3-24-1355/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maarja Oras

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. oktoobril 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-1355

Haldusasi

Xi kaebus sunniraha rakendamise keelamiseks,

Kaitseressursside Ameti kohustamiseks tasutud sunniraha

tagastama ja kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja Olga Väina-Kesler

Vastustaja Kaitseressursside Amet, esindaja Elis Lõiv

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20. novembril 2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Amet (edaspidi KRA) tegi 15. augustil 2023 ettekirjutus-

hoiatuse nr 11-12.1/2023/5845, milles KRA selgitas, et kutsus Xit (edaspidi kaebaja)

22. mail 2023 terviseseisundi hindamisele, kuhu ta ei ilmunud ega esitanud ka

põhjendusi mitteilmumise kohta. Seetõttu väljastas KRA uue kutse ettekirjutuse

3-…

vormis ning kohustas kaebajat läbima terviseseisundi hindamise alljärgneval ajal ja

kohas: 25. jaanuaril 2024 kell 11:45 Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa

polikliinikus, I korrus, kab 1161, L. Puusepa 1a, Tartu. KRA hoiatas, et kui kaebaja

hindamisele ei ilmu, rakendatakse sunniraha 100 eurot. Samuti juhtis KRA tähelepanu,

et tal on õigus koostada ettekirjutusi ja määrata sunniraha korduvalt seni, kuni kaebaja

on täitnud kohustuse läbida terviseseisundi hindamine. Sunniraha tasumine ei vabasta

kaebajat kohustusest ilmuda terviseseisundi hindamisele. KRA palus lisainfo vajaduse

või küsimuste korral võtta ühendust kutsealuste osakonna kliendikonsultandiga, kelle

telefoninumber ja e-posti aadress olid lisatud. Ettekirjutuse õiguslikeks alusteks olid

kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 40 lg 1 p-d 4 ja 5, § 226 lg 1 p 2 ja lg 2 ning

asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) §-d 4, 7 ja 10.

2. KRA teatas kaebajale 14. veebruari 2024. a sunniraha rakendamise

teatisega, et on otsustanud nõuda temalt sunniraha 100 eurot. Sunniraha vabatahtliku

tasumise tähtajaks määrati 10 päeva teate kättesaamisest arvates, kusjuures tähtaega

hakatakse arvestama päevast, mil kaebaja on teatise kaitseväeteenistuse veebis vastu

võtnud või hiljemalt 30 päeva möödumisel teatise Eesti teabevärava kaudu

kättesaadavaks tegemisest arvates. KRA selgitas, et juhul, kui sunniraha ei tasuta

määratud tähtaja jooksul, edastab KRA täitekorralduse kohtutäiturile täitemenetluse

algatamiseks, millega kaasnevad täitemenetluse kulud ja kohtutäituri tasu.

KRA märkis, et kaebaja ei ilmunud 15. augusti 2023. a ettekirjutusega märgitud ajal tervise-

seisundi hindamisele ega esitanud vabandavaid asjaolusid mitteilmumise kohta. Sunniraha

rakendamise õiguslike alustena olid märgitud KVTS § 226 lg 1 p 3 ja lg 2, haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 40 lg 2, ATSS § 2 lg 1, § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 ning täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 2 lg 1 p 11.

3. X esitas 5. mail 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille nõueteks jäid

pärast puuduste kõrvaldamist keelata KRA 15. augusti 2023. a ettekirjutuse täitmata

jätmise eest sunniraha rakendamine, kohustada KRA-d tagastama tasutud sunniraha

100 eurot ning hüvitada 76 euro 25 sendi suurune kahju (kohtutäituri tasu).

Kaebaja märkis, et ei saanud terviseseisundi hindamisele ilmuda, sest polnud arstlikku komis-

joni ilmumise kohustusest teadlik. Kaebaja sai 15. augusti 2023. a ettekirjutusest teada alles

kohtutäituri käest 5. aprillil 2024 koos täitmisteatega. KRA ei saatnud seega ettekirjutust

kaebajale. Kuigi KVTS § 15 lg 2 annab KRA-le õiguse valida kättetoimetamise viis, on ta

selle valikul seotud HMS-ga. Haldusorganil on kõrgendatud kohustus veenduda, et teised

kättetoimetamise võimalused on ammendatud. HMS § 26 lg-d 1 ja 2 reguleerivad dokumendi

kättetoimetamist tähtkirjaga. Kuigi vastustaja teadis kaebaja elukoha aadressi, ei toimetanud ta

ettekirjutust sinna kätte. Seetõttu pole sunniraha määramine õiguspärane. KRA käitumine on

pahauskne.

