3-24-307/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2024. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-307

Haldusasi

X kaebus Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon MTÜ 04.12.2023

otsuse nr 6 ja 12.01.2024 vaideotsuse nr ST1 tühistamiseks

ning kohustamiseks anda kaebajale sotsiaaltöötaja kutse tase 7

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, volitatud esindaja

Fredy Bogomolov

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 20.11.2024 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 01.10.2023 Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonile sotsiaaltöötaja kutse taotlemise avalduse

tase 7 taastõendamiseks (dtl 214).

Eesti Sotsiaaltöö Assotsatsiooni hindamiskomisjon hindas 24.-25.10.2023 sotsiaaltöö kutse taotlejaid,

sh X taotlust sotsiaaltöötaja kutse, tase 7, sotsiaaltöö eakatega, taastõendamiseks (dtl 123).

Hindamiskomisjon leidis X kohta järgmist (dtl 125):

Taotleja kirjutab uuesti kohustusliku kompetentside osa, kuid tasemel 6. Taotleja tunnistas

vestlusel, et ei olnud taastõendamise nõuetest aru saanud, kuid hindamiskomisjon on veendunud,

et vajalikud teadmised sotsiaaltöös ning viimasel viiel aastal praktilised kogemused sotsiaaltöö

tasemel 6 on taotlejal olemas. Samas peab taotleja neid ka piisavalt kirjalikult väljendama.

Vestlusel rõhutas taotleja korduvalt, et tema professionaalse tegevus on seotud eelkõige

klienditööga ning vahetul suhtlusel klientidega, kuid see ei ole piisav sotsiaaltöötaja tase 7

taotlemiseks/taastõendamiseks.

Spetsialiseerumist sotsiaaltöö eakatega ei ole võimalik taotlejal taastõendada, kuna kirjalikust

analüüsist selgus, mis sai kinnitust ka vestlusel, et taotleja on vahetanud töökohta ning viimastel

aastatel puudub regulaarne professionaalne kokkupuude sotsiaaltöö eakatega kõigi erinevate

aspektidega.

Hindamiskomisjon tegi ettepaneku: Taotleja esitab uue eneseanalüüsi sotsiaaltöötaja kutse tase 6

kohustuslike kompetentside hiljemalt 8. detsembriks. Komisjon viib läbi uue kirjaliku hindamise ja

1(10)

täidab ära uuesti täiendatud eneseanalüüsi põhjal hindamisvormi H1. Taotlejat vestlusvooru teist

korda ei kutsuta. Taotlejale ei anta kutse sotsiaaltöötaja tase 6, juhul kui taotleja ei esita tähtaegselt

uut eneseanalüüsi või kirjaliku eneseanalüüsi uuel hindamisel jäävad osad kohustuslikud

kompetentsid tõendamata.

Eneseanalüüsi hindamislehe (dtl 127jj) kohaselt sai taotleja nõutavast vähem punkte valdkondades

B.3.4. – klienditöö, B.3.5. – töö gruppidega, B.3.6. – teavitus- ja ennetustöö, kogukonna

aktiveerimine, B.3.7. – spetsialistide võrgustiku loomine, hoidmine ja tugevdamine, B.3.8. –

sotsiaalvaldkonna arendamine ning spetsialiseerumisega valitud kompetentsis B.3.12 – sotsiaaltöö

eakatega.

2. Kutsekomisjoni 15.11.2023 protokollis nr 5 (dtl 133) on leitud, et taotleja esitab uue eneseanalüüsi

sotsiaaltöötaja kutse tase 6 kohustuslike kompetentside kohta hiljemalt 8. detsembriks. Komisjon viib

läbi uue kirjaliku hindamise ja täidab ära uuesti täiendatud eneseanalüüsi põhjal hindamisvormi H1.

Taotlejat vestlusvooru teist korda ei kutsuta. Taotlejale ei anta kutse sotsiaaltöötaja tase 6, juhul kui

taotleja ei esita tähtaegselt uut eneseanalüüsi või kirjaliku eneseanalüüsi uuel hindamisel jäävad osad

kohustuslikud kompetentsid tõendamata.

Kutsekomisjoni 04.12.2023 koosoleku protokolli nr 6 kohaselt vastas taotleja ettepanekule järgmist:

Palun edastada dokument tase 7 mitte määramise kohta, mida soovin asuda vaidlustama. Ma ei

nõustu tase 6 taotlemisega nagu Teie saadetud kiri seda pakub.

3. Kutsekomisjon otsustas sama protokolliga (dtl 135) mitte anda Xle kutset sotsiaaltöötaja, tase 7,

spetsialiseerumine „Sotsiaaltöö eakatega“. Otsuse põhjendused (dtl 137 jj):

-

B.3.2 Teenuste korraldamine ja osutamine. Tõendamata jäi, et taotleja oleks koostanud

ekspertarvamusi teenuste osas. Taotleja kirjeldab eestkoste protsessides sotsiaaltöötajana kohtule

arvamuste koostamist või iseloomustuste kirjutamist, kuid see erineb oluliselt ekspertarvamuste

kirjutamisest teenuste osas.

-

B.3.5 Töö gruppidega. Grupitöö kompetents jäi tõendamata, sest ei selgunud, kas taotlejal on

grupitöö läbiviimise praktiline kogemus sotsiaaltöö mõttes. Huviringidesse suunamist ja

supervisioonigrupis osalemist ei saa võrdsustada grupitöö läbiviimise kogemusega sotsiaaltöös.

-

B.3.6 Teavitus- ja ennetustöö, kogukonna aktiveerimine. Selgus, et teavitus- ja ennetustööga

tegeleb taotleja asutuse klientide, nende lähedaste ja muude üksikisikute tasandil, kuid tegevus

kogukonna ja ühiskonna tasandil on minimaalselt kirjeldatud, pidades silmas just professionaalse

sotsiaaltöö konteksti.

-

B.3.7 Spetsialistide võrgustiku loomine, hoidmine ja tugevdamine. Taotleja küll osaleb/planeerib

võrgustikutööd klienditöö tasandil, kuid tase 7 eeldab nii meeskonna juhtimist kui ka võrgustike

juhtimist, mis ei ole seotud konkreetsete klientidega.

-

B.3.8 Sotsiaalvaldkonna arendamine. Taotlejal on küll võimalust avaldada arvamust ja anda

sisendit oma asutuse tasandil, kuid taotlejal puudub valdkonna arendamise juhtimise/algatamise

kogemus, samuti ei ole valdkonna arendamine ja poliitika protsessides osalemine taotleja

tööülesanne.

-

B.3.12 Sotsiaaltöö eakatega. Spetsialiseerumist sotsiaaltöö eakatega ei ole võimalik taotlejal

taastõendada, sest kirjaliku analüüsi põhjal ja ka vestlusel selgus, et taotleja on vahetanud töökohta

ning viimastel aastatel puudub tal regulaarne professionaalne kokkupuude sotsiaaltöös eakatega

kõigi kutsestandardis toodud aspektidega. Taastõendamisel tuleb ka spetsialiseerumiste valikul

tõendada professionaalset tegevust ja enesearengut valitud valdkonnas. Hindamiskomisjon hindas

kutse taotleja kompetentsust, mis on kutseseaduse mõistes edukaks kutsetegevuseks vajalik

teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum. Sotsiaaltöö kutse taotlemisel on oluline

omandatud haridus, teoreetilised teadmised, praktiline töökogemus ja ka kutsetööks sobivad

hoiakud. Taastõendamisel on fookuses peamiselt viimase viie aasta professionaalne töökogemus ja

areng.

2(10)

Põhjenduses on ka väljatoodud peamised erinevused tase 6 ja tase 7 kutsestandardi tegevusnäitajates,

millest on asjakohased järgmised:

-

Ekspertarvamuste koostamine ja esitamine. Koostab oma ametikohast ja/või professionaalsest

kompetentsusest lähtudes ekspertarvamusi teenuste kohta.

-

Grupitöö ettevalmistamine. Kliendi olukorra hindamisel tunneb ära probleemid, mis on

lahendatavad või leevendatavad grupitöö abil; motiveerib klienti grupitöös osalema; loob

grupitööks tingimused.

-

Grupitöö läbiviimine. Algatab grupi, sh valib klientide probleemidele vastava grupitüübi ja

meetodid; viib läbi grupitööd, kasutades grupi ressursse liikmete abistamiseks; juhib

grupiprotsesse; lõpetab grupitöö, viies läbi lõpetamisrituaalid, sh annab liikmetele tagasisidet, teeb

grupitööst kokkuvõtte; dokumenteerib grupitöö protsessi vastavalt organisatsiooni nõuetele.

-

Kogukonna aktiveerimine. Kaardistab ja edendab kogukonna sotsiaalset kapitali; teeb koostööd

meediaga, selgitades probleeme ja kajastades edulugusid.

-

Võrgustiku juhtimine. Juhib võrgustiku tööd; korraldab võrgustikukohtumisi, kaasates kõiki

vajalikke osapooli; koostab ja edastab kohtumiste kokkuvõtted kokkulepitud viisil.

-

Osalemine poliitikakujundamise protsessis. Osaleb poliitikamuudatuste ettevalmistamisel ja

väljatöötamisel, tehes ettepanekuid strateegiadokumentide ja eelnõude osas.

4. Vastustaja 12.01.2024 vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata (dtl 15):

-

Sotsiaaltöötaja kutse ei ole tähtajatu ja see kehtib 5 aastat. Kutse taastõendamisel tuleb oma

pädevused eneseanalüüsis selgelt välja tuua, et hindamiskomisjonil oleks võimalik kompetentsust

hinnata. Selleks on võimalik kasutada eneseanalüüsi vormi, nagu vaide esitaja ka tegi, või ka ilma

vormi kasutamata.

-

Hindamiskomisjon ei pea hindamisel lähtuma 5 aastat tagasi tehtud hinnangust. Taastõendamisel

hinnatakse pädevusi uuesti.

-

Esitatud materjalidest lähtuvalt leidis kutsekomisjon, et vaide esitaja võiks taotleda kutset tasemel

6. -

Praeguses voorus kutse mittesaamine ei tähenda seda, et kutse taotleja peaks sotsiaalvaldkonnas

töötamisest loobuma.

5. X esitas 01.02.2024 kaebuse (täiendatud 25.06.2024 ja 23.09.2024) Eesti Sotsiaaltöö

Assotsiatsioon MTÜ 04.12.2023 otsuse nr 6 ja 12.01.2024 vaideotsuse nr ST1 tühistamiseks ning

kohustamiseks anda kaebajale sotsiaaltöötaja kutse (7. tase).

1. Vastustaja on kirjeldanud kutse taastõendamise protsessi väga pinnapealselt, millega on

sisuselgitus jäänud lahtiseks ning eri osapooltele mitmeti tõlgendatavaks. Kaebaja on

taastõendamise dokumendid esitanud ning seega taastõendamise eeltingimused nõuetekohaselt

täitnud. Kaebaja kasutas nõuetekohast eneseanalüüsi vormi.

2. Kaebaja on otsuses väidetavad puudulikud kompetentsid esmataotlemisel 2018. aastal edukalt

tõendanud. Kaebaja ei pidanud neid eneseanalüüsis taastõendama. Kutse taastõendamisel ei tehta

samas mahus kontrolli nagu kutse esmatõendamisel, vaid kontrollitakse taotleja reaalset

töökogemust ja enesetäiendamist. Vastustaja kinnitas, et kaebaja täitis formaalselt kutse andmise

korra p-i 2.3.2 nõuded.

3. Kuigi kutsestandardit on vahepeal uuendatud, on põhikompetentsid jäänud samasisuliseks ning

eakatega töö kompetents (B.3.12) oli 2018. a kehtinud kutsestandardi järgi tegevusnäitajate

põhjal sisutihedam kui hetkel kehtiva standardi järgi, kus kompetentsi tegevusnäitajaid on

vähemaks võetud.

4. Kaebaja on viimase 5 aasta jooksul 2018. a tõendatud kompetentse kasutanud ja arendanud.

Kaebaja töötas kuni 30.04.2019 nõustaja, tugiisiku, kogemusnõustajana ning alates 01.07.2020

sotsiaaltöötaja, rehabilitatsiooni koordinaatori, ISTE projekti koordinaatori, tugiisikuna. Lisaks

kuni 11.01.2019 töötas kaebaja sotsiaaltöötajana hooldekodus, mis lükkab ümber otsuse

põhjenduse, et kaebaja ei ole eakatega tööd viimase aasta kestel teinud. See töökogemus jääb

3(10)

viimase 5 aasta töökogemuse sisse (kutse taastõendamise taotluse esitas kaebaja 01.10.2023).

Kutsestandardis pole välja toodud töökogemuse ajalist piirangut viimase 5 aasta sees. Ka senine

valdkondlik töö MTÜ-s Sotsiaalne Kaasatus on sisaldanud lisaks tööd eakatega. Seda kinnitas

kaebaja ka vestlusel.

5. Ka ettepanekute tegemine finantsvahendite planeerimisel on olemasoleva kompetentsi

rakendamine. Seda on kaebaja viimase 5 aasta töös kasutanud.

6. Sotsiaaltöötajana kohtule arvamuse koostamine ja iseloomustuste kirjutamine on sisult

ekspertarvamus. Seega on kaebaja kompetents taastõendatud.

7. Kaebaja selgitas juba esmataotlemisel, kuidas ta on oma töös kliente grupitöödesse suunanud ja

neid motiveerinud. Samamoodi selgitas kaebaja enda kompetentsi valdkonna arendamise ning

spetsialistide võrgustiku loomise ja hoidmise ning ennetus- ja teavitustöö vallas.

8. Kui hindamisstandardis on selgitatud, et taastõendamisel on hindamismeetodiks ka vestlus, siis

kutse andmise korra järgi (p 3.1.2) on hindamismeetodiks vaid dokumentide, sh eneseanalüüsi

hindamine. Kuna hindamisstandard keskendub enamjaolt kutse esmataotlusele, on kujunenud

olukord, kus taastõendamise protsessi kirjeldus on jäänud kutsedokumentides teisejärguliseks ja

tähelepanuta ning hindamise protsessis ei tehta vahet esma- ja taastõendamisel. See seab kahtluse

alla selle, kas kutseandja võis kutse taastõendamisel arvestada läbi viidud hindamisvestlust.

9. Vastustaja ettepanek, et kaebaja esitaks taotluse tase 6 kutse saamiseks jääb selgusetuks, kuna

tegemist oleks esmataotlusega. Kaebajal ei ole võimalik tõendada madalamat kutsetaset.

10. Vastustaja on kaebajat kutse taastõendamise menetluses eksitanud. Vastustaja ei edastanud

kaebajale infot, et ta ei sobi 7. kutsetaset taastõendama.

6. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata.

1. Vastustaja möönab, et regulatsioon on puudulik. Kutse andja ei saa lisada hindamisprotsessi uusi

tingimusi, kuid saab olemasolevaid selgitada ja täpsustada, sh vahetute suuniste andmisega.

Olulisem on samas eneseanalüüsi sisuline pool, mitte lehekülgede arv.

2. Vastustaja jaoks on kõige olulisem tagada standardite ühene rakendatavus, järgides valdkonnas

väljakujunenud head tava. Nii on vastustaja pidanud oluliseks regulaarset töötamist

spetsialiseerumisega valdkonnas ning regulaarsuse hindamisel saab lähtuda eeltingimuseks

sätestatud 3-aastase töökogemuse kohustusest 5-aastase perioodi jooksul. Samas ei ole lähtutud

arvudest, vaid eneseanalüüsi ja vestluse kaudu vastavata kompetentside olemasolu tõendamisest.

3. Vaidlus on selle üle, kas kaebaja on sisuliselt viimase viie aasta jooksul vähemalt 3 aasta kestel

täitnud tööülesandeid, mis vastavad tase 7 kutsestandardis kirjeldatud kompetentsidele,

keerukusele. Käesoleval juhul ilmnes asjaolu, et kaebajal ei ole kõiki nõutavaid sotsiaaltöötaja,

tase 7 kompetentse, seega pole ta ka viimase viie aasta jooksul saanud neid hoida ja täiendada.

Varasem kutse andmise otsus ei ole uuel hindamisel hindamiskomisjoni jaoks siduv.

4. Kutset saab taastõendada vaid nende kompetentside osas, mis on tõendatud kutse esmataotlemisel.

Spetsialiseerumist sotsiaaltöö eakatega ei olnud kaebajal võimalik taastõendada. Viimastel aastatel

puudub kaebajal regulaarne professionaalne kokkupuude sotsiaaltöös eakatega kõikides erinevates

aspektides. Kaebaja nelja aasta tagune eelnev kogemus ei anna veendumust, et kaebajal on

kompetentsid olemas ja need on säilinud.

5. Sotsiaaltöötajana töötamisel on nõutav sotsiaaltöötaja, tase 6 kutse. Seega ei ole takistatud kaebaja

osalemine tööhõives sotsiaaltöötajana. Juhul kui kaebaja soovib sotsiaaltöötaja, tase 6 kutset, on

tal võimalus tulla järgmises voorus seda taotlema, esitades selleks kõik vajalikud dokumendid.

Kaebajal oli varasemalt sotsiaaltöötaja, tase 7 kutse, spetsialiseerumisega tööle eakatega. Varem

hinnati olulisemaks nõutava hariduse olemasolu, kuid praegu hinnatakse täpsemalt taotleja

vastavust igale kutsestandardis kirjeldatud kompetentsile.

6. Taastõendamisel peab taotleja keskenduma enda tegevuse viimasele viiele aastale, sealhulgas

tooma välja toimunud arengu ja muutused ning sellest tulenevalt võivad nii tase kui ka

spetsialiseerumised ja valitavad kompetentsid muutuda võrreldes esmataotlemisega (või eelmise

korraga).

4(10)

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kutse andmine on kutset taotleva isiku (taotleja) kompetentsuse kutsestandardis nimetatud

nõuetele vastavuse hindamine, mille tulemusena kantakse taotlejale antud kutse kutseregistrisse

(KutS § 15 lg 1). Kutse kandmine kutseregistrisse on kutsetunnistus (KutS § 21 lg 1), mis tõendab

isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele.

Kutse andmise korras määratletakse kutsetunnistuse kehtivusaeg (KutS § 16 lg 2 p 10). Kutset

omaval isikul on õigus kasutada kutsetunnistuse kehtivuse ajal kutsetunnistusel märgitud

kutsenimetust või selle lühendit ning esitleda end kompetentsena vastavalt antud kutsetasemele (KutS

§ 21 lg 2). Samuti on kutse andjal õigus tunnistada kutsetunnistus seaduses sätestatud juhtudel

kehtetuks (KutS § 22).

Eeltoodust tuleneb, et sõltumata kutsetunnistuse vormist (paberkandjal või elektroonilise kandena

registris) on kutsetunnistus piiratud kehtivusajaga, kui kutse andmise korras on nii sätestatud.

8. Vastustaja kutse andmise kord sotsiaaltöötaja kutsetele (dtl 64 jj, edaspidi ka KAK) punkt 6

sätestab, et kutsetunnistuse kehtivusaja alguse otsustab kutsekomisjon ning sotsiaaltöötaja, tase 7

põhikutse ja spetsialiseerumiste kutsetunnistus kehtib 5 aastat.

9. Kutse andmise korras peab sisalduma kutse taastõendamise tingimused ja kord (KutS § 16 lg 2 p

16).

KAK p 2.3.2 sätestab, et sotsiaaltöötaja, tase 7 kutse taastõendajale esitatavad nõuded on:

1) varasem sotsiaaltöötaja, tase 7 kutsekvalifikatsiooni olemasolu;

2) sotsiaaltöötaja kompetentsidega seotud täienduskoolituste läbimine 130 tunni ulatuses viimase 5

aasta jooksul;

3) vähemalt 3-aastane sotsiaaltöö alane töökogemus viimase 5 aasta jooksul.

KAK p 2.4. alapunkt 6 sätestab, et kõigi spetsialiseerumiste taastõendamisel esitatakse ka

eneseanalüüs: kuidas olete viimase 5 aasta jooksul enda kompetentse kasutanud ja arendanud;

spetsialiseerumise/valitava kompetentsi taastõendamisel tuua välja ka selle kasutamine.

Taastõendamisel on hindamismeetodiks dokumentide, sh eneseanalüüsi hindamine (KAK p 3.1.2).

Seega on kaebajal õigus selles, et kutse andmise kord ei näe ette vestluse läbiviimist, kuigi vastustaja

selgituste kohaselt on praktika teine (dtl 210). Eelnev ei too siiski tingimata kaasa kaebuse

rahuldamist, sest kohtule ei nähtu, et vestluse läbiviimine asetas kaebaja halvemasse positsiooni.

Vastupidi, vestlusel sai kaebaja enda kirjalikes dokumentides esitatut täiendavalt selgitada ning muu

hulgas leidis komisjon selle tulemusel, et kaebaja vastab tase 6 kutse nõuetele (dtl 9).

10. Kaebaja kutse ei ole jäänud taastõendamata põhjusel, et kaebaja on jätnud esitamata vajalikud

dokumendid. Kaebaja on esitanud eneseanalüüsi ja seda ka täiendanud.

Asjaolust, et kaebaja on esitanud eneseanalüüsi, ei tulene samas automaatselt kutse kvalifikatsiooni

sisuliselt taastõendatuks lugemine. Dokumentide esitamise järel toimub dokumentide, sh

eneseanalüüsi hindamine (KAK p 3.1.2).

11. Poolte vahel on vaidlus ennekõike selle üle, kas kaebaja pidi uuesti ehk taastõendama

kompetentse, mida ta tõendas edukalt juba 2018. aastal.

Õige pole kaebaja seisukoht, et ta ei pidanud enda esmataotlemisel tõendatud kompetentse uuesti

tõendama. Kutsetunnistuse kehtivuse ajalisest piirangust tuleneb, et kehtivusaja lõppedes ei saa isik

5(10)

tugineda enam sellele, et ta on vastavalt antud kutsetasemele kompetentne (vrdl KutS § 21 lg 2).

Vastupidiselt tõlgendades muutuks nii taastõendamine kui ka kutsetunnistuse kehtivuse instituut

sisutuks. Kuivõrd taotlejal tuleb tase 7 kutse säilitamiseks iga viie aasta tagant kutset taastõendada, ei

saa taotleja automaatselt eeldada, et tal ei tule uuesti tõendada ka neid kompetentse, mida ta tõendas

kutse esmasel taotlemisel. Kutse andmisel, ka selle taastõendamisel, tuleb hindamis- ja

kutsekomisjonil kontrollida, et taotleja kompetents vastab (endiselt) tase 7 kutse nõuetele. Seda ei saa

komisjon teha üksnes algse kutse taotlemise materjalide pinnalt, vaid taotlejal tuleb tõendada enda

kompetentsi ka selle ajaperioodi osas, mis jääb esmase kutse taotlemise ning taastõendamise vahele.

Ka taotleja töökogemuse ja enesetäiendamise kontrollimisel peavad need vastama sisuliselt

kutsestandardis sätestatud nõuetele. Isegi kui nõuded konkreetse kutsetaseme taastõendamisele on

võrreldes kutse esmataotlemisega ajas muutunud, ei saa taotleja eeldada, et ta saab ka kutse

taastõendamisel toetuda nendele samadele kompetentsidele, mille ta esitas kutse esmasel taotlemisel.

Kutse taastõendamisel tuleb lähtuda nendest nõuetest, mida sisaldab kehtiv kutsestandard. Nendega

tutvudes on taotlejal võimalik hinnata neid nõudeid, millele tase 7 kutsetunnistuse omaja peab

vastama ning planeerida enda tegevust vastavalt.

12. Seega sai ja pidigi vastustaja kaebaja kutse taastõendamise menetluse läbiviimiseks hindama

esitatud dokumente, sh eneseanalüüsi. Eneseanalüüsi hindamist eraldiseisva meetodina kinnitab

sõnaselgelt ka KAK p 3.1.2.

13. Vastustaja on tuginenud sellele, et kaebajal on täitmata järgmised kompetentsid:

-

B.3.2 Teenuste korraldamine ja osutamine.

-

B.3.5 Töö gruppidega.

-

B.3.6 Teavitus ja ennetustöö, kogukonna aktiveerimine.

-

B.3.7 Spetsialistide võrgustiku loomine, hoidmine ja tugevdamine.

-

B.3.8 Sotsiaalvaldkonna arendamine.

-

B.3.12 Sotsiaaltöö eakatega.

Kohus käsitleb nimetatud kompetentse ühekaupa.

13.1. Teenuste korraldamine ja osutamine

Vastustaja leidis, et tõendamata on, et kaebaja oleks koostanud ekspertarvamusi teenuste osas.

Taotleja kirjeldab eestkoste protsessides sotsiaaltöötajana kohtule arvamuste koostamist või

iseloomustuste kirjutamist, kuid see erineb oluliselt ekspertarvamusteste kirjutamisest teenuste osas

(dtl 137). Kutsestandard sätestab, et [kutse saaja] koostab oma ametikohast ja/või professionaalsest

kompetentsusest lähtudes ekspertarvamusi teenuste kohta (dtl 20, B.3.2 p 5). Tase 6 kutsestandardi1

alajaotus B.3.2. ekspertarvamuste koostamise pädevust ei sisalda.

Kaebaja on eneseanalüüsis (dtl 102) kirjeldanud hooldekodu klientidega kohtus käimist ehk seal

suuliselt oma hinnangu ehk ekspertarvamuse esitamist. Samuti on ta esitanud iseloomustusi laste

kohta. Vastustaja on aga läbivalt tuginenud sellele, et tegemist ei ole ekspertarvamusega teenuste

kohta. Sama märge on tehtud ka kaebaja eneseanalüüsi hindamislehele (dtl 128), kus teenused on

märgitud ära küsimärgiga. Ka kohus nõustub sellega, et konkreetse isiku kohta suuliselt istungil

hinnangu või kirjalikult iseloomustuse andmine ei ole võrreldav [sõltumatu isiku] ekspertarvamusega

mitte isiku, vaid teenuse enda kohta.

13.2. Töö gruppidega

Vastustaja leiab, et ei selgunud, kas kaebajal on grupitöö läbiviimise praktiline kogemus sotsiaaltöö

mõttes.

1 Kättesaadav: https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10991234

6(10)

Kutsestandard sätestab, et [kutse saaja] algatab grupi, sh valib klientide probleemidele vastava

grupitüübi ja meetodid; viib läbi grupitööd, kasutades grupi ressursse liikmete abistamiseks; juhib

grupi-protsesse; lõpetab grupitöö, viies läbi lõpetamisrituaalid, sh annab liikmetele tagasisidet, teeb

grupitööst kokkuvõtte; dokumenteerib grupitöö protsessi vastavalt organisatsiooni nõuetele (dtl 21,

B.3.5 p 2).

Tase 6 sotsiaaltöötaja kutsestandard grupitöö kompetentsi ei nimeta (vt eelnev viide).

Kaebaja on eneseanalüüsis toonud, et peamiselt eakatega töös on grupitöösse suunamine huviringides

osalemine, mis on eakatele oluline. Kaebaja kirjeldas samas ka grupitöö ettevalmistamist (dtl 106, p

3.5..). Grupitöö läbiviimisena on kaebaja kirjeldanud üksnes supervisiooni grupis osalemist, mitte

aga sellise grupitöö juhina läbiviimist (samas, p 3.5.2). Sama järelduse on teinud ka vastustaja, leides,

et huviringidesse suunamist ja supervisioonigrupis osalemist ei saa võrdsustada grupitöö läbiviimise

kogemusega sotsiaaltöös. Sama põhjendus on toodud ka eneseanalüüsi hindamislehel (dtl 130), kus

on toodud grupitöö läbiviimise kohta, et kaebaja kirjeldab seda teoreetiliselt või osaleja vaatest, kuid

mitte läbiviija või juhtimise kogemusena.

Kohus selgitab siinkohal, et grupitöö läbiviimise kompetents tasemel 7 eeldab just juhi rolli: juhib

grupiprotsesse; annab liikmetele tagasisidet, teeb grupitööst kokkuvõtte; dokumenteerib grupitöö

protsessi vastavalt organisatsiooni nõuetele. Kaebajal on ilmselgelt arusaam grupitöö olemusest ja

tähtsusest, kuid eneseanalüüsis ei avaldu sellekohane kogemus.

13.3. Teavitus- ja ennetustöö, kogukonna aktiveerimine

Vastustaja leiab, et tegevus kogukonna ja ühiskonna tasandil on professionaalse sotsiaaltöö

kontekstis minimaalselt kirjeldatud.

Kutsestandard sätestab (dtl 21, B.3.6), et [kutse saaja]:

1. teavitab avalikkust inimeste sotsiaalkaitse alastest õigustest ja kohustustest, toetuste, teenuste jm

abi saamise võimalustest, piirkonna sotsiaalkaitse arenguperspektiividest; selgitab avalikkusele

sotsiaaltöö eesmärke, põhimõtteid ja pädevuspiire; hoolitseb ajakohase teabe kättesaadavuse ja

mõistetavuse eest, arvestades adressaatide eripära;

2. kaardistab ja edendab kogukonna sotsiaalset kapitali; osaleb võrgustikutöös sotsiaalse sidususe

edendamiseks kogukonnas, kaasates koostööpartnereid erinevatelt elualadelt (nii juriidilisi kui

füüsilisi isikuid, sh mitteformaalseid liidreid ja vabatahtlikke); tutvustab koostööpartneritele

võrgustikutöö eesmärke ja võimalusi, algatab arutelusid probleemide ja arenguteede

sõnastamiseks; teeb koosööd meediaga, selgitades probleeme ja kajastades edulugusid;

3. määratleb võimalikud probleemid ja ennetustöö sihtgrupid, toetudes hindamisele,

kliendijuhtumiste statistikale ja uurimustele; koostab ja viib koostöös oma võrgustikuga ellu

ennetusprojekte;

4. kujundab vastastikuse abistamise õhkkonda ning algatab, toetab ja juhendab abivajajate ja nende

mitteformaalset aitamist naabruskonnas, toetudes kogukonna sotsiaalsele kapitalile;

5. võtab kasutusele ja arendab loovalt infotehnoloogial põhinevaid ja mobiilseid teenuseid

(teenindusbussid, sotsiaaltöötajate vastuvõtud külakeskustes või -raamatukogudes jne).

Tase 6 sotsiaaltöötaja kutsestandard ei sisalda eeltoodust järgimisi tegevusnäitajaid (sama

numeratsiooni järgides), mis peavad samas olema täidetud tase 7 korral:

1. hoolitseb ajakohase teabe kättesaadavuse ja mõistetavuse eest, arvestades adressaatide eripära;

2. kaardistab ja edendab kogukonna sotsiaalset kapitali; teeb koostööd meediaga, selgitades

probleeme ja kajastades edulugusid;

3. toetub probleemide ja ennetustöö sihtgruppide määratlemisel ka uurimustele; koostab ja viib

koostöös oma võrgustikuga ellu ennetusprojekte2;

2 Tase 6 sätestab üksnes: osaleb koostöös oma võrgustikuga ennetustöös

7(10)

4. /erisused puuduvad/;

5. /erisused puuduvad/.

Seega nähtub eeltoodust, et tasemel 7 lisandub ka laiem teavitustegevus, sh vastutus teabe

kättesaadavuse eest sõltuvalt sihtgrupist (p 1), koostöö meediaga (p 2) ning koos võrgustikuga

ennetustöös osalemise asendab selliste ennetusprojektide koostamine ja elluviimine.

Kaebaja on eneseanalüüsis toonud, et jagab klientidele infot võimalikult lihtsas keeles (dtl 106),

korraldas MTÜga pisema jooksuürituse, osaleb vabatahtlikuna spordiürituse korraldamisel (dtl 107)

ning on osutanud kogemusnõustamist kliendi ettepanekul ka kaubanduskeskuses. Eneseanalüüsi

täienduses on kaebaja selgitanud eraviisilist pöördumist kinnises sotsiaalmeedia grupis ja spetsialisti

soovitamist (dtl 119).

Kohus nõustub vastustaja tooduga, et kaebaja kirjeldused on minimaalsed, sealjuures osas, mis on

olnud kaebaja enda tegevuseks. Kaebaja saab ilmselgelt aru selle kompetentsi ja alakompetentside

tähtsusest, aga tema tegevusi on minimaalselt kirjeldatud. Kohus saab aru ka vastustaja väitest

professionaalse sotsiaaltöö konteksti kohta, et kaebaja on kahe kompetentsi juures kirjeldanud

spordiürituse korraldamist, kuid selle seos sotsiaaltööga jääb kaugeks.

Eneseanalüüsi hindamislehel (dtl 130) on toodud küsimustena, kuidas toimub info jagamine

avalikkuses; kogukonna aktiveerimine sotsiaaltöö kontekstis; mis on ennetustööks lisaks info

jagamisele ning mis on vastastikune abi ja selle korraldamine kogukonnas. Seega on juba hindamise

raames tekkinud küsimus, kuidas kaebaja seda kompetentsi praktikas rakendanud on.

13.4. Spetsialistide võrgustiku loomine, hoidmine ja tugevdamine

Vastustaja leiab, et tase 7 kutse eeldab tegevusi, mis ei ole seotud konkreetsete klientidega.

Kutsestandard sätestab (dtl 21, B.3.7) võrdluses tase 6 sotsiaaltöö kutsestandardiga (vt eelnev viide)

täiendavalt, et [kutse saaja]:

1. loob meeskonna, korraldab selle tööd; vajadusel kaasab uusi liikmeid;

2. aktiveerib võrgustiku liikmed omavahelisele koostööle;

3. juhib võrgustiku tööd; korraldab võrgustikukohtumisi, kaasates kõiki vajalikke osapooli; koostab

ja edastab kohtumiste kokkuvõtted kokkulepitud viisil.

Kaebaja eneseanalüüsis on toodud meeskonnatöö all vähesel määral selle koordineerimist (dtl 107),

kuid mitte meeskonna loomist. Võrgustiku aktiveerimisel on kaebaja kirjeldanud konkreetse

kliendiga seonduvalt hooldusplaaniks vajaliku tegevuste koordineerimist. Kaebaja on kirjeldanud

võrgustikukohtumisena konkreetse kliendi tõttu haiglasse kohtumisele minekut. Eneseanalüüsi

täienduses on kaebaja toonud võrgustiku- ja koostöö näitena ISTE projekti kohaliku omavalitsusega.

Selles raames toimuvad iganädalaselt telefoni teel arutelud. Rehabilitatsiooniteenuse raames on

kaebajal olnud koostöö väiksemate omavalitsustega. Vajadusel toimuvad ka võrgustikukohtumised

(dtl 120).

Vaidlusaluse kompetentsi pealkirja ja sisu arvestades nähtub kohtule, et silmas on peetud

spetsialistide, sh kolleegide ja muude võtmeisikute koostööd piirkonna inimeste vajadustest lähtuvalt

(vt p 2 sõnastus). Võtmeisikuteks ja kolleegideks ei saa pidada igakordse kliendiga tegeledes temaga

kokkupuutuvaid inimesi, vaid ilmselgelt on silmas peetud võrgustikutööd, mis edendab koostööd

vahetu kliendiga tegelemisest laiemalt. Sellisel võrgustikutööl võib olla igakordselt kliendiga

tegelemisel kasu (vajalikud kontaktid, kokkulepped, väljakujunenud protsessid), kuid tegemist ei ole

konkreetse kliendiga kindlal ajahetkel tegelevate isikute ringi koostöö koordineerimisega. Seega on

vastustaja, vaatamata seisukoha nappusele, jõudnud õige järelduseni.

8(10)

Eneseanalüüsi hindamislehel on samuti märgitud küsimustena, kas kaebaja loob ja aktiveerib või

ainult osaleb võrgustikus ning kas kaebajal on juhtimise kogemus. Märgitud on, et kaebaja ei kirjelda

võrgustiku juhtimise pädevust ei minevikus ega olevikus (dtl 130). Nagu ka vastustaja on haldusakti

põhjenduses toonud (dtl 137), eeldab tase 7 kutse andmine nii meeskonna kui ka võrgustiku juhtimist

ning sellelaadset tegevust kaebaja eneseanalüüsis ei nähtu.

13.5. Sotsiaalvaldkonna arendamine

Vastustaja leiab, et kaebajal puudub valdkonna juhtimise ja arendamise kogemus, mis ei ole ka tema

tööülesanne.

Kutsestandard sätestab (dtl 22, B.3.8) võrdluses tase 6 sotsiaaltöö kutsestandardiga (vt eelnev viide)

täiendavalt, et [kutse saaja]:

1. märkab uurimist vajavaid probleeme ja sõnastab uuringu lähteülesandeid; kasutab uuringutulemusi

oma töövaldkonna edendamiseks; tutvustab uuringutulemusi, nt esinedes koolituspäevadel ja

konverentsidel ning avaldades kirjutisi erialastes väljaannetes jm;

2. analüüsib [arengukavade ja tegevuskavade] täitmist;

3. osaleb poliitikamuudatuste ettevalmistamisel ja väljatöötamisel, tehes ettepanekuid

strateegiadokumentide ja eelnõude osas.

Kaebaja on eneseanalüüsis toonud, et ta ei ole uurimisprojektides osalenud ega uurimusi kavandanud;

ta on osalenud MTÜ arengukava koostamisel ega ole osalenud poliitika kujundamise protsessis (dtl

108 ja 121). Eneseanalüüsi täienduses on kaebaja poliitikakujundamise protsessis osalemisena

kirjeldanud Sotsiaalkindlustusameti hangitud projekti piloteerimist (dtl 121), kuid tegemist ei ole

strateegiadokumentide ja eelnõude osas ettepanekute tegemise ehk poliitikamuudatuste

ettevalmistamise ja väljatöötamise protsessis osalemisega. Ainuüksi piloteerimise käigus

ettepanekute tegemisest ei nähtu poliitikakujundamises osalemist. Eeltooduga tuleneb juba kaebaja

enda kirjeldusest, et tal vastav kompetents puudub. Ka eneseanalüüsi hindamislehel on toodud

sarnaselt, et kaebaja ei osale uuringutes ning poliitikakujundamise protsessis osalemist on hinnatud

1,3 punktiga 5-st võimalikust (dtl 131).

13.6. Sotsiaaltöö eakatega

Kaebaja on soovinud ka tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetentsina sotsiaaltööd eakatega.

Vastavaid tegevusnäitajaid kirjeldab kutsestandardi osa B.3.12 (dtl 24).

Vastustaja on leidnud, et kaebaja on vahetanud töökohta ning viimastel aastatel puudub tal regulaarne

professionaalne kokkupuude sotsiaaltöös eakatega kõigi kutsestandardis toodud aspektidega. Sellest

saab järeldada, et vastustaja hinnangul ei ole kaebajal täidetud KAK p 2.3.2. tingimus punktis 3 –

vähemalt 3-aastane sotsiaaltöö alane töökogemus spetsialiseerumisvaldkonnas viimase 5 aasta

jooksul.

Kaebaja on ka ise kaebuses kinnitanud, et ta töötas sotsiaaltöötajana hooldekodus kuni 11.01.2019

(dtl 4). Seega, kuivõrd kaebaja sai varasema kutse 2018. aastal, puudus kaebajal enam kui 3 aasta

kestel kokkupuude sotsiaaltöös eakatega. Kohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega KAK p 2.3.2 osas.

Kohtu hinnangul pole sättes mõeldud seda, et seal kajastatud nõue on täidetud juba siis, kui viimase 5

aasta jooksul on mingil (lühikesel) perioodil töötanud taotleja nõutaval alal. Kutsestandardi osa

B.3.12 on alapeatükis, mis reguleerib spetsialiseerumisega seotud kompetentse. Kui taotleja selle

valiku teeb, valib ta eelduslikult spetsialiseerumiseks selle valdkonna, milles ta on tegev. Seega on

põhjendatud nõuda taotlejalt ka selles konkreetses valdkonnas tegutsemist, sh vähemalt 3 aastat

viimase 5 aasta kestel (KAK p 2.3.2. alapunkt 3), sest vastasel juhul ei oleks võimalik tema

kompetentsi kontrollida. Kaebaja CV-st (dtl 216) ega eneseanalüüsist või selle täiendusest (dtl-d 108-

109 ja 121-122) ei selgu, et kaebaja tegeleks eakatega kutsestandardi osa B.3.12 mõttes.

9(10)

Ka enesehinnangu hindamislehel on märgitud eakatega töötamise kompetentsi osas läbivalt

küsimusena „minevik, aga praegu?“. Lisaks on toodud kokkuvõtva märkusena, et ei selgu, miks

kaebaja seda kompetentsi taotleb, kui ta hetkel selles valdkonnas ei tegele või vähemalt ei kirjelda

seda.

14. Kohus selgitab kokkuvõttes, et vastustaja hinnatud kompetentsidest nähtub läbivalt, et tasemel 7

sotsiaaltöötaja kutse andmiseks, erinevalt tasemest 6, ei piisa sotsiaaltöötaja igapäevatööst, vaid see

nõuab erialast täiendavat tunnustust, nt ekspertarvamuste koostamise näol, ning laiemalt juhtimise,

eestvedamise ja läbiviimise kogemust mitte üksnes osalejana, vaid liidri või juhi rollis. Samuti

hõlmab tase 7 kutse taotleja laiemat tegevust ühiskonnas, st väljaspool igakordset kliendiga

tegelemist. Kaebajal on arusaam nende kompetentside sisust, kuid kaebajal puudub nende osas

ennekõike isiklik kogemus, nagu nähtub läbivalt enesehinnangu hindamislehelt ja vastustaja

põhjendustest.

Kutse saaja kompetentsid võivad ajas muutuda, sh täieneda või rangemaks muutuda. Ainuüksi sellest,

et kaebaja varem kutse sai, ei saa järeldada õigustatud ootust, et tal on kutse alaliselt olemas. Seetõttu

ei oma ka tähtsust, kas kaebajale tulnuks esmatõendamisel jätta kutse andmata.

Kohus saab vastustaja soovitusest kaebajale taotleda tase 6 kutset aru nii, et hindamiskomisjon

otsustas olukorras, kus eneseanalüüsis jäid tõendamata nii kutse tase 7 erisused kui ka juba tasemel 6

olulised põhikompetentsid, kontrollida vestlusel põhikompetentside olemasolu. Hindamiskomisjon

veendus, et tase 6 kompetentsid on olemas ja taotleja rakendab neid käesoleval ajal igapäevatöös

professionaalse sotsiaaltöötajana (dtl 9). Sellises olukorras oli vastustaja soovitus, et kaebaja taotleks

kutse taset 6, kaebajat soodustav, mitte kahjustav.

Vastustaja otsus on kokkuvõttes õiguspärane ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.

15. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad seega kaebaja menetluskulud tema enda.

Vastustaja on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks (HKMS § 109 lg 1). Pikaaegse

kohtupraktika kohaselt ei mõisteta vastustaja kasuks välja menetluskulusid, kui vaidlus ei välju tema

põhitegevuse raamidest (vt nt Riigikohtu 10.01.2023 otsus nr 3-20-1280, p 15 ja seal viidatud

kohtupraktika). Praeguses asjas oli vaidluse all sotsiaaltöötaja tase 7 kutse taotlemisest keeldumise

otsus. Kutsetunnistuse väljastamine ning sellele eelneva menetluse läbiviimine on vastustaja

põhitegevus. Seega ei väljunud vaidlus vastustaja põhitegevuse raamidest ning taotlus

menetluskulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

10(10)