2-21-20390/67 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-21-20390

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2024. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Kohtuasi

B.K.P hagi N.L-i vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks

ning

töölepingu

lõpetamiseks

N.L-i hagi B.K.P vastu vähemmakstud töötasu

ning töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise

välja mõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.10.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

B.K.P apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

15 982,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): B.K.P (registrikood XXX),

lepinguline esindaja Tiia Raudmägi

Kostja (vastustaja):

N.L

(isikukood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Taimar Ehrlich

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 04.10.2023 otsus osas, milles maakohus mõistis

hagejalt kostja kasuks välja töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 4 alusel hüvitise

rohkem kui 9298,38 eurot (bruto). Samuti tühistada maakohtu 04.10.2023 otsus

menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista

hagejalt kostja kasuks välja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis 9298,38 eurot (bruto)

ning jätta menetluskulud 90% ulatuses hageja kanda ja 10% ulatuses kostja

kanda. Muus osas jätta maakohtu 04.10.2023 otsuse resolutsioon muutmata,

täiendades otsuse põhjendusi.

2. Otsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

2-21-20390

2.1. Jätta rahuldamata B.K.P hagi N.L-i vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks ning TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamiseks.

2.2. Lugeda B.K.P ja N.L-i vaheline tööleping lõppenuks alates 31.08.2021.

2.3. N.L-i hagi rahuldada osaliselt.

2.4. Mõista B.K.P-lt N.L-i kasuks välja TLS § 100 lõikes 4 sätestatud hüvitis

9298,38 eurot ja sellelt viivis iga tasumisega viivitatud päeva eest VÕS § 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.09.2021 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

2.5. Mõista B.K.P-lt N.L-i kasuks välja 2021. a augustis saamata jäänud töötasu

322,30 eurot (bruto) ja sellelt viivis iga tasumisega viivitatud päeva eest VÕS §

113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.09.2021 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni.

2.6. Jätta rahuldamata N.L-i hagi B.K.P vastu TLS § 100 lg-s 4 sätestatud

hüvitise 9298,38 eurot ületavalt osalt ning sellelt viivise välja mõistmiseks.

2.7. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 90% ulatuses hageja kanda

ja 10% ulatuses kostja kanda.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Eelnev menetlus

1. B.K.P esitas 29.09.2021 töövaidluskomisjonile avalduse N.L-i vastu, milles palus: 1)

tuvastada töölepingu ülesütlemise avalduse tühisus; 2) lõpetada poolte vaheline tööleping

alates 31.08.2021 TLS § 107 lg 2 alusel; 3) välja mõista töötajalt kahjuhüvitis summas 1464

eurot; 4) välja mõista töötajalt enam tasutud puhkusehüvitis summas 249,70 eurot.

2. N.L esitas 18.10.2021 vastunõude, milles palus: 1) välja mõista tööandjalt juuni 2021. a

eest vähemmakstud töötasu netosummas 445,37 eurot; 2) välja mõista tööandjalt juuli 2021. a

eest vähemmakstud töötasu netosummas 751,57 eurot; 3) välja mõista tööandjalt augusti

2021. a eest vähemmakstud töötasu; 4) välja mõista tööandjalt vähemmakstud puhkusetasu

58,22 eurot; 5) välja mõista tööandjalt töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis kolme kuu

keskmise palga ulatuses netosummas 3979,79 eurot; 6) välja mõista viivis alates 31.08.2021

kuni töövaidluskomisjoni otsuse tegemiseni.

2-21-20390

3. Töövaidluskomisjoni 16.11.2021 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1625/21 rahuldati

avaldused osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas ülesütlemise avalduse tühisuse, lõpetas

töölepingu alates 31.08.2021, mõistis töötajalt tööandja kasuks välja enam tasutud

puhkusehüvitise summas 196,56 eurot, mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja juuni 2021. a

eest vähemmakstud töötasu netosummas 445,37 eurot, juuli 2021. a eest vähemmakstud

töötasu netosummas 751,57 eurot ning 2021. a augusti eest vähemmakstud töötasu lähtuvalt

lisatasu kokkuleppest. Samuti mõistis töövaidluskomisjon tööandjalt töötaja kasuks välja

vähemmakstud puhkusetasu netosummas 58,22 eurot ja viivise vähemmakstud puhkusetasult

ning vähemmakstud juuli, juuni ja augusti 2021. a töötasult.

4. N.L esitas 30.12.2021 Harju Maakohtule avalduse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse

läbivaatamiseks hagimenetluses.

Hageja hagi ja selle aluseks olevad asjaolud ning hageja vastuväited kostja hagile

5. B.K.P esitas Harju Maakohtule 03.02.2022 hagiavalduse N.L-i vastu, milles palub kostja

töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamist ning töölepingu lõpetamist alates

31.08.2021 TLS § 107 lg 2 alusel.

6. Kostja asus hageja juures tööle 04.01.2019 kontohaldurina (hilisem ametinimetus

suurkliendihaldur) ning töötaja töötasu oli 1200 eurot (neto), millele lisandus boonus. Kostja

töölepingut ei allkirjastanud. Kostja on töölepingu saanud, vastuväiteid esitanud ei ole ning on

tööle asumisega tingimustega nõustunud. Kostja oli puhkusel 09.08.2021 kuni 29.08.2021.

Pärast puhkust 30.08.2021 kostja tööle ei ilmunud ja tööandjat sellest eelnevalt ei teavitanud.

