2-22-9740/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-9740

Tsiviilasi

Osaühing Magnon (likvideerimisel) hagi R. S. (S.) vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks või alternatiivselt

täitedokumendi selgitamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Magnon (registrikood 10179721),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Terje Eipre

Kostja R. S. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Mehis

Adamson

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata R. S. 20.09.2024 vastuväide kohtu tegevusele.

2. Rahuldada Osaühing Magnon (likvideerimisel) sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi osaliselt.

3. Tunnistada sundtäitmine Harju tööpiirkonna kohtutäitur E. V. menetluses olevas

täiteasjas nr xxxx lubamatuks osas, milles Tallinna Ringkonnakohus kohustas 08.04.2021

määrusega asjas nr xxxx Osaühingu Magnon (likvideerimisel) juhatust võimaldama R. S.l

tutvuda järgmiste dokumentidega:

3.1.

Osaühingu Magnon Eestis asuvate pangakontode väljavõtted perioodi 01.01.2019–

05.10.2019 (k.a) kohta (ringkonnakohtu 08.04.2021 määruse resolutsiooni p 4.6.2);

3.2.

22.04.2019 leping Osaühingule Magnon kuulunud korteriomandi (asukohaga Pärnu

mnt 36/Roosikrantsi 23, Tallinn, 78401:107:0190) võõrandamiseks (ringkonnakohtu

08.04.2021 määruse resolutsiooni p 4.6.6);

3.3.

22.04.2019 leping Osaühingule Magnon kuulunud korteriomandi (asukohaga

Roosikrantsi 9-5, Tallinn, 78401:107:0250) võõrandamiseks (ringkonnakohtu 08.04.2021

määruse resolutsiooni p 4.6.7);

3.4.

22.04.2019 leping Osaühingule Magnon kuulunud korteriomandi (asukohaga

Roosikrantsi 9-G6, Tallinn, 78401:107:0250) võõrandamiseks (ringkonnakohtu 08.04.2021

määruse resolutsiooni p 4.6.8);

3.5.

Krediidi- ja laenulepingud, mis olid sõlmitud 05.10.2019 või varasemalt, milles

Osaühing Magnon on krediidi- või laenusaaja osas, milles Osaühingul Magnon oli väidetav

kohustus Gibraltaril registreeritud Peerwi Invest Ltd ees, millest tulenevad nõuded

loovutati VFM Invest OÜ-le ja mis hiljem täideti (ringkonnakohtu 08.04.2021 määruse

resolutsiooni p 4.6.9).

4. Jätta rahuldamata Osaühing Magnon (likvideerimisel) hagi tunnistada sundtäitmine

Harju tööpiirkonna kohtutäitur E. V. menetluses olevas täiteasjas nr xxxx lubamatuks

osas, milles Tallinna Ringkonnakohus kohustas 08.04.2021 määrusega asjas nr xxxx

Osaühingu Magnon (likvideerimisel) juhatust võimaldama R. S.l tutvuda järgmiste

dokumentidega:

4.1.

Osaühingu Magnon käibeandmik perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a) kohta

(ringkonnakohtu 08.04.2021 määruse resolutsiooni p 4.6.1);

4.2.

Osaühingu Magnon välisriigis asuvate pangakontode väljavõtted perioodi

01.01.2019–05.10.2019 (k.a) kohta (ringkonnakohtu 08.04.2021 määruse resolutsiooni p

4.6.2);

4.3.

Osaühingu Magnon kassaraamatu väljavõtted perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a)

kohta (ringkonnakohtu 08.04.2021 määruse resolutsiooni p 4.6.3);

4.4.

Osaühingu Magnon ostureskontro perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a) kohta

(ringkonnakohtu 08.04.2021 määruse resolutsiooni p 4.6.4);

4.5.

Osaühingu Magnon müügireskontro perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a) kohta

(ringkonnakohtu 08.04.2021 määruse resolutsiooni p 4.6.5);

4.6.

Krediidi- ja laenulepingud, mis olid sõlmitud 05.10.2019 või varasemalt, milles

Osaühing Magnon on krediidi- või laenusaaja muus osas, kui see, et Osaühingul Magnon

oli väidetav kohustus Gibraltaril registreeritud Peerwi Invest Ltd ees, millest tulenevad

nõuded loovutati VFM Invest OÜ-le ja mis hiljem täideti (ringkonnakohtu 08.04.2021

määruse resolutsiooni p 4.6.9).

