4-24-2537/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-24-2537

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2024. a Tallinn

Väärteoasja number

4-24-2537 (2317,23,009805)

Kohtunik

Märt Toming

Väärteoasi

Sirly Ülem´i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlus-

talituse avariimenetlusgrupi grupijuhi Raul Annuka

05.07.2024 otsusele väärteoasjas nr. 2317,23,009805

Sirly Ülem´i karistamises LS § 223 lg 1 ettenähtud

väärteo toimepanemise rahatrahviga 75 trahviühiku

ulatuses, s.o 300 eurot ja LS § 236 lg 1 ettenähtud

väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100

trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot.

Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju, Põhja

prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlus-

talituse kohtuesindusgrupp.

Menetlusalune isik: Sirly Ülem, ik: 48705060216,

elukoht: xxx.

Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Sirly Ülem´i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse avariimenetlusgrupi grupijuhi Raul Annuka 05.07.2024

otsusele väärteoasjas nr. 2317,23,009805 Sirly Ülem´i karistamises LS § 223 lg 1

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot

ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku

ulatuses, s.o 400 eurot osaliselt, s.o osas, millega vaidlustati kohtuvälise menetleja otsus

Sirly Ülem´i karistamises LS § 236 lg 1 järgi.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse avariimenetlusgrupi grupijuhi Raul Annuka 05.07.2024 otsus väärteoasjas

nr. 2317,23,009805 Sirly Ülem´i karistamises LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja LS § 236 lg 1

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot

osaliselt, s.o osas, millega Sirly Ülem´it karistati LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest, jättes muus osas vaidlustatud otsuse muutmata ja tühistamata.

3. Lõpetada väärteomenetlus Sirly Ülem´i süüdistuses LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 ja § 132 p 3 alusel.

4. Vaidlustatud otsusega Sirly Ülem´ile LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

määratud rahatrahv summas 300 (kolmsada) eurot tuleb 45 päeva jooksul kohtuotsuse

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks tegemise päevast, s.o alates

22.10.2024 tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele,

märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220245050915. Rahatrahv peab olema täies

ulatuses tasutud hiljemalt 06.12.2024.

5. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole 45 päeva jooksul arvates päevast, mil

kohtuotsus on tehtud kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks, tasunud

rahatrahvi täies ulatuses, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline

menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge

jõustumise kohta.

6. Kohtuvälise menetleja otsusega menetlusalusel isikul tasumisele määratud menetluskulu

summas 1322 (üks tuhat kolmsada kakskümmend kaks) eurot tuleb 45 päeva jooksul

kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks tegemise päevast,

s.o alates 22.10.2024 tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi

arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220245050915. Menetluskulu

peab olema täies ulatuses tasutud hiljemalt 06.12.2024.

7. VTMS § 204 lg 3 ja § 207 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole 45 päeva jooksul arvates

päevast, mil kohtuotsus on tehtud kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadavaks, tasunud menetluskulu täies ulatuses, saadab lahendit täitmisele pöörav

asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi

koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 22.10.2024. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on

21.11.2024. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus

22.11.2024.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

avariimenetlusgrupi grupijuhi Raul Annuka 05.07.2024 otsusega väärteoasjas nr.

2317,23,009805 karistati Sirly Ülem´it selles, et tema juhtis mootorsõidukit ajavahemikul

30.08.2023 kell 00.00 kuni 01.09.2023 kell 21.00, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada

teiste vara ja riivas pargitud sõiduautot xxx reg. märgiga xxx. Oma tegevusega põhjustas

liiklusõnnetuse ja varalise kahju xxx AS-ile. Samuti lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt

politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ning

kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Taolise käitumisega rikkus

menetlusalune isik LS § 16 lg 1, § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid ja kohustusi ning pani

toime LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärteod.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse

Kaebaja taotlused

1. Võtta kaebus menetlusse.

2. Tühistada Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

avariimenetlusgrupi grupijuhi Raul Annuka otsus väärteoasjas nr: 2317,23,009805 ja lõpetada

väärteomenetluse LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Alternatiivselt: mõista menetlusalusele isikule kergem karistusvõi kahe väärteo eest

üks karistus.

LS § 223 lg 1

Kaebuse esitaja ei ole toime pannud temale inkrimineeritud väärtegu ning väärteo

toimepanemine ei ole tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega.

Väärteoprotokoll liiklusõnnetuse asjas on koostatud tunnistaja (J T) ütluste, fikseeritud fotode,

vaatlusprotokollide ja ekspertiisiaktidele 23E-LT0071 ja 24E-LT00019 tuginedes.

Väärteoprotokolli kohaselt liiklusõnnetuse toimepanemise koht on xxx linnaosa, Tallinn,

Harju maakond ning selle umbkaudne toimumisaeg on 01.09.2023. Politsei ei ole

sündmuskohal viibinud ega viinud läbi selle sündmuskoha vaatlust.

Vaidlust ei ole selle üle, et sõiduautol xxx ja sõiduautol xxx on kriimustused. Vaidlust ei ole

selle üle, et sõiduautol xxx olevad kriimustused iseloomustavad varalise kahju olemasolu.

