3-23-2472/30 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ene Andresen

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-2472

Haldusasi

X kaebus Rakvere Linnavalitsuse 16. oktoobri 2023. a

protokollilise otsuse nr 2-1/23/55 punkti 21 tühistamiseks ja

vastustaja kohustamiseks tagada kaebajale eluruum

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Rakvere linn, esindaja linnasekretär Riina

Männiste

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21. novembril 2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rakvere linn ja X sõlmisid 29. novembril 2022 sotsiaaleluruumi üürilepingu kestusega üks

aasta, s.o kuni 28. novembrini 2023. Viru Maakohtu 21. septembri 2023. a otsusega mõisteti

3-23-2472

Xle karistuseks üks aasta vangistust. Karistuse kandmise aega arvestati alates tema

kinnipidamisest 22. augustil 2023.

2. X esitas 10. septembril 2023 Rakvere Linnavalitsusele üürilepingu pikendamise taotluse

ning 5. oktoobril 2023 täiendavad dokumendid taotluse juurde.

3. Rakvere Linnavalitsus tegi 16. oktoobri 2023. a istungil otsuse mitte pikendada 29.

novembril 2022 sõlmitud Lennuki tn 10 asuva sotsiaaleluruumi üürilepingut

(päevakorrapunkt 21).

4. Rakvere Linnavalitsus teavitas 20. oktoobri 2023. a kirjaga nr 4-4/83-4 X, et linnavalitsus

otsustas temaga 29. novembril 2022 sõlmitud Rakvere linnas Lennuki tn 10–11 asuva

sotsiaaleluruumi üürilepingut mitte pikendada. Kirjas esitati üürilepingu pikendamisest

keeldumise põhjused.

5. X esitas 29. oktoobril 2023 Rakvere Linnavalitsuse 20. oktoobri 2023. a kirja peale vaide.

6. X esitas 4. oktoobril 2023 Viru Maakohtule taotlusena pealkirjastatud avalduse koos riigi

õigusabi taotlusega, mis registreeriti tsiviilasjana nr 2-23-14210. Viru Maakohus keeldus 16.

oktoobri 2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-14210 X riigi õigusabi taotluse menetlusse

võtmisest. Maakohus edastas X taotlused 3. novembril 2023 lahendamiseks Tartu

Halduskohtule. Halduskohtus registreeriti haldusasi nr-ga 3-23-2472.

7. Tartu Halduskohus jättis 20. novembri 2023. a määrusega X Viru Maakohtule esitatud

avalduse ja riigi õigusabi taotluse käiguta, andes talle puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kohus

leidis, et X Viru Maakohtule koos riigi õigusabi taotlusega esitatud avaldust saab käsitada

kaebusena, sest selles sisaldus taotlus linnale ettekirjutuse tegemiseks. Kohus palus Xl

täpsustada, kas ta soovib Rakvere linna vastu kaebust esitada.

8. X esitas 28. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Rakvere Linnavalitsuse 20.

oktoobri 2023. a otsuse nr 4-4/83-4 tühistamiseks ja linnale tema üürilepingu pikendamiseks

ettekirjutuse tegemiseks. Samuti esitas ta taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, et talle

säilitataks sotsiaaleluruum, ning menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks.

9. Tartu Halduskohus võttis 8. detsembri 2023. a määrusega menetlusse X kaebuse Rakvere

Linnavalitsuse 16. oktoobri 2023. a protokollilise otsuse nr 2-1/23/55 punkti 21 tühistamiseks

ja vastustaja kohustamiseks tagada kaebajale eluruum. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja

riigi õigusabi taotluse jättis kohus rahuldamata.

10. Kaebaja vaidlustas Tartu Halduskohtu 8. detsembri 2023. a määruse osas, millega kohus

jättis esialgse õiguskaitse ja riigi õigusabi taotlused rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus

tagastas 21. veebruari 2024. a määrusega kaebaja määruskaebuse.

11. Rakvere linn esitas 12. jaanuaril 2024 vastuse kaebusele, milles teatas, et ei nõustu

kaebusega ja vaidleb sellele vastu.

12. X esitas 28. jaanuaril 2024 seisukoha, milles teatas, et sotsiaalkorteri säilitamine ei ole

enam aktuaalne, kuid tal on põhjendatud huvi Rakvere Linnavalitsuse 11. oktoobri 2023. a

otsuse nr 4-4/83-3 ja 20. oktoobri 2023. a otsuse nr 4-4/83-4 õigusvastasuse tuvastamiseks ja

2(7)

3-23-2472

tühistamiseks. Kaebaja jääb 29. oktoobri 2023. a vaides esitatud seisukohtade juurde. Kohtu

8. detsembri 2023. a määruses esile toodud otsust nr 2-1/23/55 ei ole talle esitatud.

13. Kohus kohustas 4. septembri 2024. a määrusega kaebajat kohtule teatama, kas ta soovib

kohustamiskaebusest loobuda. Ühtlasi jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse kohtuistungi

korraldamiseks, määras asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele

tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks. Kohus otsustas 19.

septembri 2024. a määrusega toimetada 4. septembri 2024. a määruse kaebajale kätte avalikult

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetlusdokumendi kättetoimetamise teade avaldati

Ametlikes Teadaannetes 20. septembril 2024.

14. Menetlusosalised täiendavaid menetlusdokumente ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

15. Kaebaja väited on kokkuvõtlikult järgmised.

15.1. Vastustaja jättis kaebaja sotsiaalkorteri üürilepingu pikendamise taotluse rahuldamata

20. oktoobri 2023. a otsusega.

15.2. Vastustajal oli kohustus tagada kaebajale eluruum kinnipidamise ajal, sest kohtul tekkis

22. detsembril 2023 õigus vabastada kaebaja vangistusest ennetähtaegselt tingimisi

elektroonilise valve kohaldamisega. Vastustaja oleks pidanud otsuse tegemisel arvesse võtma,

et kaebaja ennetähtaegselt vabastamine sõltub elukoha olemasolust. Vastustaja 11. oktoobri

2023. a ja 20. oktoobri 2023. a vastustest ei ole näha, et vastustaja oleks vastanud

elektroonilise valve kohaldamise võimalusele.

15.3. Vastustaja ei teavitanud kaebajat eluruumi kasutamise lepingu tähtaja möödumisest

vastavalt Rakvere Linnavolikogu 6. oktoobri 2021. a määruse nr 17 „Rakvere linna

sotsiaalteenused“ (määrus nr 17) § 38 lg-le 2. Kaebaja esitas eluruumi pikendamise taotluse

tähtaegselt. Lepingu rikkumistele viitamine on meelevaldne. Kaebaja üürivõlgnevus oli

vastustaja esitatust kordades väiksem. Eksimus tulenes sellest, et kaebaja eest tasus üüri tema

tööandja. Kaebaja on valmis tasuma üüri- ja kõrvalkulud tagantjärele. Isiku vahistamist ei saa

pidada üürilepingu rikkumiseks. Sellises olukorras on õigus üürileping lõpetada, kuid tuleb

arvesse võtta, et elukoha olemasolust võib sõltuda isiku varasem vabastamine. Eluruumi

kasutamise lepingu tähtaja pikendamisel ei kuulu määruse nr 17 § 32 kohaldamisele.

15.4. Kaebajal on õigus taotleda sotsiaaleluruumi vangistuses viibimise ajal ning vastustajal

on objektiivne kohustus tagada kinnipeetavale vangistusest vabanemisel elukoht.

16. Vastustaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

16.1. Kaebaja huvi sotsiaaleluruumi üürilepingu pikendamiseks on seotud ennekõike

vangistusest ennetähtaegselt vabanemise võimalusega, sest ennetähtaegse vabanemise

eelduseks on elukoha olemasolu. Ka elektroonilise valve kohaldamiseks peab kinnipeetaval

olema elukoht. Vastustajal ei ole seadusest tulenevat kohustust lubada paigaldada linnale

kuuluvasse eluruumi elektroonse järelevalve seadet ning isik ei saa seda kohtu kaudu nõuda.