Samuti rikkus vastustaja sunniraha rakendamise korda, jättes kaebaja sunniraha määramisest

enne kohtutäituri poole pöördumist teavitamata. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt HMS

§ 35 lg 1 p-st 2 ja § 40 lg-st 2 peab haldusorgan teavitama isikut sunniraha rakendamisest

pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha ATSS § 15 lg-s 1

sätestatud korras sissenõudmise alustamist (otsus asjas nr 3-3-1-72-14). KVTS ei sätesta

sellest erandit.

4. KRA esitas kaebusele 6. augustil 2024 vastuse, milles vaidles kaebusele vastu

ja palus selle jätta rahuldamata.

2(6)

3-…

KRA selgitas, et 15. augusti 2023. a ettekirjutus toimetati kaebajale kätte KVTS § 15 lg-st 1

lähtudes Eesti teabevärava teenuse kaudu ning loeti KVTS § 15 lg 3 alusel talle kätte-

toimetatuks 30 päeva möödumisel, 15. septembril 2023. KRA ei pea tõendama, et kutsealune

on dokumendiga tutvunud, vaid viimane peab ise hoolitsema oma isikukood@eesti.ee

aadressil saadetavate dokumentidega tutvumise eest.

Ka sunniraha rakendamise menetluse alustamisest teavitas KRA kaebajat 14. veebruaril 2024.

Teatis loeti kaebajale kättetoimetatuks KVTS § 15 lg 3 kohaselt 17. märtsil 2024. Kuna

kaebaja sunniraha 10 päeva jooksul ei tasunud, edastas KRA 27. märtsil 2024 täitmisavalduse

kohtutäiturile. Täitemenetlus lõpetati 9. mail 2024.

19. septembri 2024. a seisukohas selgitas KRA vastuseks kohtu küsimusele, et olukorras, kus

kutsealune laseb mööda talle määratud terviseseisundi hindamise aja, on tal võimalus võtta

ühendust kas ettekirjutuses välja toodud kliendikonsultandiga, helistades infotelefonile või

kirjutades KRA üldisele meiliaadressile info@kra.ee. Olenemata isiku pöördumise viisist

vaadatakse see läbi ning isiku soovi korral saab temaga kokku leppida uue terviseseisundi

hindamise aja.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

6. Kaebaja peab sunniraha rakendamist õigusvastaseks põhjusel, et talle ei

toimetatud eelnevalt kätte ettekirjutust, mille täitmata jätmise eest sunniraha määrati.

6.1.

ATSS § 8 lg 1 järgi on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on

tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja

jooksul täidetud. Enne sunnivahendi rakendamist tuleb adressaadile teha kirjalik

hoiatus (ATSS § 7 lg 1), mis võib kaasneda ettekirjutusega (lg 2). Kaebajale 15.

augustil 2023 tehtud ettekirjutus-hoiatusest (dtl 43) nähtuvalt oli talle määratud selle

täitmiseks tähtpäev 25. jaanuar 2024. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et kui kaebaja

hindamisele ei tule, rakendatakse sunniraha suurusega 100 eurot. Ettekirjutus-hoiatus

vastab ATSS § 7 lg-tes 1, 3 ja 5 sätestatud tingimustele.

6.2.

Kohtule nähtub asja materjalidest, et KRA saatis ettekirjutuse kaebajale Eesti

teabevärava teenuse kaudu 15. augustil 2023, st kaebaja isikukood@eesti.ee e-posti

aadressile (dtl 49). Tõendatud ei ole, kas kaebaja on ettekirjutust sel viisil reaalselt

näinud. Kaebaja väitel nägi ta ettekirjutust alles siis, kui selle toimetas kätte

kohtutäitur koos sunniraha nõudega.

6.3.

KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetatakse kaitseväekohustuslase kohta tehtud

otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt

Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil

isikukood@eesti.ee. KVTS § 15 lg 3 järgi loetakse sellisel viisil saadetud dokument

kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates,

kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Seega võimaldab KVTS

lugeda vaidlustatud ettekirjutuse kättetoimetatuks ka ilma, et kaebaja oleks teatanud

selle kättesaamisest. Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse nr 145 „Eesti

teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kätte

saadavaks tegemise, arendamise ning

kasutamise nõuded ja kord“ § 201 lg-s 2 on nähtud ette, et füüsilisest isikust

lõppkasutajat teavitatakse ametlikule e-posti aadressile saabunud teabest rahvastiku-

registri järgsel e-posti aadressil või telefoninumbril või kui isik on vastavate teavituste

saamiseks märkinud teabeväravasse muu e-posti aadressi või telefoninumbri, siis isiku

3(6)

3-…

märgitud e-posti aadressil või telefoninumbril. Seega isegi kui isik ei ole oma

isikukood@eesti.ee aadressilt elektronposti suunanud, jõuavad teated tema

rahvastikuregistri järgsele e-posti aadressile või telefoninumbrile. Seejuures on

rahvastikuregistri seaduse § 98 järgi rahvastikuregistri subjektiks oleval isikul

kohustus tagada oma kontaktandmete olemasolu ja õigsus rahvastikuregistris.