5. Jätta läbi vaatamata Osaühing Magnon (likvideerimisel) hagi tuvastada, et Tallinna

Ringkonnakohtu 08.04.2021 tsiviilasjas nr xxxx tehtud määruse resolutsiooni tuleb

tõlgendada alljärgneval viisil:

5.1.

Kohustada Osaühingu Magnon juhatust võimaldama R. S.l tutvuda järgmiste

dokumentidega juhul, kui alljärgnevad dokumendid on olemas ning Osaühingu Magnon

juhatusel on nendele ligipääs:

5.1.1. Osaühingu Magnon käibeandmik perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a) kohta;

5.1.2. Osaühingu Magnon pangakontode väljavõtted perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a)

kohta;

5.1.3. Osaühingu Magnon kassaraamatu väljavõtted perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a)

kohta;

5.1.4. Osaühingu Magnon ostureskontro perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a) kohta;

5.1.5. Osaühingu Magnon müügireskontro perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a) kohta;

5.1.6. 22.04.2019 leping Osaühingule Magnon kuulunud korteriomandi (asukohaga Pärnu

mnt 36/Roosikrantsi 23, Tallinn, 78401:107:0190) võõrandamiseks;

5.1.7. 22.04.2019 leping Osaühingule Magnon kuulunud korteriomandi (asukohaga

Roosikrantsi 9-5, Tallinn, 78401:107:0250) võõrandamiseks;

5.1.8. 22.04.2019 leping Osaühingule Magnon kuulunud korteriomandi (asukohaga

Roosikrantsi 9-G6, Tallinn, 78401:107:0250) võõrandamiseks;

5.1.9. krediidi- ja laenulepingud, mis olid sõlmitud 05.10.2019 või varasemalt, milles

Osaühing Magnon on krediidi- või laenusaaja;

5.1.10.Osaühing Magnon juhatust ei saa kohustada võimaldama R. S.l tutvuda

eelnimetatud dokumentidega juhul, kui neid ei ole olemas ja/või Osaühing Magnon

juhatusel puudub nendele ligipääs.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (21.10.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Osaühing Magnon (likvideerimisel; hageja) esitas 04.07.2022 Harju Maakohtule hagi R. S.

(kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks või alternatiivselt täitedokumendi

selgitamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt tegi Tallinna Ringkonnakohus 08.04.2021 määruse tsiviilasjas nr xxxx

(täitedokument), millega kohustas hageja juhatust võimaldama kostjal erinevate dokumentidega

tutvuda. Kohtulahendi täitmiseks alustas kohtutäitur kostja avalduse alusel täitemenetlust

täiteasjas nr xxxx. Kuigi hageja juhatuse liige V. M. esitas 22.06.2022 täiturile määrusega

väljanõutud dokumendid, andis kohtutäitur 29.06.2022 teada, et täitedokument ei ole täidetud

ning esitas hagejale sunniraha määramise hoiatuse. Kohtumenetluse käigus on ka hageja

likvideerija esitanud osa ringkonnakohtu lahendis märgitud dokumente.

Hageja leiab, et hageja juhatuse liige V. M.elt ei saa nõuda kõigi täitedokumendis välja toodud

materjalide esitamist. V. M. ei olnud hageja juhatuse liige perioodil 01.01.2019 kuni 05.10.2019.

Viidatud ajal oli juhatuse liikmeks T. M.. T. M. elab Xxxx ning ta on kinnitanud, et tal puudub

ligipääs dokumentidele, millega kostja soovib tutvuda.