Vaidlus on varalise kahju tekkimise allika üle, st millest on xxx olevad kriimustused tekkinud.

Ekspertiisiakti nr 23E-LT0071ekspert, tuginedes üksnes kahest sõiduautost tehtud fotodest

ning fotode pealt nähtavatelt sõiduautodel asuvate kriimustuste kõrgusest ja iseloomust, toob

välja eksperdiarvamuse, mille kohaselt saab öelda, et sõidukitel xxx ja xxx kriimustused on

tekkinud omavahelisest kontakteerumisest.

Ekspertiisiakti nr 24E-LT00019 ekspert, tuginedes üksnes kahest sõiduautost tehtud fotodele

ning fotode pealt nähtavatelt sõiduautodel asuvate kriimustuste kõrgusest ja iseloomust, toob

välja eksperdiarvamuse, mille kohaselt tehniliselt on võimalik, kui sõiduauto Xxx xxx liigub.

Mõlemad ekspertiisiarvamused on koostanud sama ekspert ning mõlema ekspertiisiarvamuse

kujundamises on kasutanud üksnes oletuslikku sõnastust nagu „saab öelda“ ja „tehniliselt on

võimalik“.

Selliste järelduste pinnalt on võimatu eksimatult kinnitada, et

liiklusõnnetuses oleks osalenud sõiduauto Xxx xxx ning järeldada selle tulemusena

varalise kahju tekkimist. Sama tulemuseni oleks võinud jõuda sarnase värviga, kõrgusega ja

kriimustuste iseloomuga sõiduki esinemise korral. Olukorras, kus sõiduauto Xxx xxx on

etteheidetavas ebamäärases ajavahemikus olnud liikluses etteheidetavast sündmuskohast

väljaspool, kus võivad eksisteerida sarnase Xxx xxx omadustega (kõrgus, värv, kriimustus)

teised sõiduautod, peaks süüteo kirjeldus ja tõendamine olema põhjalikum. Antud juhul on

varalise kahju tekkimine sõidukilt Xxx xxx tõendamata.

LS § 223 lg 1 objektiivse koosseisu tunnuse täitmiseks peaks varalise kahju tekkimine olema

põhjuslikkuses seoses mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumisega, ehk subjektiks

saab olema isik, kes juhtis toimepanemise ajal ja kohal varalise kahju tekitanud

mootorsõidukit. Menetluse raames kohtuväline menetleja ei ole väljaselgitanud, kes

juhtis autot, juhul kui liiklusõnnetus leidis aset (millega me nõus ei ole). Ei ole videot, audiot

ega tunnistaja ütlusi, mis võiks kinnitada, et just nimelt süüdistatav isik juhtis autot.

Väärteoasja nr. 2317,23,009805 otsuses viidatud riigikohtu lahendile (3-1-2-45-07 p.10) on

selgelt loetav, et kuriteo toimepanemise koht ja aeg peab olema määratletud piisava selgusega

süüdistatava jaoks, et vajadusel oleks võimalik esitada põhjendusi teo toimepanemise

välistamise osas. Kirjeldatud ajaperioodi kohaselt, selliselt nagu see on, menetlusalune isik

andis oma selgitused. Selgituste kohaselt menetlusaluse isiku kasutusel oli kaks sõidukit (Xxx

ja XXX) ning pole teada, kas üldse ja millise sõidukiga on etteheites ebamääraselt märgitud

perioodil liikluses osalenud. Üksnes Xxx xxx omandiõiguse väljaselgitatud kuuluvusest ning

tunnistaja ütluste, kes on samal päeval sõitnud kahju saanud sõidukiga Xxx xxx

etteheidetavast sündmuskohast väljaspool, ning etteheidetava süüteo sündmuskohal ei

viibinud ning pole seda ka näinud, kohaselt pole võimalik teha järeldusi ka LS § 223 lg 1

subjekti osas.

LS § 236 lg 1

Kaebuse esitaja ei ole teadnud etteheidetava süüteo toimepanemisest, mistõttu ei olnud

võimalik sellest teavitada.

Riigikohus on asjas nr 4-23-2240 p 10 korduvalt selgitanud, et kui liiklusõnnetuses osalenud

sõiduki juhile heidetakse ette liiklusõnnetusest politseile teatamise kohustuse täitmata jätmist,

peab tegema kindlaks, kas see isik oli teadlik liiklusõnnetuse toimumisest või mitte.

Juhul, kui menetlusalune isik ei olnud liiklusõnnetusest teadlik, ei saa ka järgneda tema

vastutust, sest isikult ei saa nõuda, et ta teataks asjaolust, mis asub väljaspool tema

teadmiste piire.

Väärteoprotokollis puudub igasugune teave menetlusaluse isiku teadmisest liiklusõnnetuse

toimumisest. Antud olukorras, arvestades piltide pealt nähtavate vigastuste pinnalt ei ole

võimalik järeldada menetlusaluse isiku väidetava kokkupõrke tajumist ning selline

järeldamine ei ole väärteoprotokolli koostaja pädevuses. Jääb ebaselgeks sellise järelduse

tegemise loogika ja pädevus ning milline oli menetlusaluse isiku teadvustus etteheidetavast

liiklusõnnetusest. Sellest tulenevalt ei saa järeldada menetlusaluse isiku vastutust

liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest LS § 236 lg 1 alusel.

