2-24-11780/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-11780

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23.10.2024. a, Tartu kohtumaja

Kohtunik

Kristiina Kask

Tsiviilasja number

2-24-11780

Tsiviilasi

L.Z hagi V.K L.Z vastu elatise suurendamise

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: L.Z (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxx,

XXX-i, xxxxxxxx);

Hageja seaduslik esindaja: W.U (isikukood XXX;

elukoht xxxxxxxx, XXX-i, xxxxxxxx; e-post: XXX);

Kostja: V.K L.Z (isikukood XXX; elukoht

xxxxxxxxxxxxx/x-x, XXX; e-post: XXX)

Kohtuistungi aeg

22.10.2024. a

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja L.Z (seadusliku esindaja W.U kaudu) ja kostja V.K L.Z vahel

22.10.2024. a kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud kompromiss alljärgnevatel

tingimustel:

1.1.V.K L.Z maksab lapsele L.Z`le elatist alates 2024. aasta novembrist 225 eurot

kuus kuni L.Z täisealiseks saamiseni.

1.2.V.K L.Z maksab punktis 1.1. kokku lepitud elatist hiljemalt iga kuu 5.

kuupäeval.

1.3.Pooled loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse

peale määruskaebuse esitamise õigusest.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-11780 menetlus.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebe kord

Poolte kokkuleppel ei saa määruse peale esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle

pooltele kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 02.08.2024. a esitati alaealise L.Z nimel kohtusse hagiavaldus V.K L.Z vastu elatise

suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja L.Z W.U ja kostja ühine

alaealine laps, sündinud 26.05.2014. a. Hageja elab emaga ja kostja elab lapsest eraldi.

Tartu Maakohtu 19.12.2016. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-13941 mõisteti kostjalt hageja

kasuks välja elatis alates 15.09.2016. a 70 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Tänaseks on laps 8 aastat vanem ja tema vajadused on palju suuremad. Lisandunud on

kooli kulu (kooli toit, bussipilet/kütus, õppevahendid, kooliüritused, väljasõidud, teatrid,

kino, kooliks vajalikud riided ja jalatsid, õppimise laud, tool, laualamp jne), transpordi

kulu (alates 7. eluaastast on ühistranspordiga sõit tasuline), trenni- ja huviringide kulu,

taskuraha, hiljuti määrati prillid, allergiate ja astma rohud, meelelahutuskulu (teater, kino,

veekeskus, uisutamise ja suusatamise piletid, muuseumid, meelehutuskeskused, sõprade

sünnipäeva kingid jne) ja hügieenitarvete kulu (deodorant, juuksur, pesemisvahendeid

kulub rohkem). Ka hinnatõusud on väga palju suurendanud kulusid. Seetõttu taotleb

hageja kostjalt väljamõistetud elatise suurendamist seaduses ettenähtud määrani, s.o

287,72 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest.

2. Kohus võttis hagi 12.08.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama.

3. Kostja, V.K L.Z, esitas 14.08.2024. a kohtule kirjaliku vastuse, milles tunnistas hagi

osaliselt. Kostja teatas, et ta ei vaidle vastu elatise suurendamisele, kuid ta ei ole

võimeline maksma elatist hagiavalduses nõutud ulatuses. Kostja teatel olid pooled ka

kohtueelselt rääkinud elatise suurendamisest, kuid siis nõudis hageja ema elatise

suurendamist 300 euroni, millega kostja ei nõustunud. Pärast hagi esitamist püüdis kostja

jõuda kokkuleppele elatise suurendamise küsimuses ja tegi ettepaneku maksta tšekkide

alusel lapse kulud pooles ulatuses. Hageja esindaja aga keeldus sellest, öeldes, et iga kuu

ta ei tee selliseid kulutusi. Kostja tõi välja, et tal on sügav puue ja tal on tuvastatud

töövõime puudumine kehtivusega 05.01.2025. a. Olenemata määratud töövõimetusest on

kostjal õnnestunud tööle saada ja tema töötasu on 1488,98 eurot (neto).

Töövõimetuspension on umbes 250 eurot kuus, mille maksmine aga lõpeb 01.01.2025. a.

Praegu ei ole teada, kas töövõimetust pikendatakse ja seetõttu palub kostja temale praegu

makstavat pensioni elatise määramisel mitte arvesse võtta. Kostjale kuulub korter,

asukohaga XXXas XXX . Korter on mõeldud kostjale elamiseks ning on ostetud

pangalaenuga, mille igakuine tagasimakse on 667,85 eurot. Lisanduvad veel muud kulud

nagu korteri kommunaalmaksed ja elekter, kulud toidule, ravimitele ja abivahenditele

Kostja sissetulek ei ole piisav, et maksta hagejale elatist seaduse alusel arvutatud summas,

ilma et kannataks tema enda toimetulek. Puude tõttu on kostja võimalused tööturul ja

teenida suuremat sissetulekut piiratud. Kostja avaldas soovi lahendada asja

kompromissiga ja pakkus omalt poolt välja järgnevad kompromissi variandis: 1) kostja

maksab elatist 150 eurot kuus ja tasub pool hagejaga kooli ja trenniga seotud kulutused

(tšeki alusel); 2) kostja maksab elatist 200 eurot kuus; 3) kostja maksab elatist 150 eurot

kuus ning laps viibib isa juures ühes kuus kaks nädalat.

4. Hageja seaduslik esindaja esitas 21.08.2024. a kohtule kirjaliku arvamuse, milles teatas, et

ta kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja esindaja ei nõustunud ka kostja

kompromissiettepanekutega.

5. 22.10.2024. a toimus asja arutamiseks kohtuistung, kus osalesid hageja seaduslik esindaja

W.U ja kostja V.K L.Z.

Pooled arutasid istungil täiendavalt asja kompromissiga lahendamise võimalusi,

saavutasid kostja poolt hagejale makstava elatise suurendamise osas kokkuleppele ja

sõlmisid kompromissi, mis protokolliti.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-le võivad pooled menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses

märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise.

Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse.

Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

- TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

- TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6

kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe

notariaalset tõestamist.

- Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis nõuda

elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt muutuvad maksete suurust või

kestust mõjutavad asjaolud.

TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS

§ 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või

määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku

leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale

määruskaebuse esitamisest. TsMS § 661 lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab

kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Käesoleval juhul ei leppinud pooled kompromissiga kokku menetluskulude jaotuses. Seega

jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik