2-24-11620/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Fred Fisker

Kohtujurist

Kadi Lossi

Määruse tegemise aeg ja

koht

21. oktoober 2024.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-11620

Tsiviilasi

A, B, C hagi Y vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I A (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hageja II B (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hageja III C (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hagejate seaduslik esindaja X (isikukood

xxxxxxxxxxx)

Hagejate lepinguline esindaja Õnneli Matt-Tohter

Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja lepinguline esindaja Merilin Ojasaar

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Mõista välja alates hagi esitamisest 31.07.2024. a. lapse A kasuks elatis kuni

lapse täisealiseks saamiseni baassummas 51 eurot kalendrikuus, mida

indekseeritakse iga järgneva aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega vastavalt PKS § 101 lg

3.

1.2. Mõista välja alates hagi esitamisest 31.07.2024. a. lapse B kasuks elatis kuni

lapse täisealiseks saamiseni baassummas 51 eurot kalendrikuus, mida

indekseeritakse iga järgneva aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega vastavalt PKS § 101 lg

3.

1.3. Mõista välja alates hagi esitamisest 31.07.2024. a. lapse C kasuks elatis kuni

lapse täisealiseks saamiseni baassummas 51 eurot kalendrikuus, mida

indekseeritakse iga järgneva aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega vastavalt PKS § 101 lg

3.

1.4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja Y on

kohustatud tasuma punktis 1.1, 1.2, 1.3 nimetatud elatise iga kuu eest ette, s.o

iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu 10. kuupäeval X

arvelduskontole selgitusega: „elatis“, märkides sealjuures ära kelle eest ja

kalendrikuu, mille eest elatis on tasutud. Y ja X on kokku leppinud, et

kompromissi jõustumise järgselt on A, B ja C eest lapsetoetust ja lasterikka pere

toetust õigustatud saama üksnes X. X esitab vastava kokkuleppe

Sotsiaalkindlustusametile esimesel võimalusel peale kompromissi kinnitava

määruse jõustumist.

2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-11620.

4. Edastada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele

kättetoimetamisest.

Menetluse käik

Harju Maakohtu menetluses oli A, B, C hagi Y`a vastu elatise nõudes. Pooled jõudsid

08.10.2024 elatise vaidluses kompromissi kokkuleppele, mille paluvad kohtul

kohtumäärusega kinnitada kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata.

Kohtu põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, TsMS §

431 lg 1.

2. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui

pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või

seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

3. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab

seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise

aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas

lõpetamisele.

4. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab

kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset

tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada

ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel

ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses

nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning

kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise

menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

2 / 3

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss

sõlmiti, jätkub.

5. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja

menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust,

mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama

kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

6. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad

poolte enda kanda.

7. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise

tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

8. Elatis tuleb tasuda X arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

Kohtunik

3 / 3