Hageja tegeles Prantsusmaal asuva villa üürile andmisega. Hageja on küll registreeritud Eestisse,

kuid kuna peamine üürituluallikas ehk villa asus Prantsusmaal, asusid ka

raamatupidamisdokumentatsioon ja arvuti villas. Palju dokumente võib ka praegu olla villas, mis

on kostja valduses. Kostjal on võimalus villas dokumentidega tutvuda. Hageja juhatusel puudub

ligipääs villale. Täitedokumendi jõustumise järel sai hageja teada, et 2021. a märtsis toimus villa

esimesel korrusel tulekahju, mille käigus võisid dokumendid hävida. Alusetu on kostja väide, et

villa müügi järel pidi äriühingu juhatus raamatupidamise tagasi Eestisse tooma. Võlgnik on

esitanud kõik dokumendid, mis seonduvad äriühingu tegevusega ning mis on praegusele

juhatusele kättesaadavad. Täitedokument on küll kehtiv, kuid seda ei ole võimalik terves ulatuses

täita. Seetõttu palub hageja tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Lisaks oli hageja seisukohal, et

äriühingu juhatusel on õigus keelduda kostjale äriseadustiku (ÄS) § 166 lg 2 alusel dokumentide

esitamisest, kuna on alust eeldada, et see võib äriühingule olulist kahju tekitada.

Alternatiivselt palub hageja tuvastada, et täitedokumenti tuleb tõlgendada selliselt, et hageja

juhatus peab võimaldama kostjal dokumentidega tutvuda juhul, kui need on olemas ning

juhatusel on nendele ligipääs.

2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja selgitas, et hageja ei ole ringkonnakohtu määrusega väljanõutud kõiki dokumente

esitanud. Suurem osa dokumente on esitamata. Hagejal on kohustus kohtulahendit täita.

Täitemenetluse läbiviimist takistavad asjaolud peavad olema tekkinud pärast täitedokumendi

jõustumist. Hageja ei ole tõendanud, et raamatupidamisliku dokumendi esitamise võimatus oleks

tekkinud pärast ringkonnakohtu lahendi jõustumist. Juhul, kui hageja juhatus on vahetunud, on

uuel juhatusel kohustus dokumendid taastada. Tõele ei vasta, et mõned dokumendid asuvad

villas Prantsusmaal. Villa müüdi 29.07.2019 ja hageja osanikud pidid raamatupidamise tagasi

äriühingu registrijärgsesse asukohta ehk Eestisse tooma. Täitedokument on selge, mistõttu pole

vaja seda tõlgendada ega täiendavalt selgitada.

Kohtu põhjendused

3. Kostja esitas 20.09.2024 vastuväite kohtu tegevusele, kuna kohus jättis 11.09.2024

määrusega rahuldamata kostja taotluse kuulata tunnistajana üle J. B. (II kd, tl 163-164). Kohus

jätab kostja vastuväite rahuldamata. Kohus jääb 11.09.2024 korraldustes esitatud põhjenduste

juurde, et tunnistaja ülekuulamise eeldused ei ole täidetud ja ei korda neid.

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta

järgnevalt.

5. Kohus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel

tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:



Tallinna Ringkonnakohus tegi 08.04.2021 määruse tsiviilasjas nr xxxx, millega kohustas

hageja juhatust võimaldama kostjal tutvuda järgmiste dokumentidega:



hageja käibeandmik perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a) kohta (resolutsiooni p 4.6.1);



hageja pangakontode väljavõtted perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a) kohta

(resolutsiooni p 4.6.2);



hageja kassaraamatu väljavõtted perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a) kohta

(resolutsiooni p 4.6.3);



hageja ostureskontro perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a) kohta (resolutsiooni p 4.6.4);



hageja müügireskontro perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a) kohta (resolutsiooni p

4.6.5);



22.04.2019 leping hagejale kuulunud korteriomandi (asukohaga Pärnu mnt

36/Roosikrantsi 23, Tallinn, 78401:107:0190) võõrandamiseks (resolutsiooni p 4.6.6);



22.04.2019 leping hagejale kuulunud korteriomandi (asukohaga Roosikrantsi 9-5, Tallinn,

78401:107:0250) võõrandamiseks (resolutsiooni p 4.6.7);



22.04.2019 leping hagejale kuulunud korteriomandi (asukohaga Roosikrantsi 9-G6,

Tallinn, 78401:107:0250) võõrandamiseks (resolutsiooni p 4.6.8);



krediidi- ja laenulepingud, mis olid sõlmitud 05.10.2019 või varasemalt, milles hageja on

krediidi- või laenusaaja (resolutsiooni p 4.6.9; I kd, tl 6–16);



Harju tööpiirkonna kohtutäitur E. V. alustas kostja 05.05.2022 avalduse alusel täitemenetlust

täiteasjas nr xxxx ning tegi hagejale ettepaneku täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks (I kd,

tl 77-78);



vastuseks hageja juhatuse poolt edastatud andmetele teatas kohtutäitur 29.06.2022 hagejale,

et täitedokument ei ole täies ulatuses täidetud, määras võlgnikule tähtaja dokumentide

esitamiseks ning hoiatas, et nõude täitmata jätmisel määratakse hagejale sunniraha (I kd, tl 60-

61).

6. Hageja on esitanud hagiavalduse, paludes tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr xxxx

lubamatuks. Alternatiivselt palus hageja tuvastada, et ringkonnakohtu määruse resolutsiooni

tuleb tõlgendada selliselt, et hageja juhatust kohustatakse võimaldama kostjal dokumentidega

tutvuda juhul, kui need on olemas ning juhatusel on nendele ligipääs.

7. Esmalt lahendab kohus hageja nõude tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Hageja nõude

aluseks on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib

esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks,

eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei

mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kuivõrd täitemenetlus on alustatud

kohtulahendi alusel, tuleb käesoleval juhul juhinduda ka TMS § 221 lg-st 2, mis piirab oluliselt

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist. TMS § 221 lg 2 kohaselt on käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus,

millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

8. Hageja hinnangul tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks eelkõige sellepärast, et hageja on

täitnud täitedokumendi võimaldades kostjal kohtuväliselt ja kohtumenetluse käigus

ringkonnakohtu 08.04.2021 määruses väljatoodud dokumentidega tutvuda. Asja materjalidest

nähtuvalt saatis hageja juhatuse liige kohtutäiturile 22.06.2022 kirja, millele olid lisatud

täitedokumendis märgitud dokumendid (I kd, tl 17–60). Kohtumenetluse käigus edastas hageja

likvideerija 21.09.2023 kostja esindajale ringkonnakohtu määruses mainitud dokumendid

ulatuses, milles likvideerijal õnnestus andmed koguda (II kd, tl 46–93).

Kostja seisukoht, et likvideerija poolt kostja esindajale dokumentide saatmist ei saa lugeda

täitedokumendi nõuetekohaseks täitmiseks, kuna likvideerija edastas dokumendid isikule, kes ei

esinda kostjat praeguses vaidluses, on alusetu. Ringkonnakohtu määruse järgi on hagejal

kohustus võimaldada kostjal kohtulahendis mainitud dokumentidega tutvuda. Ringkonnakohus ei

määranud lahendi täitmist sellisel viisil, et hagejal on kohustus võimaldada kostjal kindla

esindaja vahendusel dokumentidega tutvuda. Kostjal võib olla mitu lepingulist esindajat ja kui

üks neid saab enda käsutusse kohtulahendis väljatoodud dokumendid, saab täitedokumendi

täidetuks lugeda. Kohtule on esitatud advokaat Marta Lemberi 11.07.2023 kiri hageja

likvideerijale (II kd, tl 45). Kirjas esitleb advokaat ennast kostja esindajana ja palub likvideerijal

täita ringkonnakohtu määrus. Edastades 21.09.2023 kirjaga kostja advokaadist esindajale palutud

dokumendid on likvideerija täitedokumendi täitnud. Ka kostja lepingulisel esindajal praeguses

asjas on võimalik likvideerija 21.09.2023 edastatud dokumentidega tutvuda, kuna vastavad

materjalid sisalduvad toimikus. Seega on hageja võimaldanud kostjal ka praeguse lepingulise

esindaja vahendusel täitedokumendis märgitud materjalidega tutvuda.

9. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja seisukoht täitedokumendi täitmise osas on olnud

vastuoluline. Näiteks kohtutäituri 29.06.2022 kirjast võlgnikule nähtub, et sissenõudja hinnangul

on edastamata ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-des 4.6.1–4.6.5 ja p-s 4.6.9 märgitud

dokumendid (I kd, tl 60-61). Sellest järeldub, et kostja hinnangul on täidetud kohtumääruse

resolutsiooni p-d 4.6.6–4.6.8. Praeguses asjas 19.02.2024 toimunud istungil asus kostja väitma,

et täitedokument on täies ulatuses täitmata (19.02.2024 kohtuistungi protokoll, ajalõik 00:10:14

(II kd, tl 34–39). Seejärel selgitas kostja, et ringkonnakohtu määrus on osaliselt täidetud (kostja

22.04.2024 menetlusdokumendi p-d 4.2–4.4; II kd, tl 120–122). Esitades vastuolulisi väiteid

täitedokumendi täitmise kohta ei kasutanud kostja kohtu hinnangul menetlusõigusi heauskselt.

10. Kostja avaldas, et tema on saanud 2023. a detsembris ehk enne täitemenetluse algust kätte

ringkonnakohtu 08.04.2021 määruse resolutsiooni p-s 4.6.6 (korteriomandi Pärnu mnt

36/Roosikrantsi 23, Tallinn võõrandamisleping), p-s 4.6.7 (korteromandi Roosikrantsi 9-5,

Tallinn võõrandamisleping) ja p-s 4.6.8 (korteriomandi Roosikrantsi 9-G6, Tallinn

võõrandamisleping) märgitud dokumendid (kostja 22.04.2024 menetlusdokumendi p 4.2 (II kd,

tl 120–122). Samas nähtub kohtule esitatud kohtutäituri 29.06.2022 ettepanekust võlgnikule, et

kostja palus kohtutäituril täita ringkonnakohtu määrust täies ulatuses, s.t ka kohtulahendi

resolutsiooni p-de 4.6.6–4.6.8 osas (I kd, tl 62-63). Kohus leiab, et kostja, paludes täituril pöörata

täitmisele täitedokument ka selles osas, milles mainitud dokumendid olid juba kostja valduses,

on käitunud pahatahtlikult. Kohtumenetluse käigus edastas hageja likvideerija 21.09.2023 kostja

esindajale ringkonnakohtu 08.04.2021 määruse resolutsiooni p-des 4.6.6, 4.6.7 ja 4.6.8 mainitud

dokumendid (II kd, tl 46–93). Seega on ringkonnakohtu määruse p-d 4.6.6, 4.6.7 ja 4.6.8 täidetud

ja selles osas tunnistab kohus sundtäitmise lubamatuks TMS § 221 lg 1 alusel.

11. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja esitanud ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-s

4.6.1 (käibeandmik), p-s 4.6.3 (kassaraamatu väljavõtted), p-s 4.6.4 (ostureskontro) ja p-s 4.6.5

(müügireskontro) märgitud dokumente. Hageja on praeguses menetluses põhjendanud

dokumentide esitamata jätmist selliselt, et need asuvad villas Prantsusmaal või et vastavaid

dokumente ei ole olemas olnud. Kohus toob välja, et ringkonnakohus on hageja viidatud väiteid

juba 08.04.2021 määruse p-des 12.1, 12.4, 12.5, 12.6 käsitlenud ja leidnud, et need on alusetud (I

kd, tl 6–16). Kohtu hinnangul ei saa hageja TMS § 221 lg 2 alusel põhjendada sundtäitmise

lubamatust samade väidetega, milliseid kohus oli tsiviilasjas nr xxxx käsitlenud. Lisaks

tuginevad hageja selgitused käsitletavate dokumentide esitamise võimatuse kohta hageja

juhatuse liikme poolt hageja likvideerijale 19.03.2024 edastatud kirjalikule seletusele (II kd, tl

99-100). Kohus leiab, et hageja juhatuse liikme kirjalik seletus ei ole TsMS § 229 lg 2 esimese

lause kohaselt tõend. Kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud

(RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379, p 21; RKTKo 17.06.2021, 2-16-17491, p 15.5). Seetõttu ei

arvesta kohus hageja juhatuse liikme 19.03.20224 kirjalikku seletust.

12. Pärast täitedokumendi tegemist ilmnenud uue asjaoluna tõi hageja välja, et tal ei ole võimalik

ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-des 4.6.1, 4.6.3, 4.6.4 ja 4.6.5 märgitud dokumente

esitada sellepärast, et Prantsuse villas, kus dokumendid võisid asuda, toimus tulekahju. Oma

väite kinnitamiseks esitas hageja 11.03.2021 ja 13.03.2021 ajaleheartiklid (II kd, tl 15–18; tõlge

II kd, tl 24–27). Kohus leiab, et viidatud väide ei anna alust tunnistada sundtäitmine lubamatuks.

Esiteks tõendamata on, et vaidlusalused dokumendid asusid villas. Teiseks nähtub hageja

selgitustest, et tulekahju hävitas osa esimesest korrusest (hageja 24.01.2023 menetlusdokumendi

p 2.1.5 (II kd, tl 1–3). Tõendatud ei ole aga see, et dokumendid asusid tulekahjust kahjustada

saanud villa esimesel korrusel.

13. Hageja avaldas, et sundtäitmine tuleks lubamatuks tunnistada sellepärast, et

raamatupidamisdokumendid asuvad villas Prantsusmaal ja villa on kostja valduses. Oma väite

tõendamiseks esitas hageja 26.05.2022 kohtuistungi protokolli tsiviilasjas nr xxxx. Viidatud

istungil andis perioodil 24.01.1997 kuni 20.01.2020 hageja juhatuse liikmeks olnud T. M. ütlusi,

mille järgi elab kostja villas ja annab seda üürile. Lisaks avaldas T. M., et kõik

raamatupidamisdokumendid, mis puudutavad villat, hoiti villas (I kd, tl 71–76). Hageja on ka

esitanud väljavõtte Prantsusmaa äri- ja maksuregistrist, millest nähtuvalt on hagejal Prantsusmaal

tegevusluba möbleeritud kinnisvara lühiajaliseks üürimiseks (II kd, tl 14-15). Hinnates T. M.e

ütlusi ja väljavõtet Prantsusmaa äri- ja maksuregistrist kogumis on usutav, et hageja

raamatupidamisdokumendid võisid villas asuda. Samas T. M. selgitus, et kõik

raamatupidamisdokumendid, mis puudutavad villat, hoiti villas, on nii ebamäärane, et sellega ei

ole võimalik lugeda tõendatuks, et villas asusid ka ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-des

4.6.1, 4.6.3, 4.6.4 ja 4.6.5 märgitud dokumendid.

14. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et sundtäitmise ringkonnakohtu määruse resolutsiooni

p-de 4.6.1, 4.6.3, 4.6.4 ja 4.6.5 osas saaks tunnistada lubamatuks sellepärast, täitemenetluse

läbiviimine viidatud osas on vastuolus hea usu põhimõttega (vt RKTKo 12.12.2018, 2-17-9391,

p 16). Kohus jätab rahuldamata hageja nõude tunnistada sundtäitmine lubamatuks

ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-de 4.6.1, 4.6.3, 4.6.4 ja 4.6.5 osas.

15. Asjaolu, et hageja on esitanud kohtule äriühingu 2018. a ja 2019. a majandusaasta aruanded

(II kd, tl 105–114), ei ole praegu oluline. Täitedokumendiga ei kohustatud hageja juhatust

võimaldama kostajal majandusaasta aruannetega tutvuda. Hageja ei ole selgitanud, millise

täitedokumendi punkti saaks aruande esitamisega täidetuks lugeda.

16. Hageja hinnangul on ta täitnud ringkonnakohtu määruse 08.04.2024 resolutsiooni p-i 4.6.2

esitades kostjale äriühingu pangakontode väljavõtted. Hageja likvideerija edastas 21.09.2023

kostja esindajale hageja AS-s Xxxx avatud konto väljavõtte (II kd, tl 46, tl 65–93). Arvestades

asjaolu, et pangakonto väljavõtte on esitanud erapooletu isik (likvideerija) on andmed

usaldusväärsed. Sellega saab kohtu hinnangul lugeda täitedokument täidetuks hageja Eestis

asuvate kontode osas. Kostja väide, et ebaselge on, kas konto asusid vaid AS-s Xxxx, ei anna

alust asuda seisukohale, et hagejal on Eestis veel pangakontosid. Kostja ei ole vastupidist

põhjendanud ega tõendanud. Kohus leiab, et ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 4.6.2 on

täidetud Eestis asuvate pangakontode esitamise osas ja selles osas tunnistab kohus sundtäitmise

lubamatuks TMS § 221 lg 1 alusel.

17. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 08.04.2024 määruse p-s 12.3, et hageja juhatusel tuleb

kostjal võimaldada äriühingu võimalike välisriigi pankades avatud kontode väljavõtetega tutvuda

(I kd, tl 6–16). Seega on kostjal ringkonnakohtu määruse p-i 4.6.2 järgi õigus tutvuda hageja

välisriikide pankades asuvate pangakontode väljavõtetega. Kostja väitel on hagejal konto

Prantsusmaa pangas (kostja 22.04.2024 menetlusdokumendi p 4.2 (II kd, tl 120–122);

19.02.2024 kohtuistungi protokoll, ajalõik 00:31:07 (II kd, tl 34–39). 19.02.2024 kohtuistungil

selgitas hageja esindaja, et äriühingu juhatuse liikmed on vanad inimesed, kes elavad mujal ja

seetõttu ei saa nad konto väljavõtteid küsida (19.02.2024 kohtuistungi protokoll, ajalõik

00:37:30–00:37:37 (II kd, tl 34–39). Hageja juhatuse liikme vanus ei anna alust jätta

ringkonnakohtu määrus täitmata ning mitte küsida Prantsusmaa krediidiasutuselt pangakonto

väljavõtet. Hageja ei ole tõendanud, et tema juhatus on teinud kõik võimaliku selleks, et saada

Prantsuse pangas avatud konto väljavõte. Lisaks peetakse kontot elektrooniliselt ja seetõttu ei ole

konto väljavõtte esitamise seisukohalt asjakohased hageja väited, et raamatupidamisdokumendid

võisid prantsuse villasse jääda. Seega tuleb jätkata ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-i

4.6.2 täitmist hageja välisriigi pankades asuvate kontode väljavõtete esitamise osas. Kohus ei ole

tuvastanud asjaolusid, et sundtäitmise käsitletud osas saaks tunnistada lubamatuks sellepärast, et

täitemenetluse läbiviimine on vastuolus hea usu põhimõttega. Käsitletud osas jätab kohus

rahuldamata hageja nõude tunnistada sundtäitmine lubamatuks.

18. Hageja hinnangul on ta osaliselt täitnud ringkonnakohtu määruse 08.04.2024 resolutsiooni p-i

4.6.9 esitades krediidi- ja laenulepingud, milles hageja on krediidi- või laenusaaja. Viidatud

punkti täitmiseks on likvideerija esitanud 21.09.2023 kostja esindajale andmed selle kohta, et

Osaühingul Magnon oli väidetav kohustus Gibraltaril registreeritud Peerwi Invest Ltd ees,

millest tulenevad nõuded loovutati VFM Invest OÜ-le ja mis hiljem täideti (II kd, tl 46). Kohus

leiab, et ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 4.6.9 on täidetud likvideerija poolt esitatud

andmete osas ja selles osas tunnistab kohus sundtäitmise lubamatuks TMS § 221 lg 1 alusel.

19. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 08.04.2024 määruse p-s 12.9, et hagejal peavad seadusest

tulenevalt krediidi- ja laenulepingud minimaalselt olemas olema. Äriühingul tuleb kostjale

esitada ka need lepingud, mille säilitamiseks ta seadusest tulenevalt kohustatud ei ole, kuid mis

tal sellele vaatamata on olemas või millele tal on ligipääs (I kd, tl 6–16). Hageja ei ole praeguses

menetluses tõendanud, et peale likvideerija poolt kostjale esitatud andmete, ei ole äriühing muid

krediidi- ja laenulepinguid sõlminud või et vastavaid lepinguid ei ole objektiivsetel võimalustel

võimalik esitada. Seega tuleb jätkata ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-i 4.6.9 täitmist

muus osas, kui likvideerija poolt kostjale esitatud andmed. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et

sundtäitmise käsitletud osas saaks tunnistada lubamatuks sellepärast, et täitemenetluse

läbiviimine on vastuolus hea usu põhimõttega. Käsitletud osas jätab kohus rahuldamata hageja

nõude tunnistada sundtäitmine lubamatuks.

20. Hageja juhatuse hinnangul on tal õigus keelduda kostjale ÄS § 166 lg 2 alusel dokumentide

esitamisest, kuna on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju äriühingu huvidele (hageja

24.01.2023 menetlusdokumendi p 2.1.6 (II kd, tl 1–4), 23.05.20224 menetlusdokumendi p 3.7 (II

kd, tl 133-134). Kohus toob välja, et ringkonnakohus on 08.04.2021 määruse p-des 14–14.3

hageja samasisulist väidet käsitlenud ja leidnud, et see ei anna alust mitte võimaldada kostjal

dokumentidega tutvuda (I kd, tl 6–16). Kohus leiab, et ka praeguses asjas ei ole hageja

tõendanud, et kui kostja on dokumentidega tutvunud, asub ta hagejale kahju tekitama. Kui kostja

on hagejale kahju tekitanud või tulevikus tekitab, saab hageja kostjalt tekitatud kahju hüvitamist

nõuda. Hagejal ei ole ÄS § 166 lg 2 alusel õigust keelduda kostjale dokumentide esitamisest.

Hageja väide ei anna põhjust tunnistada sundtäitmine lubamatuks sellepärast, et täitemenetluse

läbiviimine oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

21. Kohus on eelnevalt otsustanud, et täitemenetlust tuleb osaliselt jätkata. Seega tuleb kohtul

osas, milles täitemenetlus jätkub (ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-d 4.6.1, 4.6.2

(äriühingu välisriigi pankades avatud kontode väljavõtete esitamise osas), 4.6.3 (kassaraamatu

väljavõtted), 4.6.4 (ostureskontro), 4.6.5 (müügireskontro) ja 4.6.9 (andmete osas, millised

hageja likvideerija ei ole kostjale esitanud), lahendada hageja alternatiivne tuvastusnõue. Hageja

palus tuvastada, et ringkonnakohtu määruse resolutsiooni tuleb tõlgendada selliselt, et hageja

juhatust kohustatakse võimaldama kostjal dokumentidega tutvuda juhul, kui need on olemas ning

juhatusel on nendele ligipääs. Hageja palus märkida, et äriühingu juhatust ei saa kohustada

võimaldama kostjal tutvuda dokumentidega juhul, kui neid ei ole olemas ja/või hageja juhatusel

puudub nendele ligipääs.

22. Hageja alternatiivse nõude aluseks on TsMS § 368 lg 2, mis sätestab, et täitemenetluses

täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada

hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi

konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi

selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel

tekkinud vaidlus.

23. Tuvastushagi esitamiseks peab hageja põhistama õiguslikku huvi. Kohtupraktikas

selgitatakse, et TsMS § 368 lg 2 järgse hagi esitamiseks piisab sellest, kui hageja põhistab, et

täitedokumendi täitmiseks on algatatud täitemenetlus, mille toimingute tegemisel on tekkinud

vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel või kohtutäituriga selle üle, kuidas täitmine peab toimuma

(RKTKo 28.04.2010, 3-2-1-31-10, p-d 20 ja 26).

24. Kohus leiab, et ringkonnakohtu määruse resolutsioon on piisavalt selge ja täidetav lahendi

muu tekstita. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja ning kostja ja kohtutäituri vahel tekkinud

vaidlust selle üle, kuidas täitmine peab toimuma. Vaidlus on tekkinud sellepärast, et hageja ei ole

täitedokumenti täitnud. Eeltoodust nähtuvalt ei ole hagejal TsMS § 368 lg 2 alusel õiguslikku

huvi tuvastushagi esitamiseks. Kohus jätab hageja alternatiivse nõude läbi vaatamata TsMS §

423 lg 2 p 2 alusel, sest hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud huvi kaitseks.

25. Kohus rahuldab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi osaliselt ning jätab tuvastushagi

rahuldamata. Kuigi hagi rahuldamata jätmisel reguleerib kulude jaotust TsMS § 168, peab kohus

võimalikuks jaotuda kulusid arvestades sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamise

lõpptulemust, kuna vaidluse põhikese on seotud täitemenetluse lõpetamisega. Kohus arvestab ka

seda, et kostja pöördus kohtutäituri poole taotlusega alustada täitemenetlust olukorras, kus tema

valduses oli osa täitedokumendiga väljanõutud dokumente (otsuse p 10). Seega ei olnud hagejal

muud võimalust tagada oma õiguste kaitse, kui esitada hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks ka nende dokumentide osas, mis olid kostja valduses enne täitemenetluse algust.

Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud

poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

26. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik