3-24-2453/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2453

Määruse kuupäev

22.10.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kaebaja kambri

toiduluugi avamata jätmisega suvisel perioodil

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.

2. Jätta Juri Kolesnikovi taotlus kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta Juri Kolesnikovi riigi õigusabi taotlus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8)).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Juri Kolesnikov (edaspidi ka kaebaja) esitas 29.08.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse,

milles palub Tartu Vanglalt välja nõuda tema erinevad pöördumised. Kaebaja märgib, et tema

kambri luuk on olnud avatud talvel ja kevadel aastatel 2018–2020 meditsiiniliste probleemide

tõttu, kuid kui osakonda tuleb uus üksuse juht ja peakorrapidaja, siis on jälle probleemid luugi

avatud hoidmisega. Kaebajal on astma ja hüpertoonia, mistõttu on tal halb enesetunne, kui

kambri luuk on suletud. Põhjendamatult on jäetud korduvalt kambri luuk avamata, kuigi

kaebaja on selleks soovi avaldanud. Vangla tegevus mõjub kaebaja psüühikale ja seetõttu ei

ole tegemist üksnes väärikuse alandamisega, vaid ka tervise kahjustamisega. Kaebaja palub

määrata talle advokaat ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Tartu Halduskohus jättis 30.09.2024. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale

tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli kohtule täpsustada, millist tulemust ta

esitatud kaebusega saavutada soovib, märkida konkreetne kaebuse nõue, täpsustada

võimalikku kahjunõuet ja põhjendada kaebust.

3. J. Kolesnikov selgitas 08.10.2024. a vastuses kohtule, et tal on vangla dokument, millest

nähtub, et kaebaja kamber peab olema tuulutatav. Kaebaja tervisekaardis on sissekandeid,

millest nähtub, et kaebajal on halb olla, kuna kambri ukseluuk oli kinni. Tervisekaardist

nähtub veel sissekanne selle kohta, et kaebajale tehti meditsiinilise vajaduse tõttu kambriluuk

3-24-2453

lahti ka talvel. Kaebajal on pearinglus, iiveldus, oksendamine jmt probleemid, kui tal on

kambris palav ja umbne. Veel lisanduvad ärevus ja paanikahäired ning käitumishäired ja

stress, kui kaebaja peab igakordselt paluma ukseluugi avamist, sest avamine võtab aega

umbes 1,5 tundi. Mõnikord kannatab ja piinleb kaebaja enne ukseluugi avamist mitmeid

tunde. Kaebaja eesmärk on, et selguks tema õigus kambri ukseluugi kohta. Vangla sõnul

avatakse kambriluugid, kui temperatuur on +20 kraadi. Kaebaja palub maksta talle 500 eurot

iga päeva ja öö eest.

4. Tartu Vangla esitas 15.10.2024 vastusega kohtule asjaga seonduvad dokumendid, sh J.

Kolesnikovi kahjunõuded nr 1-13/24/358-1 ja 1-13/24/453-1 ning vangla otsused nende

kohta.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Tuginedes kohtule esitatud kaebusele ja kaebuse täiendusele ning arvestades

kohtueelse menetluse materjale, mõistab kohus, et J. Kolesnikov on esitanud Tartu Vangla

vastu kaebuse, milles ta palub mittevaralise kahju hüvitamist seoses 25.05.2024, 26.05.2024,

26.06.2024 (kahjunõue vanglale ja selle täiendused digitoimiku lehtedel (dtl) 76–82) ning

perioodil 04.07–17.07.2024 (kahjunõue vanglale dtl 87) tema kambriluugi avamata jätmisega,

kuigi väljas oli kõrge temperatuur. Kaebaja on seisukohal, et vangla on enda tegevusetusega

(palava ilmaga kambri ukseluugi avamata jätmine) alandanud tema inimväärikust ja tekitanud

kahju tervisele. Kaebuse täienduses esitatud kaebaja väidet, et tema eesmärk on „tunnistada

ukseluugi kohta tema õigust“, võib mõista vangla tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamise

taotlusena, kuid kuna kohus hindab kahjunõude lahendamisel vangla tegevuse õiguspärasust,

siis sellesisulise eraldiseisva tuvastamisnõude esitamise vajadust praegu ei ole. Eelnevat

arvestades võib mõista, et tegemist on hüvitamiskaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 4).

6. Kohus on seisukohal, et kaebus Tartu Vangla tegevusega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes seonduvalt kaebaja kambri ukseluugi avamata jätmisega ning sellega

kaebaja tervisele kahju tekitamisega kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

6.1. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast (vt ka HKMS § 47 lg 1).

6.2. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul

õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et

kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud

korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või jätnud

rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata.

6.3. Tartu Vangla esitas 15.10.2024 vastuses kohtule vangla 29.07.2024. a otsuse nr 1-

13/24/358-2, 1-13/24/363-3 ning 17.09.2024. a otsuse nr 1-13/24/453-2 kaebaja kahju

hüvitamise taotluste rahuldamata jätmise kohta. Kohtueelse menetluse materjalidest nähtub, et

kaebaja ei ole vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlustes nõudnud kahju hüvitamist tema

tervisele tekitatud kahju eest. Kaebaja oli seisukohal, et vangla alandas tema inimväärikust,

kui ei avanud kambriluuki päevadel, mil väljas oli õhutemperatuur kõrgem kui 20

soojakraadi. Seega on kaebajal Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

seoses kambriluugi avamata jätmisega ja sellega kaebaja tervisele tekitatud kahjuga täitmata

kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue.

Kaebus selle kahjunõude aluse osas tuleb seetõttu HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

7. Kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks seonduvalt kaebaja inimväärikuse

alandamisega sellega, et vangla ei avanud kaebaja kambriluuki 25.05.2024, 26.05.2024,

3-24-2453

26.06.2024 ja perioodil 04.07.2024–17.07.2024, kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel. See säte võimaldab kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

7.1. Kohtu hinnangul ei saa pidada väidetavat vangla tegevust suveperioodil kuumemate

ilmadega kaebaja kambri ukseluugi avamata jätmisel kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks.

On arusaadav, et soojade ilmadega võib kambri sisetemperatuur tõusta, kuid kambri ukseluugi

avamine ei saa seda täiesti ära hoida, vaid saab mõjutada kambri temperatuuri üksnes

mõningal määral. Üldjuhul ei ole Eestis pikki perioode, kus temperatuur oleks kõrge ning

tavaliselt vahelduvad soojemad ilmad jahedamatega. Kaebaja ei pidanud seega taluma

palavust pikkade perioodide vältel. Samuti nähtub vangla 29.07.2024. a otsusest nr 1-

13/24/358-2, 1-13/24/363-3, et kaebajal oli võimalus jätta öiseks ajaks kambri akna

tuulutusluuk avatuks ja seeläbi lasta kambrisse veidi jahedamat õhku. Vangla on ka välja

toonud, et palava ilmaga sai kaebaja end jahutada külma veega ning kaebajal oli võimalik

liikuda ka kambrist väljaspool. Kohus leiab, et vangla on esitanud viidatud dokumendis

põhjalikult asjakohased kaalutlused ning vangla tegevus kaebaja kambri toiduluugi avamata

jätmisel mõningatel päevadel ei riivanud tema õigusi intensiivselt.

7.2. Kohus leiab, et kaebus ei ole ka perspektiivikas.

7.3. Kohus nõustub vanglaga, et kinnipeetavale ei tulene kehtivast õigusest võimalust valida,

kas tema kambri toiduluuk on suletud või mitte. VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kamber

vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad

kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Tartu

Vanglas on sundventilatsioon, mis tagab kõikides kambrites elutegevuseks vajaliku õhuhulga.

Tartu Vangla on 17.09.2024. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses

märkinud, et ei eita, et püsivalt kõrgete välistemperatuuride korral on vangla lubanud

palavuse leevendamiseks jätta kambri toiduluuke avatuks. Vangla sõnul on tegemist igal

aastal eraldiseisvalt vastuvõetava otsusega. Sellisel viisil leevenduse pakkumine avatud

eluosakondadele oli lubatud alates 23.05.2024 olukorras, kus välistemperatuur ületas 25

kraadi. Kohus leiab, et vangla selline töökorraldus tagab üldjuhul piisaval määral

kinnipeetavate õigused ja on kooskõlas nende väärikalt kohtlemise põhimõttega.

7.4. Vangla 29.07.2024. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse kohaselt

paiknes J. Kolesnikov 25.05.2024, 26.05.2024 ja 26.06.2024 E6 osakonna kambris nr 2049

(dtl 83). Vangla selgitas, et E6 osakond on avatud eluosakond ja kinnipeetaval on päeva

jooksul võimalik eluosakonna piires liikuda 8 tunni ja 25 minuti ulatuses (kell 08.30–12.15,

13.20–17.00, 19.00–20.00). Vangla märkis veel, et keskkonnaagentuuri ilmateenistuse

vaatlusandmete1 kohaselt nähtus Tartu-Tõravere ilmajaama andmetest, et 25.05.2024 oli kõige

kõrgem temperatuur kell 17.00 (27,2 kraadi) ning kell 21.00 oli temperatuur juba 23,7 kraadi.

26.05.2024 oli vaatlusandmete kohaselt kõige palavam kell 16.00 ja 18.00 (26,5 kraadi).

Pärast seda oli temperatuur languses ning kell 21.00 mõõdeti temperatuuriks 23,4 kraadi.

Eluosakonna avatud olemise ajal oli kaebajal võimalik jätta kambri uks avatuks ning avada ka

kambri akna tuulutusluuk. Pärast eluosakonna sulgemist kell 20.00 ei ületanud

välistemperatuur 25 kraadi. Kuigi vangla ei ole enda kahjunõude rahuldamata jätmise otsuses

esitanud andmeid 26.06.2024 kohta, siis Tartu-Tõravere ilmajaama andmetest nähtub selle

päeva kohta, et õhtul kell 20 jäi temperatuur alla 25 kraadi. Seoses kaebaja väljatoodud

kahjunõude alusega perioodi 04.07–17.07.2024 kohta on vangla 17.09.2024. a otsuses

märkinud, et sellel perioodil ei avatud ainult ühel päeval kambri ukseluuki, kuigi

välistemperatuur oli üle 25 kraadi, s. o 07.07.2024 ajavahemikus kell 12–13.00.

1 https://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/tunniandmed/

3-24-2453

7.5. VangS § 41 lg 1 järgi koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning

kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui

need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega.

7.6. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“

§ 4 lg-te 3 ja 4 kohaselt peab siseõhu temperatuur eluruumis olema optimaalne, looma

inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima

tekkimisele ja püsimisele. Kusjuures kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas

eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam

kui 18 ºC. Siseõhu temperatuuri lubatav ülempiir tuleb määrata kehtestatud nõuete alusel.

Tänapäevaste energiatõhususele kehtestatud nõuete kohaselt loetakse siseõhu temperatuuri

ülempiiriks ca +27 kraadi.

7.7. Arvestades määruse p-s 7.4 toodud andmeid, saab järeldada, et kaebaja ei olnud sunnitud

kahjunõudes märgitud perioodidel viibima pikemaajaliselt kambris, mille temperatuur oleks

olnud märkimisväärselt kõrge. On võimalik, et palavatel päevadel võis tõusta kambri

sisetemperatuur sedavõrd, et kaebaja tundis ebamugavust, kuid sellist olukorda ei saa pidada

õigusvastaseks, mille eest peaks välja mõistma rahalise hüvitise. Kuumalaine põhjustab

ebamugavust paljudele inimestele. Vangla sõnul oli kaebajal võimalik pesta end oma kambris

duši all, jahutada keha külma veega märjaks tehtud käterättidega ja avada öiseks ajaks akna

tuulutusluuk. Seega oli kaebajal võimalus leevendada temperatuurist tingitud ebamugavusi.

7.8. Kaebuse edulootust ei suurenda ka kaebaja väide, et tal on toiduluugi avatuna hoidmiseks

meditsiiniline näidustus. Vangla on kohtueelses menetluses kaebaja seda väidet kontrollinud

ning see ei ole kinnitust leidnud. Kaebaja ei ole samas viidanud ka mingitele konkreetsetele

arstitõenditele, mille kohaselt peaks tema kambri ukseluuk olema tema tervise tõttu palavate

ilmadega alati avatud. Arvestades eeltoodut ja seda, et vaidluse all on pigem lühikesed

ajaperioodid ja vangla oli siiski võtnud meetmeid, et kambris olevat palavust leevendada,

puudub alus asuda seisukohale, et vangla oleks alandanud kaebaja inimväärikust.

7.9. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et vangla ei ole olnud õigusvastaselt tegevusetu ning

kaebajat ei koheldud tema inimväärikust alandavalt ega põhjustatud talle karistuse kandmisel

rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas

kinnipidamisega.

7.10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J. Kolesnikovi kaebuse rahuldamine tema

inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes ei oleks tõenäoline, ning

kohus tagastab kaebuse selle nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

8. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

Muud menetluslikud otsustused

9. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

10. Kaebaja palus veel kaebuses riigi õigusabi saamist. Kohus mõistab, et kaebaja soovib

riigi õigusabi korras esindaja määramist tema esindamiseks käesolevas asjas (RÕS § 4 lg 3 p

5). Kuna asjaoludest tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks käesolevas asjas

ilmselt vähene ning kohtud on varasemates arvukates asjades leidnud, et kaebaja on võimeline

oma õigusi vaidlustes vanglaga iseseisvalt kaitsma, jätab kohus tuginedes RÕS § 7 lg 1 p-dele

1 ja 5 kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)