2-24-10664/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2024. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-10664

Kohtuasi

Sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

Psühhiaatriakliiniku taotlus H.G paigutamiseks tema

tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.07.2024 ja 15.07.2024 esialgse

õiguskaitse määrus

Kaebuse esitaja ja liik

H.G määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja:

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

(registrikood 90006399)

Puudutatud isik: H.G (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 12.07.2024 ja 15.07.2024 esialgse õiguskaitse määrused

muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

2-24-10664

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik esitas 12.07.2024 Harju

Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks, millega taotles H.G (puudutatud

isik) suhtes esialgse õiguskaitse raames tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni 4 päevaks ja

ravi pikendamist 40 päevani. 11.07.2024 kell 20:00 rakendati tema suhtes tahtest olenematut

ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule.

2. Taotlusega samal päeval esitas avaldaja kohtule psühhiaatrite CR ja KT arvamuse

puudutatud isiku kohta.

2.1. Puudutatud isik viibib haiglaravil SA PERH psühhiaatriakliinikus kümnendat korda.

Esimest korda oli tal kokkupuude psühhiaatriga 2001. aastal, kui tekkis ärevus ja meeleolu

langus ning unetus. Diagnoositi kohanemishäire, lühiajaline depressiivne reaktsioon (F43.20).

2002. aastal oli episood, kus puudutatud isik muutus paari päevaga ebaadekvaatseks ja

sehkendavaks ning vaenulikuks. 16.04.2004–30.04.2004 viibis puudutatud isik haiglaravil

hüpomaania episoodiga. Aasta jooksul tekkisid keskendumisraskused. Ei suutnud õppida ega

töökohti pidada. Oli püsimatu ja sekeldav ning emotsionaalselt labiilne. Võis olla ründav ja

järgmisel hetkel nutma puhkeda. Diagnoositi maniakaalne episood, hüpomaania (F30.0).

Hiljem selgus anamneesist, et oli varem ka mitme kuine depressioonifaas. Järgmisel

haiglaravil diagnoositi bipolaarne meeleoluhäire, segatüüpi episood (F31.6). Alustati ravi

valproaadiga.

2.2. Aastatel 2005-2008 hospitaliseeriti puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse sagedusega

kord aastas, kuhu tuli nii omal soovil kui tahtest olenematult, kui oli vaenulik ja agressiivne

enda pere vastu. Haiglaravi kestvus oli keskeltläbi kuu aega. 2005. aastal selgus, et lisaks

meeleolumuutustele esinevad puudutatud isikul luulumõtted jälitamisest ja sellest, et

perekond töötab tema vastu. Välistada ei saa meelepetete esinemist. Peale paranoia esines ka

inseneeringuluulu. Puudutatud isik tundis, et haiglapersonal lavastab tema jaoks olukordi.

2005. aastal muudeti diagnoos segatüüpi skisoafektiivseks häireks (F25.2).

2.3. Ägenemiste ajal on esinenud olulist mõttekäiguhäiret, desorientatsiooni ja agressiivsust -

ründas enda pere, kaashaigeid ja personali. Arvas, et teda kuulatakse pealt ja igal pool on

kaamerad. Tekkis ebareaalsustunne ja inseneeringuluul. Kahtlustas, et on filmis ja kõik teised

on näitlejad. Kahtles, kas ta on elus või surnud. Esines suurusluul ja ta arvas, et on tähtis isik,

kes hoidis ära maailmalõpu ja kelle missioon on maailm üles ehitada. Arvab, et temasse

sündis jumal ja tal on supervõimed. Raviskeemi on aastatega täiendatud risperidooni,

kvetiapiini, erinevate rahustite ja unerohuga. Puudutatud isik on mitmeid kordi ravi

omavoliliselt pooleli jätnud või vähendanud. Viimati viibis statsionaarsel ravil 14.09.2023-

03.10.2023.

2.4. Käesolevalt hospitaliseeriti puudutatud isik tema venna initsiatiivil. Puudutatud isik

avaldas luulumõtteid, et kõik on talle võlgu ja ta on elus palju tööd teinud ning nüüd peaksid

teised teda teenima. Samuti tegi ta Facebookis postituse, et on suures ohus ja palus abi.

Valvetoas oli puudutatud isik resoneerse mõttekäiguga. Esines mõttetulv. Puudutatud isik

süüdistas, et ema ja vend on temaga halvasti käitunud ning vend ei kaitse teda. Valvearst

vormistas puudutatud isikule tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsuse

11.07.2024 kell 20.00.