KARISTUS

Lõpetada väärteomenetluse LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Juhul, kui kohus leiab, et väidetavad süüteod on menetlusaluse isiku poolt toime pandud, siis

kergendada karistust arvestades kergendavaid asjaolusid. Väärteoprotokollist nähtub, et

karistusregistri andmetel menetlusalusel isikul kehtivad rikkumised puuduvad. Ebaõige

on menetleja arusaam sellest, et sellisel juhul ei kohaldata juhtimisõiguse äravõtmist.

Tegemist on alternatiivsete karistustega, mitte täiendavate lisakaristustega.

Lisaks, menetlusalusel isikul on juhiload aastast 2007, tegemist on äärmiselt hoolika

sõidukijuhiga. Kogu 17 aasta sõidukogemuse juures ei ole aset leidnud mitte ühtegi

liiklusõnnetust.

MENETLUSKULUD

Ekspertiisiakt nr 23E-LT0071 ja ekspertiisiakt nr 24E-LT00019 on tehtud samade asjaolude,

samade materjalide ning sama liiklusõnnetuse raames. Dubleerimist oleks võimalik vältida

menetleja koheste korrektsete küsimuste esitamisega. Kui teine ekspertiisiakt on lisaks tellitud

kohtuvälise menetleja vea või esimese ekspertiisi ebatäpse küsimuse sõnastuse või küsimata

jäänud tähtsate asjaolude väljaselgitamise pärast, siis teise lisa ekspertiisi hind ei pea

sisalduma menetluskuludes. Kohtuvälisel menetlejal oli võimalus sõnastada kõik oma

küsimused pädevalt ja õigesti ühe ekspertiisi raames.

1. Vähendada menetluskulusid 661 euro võrra.

2. Mõista välja tasutud kaebaja menetluskulud Jidiliste teenuste eest kohtuvälise

menetleja poolt. Kaebaja Jidilised kulud on 439,20 eur (arve on manuses).

Kohtuvälise menetleja esindaja kirjalik seisukoht

Menetluse senine käik on olnud järgnev. 07.06.2024 koostas uurija Riina Selgest

väärteoprotokolli mille kohaselt juhtis Sirly ülem mootorsõidukit Tallinnas, xxx juures

ajavahemikul 30.08.2023 kell 00.00 – 01.09.2023 kell 21.00. Ei hoidunud kõigest, mis võiks

kahjustada teist vara ja riivas pargitud sõiduautot Xxx xxx millega põhjustas varalise kahju

xxx AS´ile. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata,

kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ning kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise

eest vastutav isik.

05.07.2024 koostas avariimenetlusgrupi grupijuht Raul Annuka üldmenetluse otsuse, milles

leidis, et Sirly Ülem on toime pannud talle väärteoprotokollis etteheidetavad rikkumised ja

määras talle karistuseks rahatrahvid 75 trahviühikut (so. 300 eurot) ja 100 trahviühikut (so.

400 eurot).

Menetlusalune isik Sirly Ülem kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ja esitas

23.07.2024 Harju maakohtule kaebuse. Kaebuses selgitab menetlusalune isik, et ta ei ole

toime pannud talle etteheidetavaid väärtegusid. Menetlusalune isik nõustub, et mõlemal

sõidukil on küll tuvastatud vigastused, mis viitavad liiklusõnnetuse toimumisele, kuid

menetluse käigus ei ole tuvastatud, mille tulemusel on sõidukile Xxx on kriimustused

tekkinud. Ka ekspertavamuse põhjal on võimatu eksimatult järeldada, et Xxxel tuvastatud

vigastused oleks tekitanud just kaebaja sõiduk Xxx. Samuti ei ole menetleja välja selgitanud

kes juhtis sõidukit kui liiklusõnnetus aset leidis. Kuivõrd menetlusalune isik ei teadnud talle

etteheidetava liiklusõnnetuse põhjustamisest midagi, siis ei saanud ta ka sellest nõuetekohaselt

politseid teavitada. Sellest tulenevalt ei saa menetlusalust isikut võtta ka vastutusele

liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest. Alternatiivselt palub Sirly Ülem

talle politsei poolt määratud karistust kergendada.

Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebuse ja väärteoasjas kogutud materjalidega, asub

seisukohale, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud.

LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või

teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kuivõrd on

ilmselge, et käesolevas asjas ei ole keegi tervisekahjustusi saanud, siis tuleb esmalt välja

selgitada, kas asjas on tekkinud varaline kahju.

Menetluse käigus on üheselt leidnud tõendamist, et sõiduk Xxx XXX sai ajavahemikul

30.08.2023 kell 00.00 – 01.09.2023 kell 21.00 kahjustada. Sõiduki kahjustused on fikseeritud

fotodel, mis on tehtud vahetult peale vigastuste avastamist ning on fikseeritud ka sõiduki

vaatlusprotokolli lisana.

Xxxel vigastused avastanud J T märkas kohe peale oma sõidukil vigastuste tuvastamist

01.09.2023, et läheduses seisval sinist värvi autol Xxx Xxx on sarnased kriimustused. J T

fotografeeris mõlema sõiduki vigastusi ja võttis ühendust Xxx Xxx omaniku Sirly Ülem´aga.

Ühiselt jõuti järeldusele, et kohtutakse uuesti 02.09.2023, kuid kohtumist ei toimunud. J T

avastas hoopis samal päeval umbes 22.00 paiku, et sõiduk Xxx oli puhastatud ja avarii jäljed

likvideeritud. Peale seda pöördus J T avaldusega politseisse.

Kohtuväline menetleja kuulas 02.09.2023 J Ti tunnistajana üle ja vaatles ka sõidukit Xxx,

ning tuvastas, et sellel on parempoolsel tagumisel osal vigastuse. Vigastused on

fotografeeritud ja lisatud sõiduki vaatlusprotokollile elektrooniliselt. Politsei poolt tuvastatud

vigastused on samad, mida J T pildistas kohe peale vigastuste tuvastamist.

25.10.2023 kuulas kohtuväline menetleja tunnistajana üle Xxx Xxx omaniku Sirly Ülem´a

ning vaatles ja fotografeeris ka sõidukit Xxx. Sõidukivaatlusprotokolli ja fotode kohaselt on

Xxxl vigastused parempoolsel tagumisel osal. Sõidukil tuvastatud vigastused on samad, mida

fotografeeris J T kohe peale oma sõidukil vigastuste tuvastamist. Sirly Ülem selgitas

kohtuvälisele menetlejale, et tema on sõiduki Xxx Xxx omanik, kuid ta ei tea liiklusõnnetuse

toimumisest midagi.

Kuivõrd kogutud tõendid ei võimaldanud üheselt järeldada kas ja kuidas sõidukite vahel

kontakt toimus, siis otsustas menetleja edastada 14.11.2024 toimiku materjalid Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudile. Menetleja esitas eksperdile küsimuse – kas sõiduki Xxx

kahjustused on tekkinud kontakteerumisel sõiduki Xxx parempoolse tagumise osaga.

16.01.2024 koostas kohtuekspert J T ekspertiisiakti nr. 23E-LT0071, milles asus

kategoorilisele seisukohale, et sõiduki Xxx vigastused on tekkinud kontakteerumisel sõiduki

Xxx parempoolse tagumise osaga.

11.03.2024 koostas uurija Riina Selgest Sirly Ülem´ale väärteoprotokolli ning kuulas isiku üle

ka menetlusaluse isikuna. Sirly Ülem selgitas oma ütlustes, et kohtuväline menetleja ei ole

kokkupõrke toimumise aega ega kohta tuvastanud ning samuti on tuvastamata kumma sõiduki

liikumise tagajärjel sõidukitele vigastused tekkisid.

Eriasjade uurija Jaak Paju ei pidanud võimalikuks 10.04.2024 käesolevas asjas otsust vastu

võtta ja koostas hoopis lahendi kättesaamise tähtaja edasilükkamise määruse.

17.04.2024 koostas uurija Riina Selgest täiendava ekspertiisimääruse milles palus eksperdil

vastata küsimusele – kas on võimalik öelda kumma sõiduki liikumise tagajärjel sõidukite

vaheline kontakt toimus.

29.04.2024 koostas kohtuekspert J T ekspertiisiakti nr. 24E-LT00019 milles asus seisukohale,

et sõidukite Xxx ja Xxx vaheline kontakt on toimunud olukorras kus sõiduk Xxx liigub.

07.06.2024 koostas uurija Riina Selgest uue väärteoprotokolli, milles täpsustas

liiklusõnnetuse toimumise ajavahemikku. Sirly Ülem ütlusi anda ei soovinud ja lubas ütlused

edastada hiljem vastulauses.

22.06.2024 edastas Sirly Ülem vastulause, milles selgitab, et kohtuväline menetleja ei ole

välja selgitanud väärteo toimepanemise aega, kohta ja asjaolusid.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetluse käigus üheselt leidnud tõendamist, et sõidukite

vaheline kontakt on toimunud. Seda kinnitavad nii sõidukitest tehtud fotod, sõidukitel

tuvastatud vigastused ning ekspertarvamus, mille kohaselt on sõidukid Xxx ja Xxx omavahel

kontakteerunud ning, et tuvastatud vigastused said tekkida vaid olukorras kus sõiduk Xxx

liikus.

Seega, hinnates väärteoasjas kogutud materjale kogumis leiab kohtuväline menetleja, et

menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki teel liikumise tagajärjel tekkis varaline kahju xxx

AS´ile mistõttu esinevad asjas LS § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused.

Liiklusõnnetuse teise osapoole käitumises ei nähtu liiklusõnnetusega põhjuslikus seoses

olevaid tegevusi (sõiduk seisis ja oli nõuetekohaselt pargitud) ning liiklusõnnetuste toimumist

oleks saanud ära hoida ainult Sirly Ülem kui ta oleks tähelepanelikumalt jälginud teisi

sõidukeid. Tulenevalt eeltoodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et üheselt on

tõendatud, et Sirly Ülem põhjustas ettevaatamatusest liiklusõnnetuse ning talle LS § 16 lg 1

järgi etteheidetav rikkumine kuulub karistamisele LS § 223 lg 1 alusel.

Lähtudes kogutud tõenditest, liiklusõnnetuste asjaoludest ja sõidukitel tuvastatud vigastustest,

leiab kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik pidi kindlasti aru saama, et ta sõitis otsa

teisele sõidukile. Kuivõrd menetlusalusele isikule on antud juhtimisõigus, siis pidi ta ka

teadma millised on juhi kohustused liiklusõnnetuse toimumise korral ning millal tuleb

õnnetusest teavitada politseid. Kuna Sirly Ülem nimetatud kohustusi ei täitnud, kuigi pidi

kindlasti aru saama, et põhjustas liiklusõnnetused, siis leiab otsuse tegija, et menetlusalune

isik rikkus LS § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid. Oma taolise tegevusega raskendas ta

väga tugevalt varalise kahju põhjustaja isiku väljaselgitamist ja kahjustada saanud sõiduki

parandamist. Tulenevalt eeltoodust leiab otsuse tegija, et menetlusalusele isikule LS § 169 lg

4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 alusel etteheidetav tegu on kvalifitseeritud õigesti, süüd välistavad

asjaolud puuduvad ning see kuulub karistamisele LS § 236 lg 1 alusel.

LS § 223 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest on seadusandja maksimaalse põhikaristusena

ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (so. 1200 eurot), juhtimisõiguse äravõtmise 1

kuust kuni 6 kuuni või aresti. Samuti on ette nähtud võimalust rakendada lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni.

LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest on seadusandja maksimaalse

põhikaristusena ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (so. 1200 eurot), juhtimisõiguse

äravõtmise 1 kuust kuni 12 kuuni või aresti. Samuti on ette nähtud võimalust rakendada

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 9 kuuni.

Karistuste määramise praktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel

võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb

tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Otsuse tegija on menetlusalusele isikule määranud karistuseks rahatrahvid tunduvalt alla

sanktsiooni keskmise määra. Arvesse on võetud kaebaja rikkumise ohtlikust ning ka karistuse

eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Samuti on otsuse tegija arvestanud asjaoluga, et

menetlusalusel isikul puuduvad varasemad kehtivad karistused. Kohtuväline menetleja leiab,

et menetlusaluse isiku karistamine rahatrahviga sanktsiooni alumise kolmandiku ulatuses

suudab teda mõjutada edaspidi liikluses hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ning

sellega seoses ka uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma.

Kohtuväline menetleja peab vajalikuks ka mainida, et menetlusalune isik ei ole menetluse

käigus varasemalt kordagi selgitanud, et tema seda sõidukit juhtinud ei ole. Nimetatud väide

on esitatud esimest korda alles kaebuses ja ilmselgelt sooviga maakohut eksitada. Kohtuvälise

menetleja hinnangul on isik saanud korduvalt omakäelisi ütlusi anda kuid ta ei ole kordagi

pidanud vajalikuks selgitada, et peale tema võis seda sõidukit ka keegi teine kasutada.

Seetõttu palub kohtuväline menetleja palub nimetatud väide jätta tähelepanuta.

Samuti jääb kohtuvälisele menetlejale arusaamatuks kaebuses toodud taotlus välja mõista

menetluskulud juriidilise teenuse osutamise eest summas 439,20 eurot.

Kaebuse on maakohtule esitanud menetlusalune isik Sirly Ülem isiklikult. Kaebusele on

lisatud arve, mille on väljastanud xxx. Arve sisuks on märgitud menetlusdokumentidega

tutvumine ja kaebuse esitamine 4 tunni ulatuses. Nimetatud arve on aga allkirjastamata ja

seetõttu ei ole teada kes väidetavalt 4 tunni ulatuses menetlusdokumentidega tutvus ja

kaebuse esitas. Samuti ei ole võimalik tuvastada kas isik kes on väidetavalt kaebajale

juriidilist abi osutanud on üldse pädev seda tegema. Asja teeb kummalisemaks veel asjaolu, et

kohtuvälise menetleja poolt läbi viidud interneti otsingu tulemusel on xxx

tegevusvaldkonnaks äriregistris märgitud „majutus ja toitlustus“.

Lähtudes kõigest eeltoodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et kaebuses toodud

alustel ei ole põhjendatud 05.07.2024 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega

muutmine, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud

välja mõistmata.

Maakohtu seisukoht

Menetlusalune isik on taotlenud asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Taolisest

seisukohast saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti

nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud kirjalikus

seisukohas. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist

osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka

asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus

olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja

kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles

menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas

tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest

määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel

kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele

isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas

väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada

väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid

mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas

lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse

kohaselt LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud süütegude toimepanemist.

LS § 223 lg 1

Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud LS § 16 lg 1 sätestatud

kohustust, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma

käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara

või keskkonda. Eelnimetatud kohustuse täitmata jätmisega põhjustas menetlusalune isik

liiklusõnnetuse ning varalise kahju riivatud auto omanikule xxx AS-ile.

Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud LS § 223 lg 1 väärteokoosseisu tuleb kohtu

arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega. LS § 2 p 32 kohaselt on

liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu

tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. LS § 223 lg 1 sõnastuse

järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud

teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sõidukite vaatlusprotokollide ja koostatud

liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt on sõidukil Xxx Xxx reg. märgiga xxx tuvastatud kahjustused

parempoolsel tagumisel osal ning sõidukil Xxx XXX reg. märgiga xxx on kahjustused taga

paremal pool. Ekspertiisiakti nr 23E-LT0071 eksperdiarvamuse kohaselt sõiduauto Xxx reg.

märgiga xxx kahjustused parempoolselt tagumisel osal on tekkinud kontakteerumisel

sõiduauto Xxx reg. märgiga xxx parempoolse tagumise osaga. Ekspertiisiakti nr 24E-LT0019

eksperdiarvamuse kohaselt sõidukite Xxx ja Xxx vaheline kokkupõrge on toimunud

olukorras, kus sõiduauto Xxx liigub.

Menetlusalune isik on kaebuses leidnud, et kohtuväline menetleja ei ole välja selgitanud, kes

juhtis sõidukit liiklusõnnetuse toimepanemise ajal. Antud juhul on tuvastatud, et sõiduauto

Xxx omanik on Sirly Ülem, teda on kohtuvälise menetleja esindaja kahel korral üle kuulanud,

mille jooksul isik ei ole esitanud väiteid, et temale kuuluvat sõidukit kasutas keegi teine.

Seega ei ole väärteomenetluses keegi sõidukit juhtinud isikut kahtluse alla seadnud ja kohtul

ei ole mingit alust arvata, et sõiduautoga sõitis keegi teine, vaid seda sõidukit juhtis sõiduki

omanik ehk antud juhul Sirly Ülem.

Kohtul ei ole alust kahelda ka ekspertiisiaktide usaldusväärsuses, milledes on antud arvamus,

et sõidukite Xxx ja Xxx vigastused on seostatavad. Ekspertiisiaktides toodud

eksperdiarvamused on esitatud kindlas kõneviisis, mitte oletusliku sõnastusega, nagu

menetlusalune isik oma kaebuses on leidnud.

Seega on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja Sirly Ülem juhtis sõidukit Xxx Xxx reg.

märgiga xxx, millega riivas pargitud sõidukit Xxx XXX reg. märgiga xxx. Liiklusõnnetuse

aktist nähtuvalt kuulus sõiduk Xxx XXX reg. märgiga xxx xxx AS-ile ning sõiduki

vaatlusprotokolli ja ekspertiisi fotode järgi on tuvastatav sõiduki parempoolsel tagumisel osal

värvikahjustused, mille liiklusõnnetuse eelsesse seisukorda viimine eeldab rahaliste kulutuste

tegemist. Sellest tulenevalt saab järeldada, et varalist kahju on tekitatud Xxx XXX omanikule

xxx AS. Seega tegemist on liiklusõnnetusega LS § 2 p 32 mõttes.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka

mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule

varalise kahju tekitamisega.

Väärteoasja materjalidest ja tunnistaja ütlustest lähtuvalt Sirly Ülem oli mootorsõidukiga

manööverdades hooletu, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara ning parklas

sõites riivas pargitud sõidukit, millise tegevuse põhjustas varalist kahju xxx AS-ile.

Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid

juhtimisvõtteid ega järginud LS § 16 lg 1 sätestatud kohustust, s.t liikleja peab olema viisakas

ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada

liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Seega ei hoidunud kaebuse

esitaja kõigest, mis võib kahjustada vara LS § 16 lg 1 sätte tähenduses, kuivõrd kaebuse

esitaja sõitis vastu pargitud sõidukit.

Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna

menetlusalune isik ei täitnud LS § 16 lg 1 kohustust, siis on süütegu toime pandud

ettevaatamatusest hooletuse vormis. Isik pidi pidama võimalikuks, et kui ta piisava

hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, s.h ei arvesta manöövri ohutuse ja ohutu külgvahe

hoidmisega, siis tekitab ta liiklusohu, mis omakorda võib põhjustada liiklusõnnetuse.

Arvestades seda, et teine liiklusõnnetuses osalenud sõiduk oli pargitud, saab asuda

seisukohale, et teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhil puudus võimalus liiklusnõudeid

eirata ja liiklusnõuete eiramine on ette heidetav vaid kaebuse esitajale.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 16 lg 1 kohustust ja pani

sellega toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete

rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

LS § 236 lg 1

Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut LS § 169 lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete

rikkumises ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik

lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei

olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.

Menetlusalune isik eitab liiklusõnnetuse toime panemist, tunnistaja liiklusõnnetust pealt ei

näinud, avastas kahjustused hiljem ja nägi, et naabrinaise autol on sarnased kriimustused,

milliste kahjustuste seotust kinnitasid asjas teostatud eskpertiisiaktid.

LS § 169 sätestab juhi kohustused liiklusõnnetuse korral. Ülalpool on kohus leidnud, et

tulenevalt LS § 2 p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati ka

varaline kahju liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki Xxx XXX omanikule xxx AS.

LS § 169 lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse

tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o

sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Selliste kohustuste

täitmiseks peab aga isik olema selgelt teadlik, et ta on liiklusõnnetuse põhjustanud, mida

antud juhul ei saa kogutud tõendite põhjal väita. Kohus on ka leidnud, et menetlusalune isik

on põhjustanud liiklusõnnetuse hooletusest. Riigikohus on selgitanud, et kui liiklusõnnetuses

osalenud sõiduki juhile heidetakse ette liiklusõnnetusest politseile teatamise kohustuse

täitmata jätmist, peab tegema kindlaks, kas see isik oli teadlik liiklusõnnetuse toimumisest või

mitte. Juhul, kui menetlusalune isik ei olnud liiklusõnnetusest teadlik, ei saa ka järgneda tema

vastutust, sest isikult ei saa nõuda, et ta teataks asjaolust, mis asub väljaspool tema teadmiste

piire (RKKK 13.10.2006, 3-1-1-87-06, p 8).

Väärteotoimikus olevate fotodelt nähtub, et sõiduautol Xxx XXX on kriimustatud plastikust

põrkeraua väljaulatuv kumer nurk ning sõiduautol Xxx plastikust põrkeraua külg. Seejuures

on ekspert jõudnud järeldusele, et vigastused on tekkinud olukorras, kus sõiduauto Xxx liikus.

Arvestades vigastuste iseloomu saab asuda seisukohale, et sõiduauto Xxx liikus aeglaselt ja

puutus kokku teise sõidukiga, nühkides põrkeraua küljega vastu sõiduauto Xxx põrkerauda,

mis toimus ajal, mil sõiduauto Xxx pööras. Kuna mõlemad põrkerauad on plastikust ja

vigastus tekkis pööramisel aeglasel kiirusel, ei pruukinud sõiduauto Xxx juht tunda takistust,

sest liikumist otseselt miski segada ega takistada ei saanud ja arvestades sellist sõiduautole

Xxx tekkinud pikka nühkejälge, ei pruukinud sõiduauto Skoda juht ka kuulda sõidukite

omavahelist kokkupuudet. Seetõttu ei pruukinud sõiduauto Xxx juht ka tähele panna, et ta on

oma sõidukiga teist sõidukit riivanud. Juhul, kui sõiduauto Xxx juht oleks olnud hoolikas ja

kontrollinud manöövri ohutust, saanuks liiklusõnnetuse ära hoida. Ilmselgelt sõiduauto Xxx

juht seda ei teinud ning eiras LS § 16 lg 1 kohustust, kuid sellise kohustuse eiramine ei ole LS

§ 236 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu sisustavaks tunnuseks ning LS § 236 lg 1 ettenähtud

väärteokoosseisu süüdlasele omistamiseks peab süüdlane olema ülekaalukas teadmises

liiklusõnnetuse põhjustamisest. Arvestades menetlusaluse isiku ütlusi ja ekspertiisiaktidega

tuvastatud sõidukite vigastusi ei pruukinud menetlusalune isik liiklusõnnetuse põhjustamist

tajuda.

Seega leiab kohus, et kuivõrd ei ole üheselt kindlaks tehtud, kas isik oli teadlik

liiklusõnnetuse toimumisest ning olukorras, kus täiendavaid tõendeid ei ole võimalik koguda,

ei saa menetlusalusele isikule LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõuete rikkumist ette heita ja

kohtu arvates ei ole piisavaid tõendeid selleks, et sedastada menetlusaluse isiku käitumises LS

§ 236 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu esinemist.

Eeltoodust lähtuvalt ja VTMS § 132 p 3 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja

otsuse osas, millega Sirly Ülemit karistati KarS § 236 lg 1 järgi, ja lõpetab selles

süüdistuse osas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et Sirly

Ülem´i käitumises on tuvastatud temale LS § 223 lg 1 järgi inkrimineeritud väärteo tunnused

ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteona, mistõttu

puuduvad VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1

mõttes. Kohtu hinnangul puuduvad väärteo tunnused LS § 236 lg 1 järgi Sirly Ülem´ile

inkrimineeritud teo puhul, mistõttu kohus selles osas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel lõpetab. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule LS § 223 lg 1 järgi süüks

arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133

p 3). Kuna menetlusalune isik pani toime LS § 16 lg 1 sätestatud kohustuse rikkumise, siis on

tegemist väärteoga LS § 223 lg 1 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p

4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

avariimenetlusgrupi grupijuht Raul Annuka, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse

ametnik VTMS § 9 p 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10

lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja

materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja

menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Seega

menetlusalusele isikule karistuste määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise

alustega, kuivõrd karistus mahub ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka

süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133

p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse

isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse

lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9

mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka

vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10).

Karistuse määramine

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-,

maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud

teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300

trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue

kuuni.

LS § 223 lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lõikes 1 sätestatud

süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning lõikes 2

sätestatud lisakaristust ei kohaldatud.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.

Hinnates Sirly Ülem´i süü suurust LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav alla

keskmise, kuivõrd tegemist on LS § 223 lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o

varalise kahju tekitamisega ning sõidukile tekitatud kahjustused ei ole kohtu arvates olulised.

Sellest tulenevalt tuleb kaebuse esitaja süüd LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo puhul hinnata

minimaalmäära lähedaseks. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on teo toime pannud vähemalt

ettevaatamatusest hooletuse vormis. See aga omakorda vähendab süüd.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning

neid ei ilmnenud ka kaebemenetluses.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Antud juhul on tuvastatud ühe

teo toimepanemine ja kergendavate asjaolude puudumine, kohtuväline menetleja on LS § 223

lg 1 ettenähtud väärteo eest määranud karistuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmise

määra, vaid ¼ ulatuses sanktsiooni ülemmäärast. Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise

menetleja määratud karistuste määr lugeda proportsionaalseks toimepandud süüteoga ja

süüdlase isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega.

Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistus annab ka teistele liiklejatele

signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb

hoiduda ning liiklusnõuete eiramisele järgneb vastutus.

Väärteoasja materjalides leiduvast karistusregistri väljatrükist nähtuvalt ei ole menetlusalust

isikut registrisse kantud, millega on kohtuväline menetleja ka arvestanud. Seega ei eelda ka

menetlusaluse isiku andmed range karistuse kohaldamist, et sundida menetlusalust isikut

õiguskuulekusele ning loodetavasti mõjutab ka leebe karistus menetlusalust isikut

edaspidisele õiguskuulekusele liikluses.

Seetõttu leiab kohus, et vaidlustatud otsus tuleb LS § 236 lg 1 järgi määratud karistuse osas

tühistada ning muus osas jätta muutmata, millest tulenevalt tuleb esitatud kaebus osaliselt

rahuldada.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et osaliselt tuleb kaebus rahuldada, kuna kohtu

hinnangul puuduvad väärteo tunnused LS § 236 lg 1 järgi Sirly Ülem´ile inkrimineeritud teo

puhul ja kohus lõpetab selle osas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Muus osas

kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist.

Liiklusekspertiisid olid süüteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena

koguti menetlusaluse isiku süüd tõendavaid tõendeid, s.o tuvastati, et isik põhjustas

liiklusõnnetuse. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiisi tulemused

toetavad menetlusaluse isiku LS § 223 lg 1 sätestatud süüteokoosseisu osas süüküsimust

puudutavat tõendikogumit ja ei ole seotud isiku süü tuvastamisega LS § 236 lg 1 ettenähtud

väärteokoosseisu osas, millises osas kohus väärteomenetluse lõpetab, siis tuleb eelnimetatud

kulu jätta menetlusaluse isiku kanda täies mahus.

Menetlusalune isik on kaebuses taotlenud välja mõista tema menetluskulud juriidilise teenuse

eest summas 439,20 eurot. Kaebuses ei ole täpsustatud kellelt ja kelle kasuks tuleb

menetluskulu välja mõista. Arve on esitatud xxx poolt menetlusdokumentidega tutvumise ja

kaebuse esitamise eest ning arve on allkirjastamata. Seejuures on arvel näha xxx

arvelduskonto number. Samas ei ole võimalik tuvastada millisele arvele tuleks menetluskulu

hüvitamisel hüvitatav menetluskulu tasuda. Samuti ei nähtu arvest, kes arve koostas.

Juriidiline isik ise ei saa õigusabi osutada, seda saab teha juriidilise isiku juhtorgani liige või

töötaja, kuivõrd Juriidiline isik tegutseb esindaja, s.o füüsilise isiku kaudu ning arvet saab

koostada ja esitada selleks pädev isik juriidilise isiku nimel. Juriidiline isik kui fiktsioon ei saa

ka dokumenti koostada ega allkirjastada, vaid seda saab teha juriidilise isiku esindaja või

töötaja. Käesoleval juhul ei ole arvet aga keegi allkirjastanud ja arvel on vaid ühe juriidilise

isiku rekvisiidid. Avalike andmete kohaselt on xxx peamiseks tegevusalaks majutus ja

toitlustus, seejuures külaliskorteri rent, lisategevusalaks õigusnõustajate ja õigusbüroode

tegevus, ärinõustamine ja tantsukoolide tegevus. Kaebuse on aga digitaalselt allkirjastanud

menetlusalune isik ise ning kohtule jääb arusaamatuks, mille osas täpselt ja millises mahus on

väidetavalt talle õigusabi osutatud. Samuti ei ole kohtule teada, kes isikuliselt õigusabi osutas,

et kontrollida isiku pädevust ning sellest tulenevalt ka õigust vastavat õigusabiteenuse arvet

väljastada. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-

3 ja 5-6 sätestatud alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale

makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve

vahenditest. Ei arvest ega kaebusest ei nähtu, kes oli kaebuse esitaja valitud kaitsja. Seega ei

ole VTMS § 23 sätestatud kaitsja tasu hüvitamine võimalik, kuivõrd kohtule ei ole esitatud

mingeid andmeid valitud kaitsja olemasolu kohta. Eeltoodu põhjustel jätab kohus kaebuse

kohaselt kaebuse esitaja kantud menetluskulud kaebuse esitaja enda kanda täies mahus.

Märt Toming

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/