2-23-136300/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-136300

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi D. B. vastu võlgnevuse ja

kõrvalnõuete väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3215,17 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ,

registrikood 11542046), lepinguline esindaja Marie

Tsine

Kostja: D. B. (isikukood XXX , viimane teadaolev

elukoht XXX, tegelik elu- või viibimiskoht teadmata, e-

post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt D. B. ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja krediidiliini

lepingust nr 68121108001 tulenev põhivõlg 1688,99 eurot, sissenõudmiskulud 35

eurot ja viivis põhivõlalt 1688,99 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses viivisemääras perioodi 17.05.2023 kuni 03.10.2024 eest summas

282,73 eurot ning järelmaksulepingust nr 76768054403 tulenev põhivõlg 315,04

eurot ja viivis põhivõlalt 315,04 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses viivisemääras perioodi 17.05.2023 kuni 03.10.2024 eest summas

52,74 eurot, kõik kokku 2374,50 eurot.

3. Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja

vastu rahuldamata.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud 74 % ulatuses kostja D. B. i kanda ja 26 % ulatuses

hageja B2 Impact OÜ kanda.

4.2.

Mõista kostjalt D. B. ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja

menetluskulud 310,80 eurot.

4.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (310,80 eurolt) hagejale

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras

alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte.

6. Toimetada otsus avalikult kätte kostjale D. B. ile väljaanded Ametlikud

Teadaanded kaudu.

7. Lugeda dokumendid kostjale D. B. ile avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

Asjaolud ja menetluse käik

1. B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ, hageja) esitas 12.09.2023 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D. B. ilt (kostja) 3239,98 euro saamiseks.

Kohus tegi 18.09.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja

jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond lõpetas 13.10.2023

kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 01.11.2023 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu. Hageja

nõuab kostjalt ESTO AS ja kostja vahel 18.06.2022 sõlmitud krediidiliini lepingust nr

68121108001 tuleneva põhivõlgnevuse 1966,67 eurot, intressi 496,63 eurot, viivise 315,21

eurot ja võla sissenõudmiskulude 35,00 eurot tasumist ning 18.06.2022 sõlmitud

järelmaksulepingust nr 76768054403 tuleneva põhivõlgnevuse 353,65 eurot, intressi 20,30

eurot, viivise 16,11 eurot ja haldustasu 11,60 eurot tasumist.

3. Kostja on ESTO AS ja kostja vahel 18.06.2022 sõlmitud krediidiliini lepingu nr

68121108001 alusel perioodil 18.06.2022 - 17.05.2023 saanud krediiti kokku summas

2053,89 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu

15,22 eurot. Krediidikulukuse määr oli 50,63% aastas. Kostja poolt on lepingu katteks

tagasimakseid tehtud kokku 349,68 eurot, millest on arvestatud põhiosa 87,22 eurot, intressi

katteks 187,46 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 75 eurot. Hageja on arvestanud intressi

krediidiliini lepingu nr 68121108001 puhul 39,9% perioodil alates lepingu sõlmimisest

18.06.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 17.05.2023, kokku kogunenud intress 684,09 eurot,

millest on maha arvestatud perioodi jooksul tasutud intress kokku 187,46 eurot, Seega on

intressinõude suuruseks 496,63 eurot. Hageja nõuab viivist kolmekordses seadusjärgses

viivisemääras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamise

seisuga, 01.11.2023, kokku summas 315,21 eurot. Hageja palub lepingu hinnakirja ja VÕS §

1132 lg 2 p 3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot.

ESTO AS ja kostja vahel 18.06.2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr 76768054403 kauba

soetamiseks maksumusega 411,19 eurot puhul lepingu tingimuste punkti II (osamakse)

tulenevalt, on igakuise osamakse suurus 23,46 eurot, 24 osamakset, igakuise tasumise

tähtpäevaga 15. kuupäev, tasumise tähtpäevaga 15.07.2022. Krediidikulukuse määr oli

37,41% aastas. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 96,15 eurot,

millest on arvestatud põhiosa 57,54 eurot, intressi katteks 24,70 eurot, haldustasu katteks

11,60 eurot, ülekandetasu 2,31 eurot. Hageja on arvestanud intressi ESTO AS ja kostja vahel

18.06.2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr 76768054403 puhul intressi fikseeritud

intressimäär aastas 9,90% väljastatud krediidisummalt, mille alusel arvutatakse intressi

kogukulu, mis jagatakse proportsionaalselt lepinguperioodide vahel nii, et esimestel kuudel

makstakse intressi rohkem. Intressi kogukulu on 82,32 eurot, mis on jagatud

proportsionaalselt maksete arvuga 24 kuu peale. Kuna kostja jäi võlgnevusse alates

15.11.2022 intressi osamakse tasumisega, palub hageja kostjalt välja mõista lepingust

tulenevad tasumata graafikujärgsed intressi osamaksed perioodil 15.11.2022-15.02.2023

kokku summas 20,30 eurot. Hageja nõuab viivist tagastamata krediidisummalt määraga

9,90% aastas ehk 0,04% päevas võlgnetavalt summalt aastas alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast kuni hagiesitamise seisu päevaga. Hageja palub käesoleva hagiavalduse

seisuga kostjalt välja mõista viivise põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga perioodi

18.05.2023 – 01.11.2023 eest samas määras 9,90% aastas, kokku summas 16,11 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata haldustasu summas 11,60 eurot (4 x 2,90 eurot,

s.t 15.11.2022, 15.12.2022, 15.01.2023, 15.02.2023 eest).

Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt hoiatati kostjat 02.05.2023 iseteeninduse kaudu

kostja poolt lepingute sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile XXX. Kostja täiendava

tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning kuivõrd viimane makse nõude katteks teostati

oktoobris 2022, siis oli kostja alates novembrist 2022 mõlema lepingu raames viivituses

täielikult vähemalt kolme, 15.11.2022, 15.12.2022, 15.01.2023 jne, osamaksete tasumisega.

Kostja ei reageerinud lepingutest tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis

võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel.

Krediidiandja ütles 17.05.2023 ülesütlemisavaldusega lepingud üles, edastades sellekohase

teatised kostja e-mailile XXX, ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks muutunud

summade tasumist. Kostjale edastati 09.06.2023 nõude loovutamise teade, milles teavitati

kostjat tema ja ESTO vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure

OÜ-le.

4. Hagiavalduse kohaselt omandas krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel teabe

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta

laenutaotlusele esitatud andmete ja kliendi arvelduskonto väljavõtte ajaloo alusel. Infot

kliendi andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas

Krediidiandja lisaks eelnevale veel ka avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo

andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Krediidiandja kontrollis kostja

esitatud teavet laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike

andmebaaside põhjal. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 1200 eurot kuus. Kostja

arvelduskonto alusel arvestas krediidiandja kostja viimase nelja kuu keskmiseks

sissetulekuteks 1113,70 eurot. Oma kohustuste suuruseks teavitas kostja 300 eurot.

Krediidiandja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult

hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 215,30 eurot. Eelneva ja vastavalt

süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on

krediidivõimeline.

5. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 21.03.2024 hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte

avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.03.2024.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 06.04.2024

dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja kohustus

vastama hagiavaldusele hiljemalt 21.04.2024. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks

(22.04.2024) ega käesoleva ajani vastust hagile esitanud.

6. Kohus andis 03.09.2024 määrusega hagejale tähtaja haginõude täpsustamiseks.

7. Hageja esitas 03.10.2024 kohtule VÕS § 4034 lg 7 kohased ümberarvestused. 18.06.2022

sõlmitud krediidiliini lepingu nr 68121108001 alusel oli kostja krediidilimiit 2000 eurot.

Hageja avaldab, et juhul kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi

väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja

põhinõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 1688,99 eurot (väljastatud krediit

2053,89 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas

349,68 eurot ja tasaarvestatud väljamakse tasu 15,22 eurot). Viimane väljamakse teostati

kostjale 03.09.2022 ja kostja viimane tagasimakse tehti 07.10.2022 ning sellega moodustus

krediidisumma jääk 1688,99 eurot (väljamaksed 2053,89 eurot miinus kõik tagasimaksed ja

tasaarvestatud väljavõttetasud 15,22 eurot). Kostja ei teostanud makseid alates 15.10.2022,

mistõttu lepingu ülesütlemise eeldused on täidetud (krediidiandja ütles lepingu üles

17.05.2023). Kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud VÕS § 4034 tulenevat kohustust,

palub hageja alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidiliini lepingust nr

68121108001 tulenev põhivõlgnevus 1688,99 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivis

põhivõlalt 1688,99 eurolt VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas alates lepingu

ülesütlemisest 17.05.2023 kuni käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga kokku

summas 282,73 eurot.

Kostja sõlmis 18.06.2022 järelmaksulepingu nr 76768054403 kauba soetamiseks

maksumusega 411,19 eurot. Lepingu tingimuste punkti II (osamakse) tulenevalt, on igakuise

osamakse suurus 23,46 eurot, 24 osamakset, igakuise tasumise tähtpäevaga 15. kuupäev,

tasumise tähtpäevaga 15.07.2022. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud

kokku 96,15 eurot, millest on arvestatud põhiosa 57,54 eurot, intressi katteks 24,70 eurot,

haldustasu katteks 1160 eurot, ülekandetasu 2,31 eurot. Hageja avaldab, et juhul kui kohus

jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku

laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja põhinõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse

kohaselt on 315,04 eurot (väljastatud krediit 411,19 eurot, millest maha arvestatud kõik

96,15 eurot). Uue tagasimaksegraafiku kohaselt on kostja tasunud osamakseid täielikult kuni

15.10.2022 osamakseni, s.o summas 93,84 eurot ja osaliselt 15.11.2022 osamaksest summas

2,31 eurot, mistõttu hageja leiab, et lepingu ülesütlemise eeldused on täidetud. Kui kohus

leiab, et krediidiandja ei ole täitnud VÕS § 4034 tulenevat kohustust, palub hageja

alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista järelmaksulepingu nr 76768054403 tulenev

põhivõlgnevus 315,04 eurot ja viivis põhivõlalt 315,04 eurolt VÕS § 113 lg 1 kohases

seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas alates lepingu ülesütlemisest 17.05.2023 kuni käesoleva

menetlusdokumendi esitamise seisuga kokku summas 52,74 eurot. Hageja on seisukohal, et

viivisenõude arvestamine käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga on põhjendanud,

kuna kostja on võlgnevuse tasumisega viivitanud juba kaks aastat.

Kohtuotsuse põhjendused

8. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

Hagi hind on 3215,17 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja

põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405

lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

10. Vaidlust ei ole, et ESTO AS ja kostja vahel on 18.06.2022 sõlmitud krediidiliini leping

nr 68121108001 (dtl 41-46), mille alusel sai kostja perioodil 18.06.2022 - 17.05.2023

krediiti kokku summas 2053,89 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest

tulenev väljavõtutasu 15,22 eurot, ning ESTO AS ja kostja vahel on sõlmitud 18.06.2022

järelmaksuleping nr 76768054403 (dtl 49 -55) kauba soetamiseks maksumusega 411,19

eurot ja kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel.

Lepingutes on avaldatud aastane krediidi kulukuse määr vastavalt 50,63% ja 37,41%.

Nõude aluseks oleva lepingu krediidi kulukuse määr jääb ülemmäära piiresse. Pooled ei

vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja sai kasutada krediiti väljaspool majandustegevust,

s.t vaidlusalune leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

11. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu

kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on

viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud.

VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

12. Kostjat on hoiatatud 02.05.2023 iseteeninduse kaudu lepingu ülesütlemisest kostja poolt

lepingute sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile XXX (dtl 59) Kostja täiendava tähtaja

jooksul võlgnevust ei tasunud ning kuivõrd viimane makse nõude katteks teostas kostja

oktoobris 2022, siis oli kostja alates novembrist 2022 mõlema lepingu raames viivituses

täielikult vähemalt kolme, 15.11.2022, 15.12.2022, 15.01.2023 osamaksete tasumisega.

Kostja ei reageerinud lepingutest tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis

võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel.

Krediidiandja ütles 17.05.2023 ülesütlemisavaldusega lepingud üles, edastades sellekohased

teatised kostja e-mailile XXX (dtl 66-68), ning nõudis kostjalt lepingu raames

sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Kostjale edastati 09.06.2023 nõude

loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja ESTO vahel sõlmitud lepingust tulenevate

nõuete loovutamisest hagejale (dtl 70-71).

13. Vaidlust ei ole, et kostjale on krediidiliini lepingu järgi võimaldatud kasutada krediiti ja

järelmaksulepingu alusel võimaldatud kauba eest tasuda järelmaksuga ning kostja

lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu,

et kostjal on tekkinud lepingute täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses

nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

14. VÕS tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb

tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb VÕS sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega

konformselt. Direktiivi kohaselt on eriti oluline, et krediidiandjad ei tegeleks vastutustundetu

laenamisega ega annaks krediiti ilma eelneva krediidivõimelisuse hinnanguta ning

liikmesriigid peaksid teostama vajalikku järelevalvet sellise käitumise ärahoidmiseks ja ette

nägema vajalikud meetmed krediidiandjate karistamiseks, kui nad nii käituvad (direktiivi

preambula 26 lõige). Euroopa Kohus on leidnud, et tarbijat tuleb kaitsta ja liikmesriigi

kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on hinnanud laenuvõtja

krediidivõimekust (EKo C-679/18, OPR-Finance s.r.o. v GK). Kohtud peaks lähtuma

eeldusest, et tarbija on suhetes müüja või teenuste osutajaga nõrgemal

läbirääkimispositsioonil ja omab vähem teavet, mis viib selleni, et tarbija nõustub müüja või

teenuste osutaja varem koostatud tingimustega, ilma et tal oleks võimalik mõjutada nende

sisu (EKo C-32/14, ERSTE Bank Hungary Zrt v Attila Sugár, p 39 ja seal viidatud

kohtupraktika). Seoses sellega on lepingu sõlmimisele eelnev ja sellega kaasnev teave

lepingutingimuste ja lepingu sõlmimise tagajärgede kohta tarbijale ülimalt oluline, sest selle

teabe alusel otsustab tarbija, kas ta soovib ennast siduda müüja või teenuse osutaja poolt

eelnevalt koostatud tingimustel (EKo C-226/12, Constructora Principado SA v José Ignacio

Menéndez Álvarez, p 25 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega on kohtutel omal algatusel

kohustus kontrollida tarbijakaitseks direktiividega ettenähtud nõuetest kinnipidamist, sh

lepingueelse teabe esitamise kohustuse täitmist. Juhul kui rikkumine on tuvastatud, peab

siseriiklik kohus ilma tarbija vastavasisulist taotlus ootamata tegema kindlaks sellisest

rikkumisest tulenevad tagajärjed siseriiklikus õiguses (C-377/14, Radlinger ja Radlingerová

v Finway a.s., p 64).

15. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

16. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

17. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja

või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama

tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes

vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga

seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel:

a.

arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu,

pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja

tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning

milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija

töölepingu või muu lepingu vormist;

b. aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid,

sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;

c.

teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja

muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.

18. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

19. Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et

krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline,

et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast

tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille

tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja

muutuda maksejõuetuks (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). Kohtupraktikas on

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna

sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

20. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

21. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud

esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti.

22. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist

piisavalt põhistanud. Hageja on kinnitanud kohtule, et krediidiandja lähtus kostja

krediidivõimelisuse hindamisel kostjalt endalt küsitud teabest ja kontrollis kostja esitatud

teavet laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside

põhjal. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et

vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud

kostja krediidivõimelisuses. Laenuandja on analüüsinud üksnes kostja sissetulekuid ning

laenu taotluses kostja märgitud väljaminekuid. Hageja ei ole hagiavaldusele lisanud kostja

laenutaotlust, samuti mitte E-krediidiinfo andmebaasis väljavõtet, Taust.ee andmebaasis

väljavõtet ega Rahvastikuregistri päringu tulemusi, kuigi on hagis neile viidanud lisa 9 ja lisa

12 näol. Lisana 8 esitatud arvelduskonto väljavõttelt ja analüüsilt nähtub, et see on loodud

30.10.2023, seega alles hagi esitamisel, mitte enne krediidilepingu sõlmimist. Kohtule

esitatud kostja laenu saamisele eelneva 4,5 kuu pangakonto väljavõttest nähtuvalt oli kostjal

mitmeid muid kohustusi teiste laenuandjate ees (sh Placet Group, IPF Digital Estonia,

Bondora AS, Ühisraha OÜ, Inbank AS). Süsteemiväljavõttest nähtub, et kostja laenude

igakuised tagasimaksed on perioodil 01.02.2022 – 30.06.202 vahemikus 716,56 kuni

842,114 eurot. Igakuiste finantskohustuse osas peaks krediidiandja tegelikult välja selgitama,

kui pika aja peale kohustused võetud on eraldi laenude kaupa. Kostja konto väljavõttelt

nähtuvad Trustly Group AB maksed, kelle kaudu saab makseid teha nii, et konto väljavõttel

jääb näha üksnes makseteenuse pakkuja nimi ja summa, s.t ei ole võimalik aru saada, kellele

mis põhjusel makse tehti (saaja ja selgitus puuduvad). Konto väljavõttelt nähtuvad

hasartmängukulud (Olybet, Playtkasinolotomania, Triogames jm). Analüüsist nähtub, et

kostja sissetulekud 01.01.2022 – 30.06.2022 olid kokku 9924,81 eurot ja väljaminekud on 10

224,99 eurot. Lisadena 9 ja 12 esitatud süsteemiväljavõtetelt ei nähtu, millal need tehtud on.

Kohtule ei ole ka selge, kas ja mille alusel krediidiandja kontrollis, kas krediidisaajal on

ülalpeetavaid. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et

vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud

kostja krediidivõimelisuses. Kostja kulud olid enne krediidi andmise hetkel suuremad kui

sissetulekud, ka ei ole õige lugeda sissetulekute hulka hasartmängu tulusid, krediidilimiidi

väljamakseid, saadud laene, saadud makseid eraisikutelt, s.o makseid, mis on ebaregulaarsed

ja mida laenuandja kostja sissetulekute all arvesse võtta poleks tohtinud. Kohtupraktikas on

leitud, et hageja peab tooma esile ja tõendama, et laenuandja nõudis laenusaajalt pangakonto

väljavõtte esitamist ja seda piisavalt pika ajavahemiku kohta (nt Tallinna Ringkonnakohtu

otsus 8. novembrist 2021, nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud varasem kohtupraktika).

Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole ka üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste

vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet

mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (Tallinna Ringkonnakohtu

määrus 12. juulist 2023, nr 2-22-147995, p 12.1).

23. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli

küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p

29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

24. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -

154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus

hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste

ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt

lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse

sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK, p-d 20-23).

Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud

oma õigustest.

25. Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 ja vastavalt eelnevalt viidatud

Euroopa Kohtu praktikale vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist tõendada. Kohus leiab, et hageja seda teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt

asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on

rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle

tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

26. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla ja VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära tasumist, tuleb asja

lahendamiseks tuvastada, kui suures summas hageja kostjale krediidiliini lepingu järgi

krediiti kasutada võimaldas ja kui suures summas järelmaksulepingu alusel kauba eest

järelmaksuga tasumist võimaldas ning kui suure summa on kostja lepingute järgi tagasi

maksnud.

27. Hageja esitas 03.10.2024 VÕS § 4034 lg 7 kohased ümberarvestused, mille kohaselt

18.06.2022 sõlmitud krediidiliini lepingu nr 68121108001 alusel on hagejal kostja vastu

põhinõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 1688,99 eurot (väljastatud krediit

2053,89 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas

349,68 eurot ja tasaarvestatud väljamakse tasu 15,22 eurot). Viimane väljamakse teostati

kostjale 03.09.2022 ja kostja viimane tagasimakse tehti 07.10.2022 ning sellega moodustus

krediidisumma jääk 1688,99 eurot (väljamaksed 2053,89 eurot miinus kõik tagasimaksed ja

tasaarvestatud väljavõttetasud 15,22 eurot). Kostja ei teostanud makseid alates 15.10.2022,

mistõttu lepingu ülesütlemise eeldused on täidetud (krediidiandja ütles lepingu üles

17.05.2023). Krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtete mittejärgimise

puhul VÕS § 4034 tuleneva kohustuse täitmata jätmisel palub hageja alternatiivselt kostjalt

hageja kasuks välja mõista krediidiliini lepingust nr 68121108001 tulenev põhivõlgnevus

1688,99 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivis põhivõlalt 1688,99 eurolt VÕS § 113 lg

1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas alates lepingu ülesütlemisest 17.05.2023 kuni käesoleva

menetlusdokumendi esitamise seisuga kokku summas 282,73 eurot.

18.06.2022 kostja poolt sõlmitud järelmaksulepingust nr 76768054403 tuleneva nõude puhul

on kostja poolt lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 96,15 eurot, millest on arvestatud

põhiosa 57,54 eurot, intressi katteks 24,70 eurot, haldustasu katteks 1160 eurot ja

ülekandetasu 2,31 eurot. Kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi

väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja

põhinõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt on 315,04 eurot (väljastatud krediit

411,19 eurot, millest maha arvestatud kõik 96,15 eurot). Uue tagasimaksegraafiku kohaselt

on kostja tasunud osamakseid täielikult kuni 15.10.2022 osamakseni, s.o summas 93,84

eurot ja osaliselt 15.11.2022 osamaksest summas 2,31 eurot, mistõttu hageja leiab, et lepingu

ülesütlemise eeldused on täidetud. Krediidiandja poolt VÕS § 4034 tulenevate kohustuste

mittetäitmise puhul palub hageja alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista

järelmaksulepingu nr 76768054403 tulenev põhivõlgnevus 315,04 eurot ja viivis põhivõlalt

315,04 eurolt VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas alates lepingu

ülesütlemisest 17.05.2023 kuni käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga kokku

summas 52,74 eurot.

28. Seega kostjal on hagejale tasumata krediidiliini lepingu nr 68121108001 tulenev

põhivõlgnevus 1688,99 eurot ja järelmaksulepingust nr 76768054403 tulenev põhivõlgnevus

315,04 eurot.

29. Hageja palub lepingu hinnakirja ja VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel kostjalt välja mõista võla

sissenõudmiskulu summas 35 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke

pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale

lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 09.06.2023

(25 eurot, 27.06.2023 (5 eurot), 03.07.2023 (5 eurot), millega seoses on hageja kandnud

kulusid. Hageja on selle tõenduseks esitanud saadetud e-kirjad. Ringkonnakohtute praktika

kohaselt säilib vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel võlausaldajal

sissenõudmiskulude nõudmise õigus. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärjeks on lisaks intressikokkuleppe tühisusele ka krediidilepingu osaline tühisus muude

krediidiga seotud tasude osas (VÕS § 4034 lg 7). Kolleegium leiab, et tasuna ei saa VÕS §

4034 lg 7 lause 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest

tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise

tagamiseks.

30. Hageja nõuab viivist põhinõuetelt alates lepingute ülesütlemisest (17.05.2023) VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kuigi VÕS § 4034 lõige 7

kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise rikkumisel ei võlgne tarbija muid

tasusid, si saa viivist pidada tasuks kui selliseks. Viivis on raha maksmise kohustuse

rikkumisega kaasnev tagajärg, s.t viivis ei ole VÕS § 4034 lg 7 nimetatud muu tasu. Seega

hagejal on õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 alusel seadusjärgses määras. Eeltoodu alusel

kohus vastavalt hageja taotlusele mõistab viivise välja kindla summana põhivõlalt 1688,99

eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras perioodi

17.05.2023 kuni 03.10.2024 eest summas 282,73 eurot ning järelmaksulepingust nr

76768054403 tulenev viivise põhivõlalt 315,04 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud seadusjärgses viivisemääras perioodi 17.05.2023 kuni 03.10.2024 eest summas

52,74 eurot.

31. Arvestades eelpool väljatoodud põhjendusi ning tsiviilasja materjale, kuulub kostjalt

hageja kasuks välja mõistmisele krediidiliini lepingust nr 68121108001 tulenev põhivõlg

1688,99 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivis põhivõlalt 1688,99 eurolt VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras perioodi 17.05.2023 kuni 03.10.2024

eest summas 282,73 eurot ning järelmaksulepingust nr 76768054403 tulenev põhivõlg

315,04 eurot ja viivis põhivõlalt 315,04 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses viivisemääras perioodi 17.05.2023 kuni 03.10.2024 eest summas 52,74 eurot,

kõik kokku 2374,50 eurot. Ülejäänud hageja nõuded jätab kohus rahuldamata.

Menetluskulud

32. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi hind on

käesolevas asjas 3215,17 eurot. Kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt, kokku

summas 2374,50 eurot, ehk hageja nõudest rahuldatakse 74%. Kohus leiab, et hageja

menetluskulud tuleb jätta 74% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 26% ulatuses

hageja kanda.

33. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud

riigilõivu 420 eurot väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista

väljamõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Riigilõivu suurus ja

tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga.

Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

34. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskuluks riigilõiv 420 eurot.

Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 310,80 eurot (74% 420-st). TsMS § 177 lg 4 ja hageja

taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras.

35. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et

kostjal menetluskulud puuduvad.

36. Kostja menetluskulude rahalise suuruse jätab kohus kindlaks määramata, kuna kostja ei

ole menetluses osalenud, seega ei saa kostjal olla ka kulusid.

37. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

38. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale

kätte toimetada avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Mälberg

kohtunik