Kostja saatis 31.08.2021 hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, millega

soovis lepingu lõpetada tagasiulatuvalt alates 30.08.2021.

7. Kostja avaldusest ei selgu, mida peab kostja tööandjapoolseks oluliseks

lepingurikkumiseks. Hageja ei ole viivitanud töötasu maksmisega. Hageja ei ole ka muutnud

töötasu arvutamise metoodikat, vaid muutis 30.06.2021 lisatasu arvutamise valemit, kuid selle

muutmine on olnud algusest peale tööandja juhatuse pädevuses. Valemit on ka varasemalt

juhatuse poolt ühepoolselt korduvalt muudetud ja kostja on seda aktsepteerinud. Hageja

selgitas metoodika muutust korduvalt koosolekutel, samuti on töötajaid teavitatud e-maili teel.

Hageja ei ole maksnud vähem töötasu. Kostja lisatasu vähenes, sest ta jättis kaks arvet

inkassole võla sissenõudmiseks edastamata. Kostja oli sellisest korraldusest teadlik. Tööruumi

muutmisest oli kostja samuti teadlik. Kostja ei andnud hagejale võimalust ka olukorra

lahendamiseks.

8. Kuna kostja ülesütlemise avaldus on tühine, ei ole põhjendatud ka hüvitise nõue. Juhul, kui

kohus leiab, et kostja ülesütlemise avaldus on kehtiv, palub hageja vähendada kostjale

väljamõistetava hüvitise suurust 1000 euroni (bruto). Kostja ei saanud suurendada 19.12.2022

hüvitise nõuet ning see on esitatud aegunult. Hageja palub kohtul summad välja mõista

brutosummana. Kuna netotasu oleneb sellest, kas töötaja on töösuhte jooksul soovinud

rakendada tulumaksuvaba miinimumi ning kas tema tasult on kinni peetud ka

kogumispensioni makse, siis ei ole võimalik pärast töösuhte lõppu keskmist netosummat

arvutada ümber töösuhte jooksul tasutud keskmiseks brutosummaks. Kostja viivise nõue ei

ole põhjendatud ning hüvitise osas muutub nõue sissenõutavaks alles kohtuotsuse

jõustumisest.

2-21-20390

Kostja vastuväited hagile, kostja hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

9. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.

9.1. Kostja saabus pärast puhkust tööle ning töötas kodukontoris 30.08.2021. Seda tõendavad

sellel päeval kostja ja töökaaslase vahel peetud vestlus Facebooki messengeris. Lisaks on

kostja ülesütlemise avalduse allkirjastanud 30.08.2021 õhtul.

9.2. Hageja on maksmisele kuuluvat tasu õigusvastaselt ühepoolselt vähendanud ja olnud tasu

maksmisega viivituses. Hageja selgitas kostjale enne töösuhte algust, s.o 03.01.2019 kirjas, et

lisaks põhipalgale makstakse kostjale kindlasti täiendavat tasu ning selle arvestamisel on

aluseks hageja kliendihaldurite kogu portfelli müügikäive (täiendava tasu määr 0,2%

kõnealuselt näitajalt), kliendi tellimuse mahu suurenemine (täiendava tasu määr 15%

kõnealuselt näitajalt) ning kliendi tellimuste suhtes rakendatavate hindade tõusult (täiendava

tasu määr 30% kõnealuselt näitajalt). Täiendav tasu ei ole sellisel kujul olemuslikult mitte

lisatasu ettenähtust tulemuslikuma töö eest, vaid töötasu muutuv komponent. Tasu

arvestamise muudatusi ei ole enne nende rakendamist kostjale ka üksikasjalikult selgitatud.

Kostja ei allkirjastanud töölepingut, sest tasu arvestamise osa polnud arusaadav ning lepingu

muutmist ei toimunud, kuigi kostja pöördus hageja poole. Makstava tasu vähendamine hageja

klientide makseviivituste tõttu on õigusvastane. Kohustust kliendi makseviivituse korral 30

päeva jooksul inkasso poole pöörduda ei ole töökohustusena kajastatud töölepingus ning seda

pole nõuetekohasel viisil ka muul moel kehtestatud. Lisatasu arvestamise juhendit kostjale

töösuhte ajal ei tutvustatud.

9.3. Töötegemise asukoha muutmine on erakorralise ülesütlemise aluseks. Hageja teavitas

kostjat töökoha ümberkolimisest alles 23.08.2021 e-kirjaga, kui kostja viibis puhkusel. Lisaks

ei olnud uus tööruum kostja tööülesannete täitmiseks sobiv, kuna oli ülerahvastatud ning

selles polnud võimalik suurklientidega suhtlemiseks eralduda.

10. Kostja palub 30.12.2021 esitatud hagiavalduses töölepingu erakorralise ülesütlemise

hüvitise väljamõistmist 5055,63 eurot (bruto) ja 2021. a augustikuu eest vähemtasutud töötasu

väljamõistmist 322,30 eurot (bruto). 19.12.2022 suurendas kostja hüvitise nõuet ning taotleb

hüvitist 13 947,57 eurot (bruto). Kostja palub nii hüvitise kui ka vähemmakstud töötasu eest

välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise ning ka edasiulatuva viivise.

11. Kostja oli pühendunud töötaja, kuid hageja lugupidamatuse tõttu pidi ta töölepingu üles

ütlema. Hageja on ka arvestanud 2021.a augustikuu töötasu väiksemas summas kui tasumisele

kuulus.

Maakohtu otsus ja põhjendused

12. Maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks ning töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamiseks ning luges töölepingu

lõppenuks alates 31.08.2021. Maakohus rahuldas kostja hagi hageja vastu. Maakohus mõistis

hagejalt kostja kasuks välja vähemmakstud augustikuu 2021. a töötasu 322,30 eurot (bruto) ja

sellelt viivise alates 01.09.2021 kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Samuti mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja hüvitise TLS § 100

lg 4 alusel 13 947,57 eurot (bruto) ning sellelt viivise alates 01.09.2021 kuni nõude täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus

hageja kanda.

2-21-20390

13. Kõigepealt hindas maakohus töölepingu lõpetamise avalduse kehtivust.

13.1.

Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja hagejale edastanud 31.08.2021 kell 09:03

e-kirjaga erakorralise ülesütlemise avalduse. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on viidatud

töölepingu ülesütlemise avalduse kätte saanud. Seega on töölepingu ülesütlemise formaalsed

eeldused täidetud ja töölepingu saab lugeda lõppenuks alates 31.08.2021.

13.2.

Järgnevalt hindas maakohus, kas on täidetud töölepingu ülesütlemise materiaalne

eeldus, st kas töötajal oli alust leping üles öelda TLS § 91 lg 2 alusel. Antud juhul on

töölepingu ülesütlemise alusteks vähemmakstud töötasu, töötasu ühepoolne muutmine ning

tööruumi muutus. Seega on töölepingu ülesütlemise aluseks olevad asjaolud sellised, mida

saab pidada oluliseks töölepingu rikkumiseks. Kuigi poolte vahel pole allkirjastatud

töölepingut sõlmitud, on hageja edastanud kostjale töölepingu, mille p 3.1 järgi on töötaja

bruto töötasu 1464,47 eurot kuus. Kuivõrd kostja on asunud hageja juures tööle, siis saab

järeldada, et pooled on sellises töötasu suuruses kokku leppinud. Kokkulepe lisatasu

maksmiseks nähtub ka kostja tööle asumisele eelnevast poolte e-kirjavahetusest, mille

kohaselt on hageja lubanud kostjale 1200 eurot pluss boonused: 1) 0,2 % kogu kostja ja C

igakuisest käibest. Näiteks novembris oli see 220 000 eurot. Siis see on nagu igakuine

fikseeritud boonus, umbes 400 eurot, 2) lisamüük 15 %, hinnatõus 30 %, kaotatud kliendid –

15% (kuus peaksid minimaalselt saama 1600 eurot neto, kui ei ole kaotanud kliente). Sellest

nähtub, et pooled on leppinud kokku lisatasu igakuises maksmises. Ka kohtule esitatud kostja

koondpalgalehtedest nähtub, et preemia osa väljamaksetes on igakuine ning töötasu oluline

osa. Hagejale edastatud erakorralise ülesütlemise avalduse kohaselt on töölepingu

ülesütlemine ajendatud tööandja ühepoolsest töötasu arvutamise metoodika muutusest.

Metoodika muutumist ei ole kostjale selgitatud ega tutvustatud. Lisaks on kostja avalduses

välja toonud, et puhkusel olles on hageja müügitiimi juht teavitanud kostjat sellest, et tema

töökoht viiakse üle müügitiimi või koosolekute ruumi. Ainuüksi asjaolu, et hageja on kostja

töökoha ümber paigutanud ei saa olla aluseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kuid

koostoimes töötasu vähemas määras maksmisega on see täiendavaks teguriks, mis ei

võimaldanud kostjal töölepingu täitmist jätkata. Töölepingu ülesütlemise peamine põhjus on

väljamakstava töötasu vähenemine ilma poolte vastava kokkuleppeta. Antud juhul oli kostja

õigustatud ütlema töölepingu hagejaga erakorraliselt üles tulenevalt asjaolust, et hageja on

maksnud kostjale kokkulepitust väiksemat töötasu.

14. Kohus ei nõustunud hagejaga, et kostja ei saa TLS § 100 lõikes 4 sätestatud hüvitise

nõuet menetluse kestel suurendada. Tegemist ei ole hagi muutmisega, vaid nõude

suurendamisega. Samuti on hageja esitatud uued asjaolud ja nõuded käsitatavad iseseisva

hagiavaldusena. Kuna hageja esitas maakohtule töösuhtest tulenevad nõuded, ei saanud

maakohus keelduda nende menetlusse võtmisest. Kostja täiendav nõue ei ole ka aegunud.

15. Kostja on välja toonud, et tema keskmine töötasu on 4649,19 eurot. Hageja ei ole sellele

vastuväiteid esitanud. Käesoleval juhul ei esine selliseid asjaolusid, mis annaks aluse hüvitise

vähendamiseks. Kuna hageja rikkus oluliselt töölepingut (kokkulepitud töötasu

mittemaksmine ja töölepingu ühepoolne muutmine) ning kostjal oli õigus see erakorraliselt

üles öelda, on kõiki asjaolusid arvestades õiglane välja mõista hüvitis kolme kuu keskmise

töötasu ulatuses.

16. Kohtu hinnangul ei olnud hagejal alust kostja 2021. a augusti töötasu vähendada. Hageja

põhjendas 2021. a augustikuu lisatasu vähemas määras tasumist lahkunud klientidega ja

asjaoluga, et kostja on jätnud tegelemata üle tähtaja maksmata arvetega. Hageja pole

tõendanud, et väidetav klientide võlgnevus on hagejale jätkuvalt tasumata. Samuti polnud

2-21-20390

antud juhul tegemist klientide lahkumisega, vaid hageja partneritega, kes aeg-ajalt

korraldavad enda saadetiste edastamise hageja kaudu, mistõttu pole õige käsitleda neid

kadunud klientidena.

17. Rahuldada tuleb ka viivise nõue. Hageja viivise vähendamist ei taotlenud. Õige pole

hageja arvamus, et viivis tuleb hüvitise osas välja mõista alates kohtuotsuse jõustumisest.

Tööleping on poolte vahel lõppenud 31.08.2021. Seega muutusid kõik töösuhtest tulenevad

nõuded sissenõutavaks 31.08.2021 TLS § 84 lg 1 alusel ja viivist tuleb arvestada alates

01.09.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Apellatsioonkaebus

18. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus

otsus, millega tuvastada kostja 31.08.2021 ülesütlemise avalduse tühisus ning lõpetada

tööleping TLS § 85 alusel alates 31.08.2021 ja jätta töötaja nõuded rahuldamata.

19. Maakohus on rikkunud menetlusnorme ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust.

Arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleb teha esimese astme

kohtuotsusest erinev otsus.

20. Hagejal oli õigus ühepoolselt lisatasu maksmise aluseid muuta. Lisatasusid on ka

varasemalt igal aastal muudetud ja töötajatega selles osas vaidlusi ei ole olnud, sh ei ole kostja

kunagi muudatustele vastuväiteid esitanud. Lisaks on lisatasude muutmise õigus kirjas ka

töölepingus, mida kostja küll ei allkirjastanud, aga kuna see oli talle tööandja poolt korduvalt

saadetud, siis töösuhet jätkates kostja oma töötamisega seega konkludentselt aktsepteeris

saadetud töölepingut, sh lisatasude ühepoolse muutmise tingimust. E-mailis on pakkumine

töötasu osas 1200 eurot (neto) pluss boonused ja koos boonustega on töötasu umbes 1600

eurot (neto). Kostja töötasu jäi pärast 2021. a juulis toimunud lisatasude muutmist nendesse

piiridesse. Seega ei ole hageja vähendanud lubatud töötasu suurust.

21. Alles töölepingu ülesütlemise avalduses heidab kostja esimest korda hagejale ette, et ta

juuni lisatasu maksega ei nõustu ning vaidlustab tööandja lisatasu valemi arvutuskäike.

Teiseks toob ta alles ülesütlemise avalduses välja, et nõuab juuli osas vana lisatasu valemi

rakendamist ja soovib juurde 647,60 eurot. Kumbagi nõuet kostja enne töölepingu lõpetamist

hagejale esitanud ei ole. Lisaks heidab alles avalduses kostja hagejale ette, et tema töökoht

viidi üle müügitiimi ruumi.

22. Hageja on tähtaegselt täitnud kostjale töötasu maksmise kohustust. Töölepingu

ülesütlemise avaldus on allkirjastatud töötaja poolt 30.08.2021 ning selleks momendiks oli

sissenõutavaks muutunud üksnes juulikuu töötasu, mitte aga veel augusti töötasu.

23. Kostjat oli 01.07.2021 toimuvast lisatasude süsteemi muudatusest teavitatud ja kostja oli

2021. a juunis ja juulis toimunud koosolekutel muudatustega nõus ning ei esitanud mingeid

vastuväiteid. Kostja on käitunud vastuoluliselt, kui esitas vastuväited alles ülesütlemise

avalduses.

24. TLS § 91 lg 1 näeb ette, et arvestada tuleb kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi. Kostja

ei ole kõiki asjaolusid ja tööandja huvisid vähimalgi määral arvestanud. Kostja päevapealt

lahkumine pani hageja väga keerulisse olukorda ja allesjäänud müügitiimi töötajate

töökoormus suurenes. Pigem oli kostja ajend töösuhte lõpetamiseks varasemalt tekkinud

2-21-20390

pinged suhetes töökaaslastega. Töösuhtes ei esinenud olukorda, kus kõiki asjaolusid ja

mõlemapoolset huvi arvestades ei võinud mõistlikult nõuda lepingu jätkamist.

25. Kostja arvutuskäik augusti töötasu osas on vale ja ei vasta ka kuni 01.07.2021 kehtinud

lisatasude valemi tingimustele. Hageja maksis lõpparves augusti töötasu 837,25 eurot (bruto)

ja pärast TVK otsust augusti eest juurde boonust 561,48 eurot (bruto), lisaks puhkusetasu

perioodi 09.08-29.08.2021 eest. Hagejale jääb arusaamatuks, miks maakohus leidis, et augusti

tasu töötaja arvutuskäigu alusel on tõendatud ja kuulub tasumisele. Tinglikult võib kõiki

kliente nimetada partneriteks, see ei muuda lisatasu valemis ettenähtud tingimusi. Kostja

selgitused ei saa olla tõendiks. Kostja ei andnud vande all ütlusi. Kuna töötasu nõudes on

hagejaks töötaja, peab tema ka kostja vastuväidete korral tõendama oma nõuet.

26. Kostja suurendas hüvitise nõuet 19.12.2022. Kuna hüvitise nõude esitamise tähtaeg on

neli kuud, esitas tööandja aegumise vastuväite suurendatud nõudele. Maakohus on jätnud selle

ekslikult kohaldamata.

27. Hageja leiab endiselt, et esinevad alused hüvitise vähendamiseks kuni 1000 euroni

(bruto). Maakohus ei selgitanud hagejale, et tema poolt esile toodud asjaolud ei ole piisavad

hüvitise vähendamiseks. Hageja arvates tuleb arvesse võtta järgmisi asjaolusid: kostja ei

esitanud vähemmakstud töötasu nõuet hagejale; hageja ei ole süüliselt kohustusi rikkunud;

lisatasude süsteemi on ka varasemalt korduvalt muudetud; kostja lahkus päevapealt, tekitades

hagejale keerulise olukorra; hüvitise kogusumma 13 947,58 eurot on ebamõistlikult suur;

kohtupraktika kohaselt tuleb hinnata rikkumise raskust ja tavapäraselt on TLS § 100 lg 4

alusel hüvitisena välja mõistetud pigem 1-1,5 kuu keskmine töötasu; hageja on pidevalt

püüdnud vaidlust lahendada kompromissiga.

28. Kohtumenetlus venis seetõttu, et kohus andis kostjale korduvalt tähtaegasid puuduste

kõrvaldamiseks, kuigi esindaja oli vandeadvokaat. Algselt pidi lõplik istung toimuma

13.12.2022, kuid pärast seda toimus veel kaks istungit. Viimane istung toimus 15.06.2023 ja

kohtuotsus tehti alles 04.10.2023, mistõttu tekib küsimus, kas hea usu põhimõtte kohaselt

peab tööandja tasuma viivist olukorras, kus on toimunud temast sõltumatud viivitused.

Kohtuotsuse oleks saanud teha juba 2022. a detsembris, seega viivis perioodi 01.01.2023-

04.10.2023 osas ei ole põhjendatud.

Kostja seisukohad

29. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

30. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis TLS § 100 lg 4 alusel hagejalt

kostja kasuks välja hüvitise suuremas kui 9298,38 euro (bruto) suuruses summas. Tühistatud

osas tuleb teha uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 9298,38 eurot

(bruto). Samuti tuleb menetluskulud jaotada vastavalt kostja hagi rahuldamise ulatusele. Muus

osas saab jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, täiendades osaliselt otsuse

põhjendusi. TsMS § 654 lg 2² alusel esitab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni

tervikliku sõnastuse. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.

2-21-20390

31. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja asus hageja juures tööle 04.01.2019 kontohaldurina

ning hiljem suurkliendihaldurina. Pooled ei vaidle ka selle üle, et tööleping on lõppenud

31.08.2021. Pooled vaidlevad, kas tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 alusel töötaja avalduse

alusel või TLS § 107 lg 2 alusel tööandja avalduse alusel. Samuti vaidlevad pooled selle üle,

kas hageja on töölepingut rikkunud – vähendanud kostja nõusolekuta kostjale makstavat

töötasu. Seoses sellega on pooltel vaidlus, kas kostjal on õigus saada TLS § 100 lg-s 4

sätestatud hüvitist maksimummääras, s.o kostja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Lisaks

vaidlevad pooled, kas kostjal on õigus saada 2021. a augusti eest vähemmakstud töötasu

summas 322,3 eurot.

32. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust (TLS § 100 lg

4) ja ületas diskretsiooni piire, kui mõistis hagejalt kostja kasuks välja TLS § 100 lg-s 4

sätestatud hüvitise kostja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitise väljamõistmine TLS

§ 100 lg 4 alusel on töövaidlusasja lahendava kohtu kaalutlusotsus. Kaalutlusotsustusse saab

kõrgema astme kohus sekkuda juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire

või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28).

Diskretsiooni kontrollimiseks peavad maakohtu järeldused olema esitatud jälgitavalt.

Käesoleval juhul ei ole maakohtu põhjendused jälgitavad ja maakohtu põhjendustest ei ole

arusaadav, miks on põhjendatud hüvitise väljamõistmine maksimaalses määras ning miks ei

ole käesoleval juhul võimalik hüvitise määra vähendada. Üksnes see, et TLS § 100 lg 4 näeb

ette hüvitise maksimaalse määrana kolme kuu keskmise töötasu ja asjaolu, et hageja on

töölepingut rikkunud, ei ole piisav põhjendus selleks, et hüvitise maksimaalset määra

rakendada. Ringkonnakohus saab maakohtu otsust osaliselt tühistades teha uue otsuse,

saatmata asja tagasi maakohtule.

33. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha, kas maakohus tuvastas õigesti hageja poolt

töölepingu olulise rikkumise ja sellega kostja õiguse tööleping TLS § 91 lg 2 alusel

erakorraliselt üles öelda.

33.1.

Kostja hinnangul seisnes hageja lepingurikkumine selles, et hageja vähendas kostjale

makstavat töötasu kostja nõusolekuta. Hageja vähendas alates 2021. a juulist kostjale

makstavat töötasu, s.o 0,2% igakuisest boonusest muutus 0,15%-ks. Hageja leiab, et see, mida

vähendati polnud töötasu, vaid lisatasu, mida töölepingu kohaselt võis muuta juhatuse

ühepoolse otsusega. Kostja hinnangul oli tegemist töötasu arvestamise komponendiga.

Maakohus leidis, et tegemist oli töötasu arvutamise ühe osaga.

33.2.

Töölepingu p 3.1 järgi on töötaja bruto töötasu 1464,47 eurot kuus ja p 3.2 järgi on

sõltuvalt töötaja töö tulemuslikkusest tööandjal õigus maksta töötajale preemiat või lisatasu

vastavalt tööandja juhatuse otsusele (dtl 50-53). Pooled ei vaidle, et kostja hageja poolt

saadetud kirjalikku töölepingut ei allkirjastanud. Töölepingu kirjaliku vorminõude eesmärk on

lihtsustada mh töölepingu sõlmimise tõendamist. Seega võib tööleping olla sõlmitud

tahteavalduste vahetamisega kirjalikus, suulises või muus vormis. Seejuures saavad poolte

tahteavaldused olla otsesed või kaudsed. Kaudseks tahteavalduseks võib olla töötaja tööle

asumine (TLS § 4 lg-d 1, 4 ja 5 koostoimes TsÜS § 68 lg-tega 2 ja 3 ning VÕS § 9 lg-ga 1 ja

§ 11 lg-ga 1) (RKTKo 06.12.2021, 2-20-5834, p 11). Käesoleval juhul on kostja asunud

hageja juures tööle, mistõttu saab lugeda töölepingu sõlmituks. Samas tuleb tuvastada, milles

pooled tegelikult kokku leppisid.

33.3.

Pooled võivad leppida kokku, millistest osadest töötasu koosneb ning mh võib töötasu

sisaldada nt lisatasu, tulemustasu vms makseid. Töötajale makstav lisatasu on muutunud

töötasu osaks nt juhul, kui tööandja on muutnud lisatasu maksmise oma palgakorralduse osaks

2-21-20390

ja töötaja on täitnud lisatasu saamiseks tööandja kehtestatud tingimused (RKTKo 30.11.2010,

3-2-1-118-10, p-d 5, 9 ja 10; RKTKm 15.03.2023, 2-21-9335, p 12.1). Poolte kokkuleppe sisu

hindamisel on oluline kostja tööle asumisele eelnev poolte e-kirjavahetus, mille kohaselt on

hageja lubanud kostjale 1200 eurot pluss boonused: 1) 0,2% kogu kostja ja C igakuisest

käibest. Näiteks novembris oli see 220 000 eurot. Siis see on nagu igakuine fikseeritud

boonus, umbes 400 eurot, 2) lisamüük 15%, hinnatõus 30%, kaotatud kliendid – 15% (kuus

peaksid minimaalselt saama 1600 eurot neto, kui ei ole kaotanud kliente) (dtl 47). Seega lubas

hageja kostjale tööle asumisel igakuiselt fikseeritud lisatasu sellises suuruses ja tingimustel,

nagu 03.01.2019 kirjas märgitud oli. Kostja aktsepteeris selle pakkumise samal kuupäeval

hagejale saadetud vastuskirjas (dtl 46). Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud

kokkuleppe neile olulistes tingimustes (TLS § 4 lg 1, VÕS § 9 lg 1). Kuna töölepingu

oluliseks tingimuseks on töötasu suurus, siis saavutasid ringkonnakohtu hinnangul pooled

selles osas kokkuleppe 03.01.2019 e-kirjade vahetamise teel. 03.01.2019 kirjavahetusest

nähtuv tõendab poolte tahet, et ka lisatasu suurus ja selle arvutamise alused on saanud kostja

töötasu osas palgakorralduse osaks. Seda, et kostjale lisatasu maksmine 03.01.2019

kirjavahetuses kokkulepitud suuruses on saanud palgakorralduse osaks, nähtub ka

koondpalgalehtedest (dtl 462-467).

33.4.

Asjaolust, et töölepingu dokumendis oli sätestatud lisatasu suuruse muutmise õigus

hageja poolt ühepoolse otsusega, ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et antud juhul

hageja sai kostja osas ühepoolselt seda teha. Hageja ei ole märkinud kostjale saadetud

pakkumises (03.01.2019 e-kirjas), et selles toodud protsente võiks hageja ühepoolselt töösuhte

kestel muuta. Kostja töölepingut ei allkirjastanud ja hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid

muul viisil sellises ühepoolses lisatasu muutmises kokku leppinud. Hageja on esitanud hageja

juhatuse otsused, millega teatud kindlaks perioodiks kehtestatakse lisatasu maksmise arvestus

– 2020. a, 2021. a ja viimane alates 01.06.2021 (dtl 65-70). Sellest, et hageja juhatus võttis

vastu otsused lisatasu suuruse muutmiseks, ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et see

kostja suhtes kehtis.

33.5.

Hageja hinnangul oli kostjat 01.07.2021 toimuvast lisatasude süsteemi muudatusest

teavitatud ja kostja oli 2021. a juunis ja juulis toimunud koosolekutel muudatustega nõus ning

ei esitanud mingeid vastuväiteid. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja oleks olnud

lisatasu muutmisest teadlik ja sellega nõus. Hageja saatis 02.06.2021 töötajatele (sealhulgas

kostjale) e-maili esialgsete muudatuste kohta boonussüsteemis. Juhatuse otsust sellele lisatud

ei olnud ja selles kirjas ei ole kostja lisatasu vähendamise kohta midagi kirjutatud (dtl 71).

Samuti ei saa sellest tõendist järeldada, et kostja oleks lisatasu muutmisega nõus olnud.

Mingeid täiendavaid tõendeid hageja ei esitanud tõendamaks, et kostja oli lisatasu

muutmisega nõus. Kostja saatis lisatasu vähendamise kohta tööandjale (otsesele ülemusele)

09.08.2021 päringu, selgitamaks, miks tema boonust on vähendatud (dtl 129). Sellele vastas

kostja otsene ülemus D. E, et „Rääkisime Sinuga 13.07.21 üks ühele vestlusel Sinu käibe

boonusprotsendist, et Sinul käibe pealt % pisut väheneb.“, millele omakorda vastas kostja, et

„Ma olen veendunud, et ajad mind kellegagi segi, sest sellist asja ei ole me omavahel

rääkinud. Esiteks, ma ei oleks sellega nõustunud ja teiseks ei ole meil sellist jutuajamist

olnud. /…/ Mina ei ole nõus, et minu fikseeritud protsent muutub 0.2%-lt 0.15%-le käibest.“

(dtl 129). Ka eeltoodud kostja kirja sisu viitab sellele, et kostja sai alles 2021. a augustis teada

lisatasu arvutamise aluste muutmisest ja see polnud temaga eelnevalt läbi räägitud.

33.6.

Õigusliku aluseta töötasu maksmata jätmine või selle maksmine väiksemas ulatuses on

ringkonnakohtu hinnangul käsitletav töölepingus sätestatud kohustuse olulise rikkumisena.

Töötaja huvi töösuhtes püsimiseks on saada töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal (TLS § 1

lg 1 koostoimes § 28 lg 2 p-ga 2). Töötasu maksmise kohustuse rikkumise korral võib töötaja

2-21-20390

sattuda sissetulekust osalise või täieliku ilmajäämise tõttu raskesse majanduslikku olukorda.

Sellest tulenevalt saab tööandja töölepingu rikkumine olla nii töötasu maksmata jätmine,

töötasu maksmisega viivitamine kui ka kokkulepitust väiksema töötasu maksmine. See saab

olla töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks TLS § 91 lg 2 järgi (RKTKo 09.02.2022, 2-

19-9129, p 27). TLS § 91 lg 4 kohaselt võib töötaja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja

jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama

(vt ka RKTKo 11.02.2022, 2-19-2497, p 18). Kostja esitas hagejale töölepingu erakorralise

ülesütlemise avalduse 31.08.2021, mida saab kolleegiumi hinnangul pidada mõistlikuks ajaks,

arvestades töölepingu rikkumisest teada saamise aega.

33.7.

Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et tööleping on üles öeldud kostja poolt

31.08.2021 TLS § 91 lg 2 alusel ning sellest alates on tööleping poolte vahel lõppenud.

34. Ringkonnakohus leiab, et hageja töölepingu olulise rikkumise tõttu oli kostjal õigus

saada hagejalt TLS § 100 lg 4 järgi hüvitist. TLS § 100 lg 4 annab kohtule õiguse hüvitise

suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (RKTKo

15.06.2020, 2-18-7821, p 21). Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise

maksimummääras – 3 kuu töötasu ulatuses, s.o 13 947,57 eurot.

34.1.

Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha, kas maakohus toimis õigesti, kui mõistis

hüvitise välja kostja poolt täiendatud nõude alusel. Kostja palus 30.12.2021 esitatud

hagiavalduses töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise väljamõistmist 5055,63 euro

(bruto) suuruses summas. 19.12.2022 suurendas kostja nõuet ning taotleb hüvitist summas 13

947,57 eurot (bruto). Hageja leiab, et kostja ei saanud enam menetluses hüvitise nõuet

suurendada ja lisaks pidanuks maakohus kohaldama suurendatud osale aegumist.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist uue nõude esitamisega, vaid TLS § 100 lg-st 4

tuleneva hüvitise nõude suurendamisega, mille suhtes ei kohaldata eraldi aegumist (vt ka

ringkonnakohtu varasemat praktikat TlnRnKo 30.09.2020, 2-19-607, p 39). Ringkonnakohus

möönab, et 5055,63 eurot (bruto) ületavas osas oleks maakohus pidanud selle menetlusse

võtmise fikseerima (vaata ka nt TrtRnKo 18.01.2021, 2-19-9129, p 12). Samas on maakohus

sisuliselt kostja suurendatud nõuet menetlenud ja pooled on sellest ka nii aru saanud, mistõttu

eraldi selle menetluslikult vormistamata jätmine ei ole ringkonnakohtu hinnangul oluline

menetlusnormi rikkumine.

34.2.

Hageja palus vähendada hüvitist 1000 eurole järgmistel põhjustel: kostja ei esitanud

hagejale nõuet vähemmakstud töötasu osas; hageja pole süüliselt kohustust rikkunud;

lisatasude süsteemi on ka varasemalt muudetud; kostja lahkus päevapealt ja tekitas hagejale

sellega keerulise olukorra. Hageja leiab ka, et hüvitise kogusumma on ebamõistlik ja

kohtupraktika kohaselt tuleb hinnata rikkumise raskust ning tavapäraselt on TLS § 100 lg 4

alusel hüvitisena välja mõistetud pigem 1-1,5 kuu keskmine töötasu. Samuti, et hageja on

pidevalt püüdnud vaidlust lahendada kompromissiga. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et

hageja ei ole maakohtus tuginenud eeltoodud põhjendustele hüvitise määra vähendamiseks.

Samas leiab ringkonnakohus, et õiglase hüvitise määra leidmiseks saab kohus hinnata kõiki

asjaolusid, mis seonduvad tööandja rikkumisega ja töölepingu ülesütlemisega. Sealhulgas

saab kohus hinnata hüvitise määra vähendamise taotluse lahendamisel, kas väljamõistetav

hüvitis on tööandja rikkumist arvestades õiglane.

34.3.

TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitise vähendamise alusena saab arvesse võtta tööandja

rikkumise raskust ja tööandja poolt maksmata jäänud töötasu suurust (vt ka TrtRnKo

29.09.2023, 2-19-9129 p 18). TVK otsus on jõustunud osas, milles mõisteti hagejalt kostja

kasuks välja 2021. a juuni eest vähemmakstud töötasu netosummas 445,37 eurot ja 2021. a

2-21-20390

juuli eest vähemmakstud töötasu netosummas 751,57 eurot. Seega ei olnud tegemist

pikaajalise töötasu vähemmaksmise perioodiga (3 kuud) ja arvestades kostja töötasu suurust

(4649,19 eurot kuus), ei olnud tegemist väga suure summaga. Samuti tuleb arvestada, et

hagejalt on kostja kasuks 2021. a juuni eest vähemmakstud töötasu netosummas 445,37 eurot

ja 2021. a juuli eest vähemmakstud töötasu netosummas 751,57 eurot välja mõistetud.

Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades peab ringkonnakohus mõistlikuks ja õiglaseks

kostjale makstavaks hüvitiseks kahe kuu keskmist töötasu, milleks on 9298,38 eurot (bruto)

(= 2 x 4649,19).

35. Kuna ringkonnakohus rahuldab kostja nõude TLS § 100 lõikes 4 sätestatud hüvitise välja

mõistmiseks osaliselt ja kostja on taotlenud ka sellelt hüvitiselt viivise välja mõistmist, tuleb

kostja hagi rahuldatud osalt hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis VÕS §-s 113 esimeses

lõikes ettenähtud ulatuses iga viivitatud päeva eest. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et

maakohus ei saanud viivist välja mõista alates töölepingu lõppemisest. Riigikohus on pidanud

võimalikuks mõista TLS § 100 lg 4 alusel välja mõistetud hüvitiselt viivise välja alates

töölepingu lõppemisest (RKTKo 15.06.2020, 2-18-7821, p 22). Seega tuleb viivis summalt

9298,38 eurot välja mõista alates 01.09.2021. Asjaolu, et kohtumenetlus on viibinud, ei ole

aluseks viivise välja mõistmata jätmiseks või selle vähendamiseks.

36. Hageja arvates on maakohus eksinud, kui mõistis hagejalt kostja kasuks välja 2021. a

augustis vähemmakstud töötasu summas 322,30 eurot (bruto). Hageja märgib, et maksis

augusti töötasu välja varasema lisatasu valemi järgi kokku 1398,73 eurot (töötasu 837,25

eurot + boonus 561,48 eurot) kohe pärast TVK otsust. Kostja arvutuste kohaselt peaks olema

kostjale makstav töötasu 2021. a augusti eest 1721,03 eurot. Seega on vahe 322,30 eurot.

Vaidlus taandub sellele, kas hageja on õigesti kostja töötasust maha arvanud summa seoses nn

kaotatud klientidega (lost client) ja klientide võlgnevusega (bad debts). Maakohus leidis, et

neid maha arvamisi antud juhul teha ei saa, kuna hageja pole tõendanud, et klientide

võlgnevus hagejale on senini tasumata, ja kahe kadunud kliendi puhul oli tegemist hoopis

hageja partneritega, keda ei saa käsitleda hageja klientidena. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu järeldustega ja lisab, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi, et nõustub ka kostja

poolt maakohtus toodud käsitlusega, et poolte vahel ei olnud kokkulepet sõlmitud selle kohta,

et kostjal oleks kohustus teatud aja jooksul klientide võlgnevused inkassole edastada. Hageja

sellist kokkulepet tõendanud ei ole. Seetõttu ei saa sellekohast etteheidet kostjale teha ja seda

töölepingu rikkumiseks pidada ning vastavalt töötasust kinnipidamisi teostada. Mis puutub nn

kadunud klientidesse, siis hageja ei ole tõendanud, et tema poolt esile toodud V OÜ ja G OÜ

olid hageja kliendid, kelle lahkumise puhul tuleks kohaldamisele kokkulepe lisatasu

vähendamise kohta. Kuna muus osas kostja poolt esile toodud 2021. a augusti töötasu

arvutuse üle pooltel vaidlust ei ole, on maakohus õigesti hagejalt kostja kasuks välja mõistnud

2021. a augusti vähemmakstud töötasu summas 322,30 eurot (bruto).

37. Lähtudes hageja hagi rahuldamata jätmisest ja kostja hagi rahuldamise proportsioonist

(kolmest nõudest kuulub täielikult rahuldamisele kaks ja üks nõue kuulub rahuldamisele

osaliselt) tuleb menetluskulud jaotada TsMS § 163 lg 1 alusel selliselt, et maakohtu

menetluskuludest jääb hageja kanda 90% ja kostja kanda 10%. Arvestades, et maakohtu otsus

oli apellatsioonimenetlus vaidlustatud täielikult ja lähtudes sellest, et apellatsioonkaebus

rahuldatakse sarnases ulatuses hagide lahendamisega, tuleb ka apellatsioonimenetluse kulud

jätta 90% ulatuses hageja kanda ja 10% ulatuses kostja kanda.

38. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtus kantud menetluskulude jaotust ja maakohus ei

ole poolte vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, määrab

2-21-20390

menetluskulud TsMS § 177 lg 2 järgi määrusega kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Maris Kuurberg

Gea Lepik