2-24-10664

2.5. Puudutatud isiku seisund pole paranenud. Ta on jätkuvalt resoneerse ja segase

mõttekäiguga ning süüdistav ema ja venna suhtes. Puudutatud isik tunnistab, et ta pole

viimastel päevadel ravimeid võtnud, kuna tundis end hästi ja tahtis päikesetõusu vaadata.

Puudutatud isik suhtles inimestega Facebookis ja palus nendelt abi. Puudutatud isik oma

seisukohti lähemalt selgitada ei suuda ja kaldub teemast kõrvale ning alustab uut juttu.

Puudutatud isik ennast haigeks ei pea ja ravivajadusest aru ei saa. Puudutatud isikul esineb

raske psüühikahäire segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2) näol. Tema käitumine on oluliselt

psüühilisest haigusest mõjutatud ning sellest tulenevalt võime ümbritsevat mõista ja oma

käitumist juhtida olulisel määral piiratud. Arvestades anamneesi ohustab käesolevas seisundis

puudutatud isik nii ennast kui ka teisi. Seisundist lähtuvalt pole puudutatud isik võimeline

otsustama ravivajaduse üle.

Maakohtu 12.07.2024 määrus ja põhjendused

3. Maakohus rakendas esialgset õiguskaitset ja lubas kohaldada puudutatud isiku suhtes

tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 4 ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest, s.o

alates 11.07.2024 kell 20.00. Ühtlasi anti luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks

ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil juhul, kui isik vabatahtlikult

ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud

tahtest olenematu psühhiaatriline ravi loeti lõpetatuks 15.07.2024 või mõnel eelneval päeval,

kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse

paigutamise eelduste äralangemisega. Menetluskulud jäeti riigi kanda.

3.1. Puudutatud isiku ärakuulamine toimus 12.07.2024 SA PERH Psühhiaatriahaiglas tema

esindaja juuresolekul. Kohus selgitas puudutatud isikule menetluse käiku ja menetlustoimingu

sisu. Ärakuulamisel oli puudutatud isik kohati ärritunud ja pretensioonikas ning magamata.

Avaldas soovi raviarsti vahetada ja magada. Puudutatud isik selgitas, et ta tuli haiglasse ise,

koos enda mehe Dga. Enesetunne läks väga heaks ja ta ärkas lõpuks ülesse ning õige

puudutatud isik tuli välja. Ema pani teda psühhiaatriahaiglasse noorena, sest ta oli paha laps.

Kodus ta oli ühe öö magamata ja üks kord ei võtnud rohtu. Ta ei võtnud tabletti sellepärast, et

ta tahtis päikesetõusu näha. Öösel ta suhtles Facebooki messengeris sõprade ja eksidega. Ta

palus neilt inimestelt vabandust. Näiteks oli ta nende tagant varastanud ja neid petnud.

Puudutatud isik sai aru, et tegi seda, kuna oli pime. Tänu perekondlikele geenidele oli

puudutatud isik augus, pime, kurt ja tumm. Puudutatud isik saab ja tahab nüüd teha neid asju,

mida ta armastab. Näiteks armastab ta lapsi ja ta tahab lastega tegeleda. Puudutatud isik on

lasteaias tugiisik ühele lapsele alates 2024 jaanuarist. Puudutatud isik ei ole kellelgi öelnud, et

ta võtab ravimeid, sest muidu ta ilmselt kaotaks kohe selle töö. Ema ja vennaga on tal suhted

keerulised. Ema on kasutanud tema peal füüsilist ja vaimset vägivalda. Puudutatud isik ei ela

enam emaga koos. Praegu elab ta Raplas üürikorteris koos enda 11-aastase tütrega. Tütar elab

praegu koos tema elukaaslase Dga, kuid ta läks ka sellest elukaaslasest hiljuti lahku.

Puudutatud isikul oli koguaeg ärevus sees ja ta lõpetas rohtude võtmise umbes 2 nädalat

tagasi. Enesetunne läks heaks, kui ta rohud ära jättis. Puudutatud isik tahaks elada normaalse

inimese elu ja õppida.

3.2. Ärakuulamisel 12.07.2024 avaldas psühhiaater KT, et puudutatud isiku seisund ei ole

muutunud võrreldes arsti arvamuse andmise ajaga ning ta kordas psühhiaatri arvamuses

toodud põhjendusi, jäädes nende juurde. Puudutatud isiku esindaja riigi õigusabi korras toetas

tahtevastase ravi kohaldamise avaldust.

3.3. Kohus leidis, et tulenevalt raskest psüühikahäirest on isik ohtlik endale ja teistele ning

isik vajab ravi psühhiaatriahaiglas.

2-24-10664

3.3.1. Isikul esineb raske psüühikahäire segatüüpi skisoafektiivne häire näol (F25.2) ja

täidetud on PsAS § 11 lg 1 p-s 1 nimetatud eeldus.

3.3.2. Täidetud on ka PsAS § 11 lg 1 p-s 2 nimetatud eeldus. Ravita jäämisel võib ta oma

psühhoosist lähtuva ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega seada ohtu enda ja ka teised.

Kohtule jäi ärakuulamisel mulje, et puudutatud isik hetkel selgelt ei mõtle ja võib haiguse ajel

ebaadekvaatselt käitudes seada ohtu nii iseennast kui ka teisi isikuid. Enne tahtevastase ravi

alustamist käitus puudutatud isik ebaadekvaatselt. Ärakuulamisel oli isiku kõne kiire, kohati

agressiivne ning süüdistav ema ja venna suhtes. Puudutatud isik on situatsioonis

desorienteeritud ja käitub ettearvamatult ning võib panna iseend olukordadesse, kus satub

ohtu. Samuti võib ta oma haigusest tingitud seisundi tõttu olla ohtlik ka teistele isikutele. Isiku

arusaam ümbritsevast on tegelikkusest oluliselt moonutatud, mistõttu ei reageeri ta tekkivatele

olukordadele adekvaatselt. Ravita jäädes on tõenäoline haigusest tingitud ohtliku käitumise

süvenemine, kuna vaimse häire tõttu käitub isik ebaadekvaatselt ja agressiivselt. Isiku

ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline.

3.3.3. Kohtu hinnangul ei ole muu psühhiaatriline abi küllaldane ja täidetud on PsAS § 11 lg 1

p-s 3 nimetatud eeldus. Kohtule esitatud arstide arvamuses toodi välja ja kohus veendus

ärakuulamisel, et puudutatud isik ei pea ravi vajalikuks. Tal puudub haiguskriitika. Oma

seisundist lähtuvalt pole ta võimeline oma raviks teadvat nõusolekut andma. Isik pole oma

vaimse häire tõttu võimeline tegema adekvaatset otsust enese ravimise kohta ega andma

edasiseks haiglaraviks teadvalt informeeritud nõusolekut. Puudutatud isik pole võimeline oma

ravivajaduse üle otsustama ja tahtest olenemata saab ravida üksnes haiglas.

3.4. Kohus leidis, et isiku suhtes tuleb kohaldada esmast õiguskaitsevahendit

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 5 alusel ja lubada kohaldada tema suhtes

tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 4 ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest.

Taotlusest nähtuvalt vajab isik ravi ja ravimite manustamist ning tuleb anda ka luba isikule

tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui isik

vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

4. Psühhiaatriakliiniku valvearst teavitas 14.07.2024 maakohut sellest, et puudutatud isiku

seisund ei ole muutunud. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita

jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele.

Maakohtu 15.07.2024 määrus ja põhjendused

5. Maakohus pikendas puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest

olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema 11.07.2024 kell 20.00 psühhiaatri

otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Ühtlasi anti luba isikule tahtevastaselt ravimite

manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil juhul, kui isik

vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Esialgse õiguskaitse

korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi loeti lõpetatuks 20.08.2024 või

mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses

kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Menetluskulud jäeti riigi kanda.

5.1. Kohus, uurinud esitatud tõendeid ja uut arsti 14.07.2024 arvamust, leidis, et esinevad

asjaolud puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamise

pikendamiseks. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu vältimatu

psühhiaatrilist ravi tähtaega tuleb pikendada kuni 40 päevani alates isiku 11.07.2024

psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest.

2-24-10664

5.2. Kohus leidis, et tulenevalt raskest psüühikahäirest on isik ohtlik endale ja teistele ning

isik vajab ravi psühhiaatriahaiglas.

5.2.1. Isikul esineb raske psüühikahäire segatüüpi skisoafektiivse häire näol (F25.2) ja

täidetud on PsAS § 11 lg 1 p-s 1 nimetatud eeldus.

5.2.2. Täidetud on ka PsAS § 11 lg 1 p-s 2 nimetatud eeldus. Ravita jäämisel võib ta oma

psühhoosist lähtuva ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega seada ohtu enda ja ka teised.

Kohtule jäi ärakuulamisel mulje, et isik hetkel selgelt ei mõtle ja võib haiguse ajel

ebaadekvaatselt käitudes seada ohtu nii iseennast kui ka teisi isikuid. Enne tahtevastase ravi

alustamist käitus puudutatud isik ebaadekvaatselt. Ärakuulamisel on isiku kõne kiire, kohati

agressiivne ning süüdistav ema ja venna suhtes. Puudutatud isik on situatsioonis

desorienteeritud ja käitub ettearvamatult ning võib panna iseend olukordadesse, kus satub

ohtu. Samuti võib ta oma haigusest tingitud seisundi tõttu olla ohtlik ka teistele isikutele. Isiku

arusaam ümbritsevast on tegelikkusest oluliselt moonutatud, mistõttu ei reageeri ta tekkivatele

olukordadele adekvaatselt. Ravita jäädes on tõenäoline haigusest tingitud ohtliku käitumise

süvenemine, kuna vaimse häire tõttu käitub isik ebaadekvaatselt ja agressiivselt. Isiku

ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline.

5.2.3. Kohtu hinnangul ei ole muu psühhiaatriline abi küllaldane ja täidetud on PsAS § 11 lg 1

p-s 3 nimetatud eeldus. Kohtule esitatud arstide arvamuses toodi välja ja kohus ärakuulamisel

veendus, et puudutatud isik ei pea ravi vajalikuks. Tal puudub haiguskriitika. Oma seisundist

lähtuvalt pole ta võimeline oma raviks teadvat nõusolekut andma. Isik pole oma vaimse häire

tõttu võimeline tegema adekvaatset otsust enese ravimise kohta ega andma edasiseks

haiglaraviks teadvalt informeeritud nõusolekut. Puudutatud isik pole võimeline oma

ravivajaduse üle otsustama ja tahtest olenemata saab ravida üksnes haiglas.

5.3. Kohus rakendas esialgset õiguskaitset 4 ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse

paigutamisest. Arsti uuest 14.07.2024 arvamusest nähtub, et puudutatud isiku seisund ei ole 4

päevaga paranenud ja ta vajab pikemat ravi. Kohtu hinnangul tuleb puudutatud isiku suhtes

kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 teise lause alusel. Taotlusest nähtuvalt

vajab isik ravi ja ravimite manustamist ning tuleb anda ka luba isikule tahtevastaselt ravimite

manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid

ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud

12.07.2024 ja 15.07.2024 määrused tühistada ning haiglaravi viivitamatult lõpetada.

6.1. Määruskaebuse põhjenduste järgi pole täidetud PsAS §-s 11 ettenähtud alused, eelkõige

ja peamisena puudub puudutatud isikul raske psüühikahäire. Sellest tulenevalt pole ka tema

haiglaravi vajalik. Puudutatud isik on seisukohal, et tema varasemaid haiglas viibimisi ja

diagnoose ei saa arvesse võtta tema praeguse seisundi hindamisel ning haiglasse paigutamisel.

Pidev valesti haiglasse toomine on alguse saanud halbadest suhetest emaga.

7. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire segatüüpi

skisoafektiivne häire (F25.2). Haiguse ägenedes tekkinud meeleolutõusule lisanduvad selle

süvenemisel psühhootilised elamused. Kaasnesid paranoidsed luulumõtted lähedaste suhtes -

ema ja vend tahavad teda kahjustada ning ta peab ennast kaitsma. Luulumõtetest tulenevalt

muutus puudutatud isiku käitumine järjest süüdistavamaks, vaenulikumaks ja ründavamaks

2-24-10664

lähedaste suhtes. Haiguse ägenemise põhjustas puudutatud isiku poolt omaalgatuslik ravi

katkestamine. Vastuvõtul keeldus koostööst ja ravist ning hindas end terveks.

8. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

9. Avaldaja teatas 14.08.2024, et seoses puudutatud isiku seisundi paranemisega ravi lõpetati.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrused tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. TsMS § 534 lg 1 järgi võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise

korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on

ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on

olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 esimese ja teise

lause alusel esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse

asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40

päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. PsAS § 11

lg 1 kohaselt isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu

psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest

olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral:

1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda

juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist

või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

13. Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg 1

tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus

psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi

vajadus. Maakohus kuulas ära puudutatud isiku enda ja talle määratud esindaja. Psühhiaatrite

arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire ja ravita jäämisel võib ta olla

ohtlik nii endale kui ka ümbritsevatele inimestele. Ringkonnakohus nõustub sellega.

Kolleegiumil ei ole alust kahelda maakohtul tekkinud siseveendumuses puudutatud isiku

ohtlikkuses, mille kohaselt on isiku ohtlikkus iseendale ja teistele lähitulevikus pigem kindel

kui tõenäoline. Psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt on puudutatud isikul psühhoosi ägenemise

ajal kalduvus vägivallale ja ta on varasemalt rünnanud enda pere, kaashaigeid ning personali.

Avaldaja selgitas 25.09.2024, et käesolevalt hospitaliseeriti puudutatud isik psühhoosi

ägenemise tõttu ja puudutatud isik muutus lähedaste suhtes luululiselt süüdistavaks,

vaenulikuks ja ründavaks. Puudutatud isik avaldas, et ema ja vend teevad talle füüsiliselt liiga

ja ta peab ennast kaitsma. Puudutatud isik tegi Facebookis avalduse, et on suures ohus ja palus

abi. Emal oli reaalne hirm, et tütar võib talle jällegi kallale tulla ja füüsiliselt viga teha.

Avaldaja selgitas, et varasemalt on puudutatud isik psühhoosi ägenedes sarnaste avalduste

pinnalt füüsiliselt rünnanud ema. Avaldaja hinnangul oli ilma ravisekkumiseta puudutatud

isiku agressiivse käitumise kordumise risk lähitulevikus kõrge. Puudutatud isik oli ravi

omaalgatuslikult katkestanud ja keeldus sellest, kuna ei pidanud seda vajalikuks. Ilma ravita

psühhoos ei parane. Ringkonnakohtu arvates saab puudutatud isiku sellisest ägedast

2-24-10664

haiguslikust seisundist ja käitumisest järeldada ohtlikkust teistele, arvestades ka tema

varasemat käitumist. Välistatud pole, et puudutatud isik võib panna end sellise käitumisega

olukordadesse, kus satub ise ohtu.

14. Psüühikahäirest tulenevalt ei ole puudutatud isik võimeline enda tervislikku seisundit,

ravivajadust ega käitumise tagajärgi adekvaatselt hindama. Psühhiaatrite hinnangul ei olnud

puudutatud isiku seisundit hinnates tõenäoline paranemine 4 päeva jooksul, mistõttu esines

vajadus puudutatud isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 40

päevaks. Kolleegium leiab, et kuna puudutatud isiku psühhiaatri 14.07.2024 hinnangust

nähtuvalt ei olnud muutunud puudutatud isiku seisund, siis leidis maakohus põhjendatult, et

esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud. Avaldaja

avaldust toetas ka määratud esindaja.

15. Samuti nähtub puudutatud isiku raskest psüühikahäirest ja haiguskriitika puudumisest, et

muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Puudutatud isik leiab kaebuses, et haiglaravi pole

vajalik ja tal puudub raske psüühikahäire. Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud

psühhiaatrite arvamusega. Tahtevastase ravi määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1 p-s 2

sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on psühhiaatrite arvamus üks olulisematest tõenditest, mida

kohus peab isiku seisundi tuvastamisel hindama. Tegemist on eriteadmisi nõudvate asjaolude

selgitamisega. Raske psüühilise häirega isiku seisukoht ei lükka ümber psühhiaatrite

hinnangut ega saa olla PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel ja ravivajaduse üle

otsustamisel määravaks. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isiku käitumine

mõjutatud tema psüühikahäirest ning oma seisundist lähtuvalt ei ole ta võimeline otsustama

ravivajaduse üle. Psühhiaatrid on märkinud, et puudutatud isik oli ravi omaalgatuslikult

katkestanud ja keeldus sellest, kuna ei pidanud seda vajalikuks. Asja materjalidest nähtuvalt

on puudutatud isik ka ise tunnistanud, et ta pole ravimeid võtnud.

16. Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul

olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kuni neli päeva

alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest ja tähtaja pikendamiseks. Seega jätab

ringkonnakohus maakohtu määrused muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

17. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi

kanda.

18. TsMS § 543 võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Maris Kuurberg

Gea Lepik