2-23-152116/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohus

Harju maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kai Härmand

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja

koht

23.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-152116

Kohtuasi

AS ÜHISTEENUSED hagi N S-V vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490, asukoht

Endla tn 15, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10122), lepinguline

esindaja Sigrid Rahkema, e-post jurist@julianus.ee

Kostja: N S-V (isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline

esindaja Andrus Reidi, e-post andrus.reidi@hugolegal.ee

Menetluse

liik/

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind 59,94 eurot

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulud jätta AS-i ÜHISTEENUSED kanda.

Menetluskulude jaotus

Välja mõista AS-ilt ÜHISTEENUSED menetluskulu 285 eurot N S-Vi kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

AS ÜHISTEENUSED esitas 02.02.2024 hagi N S-V vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt

parkis kostja oma sõidukit 08.02.2021 hageja poolt parkimist opereeritavas parklas (xxxx parklas)

parkimistingimusi rikkudes, nimelt parkis kostja ringristmikule. Hageja palub kostjalt välja mõista

põhivõlg 25 eurot, viivis 6,81 eurot ja võla sissenõudmiskulu 25 eurot.

Tsiviilasi nr. 2-23-152116

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei rikkunud parkimistingimusi.

Puudusid liiklusmärgid, et tegemist oleks eraomandis oleva teega, maa-alaga. Hageja ei saanud

määrata leppetrahvi liiklusseaduse nõuete rikkumise eest. Kostja tasus parkimise eest, kuigi ei

pidanud. Hageja esitatud fotodelt nähtub, et kostja sõiduk oli pargitud juurdesõiduteel enne

tähistatud eraparklat – teine ja kolmas foto. Hageja kolmas foto näitab selgelt, kus asub eraparkla,

milles kehtivad operaatori parkimistingimused. Kostja auto ei olnud pargitud hageja poolt

opereeritavas eraparklas, vaid avalikul teel. Tegemist ei ole hageja poolt opereeritava eraomandis

oleva parklaga ning antud kohas ei kehti hageja parkimistingimused. Kui kostja on rikkunud

avalikul teel liiklusseaduse nõudeid, siis see on karistatav väärteona. AS-l Ühisteenused puudub

õigus määrata avalikul teel liiklusseaduse nõuete rikkumise eest leppetrahvi.

Kohtu põhjendused

Kohtu hinnangul on ei ole hagi põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja parkis oma sõidukit 08.02.2021 ringristmikul. Poolte vahel

on vaidlus selle üle, kas antud kohas kehtisid hageja parkimistingimused ja kas kostja rikkus neid

ning kas hagejal oli õigus kostjale trahv määrata.

Kohtupraktikale tuginedes on tasumata leppetrahvinõude asjades tõendamiskoormis jagatud

selliselt, et hageja peab tõendama, millal ja kus parkimistingimusi rikuti. Sõiduki omanik/vastutav

kasutaja peab tõendama, et parkimistingimusi ei rikutud. Juhul, kui parkimistingimuste rikkumised

siiski leidsid aset, kuid kostja ei olnud parkimistingimuste rikkumistega seotud, tuleb kostjal

tõendada, kes konkreetse rikkumise ajal sõidukit kasutas.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus

(ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse

esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga

õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või

mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud

leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise

korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala

(Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik

õigussuhe. Ainuüksi asjaolu, et tegemist on eraomandis oleva maaga ja selle maa omanik on

sõlminud lepingu sellel maal parkimise korraldamiseks tasu eest, ei saa tekitada lepingut sõiduki

omanikuga, kes sellel maal pargib. Parkla kasutamiseks lepingu tekkimiseks peab parkimise

tingimusi kirjeldav teade olema selgelt nähtav tasulisele parkimisalale sisenedes (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 11).

Hageja esitatud fotodelt (dtl 47 – 49, 75 – 76) ei nähtu parkimiskorralduse märgid, nimelt, et

ringristmikul kehtisid hagejapoolsed parkimistingimused. Hageja märgib hagiavalduse täpsustuses

trahvi tegemise alusena liiklusseaduse § 21 lg 4 p 1 ja § 21 lg 2 p 15, kuid hageja ei ole tõendanud,

et ringristmik oli ala, kus kehtisid hagejapoolsed parkimistingimused ja hagejal oli õigus teha

kostjale liiklusseaduse eiramise ees trahvi. Hageja poolt on kostjale määratud trahv

parkimskorraldusnõuete eiramise eest (leppetrahv dtl 46). Antud juhul on tõendamata, et

ringristmiku puhul oli tegemist eraomandis oleva tee või parkimisalaga, fotodelt ei nähtu vastavaid

infotahvleid ja parkimistingimusi. Lähtuvalt eeltoodust ei ole hagi põhjendatud. Kohus jätab hagi

rahuldamata.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt

TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 59,94 eurot.

Menetluskulude jaotamine

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas

tsiviilasjas jättis kohus hagi rahuldamata, mistõttu tuleb jätta poolte menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja

on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuluna õigusabikulu hagivastuse ja seisukoha

koostamise eest kokku 3 tunni ulatuses (95€/h) summas 285 eurot. Kohtu hinnangul on kostja

õigusabi tasu põhjendatud ja vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele. Esindaja kulutatud

aeg on mõistlik ja põhjendatud ning esindaja tunnihind 95 eurot vastab sarnase õigusteenuse eest

makstavale keskmisele tasule. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 285 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kai Härmand

Kohtunik