3-24-1472/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-24-1472

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1472

Määruse kuupäev ja koht

23.10.2024, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vanglale kohustava

ettekirjutuse tegemise nõudes (rahaliste vahendite

kinnipidamine)

Resolutsioon

Menetlusosalised

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

3. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja

nimi tähemärgiga.

Kaebaja: Siim Grossberg

Vastustaja: Tartu Vangla

Edasikaebamise kord ja muud

selgitused

Määruse resolutsiooni punktile 1 ja 2 võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus

osas on määrus lõplik. Määrus toimetatakse

kaebajale kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Halduskohtusse laekus 16.05.2024 Siim Grossbergi (kaebaja) poolt esitatud kaebus

Tartu Vangla vastu seoses asjaoluga, et vangla peab kaebajale vanglasisesele kontole

laekunud rahast kinni kuni 70% nõuete tasumise fondi ja vabanemise fondi. Selline olukord ei

motiveeri kaebaja lähedasi tema vanglasisesele kontole rahalisi ülekandeid tegema, kuna

tegelikult ei jõua ülekantud raha ei kaebajani. Tekkinud probleemi lahendamiseks pöördus

kaebaja vangla poole, kuid sai eitava otsuse nr 1-11/24/122-2. Kaebaja nõuab, et vangla

muudaks võlafondi rahalisi kinnipidamisi töötasupõhisteks.

2. Tartu Halduskohus esitas 1.10.2024 Tartu Vanglale päringu eesmärgiga selgitada välja,

kas kaebajal on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamiskaebuse osas.

3. Tartu Vangla vastas kohtunõudele 7.10.2024.

3-24-1472

Kohtu seisukoht

4. Kaebuse kohaselt nõuab kaebaja, et vangla muudaks võlafondi rahalisi kinnipidamisi

kaebaja vanglasisesest isikuarvest töötasupõhisteks. Sisuliselt taotleb kaebaja seda, et vangla

olenevalt töötasu ja muude laekumise suurusest iga kord kaaluks seda, kas ja kui palju

laekunud rahast tuleb jätta nõuete fondi ja kui palju vabanemise fondi. Kaebuse eesmärgiks

on ka see, et kinnipidamisi nõuete- ja vabanemisfondi ei toimuks, kuna see ei motiveeri

kaebaja lähedasi talle ülekandeid tegema.

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 1 sätestab, et kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus kontrollib muu hulgas, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või

käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus ei ole lubatav. HKMS § 121 lg 2 p 21

sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

6. Vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kannab kinnipeetava

töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele.

VangS § 44 lg 2 kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvele kantavatest summadest 50%

rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad

jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud

korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50% ulatuses

isikuarvele kantavast summast, hoiustatakse ka need summad vastavalt täies ulatuses või

ülejäänud osa ulatuses vabanemistoetusena.

7. Eelnevast nähtub, et vangla peab kaebajale vanglasisesele kontole laekunud töötasust ja

muudest summadest 70% ulatuses kinni kooskõlas VangS § 44 lg-ga 2. VangS § 44 lg 2 ei

jäta vanglale ei kaalutlusruumi ega muud võimalust pidada kaebaja vanglasisesele isikuarvele

laekunud raha kinni vähem kui 50% nõuete fondi ja vähem kui 20% vananemisfondi.

Sellest tulenevalt puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda enda töötasust ja muudest

laekumistest kinnipidamiste teostamist nõuete- ja vabanemisfondi väiksemas ulatuses, kui

seda näeb ette VangS § 44 lg 2 või vähemalt selle kaalumist. Kinnipeetava töötasu suurus on

kindlaksmääratud õigusaktides. VangS § 43 lg 2 näeb ette võimaluse maksta kinnipeetavale

üldiselt kehtivast töötasu alammäärast väiksemat tasu. Vabariigi Valitsuse määruse

"Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord" § 2 lg 2 kohaselt on

täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl 95,87 eurot

kuus, s.o 11,7 % praegu kehtivast palga alammäärast ehk 820 eurost. Õigusnormidega on

seega kehtestatud kinnipeetava töötasu alammäär. Tasu suuruse määrab viidatud alammäära

arvestades vastustaja oma haldusaktiga ja puudub õiguslik takistus määrata seda alammäärast

suuremana. Kuivõrd vanglal on õigus otsustada, millise suurusega töötasu kinnipeetavale

määrata, siis on tegemist kaalutlusõiguse teostamisega haldusmenetluse seaduse § 4 lg 1

tähenduses. Kaebajal oli õigus vaidlustada käskkiri, millega tema töötasu suurus kindlaks

määrati.

8. Kohus selgitab, et juhul, kui kaebajale laekuksid otse vanglavälisele arveldusarvele töötasu

ja muud summad ning vangla ei kontrolliks nende kasutamist, siis võib tekkida olukord, kus

jääks täitmata VangS § 44 lg-s 2 ettenähtud rahaliste nõuete täitmine ja vabanemistoetuse

kogumine ning kaebaja võib hiilida kõrvale oma kohustuste täitmisest. See aga on otseses

vastuolus vangistuse täideviimise eesmärgiga.

3-24-1472

Kohus märgib, et vangla tagab kaebajale kõik vajaliku, mida on talle vaja, et kanda karistust

ilma, et kaebajal oleksid vanglasisesel kontol rahalised vahendid. Rahaliste vahendite

olemasolu küll annab kaebajale võimaluse kasutada erinevaid soodustusi, kuid ilma nendeta

vastavad samuti kinnipidamistingimused kehtestatud nõuetele ja tagavad kaebaja inimväärika

kohtlemise. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et VangS § 44 lg 2 riivab kaebaja õigusi

väheintensiivselt.

9. Riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 1 tulenevalt võib isik nõuda haldusakti andmist või

toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu

sooritama ja see puudutab isiku õigusi.

Kohus on eelpool selgitanud, et õigusaktid ei võimalda kohustada vanglat pidama kaebaja

vanglasisesele kontole laekunud rahast kinni vähem kui 50% nõuete fondi ja vähem kui 20%

vabanemisefondi. Vanglal puudub VangS § 44 lg 2 kohaldamise osas kaalutlusõigus.

Tegemist on imperatiivse iseloomuga sättega.

Kohus, pidades silmas VangS 44 lg 2 eesmärke (rahaliste nõuete täitmise ja vabanemistoetuse

kogumise vajadus), ei näe põhjust arvata, et kehtiv regulatsioon riivaks ebaproportsionaalselt

kaebaja omandiõigust, õigust võrdsele kohtlemisele, aga samuti õigust inimväärikale

kohtlemisele vanglas ja muid subjektiivseid õigusi. VangS 44 lg 2 kehtival kujul kohaldamise

taga on ülekaalukas avalik huvi, mis kaalub kaebaja huvid üles. Seega, ei saa kohus rahuldada

kaebaja kohustamisnõuet, mistõttu tema kaebus on perspektiivitu.

10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 21, tagastab kohus kaebuse.

Kuna kohus tagastas kaebuse, jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3 ja 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)