Kontaktandmed hõlmavad Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määruse nr 129

„Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate

üleantavate andmete loetelu“ § 11 p 1 kohaselt e-posti aadressi ja telefoninumbrit.

Lisaks peab iga 17-27-aastane Eesti meessoost kodanik arvestama, et ta on

kutsealusena kaitseväekohustuslane (KVTS § 2 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3). Kutsealusel on

KVTS § 40 lg 1 p 1 alusel mh kohustus teavitada viivitamata KRA-d kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis oma kontaktandmetest ja nende muutumisest.

Kaitseväekohustuslase andmete esmakordsest kandest kaitseväekohustuslaste

registrisse teavitab KRA kaitseväekohustuslast (KVTS § 11 lg 5). Kaebaja pidi olema

teadlik enda kutsealuse staatusest ja muuhulgas seetõttu hoolitsema selle eest, et tema

e-posti aadress ja/või telefoninumber rahvastikuregistris ja/või kaitseväekohustuslaste

registris oleks aktuaalne.

6.4.

Kohtu hinnangul on KRA astunud KVTS § 15 lg-test 1 ja 3 lähtudes piisavalt

samme, et oleks alust lugeda ettekirjutus kaebajale kättetoimetatuks. Õige ei ole

kaebaja etteheide, et KRA pidanuks kasutama HMS-s ette nähtud teisi

kättetoimetamise viise. KVTS § 15 lg 2 kohaselt võib lisaks lg-s 1 sätestatule

dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-s

ettenähtud viisil. See säte ei pane KRA-le kohustust neid viise kasutada. KVTS § 15

lg-te 1 ja 3 regulatsioon kaotaks oma mõtte, kui KRA peaks sellegipoolest kätte-

toimetamisel lähtuma HMS üldreeglitest. KVTS § 15 muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja (Riigikogu XIV koosseis, 324 SE1) kohaselt rakendatakse seda meedet

eelkõige juhul, kui on tuvastatud, et isikuga ei ole võimalik elektroonilisel teel kontakti

saada, või isik on selleks ise soovi avaldanud, samuti nt infosüsteemidest tulenevates

eriolukordades (algatamise seletuskiri, lk 9). Ka Tallinna Ringkonnakohus on leidnud,

et KVTS § 15 lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta

tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil

isikukood@eesti.ee KRA saadetud dokumentidega (Tallinna Ringkonnakohtu 27.

juuni 2023. a määrus asjas nr 3-23-1327, p 14 ja 28. juuni 2023. a määrus asjas nr 3-

23-1615, p 11).

7. Kohtutäituri poole pöördumine oli kaebaja hinnangul samuti õigusvastane

põhjusel, et sunniraha rakendamise teatist ei toimetatud talle eelnevalt kätte.

7.1.

ATSS § 9 lg-s 1 on sätestatud, et kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud

tähtaja jooksul täidetud, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit

haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse. KRA

sunniraha rakendamise teatis (dtl 46) vastab selles lõikes järgnevalt ettenähtud

tingimustele. Kohtul ei ole kahtlust rakendatud sunniraha proportsionaalsuses. ATSS §

15 lg 1 kohaselt nõutakse sunniraha sisse TMS-s sätestatud korras. Riigikohus on

selgitanud, et tulenevalt HMS § 35 lg 1 p-st 2 ja § 40 lg-st 2 peab haldusorgan teavi-

tama isikut sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist,

kuid enne sunniraha ATSS § 15 lg-s 1 sätestatud korras sissenõudmise alustamist.

Selline teavitus avab isikule võimaluse esitada sunniraha rakendamise kohta oma

arvamus ja vastuväited ning taotleda sunniraha rakendamise edasilükkamist,

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0e450ceb-e148-4086-8dbf-ac736640644b/

4(6)

3-…

võimaluse vaidlustada sunniraha rakendamine kohtus, samuti sunnirahaga nõustumise

korral tasuda see ilma sissenõudmise ja kohtutäituri tasuta (Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 19).

7.2.

KRA esitatud kaitseväekohustuslaste registri väljavõttest (dtl 50) nähtuvalt

saadeti ka sunniraha rakendamise teatis kaebajale Eesti teabevärava teenuse kaudu.

Saatmine toimus 15. veebruaril 2024 ning teatis loeti kättetoimetatuks KVTS § 15 lg 3

alusel 30 päeva jooksul, 17. märtsil 2024. Sellest alates oli kaebajal teatise kohaselt 10

päeva sunniraha tasumiseks. KRA pöördus kohtutäituri poole 27. märtsil 2024, st 10

päeva pärast teatise kättetoimetatuks lugemist. Arvestades eeltoodud põhjendusi

KVTS § 15 lg-te 1 ja 3 alusel kättetoimetamise piisavuse kohta, on praegusel juhul

järelikult ATSS-st ja Riigikohtu praktikast tulenevaid nõudeid sunniraha nõudega

kohtutäituri poole pöördumisel järgitud.