Samuti ei ole isikul õigust vaidlustada eluruumi tagamise teenusest keeldumist põhjusel, et

see kahjustab tema võimalusi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda.

3(7)

3-23-2472

16.2. Sotsiaaleluruumi kasutamise lepingu pikendamisel kohaldatakse eluruumi kasutusse

andmise sätteid. Kaebaja ei ole eluruumi tagamise teenust taotlema õigustatud isik määruse nr

17 § 32 tähenduses. Tal puudub vajadus kasutada eluruumi enne karistuse tähtaja möödumist.

Vastustaja keeldumine sotsiaaleluruumi üürilepingu pikendamisest on õiguspärane.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Kaebaja märkis 28. jaanuari 2024. a seisukohas, et ta taotleb Rakvere Linnavalitsuse 11.

oktoobri 2023. a otsuse 4-4/83-3 ja 20. oktoobri 2023. a otsuse nr 4-4/83-4 tühistamist ning

sotsiaalkorteri säilitamine ei ole enam aktuaalne. Seepärast selgitab kohus esmalt vaidluse

eset.

17.1. Kohus võttis 8. detsembri 2023. a määrusega menetlusse X kaebuse Rakvere

Linnavalitsuse 16. oktoobri 2023. a protokollilise otsuse nr 2-1/23/55 punkti 21 tühistamiseks

ja Rakvere linna kohustamiseks tagada kaebajale eluruum (määruse p 16; dtl 83).

Kohus selgitas nimetatud määruse p-s 12 kaebajale, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks tuleb

kaebajal taotleda Rakvere Linnavalitsuse 20. oktoobri 2023. a kirja nr 4-4/83-4 asemel

Rakvere Linnavalitsuse 16. oktoobri 2023. a protokollilise otsuse nr 2-1/23/55 punkti 21

tühistamist, sest tema 10. septembri 2023. a taotlus sotsiaaleluruumi kasutamise üürilepingu

pikendamiseks jäeti rahuldamata 16. oktoobri 2023. a otsusega. Kaebaja pole kohtu 8.

detsembri 2023. a määrusele nimetatud osas vastu vaielnud. Kohus jääb osutatud seisukoha

juurde, kuid selgitab täiendavalt, miks ei otsustanud vastustaja jätta kaebaja üürilepingut

pikendamata 11. oktoobri 2023. a ja 20. oktoobri 2023. a kirjadega.

11. oktoobri 2023. a kirjaga nr 4-4/83-3 teatas Rakvere Linnavalitsus kaebajale, et

linnavalitsuse sotsiaaltoetuste ja -teenuste komisjon tegi linnavalitsusele ettepaneku kaebajaga

sõlmitud sotsiaaleluruumi üürileping erakorraliselt lõpetada ning Rakvere Linnavalitsus teeb

sotsiaaleluruumi edasise kasutamise osas otsuse 16. oktoobri 2023. a istungil (dtl 40). Seega

polnud vastustaja nimetatud kirja koostamise ajaks kaebaja 10. septembri 2023. a taotluse

osas lõplikku seisukohta kujundanud.

20. oktoobri 2023. a kirjaga nr 4-4/83-4 teatas Rakvere Linnavalitsus kaebajale, et

linnavalitsus arutas 16. oktoobri 2023. a istungil kaebaja 10. septembri 2023. a ja 5. oktoobri

2023. a avaldusi ning otsustas kaebajaga sõlmitud sotsiaaleluruumi üürilepingut mitte

pikendada. Kirjas on esitatud otsuse põhjendused (dtl 50). Nii linnavalitsuse 16. oktoobri

2023. a istungi protokollist kui ka linnavalitsuse 20. oktoobri 2023. a kirjast nähtub, et

kaebaja üürileping otsustati jätta pikendamata 16. oktoobri 2023. a istungil (dtl 46) ning 20.

oktoobri 2023. a kirjas sisalduvad linnavalitsuse 16. oktoobri 2023. a otsuse põhjendused.

