral ka hooldaja huvide kaitsega seotud, on hoolduse

seadmise eesmärgiks siiski hooldatava huvid (määruse nr 25 § 15 lg 1). Seega ei saa kaebaja

õiguste riivet pidada intensiivseks.

15. Riive intensiivsust vähendab seegi, et kaebajal on võimalik esitada vastustajale

nõuetekohane hooldatava nõusolekut (kui see antakse) sisaldav taotlus, millest nähtuks ka

hooldatava reaalne hooldusvajadus. Seda ja käesoleva määruse punktis 13 toodut arvesse

võttes ei pea kohus praegusel juhul vajalikuks X.Yu seisukoha küsimist asja juurde või tema

kaasamist (HKMS § 59 lg 3, § 21).

16. Kokkuvõttes tuleb kaebus kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel tagastada, kuna

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

17. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

Esialgse õiguskaitse taotlus

18.Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse

kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse

ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg,

mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult

raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida üksnes ära kaebaja oluliste õiguste

pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi.

Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks

hädavajalik.

19. Praegusel juhul taotleb kaebaja esialgset õiguskaitset viisil, millega kaebaja saavutaks

sisuliselt kaebuse eesmärgi. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole

siiski välistatud ka olukorras, kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi (sh

osaliselt) juba enne asja sisulist lahendamist, kuid sel juhul peaks esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või

faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist

kahju (nt RKHKm 22.09.2014 nr 3-3-1-59-14, p 19).

20. Arvestades kaebuse tagastamise asjaolusid ei ole kohtu jaoks äratuntav kaebaja

õiguskaitse vajadus ja pöördumatute tagajärgede tekkimise oht. Ühtlasi on kaebuse

rahuldamine äärmiselt vähetõenäoline.

21. Eeltoodud kaalutlustel jääb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

22. Kuna kohus tagastab kaebuse, ei ole tarvilik kaaluda käesoleva haldusasja liitmist

kaebaja nimetatud haldusasjaga.

23. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (HKMS

§ 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)