2-24-2835/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2024. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-2835

Kohtuasi

F.E`i hagi Pro Aris et Focis vastu tunnistada

sundtäitmine täiteasjas nr 022/2024/474 lubamatuks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.02.2024 määrus (hagi menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

F.E`i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: F.E (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Leho Pihkva

Kostja: Pro Aris et Focis (registrikood 10654470),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Virge Murak

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 27.02.2024 määruse resolutsioon muutmata, muutes

määruse põhjendusi.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-24-2835

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19.02.2024 esitas F.E (hageja) Harju Maakohtule hagi Pro Aris et Focis (kostja) vastu,

milles palub tunnistada lubamatuks kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses oleva täiteasja nr

022/2024/474 sundtäitmine. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise avalduse.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on hageja taotlusel kohtutäitur Elin Vilippus algatanud kostja

suhtes täitemenetluse nr 022/2024/474. Täitedokumentideks on Tallinna Ringkonnakohtu

18.10.2022 otsus ja Harju Maakohtu 26.02.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-6254. Tsiviilasjas nr

2-18-6254 seatud kohtuliku hüpoteegi alusel algatas hageja täitemenetluse nr 022/2024/581

2Comm OÜ suhtes. 2Comm OÜ rahuldas kohtuliku hüpoteegiga tagatud hageja nõude ja

tasus 16.02.2024 kohtutäiturile 100 000 eurot, et vältida talle kuuluva kinnisasja sundmüüki.

Eelneva tulemusel vähenes rahuldatud ulatuses kostja nõue hageja vastu 166 690,31 euroni.

Hagejal on kostja vastu kahjunõue 178 200 eurot. Hageja kahju on 2Comm OÜ-le makstud

leppetrahv 178 200 eurot. Leppetrahvi kohustuse alus on 2Comm OÜ (varasem ärinimi

Oxford Commerce OÜ) ja hageja vahel 04.02.2021 sõlmitud leping. Hageja esitas kostjale

tasaarvestuse avalduse võlaõigusseaduse (VÕS) § 198 alusel ja tasaarvestas oma kahjunõude

178 200 eurot hageja vastu hageja täitemenetluses esitatud nõude jäägiga 166 690,31 eurot.

Tasaarvestuse tulemusena on kostja nõue hageja vastu lõppenud ja puudub alus täitemenetluse

läbiviimiseks. Kostja võlgneb hagejale tasaarvestatud nõuete saldo 11 509,69 eurot.

Tasaarvestusest tulenevalt taotleb hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr

022/2024/474.

1.2. Hageja tasaarvestuse aluseks olev kahjunõue on põhjuslikus seoses kostja tegevusega

alljärgnevatel põhjustel. 2Comm OÜ omandas 04.02.2021 hagejalt korteriomandi Supluse pst

1-W-402, Tallinn (registriosa nr 1220501). 2Comm OÜ võttis samas üle ka hageja kohustuse

täita laenulepingutest tulenevad hageja kohustused X ees, mis olid tagatud esimese ja teise

järjekoha hüpoteekidega 150 000 eurot ja 65 000 eurot (kokku 215 000 eurot). 2Comm OÜ

tegevusalaks on probleemsete varade omandamine eesmärgiga restruktureerida nendega

seotud kohustused ja teenida seeläbi kasumit. 2Comm OÜ sõlmis hagejaga lepingu oma

riskide maandamiseks, kuna 2Comm OÜ võttis üle hageja kohustused X ees ja oli mõistlikult

ette nähtav, et: (1) X võib algatada täitemenetluse talle kuuluvate hüpoteekide alusel, (2)

kostja võib algatada täitemenetluse tema kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi alusel, (3)

arvestades kostja poolt asjas nr 2-18-6254 esitatud vastuväiteid võib kostja püüda sekkuda X

hüpoteekide sundtäitmisse. Riskide maandamiseks leppisid 2Comm OÜ ja hageja kokku, et

hagejal tekib leppetrahvi tasumise kohustus juhul, kui on täidetud järgnevad eeltingimused:

(1) X algatatud täitemenetlus peatakse või selles tekivad viivitused tulenevalt kolmandate

isikute sekkumisest, (2) 2Comm OÜ suhtes algatatakse täitemenetlus tulenevalt kohtulikust

hüpoteegist. Esimene eeltingimus täitus 26.07.2021, kui kostja esitas sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi X ja 2Comm OÜ vastu ning kohus peatas kostja avalduse alusel

täitemenetluse. Teine eeltingimus täitus 17.01.2024, kui hageja esitas sundtäitmise avalduse

2Comm OÜ vastu kohtuliku hüpoteegi alusel. Sundtäidetav kohtulahend jõustus 13.02.2023.

Hageja käesoleva hagi aluseks olevate vastuväidete alus (leppetrahvi tasumise kohustus ja

sellest tulenev tasaarvestatav kahjunõue) on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kostja

esitatud vastuväited on lubatavad. Vastuväidete aluseks on mõlema leppetrahvi tasumise

eeltingimuse täitumine 17.01.2024, mis toimus pärast kohtulahendi jõustumist 13.02.2023.

Kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja tegevusega, sest täitemenetluse peatamise

avalduse esitas kostja. Kahju tekitamine on õigusvastane. Kostjal madalama järjekoha

hüpoteegipidajana puudus õigus sekkuda järjekohas eespool olevate hüpoteekide

sundtäitmisse, sest kostjal puudus sundtäitmist takistav õigus täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 222 lg 1 tähenduses. Eelnev tuleneb otseselt hüpoteekide järjekoha suhtest ja TMS §

2-24-2835

158 lg-s 3 sätestatust, mille kohaselt kuuluvad sissenõudja nõudest järjekohas tagapool asuvad

õigused kustutamisele. Ringkonnakohus tuvastas 19.12.2023 tehtud määruses tsiviilasjas nr 2-

21-11534 kostja vastava hagi esitamise õiguse puudumise.

2. Maakohus küsis kostjalt seisukoha hagiavalduse ja hagi tagamise osas.

2.1. Kostja leiab, et esitatud hagi tuleb jätta menetlusse võtmata või alternatiivselt läbi

vaatamata ning hagi tagamine rahuldamata. Hageja müüs 04.02.2021 talle kuuluva

korteriomandi (registriosa nr 1220501) endaga seotud äriühingule 2Comm OÜ maakohtu

tsiviilasja nr 2-18-6254 menetluse ajal ning kui oli teada, et hagi on tagatud. Hageja on

2Comm OÜ juhatuse liige, osanik ja asutaja. Tegemist on lähikondsete isikutega ja tehinguga

kahjustati kostja huve. Hageja sõlmis sisuliselt endaga 04.02.2021 lepingu, mille eesmärgiks

on oma abikaasale Xle võlgnevuse 215 000 eurot kustutamine. Juhul, kui väidetav kohustuse

täitmine ei õnnestu, on kokku lepitud leppetrahv 178 000 eurot. Harju Maakohus on

tsiviilasjas nr 2-21-11534 tuvastanud, et Xl ei ole hageja ja/või 2Comm OÜ vastu nõuet.

Järelikult ei eksisteeri ka nõuet, millega korter võõrandati. Ei eksisteeri ka 2Comm OÜ

leppetrahvi nõuet, mida hageja väidetavalt täidab. Tegemist on skeemitamisega, mille

eesmärgiks on venitada täitemenetlust. Tegemist on asjaoluga, mida tuleks arutada tsiviilasja

nr 2-21-11537 menetluses, kui väita, et hageja maksis leppetrahvi 07.02.2024 ja viidatud

ülekanne tehti peale lahendi 2-18-6254 jõustumist. Menetlus tsiviilasjas nr 2-21-11537 algas

26.07.2021, mil maakohus võttis menetlusse hageja hagi X ja 2Comm OÜ vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks. Hageja nõudis sundtäitmise lubamatuks tunnistamist põhjusel, et

sissenõudja X nõude olemasolu ei olnud eluliselt usutav. Kõik hageja konstrueeritud

väidetavad kokkulepped on tehtud tsiviilasjade nr 2-18-6254 ja 2-21-11537 menetluse ajal.

Hageja ei saa käesolevas tsiviilasjas viidatud asjaoludele enam tugineda. Hageja ei ole andnud

kostjale ka võimalust esitada tasaarvestusavaldusele vastuväiteid. Nõuded ei ole

tasaarvestatavad. Hageja ja tema abikaasa on kunstlikult konstrueerinud nõudeid eesmärgiga

vältida sundtäitmist hageja vara osas. VÕS § 200 lg 4 sätestab, et tasaarvestav pool ei saa

tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja süstemaatiline

õiguste kuritarvitamine tuleb lõpetada. Kostjal on hageja vastu jõustunud kohtulahendist

tulenev nõue, mille osas toimub täitemenetlus. Hageja iseendaga sõlmitud kokkuleppest

tuleneva leppetrahviga ei saa kostja nõuet tasaarvestada ja sundtäitmist välistada.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus keeldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel

menetlusse võtmast hageja hagi kostja vastu tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr

022/2024/474 lubamatuks (p 1). Maakohus jättis rahuldamata hageja 21.02.2024 taotluse hagi

tagamise abinõu kohaldamiseks (p 2) ja menetluskulud hageja kanda (p 3).

3.1. Kohtule esitatud hagist tuleneb, et täiteasjas nr 022/2024/474 on täitedokumendiks

13.02.2023 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2022 otsus ja Harju Maakohtu

26.02.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-6254. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

esitamist piirab oluliselt TMS § 221 lg 2, kui täitedokumendiks on kohtulahend. TMS § 221

lg 2 kohaselt on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes

siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221

lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks

uuesti täitemenetluse käigus. Täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus poolte

vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud. Sellise täitedokumendi

sundtäitmise vaidlustamine on täitemenetluses piiratud. TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis

on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast

2-24-2835

täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg-st 2 tuleneb, et kui

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus,

kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel (st menetlusosalisest sõltumatul põhjusel)

menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud

võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS §

221 lg 1 järgne hagi.

3.2. Tulenevalt hagiavaldusest tekkis hagejal kostja vastu kahju hüvitamise nõue 2Comm OÜ

ja hageja vahel 04.02.2021 sõlmitud lepingust. Hageja sõlmis iseenda poolt esindatava

äriühinguga lepingu, mille kohaselt hageja kohustub äriühingule maksma leppetrahvi, kui

kostja algatab tsiviilasjas nr 2-18-6254 kohtuotsuse jõustumisel täitemenetluse. Seda iseenda

poolt esindatavale äriühingule 17.01.2024 makstud leppetrahvi 178 200 eurot peab hageja

endale kostja tekitatud kahjuks, mida ta on õigustatud kostja kohtuotsusest tuleneva nõudega

tasaarvestama. Hageja hinnangul saabus teine tingimus pärast tsiviilasjas nr 2-18-6254

kohtulahendi jõustumist 13.02.2023. Tasaarvestus toimus avaldusega 19.02.2024 ja tegemist

on lubatava vastuväitega TMS § 221 lg 2 mõttes.

3.2.1. Kohus tuvastas, et hageja tugineb sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis

faktilisele (elu)sündmusele, mis leidis aset enne otsuse tegemist ja jõustumist tsiviilasjas nr 2-

18-6254. Hageja poolt leppetrahvi maksmise aluseks on leping, mille hageja on sõlminud

04.02.2021 iseenda poolt esindatava äriühinguga. Hageja sõlmis lepingu enne 13.02.2023, mil

jõustus kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-6254. Asjas ei ole oluline, et leppetrahvi maksmise alus

tekkis hageja väitel kostja poolt kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-18-6254 täitmiseks esitamisel.

3.2.2. Hagist nähtuvalt ei ole vaidluse all asjaolu, et leping sõlmiti 04.02.2021 ja esimene

leppetrahvi alus tekkis 26.07.2021. Mõlemad elulised asjaolud tekkisid enne otsuse

jõustumist. Kohtu hinnangul oli teine leppetrahvi alus (2Comm OÜ suhtes algatatakse

täitemenetlus tulenevalt kohtulikust hüpoteegist) tingimus, mis kindlasti saabub ega vasta

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 102 lg 2 definitsioonile. Lepingu sõlmimisel oli

teada, et see saabub, kui hageja ei täida tema kahjuks tehtavat kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-18-

6254. Teise tingimuse saabumine oli põhimõtteliselt hageja enda kontrolli all. Kohtu arvates

eluliste sündmuste kategoorias saaks kahju nõude hindamisel maksimaalselt lähtuda lepingu

sõlmimisest 04.02.2021 ja esimese leppetrahvi aluse tekkimisest 26.07.2021. Sellisel juhul

puudub hagil õiguslik perspektiiv tulenevalt TMS § 221 lg-st 2, kuna hageja oleks saanud

sellele alusele tugineda tsiviilasjas nr 2-18-6254.

3.2.3. Kohtu hinnangul oli hageja kahju nõude ja leppetrahvi teine alus (2Comm OÜ suhtes

algatatakse täitemenetlus tulenevalt kohtulikust hüpoteegist) tingimus, mis on ilmselt

sõlmitud tsiviilasjas nr 2-18-6254 tehtud kohtuotsuse sundtäitmise takistamiseks. Sellisena on

see vastuolus heade kommetega TsÜS § 109 lg 1 mõttes. TsÜS § 109 lg 2 järgi loetakse sel

juhul tehing tehtuks ilma selle tingimuseta. Eluline kahju hüvitamise alus on saabunud

esimese kohtumenetluse ajal. Tegemist oleks ka hagiga eesmärgil, millele riik ei peaks andma

õiguskaitset.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse resolutsiooni punktid 1 ja

3 tühistada ning saata hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ja jätta

menetluskulud kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

2-24-2835

4.1. Kehtiva Riigikohtu praktika kohaselt tuleb asi lahendada sisuliselt, mitte hagi menetlusse

võtmise faasis antud pealiskaudse kiirhinnanguga. Asja sisulisel arutamisel lahendatavad

küsimused on otsused selle üle, kas hageja vastuväidete alus on tekkinud pärast kohtulahendi

tekkimist ja kas leping on kooskõlas heade kommetega. Mõlemad eeldavad mh asjakohaste

tõendite hindamist. Samuti ei ole maakohus käesoleval juhul täitnud Riigikohtu nõutavat

kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustust. Menetlusse võtmisest keeldumisega on

maakohus lahendanud asja sisuliselt, sest on andnud lõpliku õigusliku hinnangu asja sisulise

lahendamise esemesse kuuluvatele asjaoludele.

4.2. Hagi esitamine on TMS § 221 lg 2 kohaselt lubatav. Sundtäitmise lubamatust

puudutavate vastuväidete alus on tekkinud pärast sundtäidetava kohtulahendi jõustumist

13.02.2023. Lepingus sätestatud leppetrahvi tasumise tingimused vastavad TsÜS § 102 lg-le

2. Lepingu sõlmimise ajal ei olnud pooltele teada, kas need saabuvad. Täidetud pidid olema

mõlemad tingimused.

4.3. Maakohus järeldas ebaõigesti, et teine leppetrahvi rakendumise alus (2 Comm OÜ suhtes

täitemenetluse algatamine) on tingimus, mis kindlasti saabub ja mille saabumine oli

põhimõtteliselt hageja kontrolli all. Lepingu sõlmimise ajal 04.02.2021 ei olnud ega saanudki

olla hagejale ega 2Comm OÜ-le teada, millise otsuse teeb kohus tsiviilasjas nr 2-18-6254 ja

milliseid täiteavaldusi esitab kostja pärast otsuse jõustumist. Hageja ja 2Comm OÜ leppisid

kokku korteriomandi omandamisega seotud riskide maandamises ja leppetrahvis lepingus

sätestatud viisil. Kohtuliku hüpoteegi alusel täitemenetluse algatamine ei olnud ega saagi olla

hageja kontrolli all. Täitemenetluse algatamise avalduse esitamine sõltub kostjast

(sissenõudja), mitte hagejast. Hageja poolne kohtulahendi täitmisega viivitamine ei too

automaatselt kaasa täitemenetluse algatamist. Maakohtu selline järeldus on seega ebaõige.

Teine tingimus täitus pärast täitmisele esitatud kohtulahendi jõustumist 13.02.2023.

4.4. Ebaõige on järeldus, et lepingus sisalduv teine leppetrahvi alus (2Comm OÜ suhtes

algatatakse täitemenetlus) on vastuolus heade kommetega, sest on väidetavalt sõlmitud

tsiviilasjas nr 2-18-6254 tehtud kohtuotsuse sundtäitmise takistamiseks. Maakohus ei ole seda

järeldust nõuetekohaselt põhjendanud. Hageja pidas lepingu sõlmimise ajal ebasoodsat otsust

ebatõenäoliseks. Hageja jaoks oli üllatuslik, et kohtud hageja seisukohtadega ei nõustunud.

4.5. Hageja kontrolli all ei olnud kolmandal järjekohal asuva kohtuliku hüpoteegi alusel

sundtäitmise avalduse esitamine kostja poolt rohkem kui 11 kuud pärast kohtulahendi

jõustumist. Kohtumääruse vastav järeldus on ebaõige ja põhjendamatu. Ainult sissenõudja

(kostja) saab valida, kas, kelle vastu ja millal ta täitemenetluse algatab. Kohtuotsusega

tsiviilasjas nr 2-18-6254 mõisteti raha välja kostjalt ja OÜ-lt Pärnu Commerce solidaarselt.

Võlgnikke oli kaks. Ebaõige on kohtu väide, et hüpoteegi sundtäitmine on tingimus, mis

kindlasti saabub ja mis on hageja kontrolli all. OÜ Pärnu Commerce poolne võla tasumine

oleks välistanud hüpoteegi sundtäitmise. Lepingu sõlmimise ajal ei olnud hagejal ega 2Comm

OÜ-l mõistlikult võimalik ette näha, kas OÜ Pärnu Commerce täidab kohtulahendit või mitte.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele kostja seisukohta.

5.1. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja nõude

tagamiseks tsiviilasjas nr 2-18-6254 kanti kohtulik hüpoteek kinnistusraamatusse 05.07.2018.

Hageja pidi aru saama, et kostja nõue on tagatud ja kui seda nõuet ei täideta, siis järgneb

tagatise realiseerimine. Tegemist ei ole tingimusega, mille saabumist ei saa ette näha.

5.2. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle Tallinna Ringkonnakohtule.

2-24-2835

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on lõppjärelduses õige ja määruskaebuse

väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohus jättis õigesti menetlusse võtmata

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu

määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 2¹ ja § 659 alusel muudab

ringkonnakohus määruse põhjendusi. Hageja määruskaebus jääb rahuldamata.

7. Maakohus on keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

põhjendusega, et esitatud hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki.

Ringkonnakohus leiab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlusse võtmisest

keeldumise kohane alus on antud juhul TsMS § 371 lg 2 p 1, mille järgi võib kohus jätta hagi

menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele

asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

8. TMS § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud

või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

Käesoleval juhul on täidetavateks täitedokumentideks jõustunud kohtulahendid rahaliste

nõuete väljamõistmise kohta kostja kasuks (TMS § 2 lg 1 p 1).

9. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus

võlgniku ja sissenõudja vahel täitedokumendis dokumenteeritud nõude üle (vt ka RKTKo

28.09.2011, 3-2-1-60-11, p 15). Kolleegiumi hinnangul ei ole hagiavaldusest mõistetav, miks

on hageja vastu algatatud sundtäitmine lubamatu. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest

saaks järeldada, et hagejal saab kostja vastu olla nõue leppetrahvi 178 200 euro hüvitamiseks

2Comm OÜ ja hageja vahel 04.02.2021 sõlmitud lepingust, isegi kui hagejal tekkis

leppetrahvi tasumise kohustus 2Comm OÜ-le. Kostja ei ole viidatud 04.02.2021 lepingu pool.

Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Hageja ja kostja vahel ei ole

lepingut, mida kostja oleks täitemenetluse algatamisega rikkunud.

10. Samuti ei nähtu hagist, et hagejal võiks olla kostja vastu õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamise nõue. Võlasuhe võib tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest (VÕS § 3 p 2, VÕS

§ 1043 jj). Ringkonnakohtu arvates ei saa viidatud 04.02.2021 lepingul olla puutumust ega

mõju vaidlusaluses täiteasjas jõustunud kohtulahendite täitmisele. Tegemist on 2Comm OÜ ja

hageja vahelise võlasuhtega. Vaidlusaluses täiteasjas täidetakse õiguspäraselt kostja taotlusel

jõustunud kohtulahendeid rahaliste nõuete väljamõistmise kohta.

11. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.

Maakohus jättis TsMS § 168 lg 1 alusel õigesti menetluskulud hageja kanda.

12. Eelnevast tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada ning

see tuleb jätta lõppjärelduses muutmata.

13. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud

menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata

jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

14. Maakohus ei määranud hüvitatavaid kulusid rahaliselt kindlaks, mistõttu TsMS § 174 lg 4

kohaselt ei tee seda ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud

maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2).

2-24-2835

15. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Maris Kuurberg

Gea Lepik