Kuna kaebaja sai linnavalitsuse 20. oktoobri 2023. a kirjaga linnavalitsuse 16. oktoobri 2023.

a otsusest teada, on 16. oktoobri 2023. a otsus kehtiv haldusakt ning see riivab kaebaja õigusi

sõltumata sellest, kas nimetatud otsus tehti talle nõuetekohaselt teatavaks.

17.2. Kuna kaebaja märkis 28. jaanuari 2024. a seisukohas, et sotsiaalkorteri säilitamine ei ole

enam aktuaalne, kohustas kohus 4. septembri 2024. a määrusega kaebajat teatama, kas ta

soovib kohustamiskaebusest loobuda. Kaebaja kohtule ei vastanud ning kohustamiskaebus on

jätkuvalt kohtu menetluses. Kohtule pole teada, millisel põhjusel ei pea kaebaja sotsiaalkorteri

säilitamist aktuaalseks.

4(7)

3-23-2472

Kaebaja 4. oktoobri 2023. a ja 28. novembri 2023. a avaldustest nähtuvalt pöördus ta kohtusse

selleks, et saavutada 29. novembril 2022 sõlmitud sotsiaaleluruumi kasutamise lepingu tähtaja

pikendamine. Kuna kaebaja sotsiaaleluruumi üürileping kehtis kuni 28. novembrini 2023, oli

kaebuse menetlusse võtmise ajaks selgunud, et kohus ei saaks kohustada vastustajat lepingu

tähtaega pikendama. Samas on kaebaja selgitanud, et vajas elukohta nii selleks, et tal oleks

võimalus vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega,

kui ka selleks, et tal oleks vanglast vabanedes eluruum. Seepärast tõlgendas kohus kaebust nii,

et kaebaja nõuab vastustajalt sotsiaaleluruumi kasutusse andmist (8. detsembri 2023. a

määruse p 11). Siiski on kaebuses esitatud kohustamisnõude alus seotud tühistamisnõude

alusega. Kohustamiskaebuse alus hõlmab üksnes küsimust, kas kaebajal on õigus saada

eluruumi tagamise teenust tulenevalt vastustaja kohustusest pikendada kaebajaga 29.

novembril 2022 sõlmitud sotsiaaleluruumi üürilepingut. Kui vastustaja jättis sotsiaaleluruumi

üürilepingu õiguspäraselt pikendamata, ei ole kaebaja kohustamiskaebuse rahuldamine

võimalik.

18. Kohus kontrollib järgnevalt Rakvere Linnavalitsuse 16. oktoobri 2023. a otsuse

õiguspärasust.

19. Rakvere Linnavalitsus otsustas 16. oktoobri 2023. a istungi protokollilise otsuse nr

2-1/23/55 p-ga 21 mitte pikendada 29. novembril 2022 sõlmitud Lennuki tn 10 asuva

sotsiaaleluruumi üürilepingut (dtl 46). Linnavalitsuse 20. oktoobri 2023. a kirjast nähtuvalt

otsustati jätta kaebaja üürileping pikendamata kahel põhjusel: linnal ei ole kohustust tagada

kaebajale sotsiaaleluruum tema vangistuse ajal ning kaebajal oli üürilepingu täitmisel

tekkinud üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus.

19.1. Kohtu hinnangul on vastustaja vaidlustatud otsuse tegemisel rakendanud õigesti

määruse nr 17 § 39 lg 1 koosmõjus § 32 p-ga 3.

Määruse nr 17 § 39 lg 1 teise lause kohaselt kohaldatakse eluruumi kasutamise lepingu

pikendamisel taotluse esitamisele ja menetlemisele eluruumi kasutusse andmise sätteid.

