2-17-13656/123 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 21. oktoober 2024

Tsiviilasja number

2-17-13656

Tsiviilasi

Elvo Kähri kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. veebruari 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Elvo Kähri määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): Elvo Kähr (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Võlausaldajad:

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu),

lepinguline esindaja Ester Kuivas

Aare Rohtmets (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Eelar Talvet (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Elvo Kähri määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 15. veebruari

2024. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Elvo Kähri kanda.

Võlausaldajatel ei ole hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord

Võlgnik ja võlausaldaja võivad esitada määruse peale, millega kohus on võlgniku

kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul alates määruse kaebajale kättetoimetamisest (pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 6

kuni 30. juunini 2022 kehtinud redaktsioon ja tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 698

lg 1 ja 2).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 11. jaanuari 2018. a määrusega välja Elvo Kähri (võlgnik)

pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Olev Kuklase.

2. Maakohus lõpetas 11. juuni 2020. a määrusega võlgniku pankrotimenetluse

raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Maakohus algatas sama määrusega

võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ning määras usaldusisikuks võlgniku

enda. Kohus kohustas võlgnikku esitama kohtule aruandeid kaks kord aastas, 1. novembriks

ja 1. juuniks, ning sooritama võlausaldajatele väljamakseid üks kord aastas, 20. maiks.

Maakohtu määrus jõustus 1. juulil 2020.

3. Võlgnik esitas kohtule aruanded järgmiselt: 4. novembril 2020, 27. mail 2021, 5.

novembril 2021, 31. mail 2022, 1. novembril 2022 ja 5. juunil 2023.

4. Võlgnik esitas 15. augustil 2023 kohtule taotluse kohustustest vabastamise

otsustamiseks. Menetluse algatamisest on möödas kolm aastat. Võlgnik on oma kohustusi

täitnud. Võlgnik ei ole oma tervise tõttu võimeline teenima sissetulekut, mille arvel saaks

teha võlausaldajatele väljamakseid. Menetlus tuleks seega lõpetada.

5. Maakohus vabastas 2. oktoobri 2023. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest, lõpetas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse ning vabastas võlgniku usaldusisiku kohustustest.

6. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti (MTA) kaudu) esitas maakohtu 2. oktoobri

2023. a määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse osaliselt tühistada

ning teha uue määruse, millega jätta rahuldamata võlgniku taotlus kohustustest

vabastamiseks MTA-le võlgnetava 262 441 euro 29 sendi osas, kuna nõue kujutab endast

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustust, mis kuni 30. juunini 2022

kehtinud PankrS § 176 lg 2 järgi ei lõpe.

7. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 15. novembri 2023. a määrusega MTA

määruskaebuse osaliselt, tühistas maakohtu 2. oktoobri 2023.a määruse ja saatis asja

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamiseks maakohtule tagasi.

8. Eesti Vabariik (MTA kaudu) esitas 29. jaanuaril 2024 võlgniku 15. augusti 2023. a

taotluse kohta arvamuse, milles palus jätta see rahuldamata. MTA palus juhul, kui kohus

otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegse lõpetamise, jätta

võlgnik MTA-le 262 441 euro 29 sendi tasumise kohustustest vabastamata. Tegemist on

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Nõue on pankrotimenetluses

tunnustatud ja täitmata. See ei lõpe kohustustest vabastamisel (PankrS § 176 lg 2).

9. Maakohus kuulas 15. veebruaril 2024 võlgniku ära. Võlgnik selgitas, et ta ei suuda

tervisliku seisundi tõttu teenida tulu, millest oleks võimalik võlausaldajate nõudeid

rahuldada.

MAAKOHTU LAHEND

10. Tartu Maakohus jättis 15. veebruari 2024. a määrusega võlgniku 1. augusti 2023. a

taotluse rahuldamata, keeldus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamisest ning jätkas võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.

Enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) jõustumist, s.o 1. juulit 2022, esitatud

kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse

pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini (FIMS § 68 lg 2).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on kestnud üle kolme aasta, kuid vähem kui

viis aastat, seega kohaldub PankrS § 175 lg 11. Võlgniku puhul ei saa PankrS § 1933 lg 1

alusel menetluse aega lühendada, kuna pärast 1. juuli 2022 ei jää menetluse lõpuni rohkem

kui kolm aastat. PankrS § 175 lg 11 järgi on kohustustest ennetähtaegse vabastamise üheks

tingimuseks võlgniku poolt nõuete täitmine arvestatavas ulatuses. Kui võlgnik ei ole täitnud

võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses, ei ole kohustustest vabastamise otsustamisel

tähtsust, kas võlgnik täitis oma kohustusi nõuetekohaselt (vt RKTKm 4.05.2016, 3-2-1-19-

16, p-d 11–13).

Tartu Maakohtu 11. juuni 2020. a määrusest, millega lõpetati pankrotimenetlus ja algatati

võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, nähtuvalt on võlausaldajate tunnustatud nõuete

suurus, mille ulatuses raha ei ole saadud, 285 231 eurot 43 senti. Võlgnik on rahuldanud

nõudeid 1413 euro 36 sendi ulatuses, s.o 0,5%. Kohtupraktikas on peetud PankrS § 175 lg

11 mõttes arvestatavaks nõude rahuldamise ulatuseks nt ca 60% nõuetest (TrtRgKm

1.07.2015, 2-10-15313). Ringkonnakohus on leidnud, et 30 – 40% ulatusest väiksem nõude

rahuldamise ulatus ei ole PankrS § 175 lg 11 mõttes arvestatav (TlnRgKm 30.01.2015, 2-09-

19810). Võlgniku kohustustest ennetähtaegse vabastamise eeldused ei ole seega täidetud.

Kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegsel lõpetamisel saab arvestada üksnes

pankrotimenetluse lõpetamise määruses fikseeritud täitmata kohustuste täimise ulatust

kohustustest vabastamise menetluse vältel. Võlgniku poolt MTA-le varem tehtud maksed ei

ole seega asjakohased.

See, et võlgniku tervis on halvenenud ning ta ei ole sellest tulenevalt enam võimeline

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks piisavalt tulu teenima, ei ole alus võlgniku PankrS §

175 lg 11 alusel kohustustest vabastamiseks. Võlgnik saab jätkata kohustustest vabastamise

menetluses muude kohustuste täitmist, eelkõige esitada kohtule aruandeid, kus ta näitab,

milline on tema sissetulek aruande perioodil. Võlgniku PankrS § 175 lg 11 alusel

kohustustest vabastamine ei ole eeltoodust tulenevalt põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

11. Võlgnik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada, lõpetada kohustustest

vabastamise menetlus ja vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

MTA nõue võlgniku vastu oli pankrotimenetluse ajaks aegunud. MTA nõue tuleneb

kriminaalasjas nr 1-07-1421 esitatud tsiviilhagist, mille Tartu Maakohus 23. aprilli 2007. a

otsusega rahuldas ja mõistis võlgnikult ja L. E.-lt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks välja 4

143 868 Eesti krooni. Maakohtu otsus jõustus 2. mail 2007. Võlgniku pankrot kuulutati

välja 11. jaanuaril 2018. Maksu- ja Tolliameti nõue oli sel hetkel tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 157 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt seega aegunud. Haldur ega kohus ei

pööranud sellele tähelepanu. Haldur oleks pidanud nõude aegumise tõttu vaidlustama.

Karistusseadustiku § 386 lg 1, mille alusel võlgnik kriminaalasjas nr 1-07-1421 süüdi

mõisteti, tunnistati alates 15. märtsist 2007 kehtetuks. Nimetatud säte oli kehtetu enne kui

Tartu Maakohus tegi kriminaalasjas nr 1-07-1421 otsuse. Maakohtu otsusest ei tulene,

millisel alusel mõisteti võlgnikult 4 143 868 Eesti krooni välja. Arvestades eeltoodut, tuleb

võlgnik MTA ees olevatest kohustustest vabastada. Võlgnik on raskesti haige. Ta ei suuda

tervise tõttu tööle minna. See ilmselt ei muutu.

12. Eesti Vabariik (MTA kaudu) palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

MTA nõue ei ole aegunud. Nõude aegumist on käsitletud tsiviilasjas nr 2-18-19057,

võlgniku hagis Eesti Vabariigi (MTA kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Tartu Ringkonnakohus leidis 28. mail 2019 samas asjas tehtud lahendis, et Tartu Maakohtu

23. aprilli 2007. a otsusest kriminaalasjas nr 1-07-1421 tulenevad nõuded ei saa olla

aegunud. Enne 5. aprilli 2011 jõustunud kohtuotsustest tulenevad nõuded said aeguda 5.

aprillil 2021 (TsÜS § 157 lg 1 eelmine ja kehtiv redaktsioon). Võlgniku pankrot kuulutati

välja 11. jaanuaril 2018. MTA nõue ei olnud selleks hetkeks aegunud. Pankrotimenetluses

tunnustatud MTA nõude suhtes algas pärast pankrotimenetluse lõppemist, s.o 11. juunit

2020 uus 10- aastane aegumistähtaeg (TsÜS § 157 lg 3). Maksu- ja Tolliameti nõue

võlgniku vastu aegub alles 11. juunil 2030.

Kohus ei saa anda käesolevas asjas hinnangut kriminaalasjas tehtud jõustunud

kohtuotsusele. Maakohus tugines 23. aprilli 2007. a otsuses õigesti kuriteo toimepanemise

ajal kehtinud seadusele.

Kui kohus otsustab PankrS § 175 lg 11 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

ennetähtaegselt lõpetada, ei ole alust vabastada võlgnikku MTA-le võlgnetava 262 441 euro

29 sendi tasumisest. MTA nõue tuleneb Tartu Maakohtu 23. aprilli 2007. a otsusega nr 1-

07-1421 võlgnikult Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud tsiviilhagist, s.o kahjuhüvitisest.

Tegemist on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõudega. See ei lõpe

kohustustest vabastamisel (PankrS § 176 lg 2).

13. Aare Rohtmets ja Eelar Talvet ei esitanud määruskaebuse kohta neile selleks antud

tähtaja jooksul arvamust.

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

määruskaebust tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657

lg 1 p 1).

16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS §

659 ja § 654 lg 6). Ringkonnakohus selgitab vastusena määruskaebusele väidetele järgmist.

17. Enne FIMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise

avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele

kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse

seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini (FIMS § 68 lg 2). Maakohus algatas 11. juuni

2020. a määrusega võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse. FIMS jõustus 1.

juulil 2022. Asjas kohaldub seega pankrotiseaduse redaktsioon, mis kehtis 2022. aasta 30.

juunini.

18. Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluses võidakse võlgnik

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamine

toimub pankrotiseaduse 11. peatükis sätestatud alustel ja korras (kuni 30. juuni 2022

kehtinud PankrS § 169).

Kuni 30. juunini 2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta

möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel

tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta

määruse. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest PankrS § 175 lg 11 alusel ka

enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Selleks,

et kohus saaks otsustada võlgniku kohustustest vabastamise enne viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest, peab 1) võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus olema kestnud vähemalt kolm aastat, 2) võlgnik olema rahuldanud

võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses ja 3) täitnud oma kohustusi menetluses

nõuetekohaselt.

Maakohus algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse 11. juunil 2020. Menetlus

on seega kestnud enam kui kolm aastat. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgnik ei

ole menetluse ajal rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Määruskaebuse

põhjendustes võlgnik neid maakohtu järeldusi ka ei vaidlusta. Võlgniku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamise PankrS § 175 lg-s 1 ja 11 sätestatud

eeldused ei ole seega hetkel täidetud.

19. Ringkonnakohus ei nõustu, et MTA nõue on aegunud.

MTA nõue tuleneb algselt Tartu Maakohtu 23. aprilli 2007. a otsusest kriminaalasjas nr 1-

07-1421 (otsus), millega maakohus rahuldas Eesti Vabariigi tsiviilhagi ning mõistis

võlgnikult ja OÜ-tl Balte Ehitustööd solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks välja 4 143 868

krooni. Otsus jõustus 2. mail 2007 (II kd, tl 125 – 132). Otsuse jõustumise ajal oli jõustunud

kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust

täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Nõude aegumistähtaeg algas

kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude

sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg-te 1 ja 2 kuni 4. aprillini 2011 kehtinud

redaktsioon). Alates 5. aprillist 2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 järgi on jõustunud

kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust

täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Võlaõigusseaduse,

tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse

(VÕSRS) § 9 lõikest 4 järeldub, et kuivõrd otsusest tulenev nõue oleks TsÜS § 157 lg 1

kuni 4. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni alusel aegunud alles 2037. aastal, hakkas selle

nõude suhtes 5. aprillil 2011 TsÜS § 157 lg 1 uue redaktsiooni jõustumisega kulgema

10-aastane aegumistähtaeg. Otsusest tulenev nõue sai seega kõige varem aeguda 5. aprillil

2021 (vt ka RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-141-13, p 22). Võlgnik leiab seega ekslikult, et MTA

nõue oli võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal (s.o 11. jaanuaril 2018) aegunud. Samale

järeldusele jõudis Tartu Ringkonnakohus 28. mai 2019. a määruses tsiviilasjas nr 2-18-

19057.

MTA nõuet tunnustati Tartu Maakohtu 5. veebruari 2019. a määrusega võlgniku

pankrotimenetluses summas 263 821 eurot 3 senti. Võlgnik ei esitanud nõudele vastuväiteid

(I kd, tl 111). Tartu Maakohtu 5. veebruari 2019. a määrus jõustus 8. mail 2019.

Pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg on kümme aastat pankrotimenetluse

lõppemisest (TsÜS § 157 lg 3). Võlgniku pankrotimenetlus lõppes 11. juunil 2020, mil

maakohus lõpetas võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist. Sellest ei ole 10 aastat möödunud.

20. Tartu Maakohtu 23. aprilli 2007. a otsus kriminaalasjas nr 1-07-1421 on jõustunud.

Kui võlgnik leidis, et maakohus eksis kriminaalasjas otsuse tegemisel, sai ta sellele tugineda

otsuse peale apellatsioonkaebust esitades (kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) § 318 lg 3

p 4 ja lg 4). Jõustunud kohtuotsust ja -määrust on kohustatud täitma kõik isikud Eesti

Vabariigi territooriumil (KrMS § 409). Võlgnik ei saa kohustustest vabastamise menetluses

enam tugineda väitele, et maakohus rahuldas 23. aprilli 2007. a otsuses tsiviilhagi vale

normi alusel.

21. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulud võlgniku kanda (TsMS § 171 lg 1). Võlausaldajad ei ole kohtule

menetluskulude nimekirju esitanud ning kulude kandmine ei nähtu ka tsiviilasja

materjalidest. Seega hüvitatavad menetluskulud määruskaebuse menetlemisel puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)