7.3.

Kohus peab vajalikuks märkida, et KRA-l võib hea halduse põhimõttest

lähtudes olla põhjendatud oodata kohtutäituri poole pöördumisega mõni päev kauem

kui täpselt 10 päeva, mis sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks anti. Teadaolevalt ei

pruugi kõigis pankades ülekanded toimuda momentaanselt, vaid võivad teinekord

võtta ka mõne päeva. Seega ei saa välistada, et kutsealune tasub sunniraha enda

arvates tähtaegselt, kuid see jõuab KRA-ni väikese viivitusega. Praegusel juhul ei ole

sellel aga tähtsust, sest kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks sunniraha vahetult enne KRA

poolt kohtutäituri poole pöördumist vabatahtlikult tasunud.

8. Kuigi kaebaja seda väidet oma kaebuses ei esitanud, kontrollib kohus ka

ettekirjutuse jätkuvat täidetavust. Juhul kui ettekirjutus ei ole (enam) täidetav, on alust

selle täitmata jätmise eest sunniraha rakendamine keelata sõltumata ettekirjutuse

kättetoimetamisest. Nimelt ei ole sunniraha käsitatav karistusena varasema kohustuse

täitmata jätmise eest (vt ATSS § 3 lg 2), vaid selle eesmärk on kallutada adressaati

ettekirjutust täitma.

8.1.

Ettekirjutus-hoiatusega on kaebajale esmajoones pandud kohustus ilmuda

terviseseisundi hindamisele 25. jaanuaril 2024. Seda kohustust ei saa kaebaja pärast

25. jaanuari 2024 enam täita. Ettekirjutus-hoiatusest nähtub aga ka üldisem kohustus

läbida terviseseisundi hindamine. Kohus möönab, et ettekirjutus-hoiatuses ei ole

selgelt eristatavat resolutiivosa. Vormiliselt sisaldub ettekirjutus üksnes esimeses

kolmes lõigus, järgneb hoiatus ja seejärel selgitused ettekirjutuse täitmise kohta. Siiski

sisaldub osa ettekirjutusest sisuliselt ka lõigus, mis järgneb pealkirjale „Sunniraha

hoiatus“ (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-15-443/54, p 13). Nimelt on

selles märgitud, et KRA-l on õigus määrata sunniraha korduvalt seni, kuni kaebaja on

„täitnud kohustuse läbida terviseseisundi hindamine“. Sunniraha tasumine ei vabasta

kaebajat „kohustusest ilmuda terviseseisundi hindamisele“. Neist lausetest pidi kaebaja

piisava selgusega aru saama, et ettekirjutus-hoiatuses märgitud kuupäeva 25. jaanuar

2024 tuleb pidada üksnes kohustuse täitmise tähtpäevaks, mitte osaks ettekirjutuse

sisust. Ettekirjutuse sisuks aga oli üldisem kohustus ilmuda terviseseisundi

hindamisele. Ettekirjutus-hoiatusse oli märgitud võimalus küsimuste või lisainfo soovi

korral võtta ühendust kliendikonsultandiga, kelle kontaktandmed olid toodud. KRA on

kinnitanud (19. septembri 2024. a seletus, dtl 55), et kliendikonsultandiga ühendust

võttes pakutakse kutsealusele võimalust leppida kokku uus terviseseisundi hindamise

aeg.

8.2.

Neil põhjustel on kohus seisukohal, et ettekirjutus on jätkuvalt täidetav ja seega

on õiguspärane rakendada selle täitmata jätmise eest vajaduse korral korduvalt

5(6)

3-…

sunniraha. Ka Tallinna Ringkonnakohus on eelviidatud määrustes (määrused asjades

nr 3-23-1327, p 14 ja nr 3-23-1615, p 11) sarnaste ettekirjutuste osas leidnud, et

ettekirjutuse kehtivus ei langenud mitteilmumisega ära – kutsealusel oli jätkuvalt

kohustus arstlikku komisjoni ilmuda või põhjendada mitteilmumist.

9. Kuna sunniraha rakendamine oli ja on jätkuvalt õiguspärane, kuni kaebaja ei

ole terviseseisundi hindamisele ilmunud või kutsealuse staatusest välja arvatud, pole

alust keelata vastustajal sunniraha rakendamine. Samuti puudub alus kohustada

KRA-d kaebajale sunniraha tagastama ja täitekulusid hüvitama.

10. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, jäävad

HKMS § 109 lg-st 1 lähtudes menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Maarja Oras

/allkirjastatud digitaalselt/

6(6)