Vaatamata sätte mõnevõrra eksitavale sõnastusele, tuleb kohtu hinnangul kohaldada eluruumi

kasutusse andmise aluseks olevaid sätteid ka eluruumi kasutamise lepingu pikendamise üle

otsustamisel. Eluruumi tagamise teenus on seadusega ettenähtud sotsiaalteenus (vrd

sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 14 lg-d 1 ja 2). SHS § 41 lg 1 kohaselt on eluruumi

tagamise eesmärk eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole

sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele

vastavat eluruumi tagama. Abivajaduse hindamise kohustusele viitavad ka määrusega nr 17

hõlmatud sotsiaalteenuste taotlemist ja menetlemist reguleerivad üldsätted. Määruse nr 17 § 4

lg 2 p 4 kohaselt tuleb sotsiaalteenuse saamise taotluses esitada muu hulgas sotsiaalteenuse

vajaduse põhjendused ning § 5 lg 3 kohaselt korraldab sotsiaalteenuse saamise vajaduse

hindamist ametiasutus. Seega on sätete teleoloogilise ja süstemaatilise tõlgenduse tulemusel

ilmne, et eluruumi kasutamise lepingu pikendamisel kuulub muu hulgas kohaldamisele ka

määruse nr 17 § 32, mis määratleb isikute ringi, kes võivad eluruumi tagamise teenust

taotleda.

Määruse nr 17 § 32 p 3 kohaselt võib eluruumi tagamise teenust taotleda isik, kelle elukohana

on Eesti rahvastikuregistris registreeritud Rakvere ning kes on vabanenud kinnipidamiskohast

mitte varem kui üks kuu enne taotluse esitamist ning kes ei ole tulenevalt materiaalsest seisust

võimeline ise endale eluruumi tagama ning kellel ei ole võimalik asuda elama eluruumi, mis

on registreeritud rahvastikuregistris taotleja elukohana. Vastustaja keeldus kaebaja

üürilepingut pikendamast põhjusel, et määruse nr 17 § 32 p 3 alusel tekib Rakvere linnal

5(7)

3-23-2472

kohustus tagada kaebajale eluruum kinnipidamiskohast vabanemisel, mitte aga tema

kinnipidamise ajal.

Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal puudus sotsiaaleluruumi kasutamise lepingu

pikendamise ajal vajadus saada eluruumi tagamise teenust, sest ta viibis samal ajal

vangistuses. Seega ei olnud vastustajal kohustust tagada kaebajale eluruumi tagamise teenust

ka ajaks, mil kaebajal tekkis võimalus tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks. Sellist

kohustust ei ole seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ning sellist kohustust ei ole

vastustaja endale ka määrusega nr 17 võtnud.

Kuna kaebaja esitas vastustajale eluruumi üürilepingu pikendamise taotluse, mitte eluruumi

kasutusse andmise taotluse, ei ole praeguses asjas vaidluse all, kas vastustaja pidi asuma

kaebajale eluruumi tagamise teenust osutama kaebaja vangistusest vabanemisel. Seepärast ei

tuginenud vastustaja praeguses asjas määruse nr 17 § 32 p-s 3 sätestatud tingimusele, mille

kohaselt peab isik olema kinnipidamiskohast vabanenud vähemalt üks kuu enne taotluse

esitamist. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et seadus ei näe eluruumi tagamise teenuse

taotlemisel kinnipidamiskohas viibivate isikute osas ette erisusi, mistõttu mõjutab

kinnipidamiskohas viibimine üksnes eluruumi tagamise teenuse osutamise algusaega, mitte

aga taotluse esitamise aega.

19.2. Vastustaja võttis kaebaja eluruumi kasutamise üürilepingu pikendamata jätmisel arvesse

ka asjaolu, et kaebajal oli seisuga 31. juuli 2023 (s.o enne tema kinnipidamist 22. augustil

2023) üüri- ja kõrvalkulude eest tasumata 237,41 eurot. Vastustaja tugines määruse nr 17 § 39

lg-le 2, mille kohaselt arvestatakse eluruumi kasutamise lepingu pikendamise otsuse

tegemisel lepinguliste kohustuste täitmist.

Kohtu hinnangul on määruse nr 17 § 39 lg 2 seadusega kooskõlas. Seadus võimaldab võtta

sotsiaalteenuse osutamise eest tasu. Samuti võimaldab seadus lõpetada sotsiaalteenuse

osutamise, kui isik ei täida teenuse osutamisega seotud kõrvalkohustusi.

Kohaliku omavalitsuse õigus võtta sotsiaalteenuse osutamise eest tasu on sätestatud SHS § 16

lg-s 1. Määruse nr 17 § 35 näeb ette üürniku kohustuse tasuda üüri ja eluruumiga seotud

kõrvalkulude eest. SHS § 2 kohaselt kuuluvad eluruumi tagamise teenuse osutamisel

üldnormidena kohaldamisele ka sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) sätted. SÜS § 21 lg

1 p 3 sätestab isikule kohustuse täita hüvitise saamisel hüvitise andmisega seotud

kõrvaltingimusi (SÜS § 14 p 1 kohaselt on hüvitiseks muu hulgas ka isikule osutatav

sotsiaalteenus). Nimetatud sätted ei jäta kahtlust, et kohalik omavalitsus võib eluruumi

tagamise teenuse üürilepingu pikendamisel võtta arvesse, kas isik on üüri ja eluruumiga

seotud kõrvalkulude tasumise kohustust täitnud.

Vaidlust pole selles, et 29. novembril 2022 sõlmitud sotsiaaleluruumi üürilepingu kohaselt oli

kaebajal kohustus tasuda üüri ja kõrvalkulude eest (dtl 28). Asjaolu, kui suur oli kaebaja üüri-

ja kõrvalkulude võlgnevus 31. juuli 2023. a seisuga, ei ole asja lahendamisel määrav. Kuna

üürilepingu kohaselt oli üüri- ja kõrvalkulude tasumise kohustus kaebajal, ei pidanud

vastustaja arvesse võtma, kas kaebaja tööandja täitis kaebaja ees võetud kohustusi.

20. Kohus märgib vastuseks kaebaja ülejäänud väidetele järgmist.

Kuna vastustaja ei lõpetanud kaebaja eluruumi üürilepingut ennetähtaegselt, ei tulnud

vastustajal tuvastada üürilepingu rikkumist.

6(7)

3-23-2472

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja järgis eluruumi pikendamise taotluse esitamisel määruse nr

17 § 39 lg-s 1 sätestatud tähtaega.

Kaebaja on õigesti osutanud, et määruse nr 17 § 38 lg 2 näeb ette, et kui eluruumi kasutaja ei

vasta enam eluruumi tagamise teenust taotlema õigustatud isiku nõuetele, saadab ametiasutus

vähemalt kolm kuud enne lepingu tähtpäeva möödumist üürnikule kirjaliku teate eluruumi

kasutamise lepingu tähtaja möödumise kohta. Kohtule pole teada, et vastustaja oleks

nimetatud teate kaebajale saatnud. Samas ei saanud nimetatud teate esitamata jätmine kuidagi

mõjutada kaebaja õiguste teostamist, sest kaebajat peeti alates 22. augustist 2023 kinni.

21. Kokkuvõttes leiab kohus, et Rakvere Linnavalitsuse 16. oktoobri 2023. a protokollilise

otsuse nr 2-1/23/55 punkt 21 on õiguspärane, mistõttu puudub selle tühistamiseks alus. Kuna

vastustaja jättis kaebaja sotsiaaleluruumi üürilepingu õiguspäraselt pikendamata, ei ole alust

ka kaebaja kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X kaebuse

rahuldamata.

22. Kohus selgitab kaebajale, et kui ta vajab eluruumi tagamise teenust, on tal võimalik

esitada oma elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele vastav taotlus.

III

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja võimalikud kulud tema enda kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud. Seepärast jäävad tema

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

24. Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv jääb

menetlusabina riigi kanda (HKMS § 118 lg 3).

25. Kohtu 4. septembri 2024. a määruse resolutsiooni p 8 kohaselt asendab kohus kohtuotsuse

avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen

7(7)