2-24-5204/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.10.2024.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-5204

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

A. Z. hagi V. Z. vastu elatise nõudes

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: A. Z. (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: T. Z. (isikukood XXX; e-post

XXX)

Kostja: V. Z. (isikukood XXX; e-post XXX)

Kostja lepinguline esindaja: A. Ž. (e-post XXX )

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista V. Z.lt elatis A. Z. kasuks alates 01.04.2024 kuni A. Z. täisealiseks

saamiseni (s.o XXX) 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele

lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud

pool lapsetoetust 40 eurot).

3. Resolutsiooni p-s 2 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Elatise summad kanda iga kalendrikuu 15. kuupäevaks T. Z. arveldusarvele nr

EEXXX, selgitusega elatis.

5. Juhul, kui V. Z. on kohtumenetluse kestel A. Z.le maksnud elatist, siis tasutud

summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, s.h 13.05.2024

tasutud 400 eurot ning 14.06.2024 tasutud 200 eurot.

6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

01.04.2024 esitatud ning 05.04.2024 ja 09.04.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on V. Z.

(kostja) A. Z. (hageja) isa. Hageja elab oma ema juures. Hageja sai elatist kostjalt juunist kuni

oktoobrini 2023. Rohkem raha ülalpidamiseks ei ole hageja saanud. Hageja igakuised kulud

moodustavad kokku 665 eurot, sh eluasemekulud 200 eurot, kulutused toidule 200 eurot,

kulutused transpordile 50 eurot, kulutused tervishoiule 50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20

eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 120 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100

eurot, muud vältimatud püsikulutused kokku 25 eurot (huviring).

Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise miinimumsummas alates

01.04.2024.

Kostja vastus

Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on seisukohal, et lapsega seotud kulud on väiksemad, kui

hageja on hagiavalduses välja toonud. Kostja täidab igakuiselt lapsega seonduvad järgnevad

kulud s.o huviringi Labori tasu summa 30 eurot, samuti telefonimaksed 15 eurot (mis on seotud

numbriga XXX). Lisaks on kostja ostnud lapsele süüa, hügieenitarbeid, riideid ja muud

vajaminevat. Samuti tasub kostja igakuiselt lapsele elatist. Lisaks on vanemad kokku leppinud

suhtlemise korras. Kostja selgitab, et igal nädalavahetusel s.o 2 päeva nädalas (ca 10 päeva

kuus) viibib laps isaga. Kostja kannab hageja ülalpidamiskulud ka ajal, mis hageja kostjaga

viibib. Vaheaegadel viibib laps võrdselt mõlema vanemaga ning siin tuleb arvestada mõlema

vanema võrdset panust lapse ülalpidamisse.

Kui kohus leiab, et elatise nõue on põhjendatud, siis palub kostja välja mõista hageja

ülalpidamiseks igakuiselt elatis vastavalt elatisraha kalkulaatorile, kuid mitte rohkem kui 100

eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.

3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja T. Z. (dtl

7). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on

seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes

materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid

peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku

ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on

õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada

tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse

ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt

tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama

õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse

ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejale elatist regulaarselt vähemalt

miinimumulatuses 2024 aastal tasunud. Esmalt märgib kohus, et ei pea asjakohaseks

tõenditeks kostja võimalikke makseid aastast 2022 ja 2023 (dtl 83-90, 93-100, 113-120),

kuna hagiavalduse kohaselt on elatist tasutud kuni oktoobrini 2023 ning seega vaidlus

nimetatud perioodi osas puudub. 2024 aasta elatise tasumise osas ei ole kostja aga

tõendeid esitanud (kohus märgib, et dtl 91, 101, 121 esitatud tõenditest ei nähtu aastat,

millal vastavad maksed tehtud on). Hageja seadusliku esindaja konto väljavõttega on

tõendatud, et kostja on 2024 aastal tasunud aprilli eest elatist 200 eurot, mai eest 200

eurot ja juuni eest samuti 200 eurot (dtl 176). Nimetatu on aga miinimumelatisest vähem.

Kostja on oma vastuses m.h ka märkinud, et tasub hageja huviringi, telefoni ja muid

kulusid. Kohus selgitab, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult,

võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval seaduslikul esindajal arvestada

nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine

ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui

lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lastele asju või tasuda

teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada

vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga. Käesoleval juhul puuduvad aga tõendid

vastavate kokkulepete olemasolu kohta. Kokkuleppe puudumisel tuleb

ülalpidamiskohustust täita siiski kohtu hinnangul elatise tasumisena.

Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.

5. Hageja on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses. Hagiavalduse

kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 665 eurot, sh eluasemekulud 200

eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, kulutused tervishoiule

50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks

120 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, muud vältimatud püsikulutused

kokku 25 eurot (huviring).

Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ning neile

märgitud summad mõistlikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema

võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel.

Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks

vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see

vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas

oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et

inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on

usutav ka hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Arvestades

hageja vanusega on ka teatud kooli ja trenni kulud usutavad. Samuti ei saa täielikult

ebavajalikuks pidada transpordikulude olemasolu, kuna aegajalt on vajalik teha ka

pikemaid sõite. Samas isegi juhul, kui vähendada hageja igakuiseid kulutusi ca 50 euro

ulatuses, siis vastavad kulud ikkagi vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele

baassummale.

Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise

sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on

varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele

elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st

eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate

kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust

tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks käesoleval

ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.

6. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Kostja on esitanud vastuväite, et hageja viibib tema juures igal nädalavahetusel s.o 2

päeva nädalas (ca 10 päeva kuus). Hagiavalduse kohaselt viibib aga laps isa juures 1 kord

nädalas koos ööbimisega (ca 4 ööpäeva kuus). Kohus on kostjale 02.07.2024 kirjas

selgitanud, et elatist saab vähendada üksnes juhul, kui laps viibib kohustatud vanema

juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus ning nimetatu

eeldab, et kohus on määranud kindlaks suhtluskorra või on vanematel endal olemas

kindel kokkulepe selle kohta (dtl 48-50). Kohus on andnud kostjale ka tähtaja

suhtluskorra kokkuleppe tõendamiseks ning täiendavate selgituste esitamiseks. Kostja on

küll esitanud kohtule vanemate kirjavahetuse (dtl 60-74, tõlge 106-107), kuid nimetatu ei

kinnita kostja väidet suhtluskorra kokkuleppe olemasolust. See, et vanemad on suhelnud

ja jõudnud kokkuleppele lapse viibimises kostja juures teatud ajahetkedel, ei kinnita

püsiva suhtluskorra kokkuleppe olemasolu ega ka seda, et hageja viibiks kostja juures

keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus. Seega puudub alus elatise vähendamiseks PKS §

101 lg 6 alusel.

7. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Ühtegi PKS § 102 lg 1 märgitud asjaolu ei ole kostja menetluses välja toonud ega

tõendanud. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla

miinimummäära ka PKS § 102 alusel.

8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista elatis alates 01.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o XXX) 287,72

eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja on palunud

määrata, et elatis kantaks üle 15.ndaks kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad tasuda

hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 15. kuupäevaks.

Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad

tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h 13.05.2024 kokku tasutud 400 eurot ning

14.06.2024 tasutud 200 eurot.

Kohus peab vajalikuks märkida, et ei käsitle elatise tasumisena kostja poolt tasutud

summasid võimalikele huviringidele (dtl 75-76) ega ka telefonile (dtl 77-82, 184-195).

Huviringi osas märgib kohus, et tasumised ei ole teinud kostja ning samuti ei ole esitatud

tõenditest aru saada, mille eest on tasutud. Telefoni osas on kostja esitanud arved

perioodi eest jaanuar 2024 ja veebruar 2024 ja märts 2024, mis ei ole käesoleval juhul

vaidluse all. Samuti on arved esitatud äriühingule ning puuduvad tõendid, et nimetatud

arved ka tasutud oleksid. Aprill 2024 kuni juuni 2024 esitatud arvete puhul on tegemist

samuti äriühingule esitatud arvetega ning puuduvad tõendid, et need kostja poolt tasutud

oleksid. Lisaks puuduvad tõendid, et vanematel oleks kokkulepe vastavate kulude

tasumise osas ning hagiavalduses märgitud hageja igakuised kulud vastavad miinimumile

ka ilma sidekuludeta (hagiavalduses ei ole sidekulusid kulude koosseisus märgitud).

9. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise

suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

10. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik